Vikipeedia:Kas teadsid 2018

"Kas teadsid, et ..." arhiiv
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027

"Kas teadsid, et ..." on rubriik eestikeelse Vikipeedia avalehel.

Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.

Siin on arhiveeritud 2018. aastal esilehele jõudnud faktid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 80 aastat tagasi nimetati Tallinna Tehnikainstituut ümber Tallinna Tehnikaülikooliks.
1. jaanuaril 120 aastat tagasi sündis Vabadussõja kangelane, riigireetur ja Punaarmee polkovnik Nikolai Trankmann.
1. jaanuaril saab 40-aastaseks ehitusinsener Heiki Onton, kes koos Karl Õigeriga koostas Tallinna vesilennukite angaaride renoveerimisprojekti ja sai selle töö eest hiljem aasta betoonehitise konkursi peaauhinna.
2. jaanuaril on 210. sünniaastapäev baltisaksa maalikunstnikul Woldemar Friedrich Krügeril (pildil), kes veel 83-aastaselt oli Tartu Ülikooli joonistuskooli õppejõud.
3. jaanuaril on 120. sünniaastapäev arstiteadlasel Juhan Ennulol, kes oli 10 päeva I Riigikogu saadik.
6. jaanuaril saab 60-aastaseks Margus Hanson, kes sai Riigikogu liikmeks pärast süüdimõistmist riigisaladuse kaotamises.

Arhiiv

2. nädal[muuda lähteteksti]

8. jaanuaril 90 aastat tagasi sündis ehitusgeoloog Vaino Olli, kes sai Eesti Vabariigi teaduspreemia 5 aastat pärast oma surma.
9. jaanuaril saab 70-aastaseks Peeter Ilus (pildil), kes tõlkis eesti keelde kirgiisi rahvuseepose "Manas".
10. jaanuaril on 110. sünniaastapäev Voldemar Väljal, kes võitis suurvõistlustelt 6 medalit ja oli oma kaalus Eesti parim 21 aastat.
11. jaanuaril on 105. sünniaastapäev Neeme Laanepõllul, kes kirjutas eestikeelsed sõnad prantsuse lastelaulule "Põdra maja".
12. jaanuaril 65 aastat tagasi nimetas August Rei Oslos ametisse esimese Vabariigi valitsuse eksiilis.
14. jaanuaril 95 aastat tagasi sündis Hugo Raudsaar, kes tegi Tartu Tähetorni viimase teadusliku eesmärgiga vaatluse.

Arhiiv

3. nädal[muuda lähteteksti]

Kõrgkeskaja teoloogi ja filosoofi Johannes Duns Scotuse sarkofaagile on kirjutatud: "Šotimaa sünnitas mu. Inglismaa äratas mu. Prantsusmaa õpetas mind. Köln hoiab mind."
Tallinna Raeapteek on Euroopa vanim apteek.
Umbes kolmandik "Kalevalast" põhineb Karjala runolauliku Arhippa Perttuselt kogutud runolauludel.
"Kalevipoja" X ja XVI peatüki koostas F. R. Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal.
Kindralmajor Ernst Põdderi (pildil) hüüdnimi oli Vana Õkva.

Arhiiv

4. nädal[muuda lähteteksti]

1937. aastal arutas Koigi vallavolikogu Sõrandu ja Sigapusma küla palvet külanimi halva tähenduse tõttu muuta ning jättis selle rahuldamata.
Ulila elektrijaam varustas elektriga Tartut, Elvat ja Otepääd.
Vaali külas kuulutati 1905. aastal välja Eesti vabariik.
Kanepi (pildil vallamaja) nimi võeti lõplikult kasutusele 1925. aastal pärast rahvahääletust, kas võtta nimeks Kanepi või Kanapää.
Valgemetsa küla esimene maja valmis 1932. aastal ja seda kutsutakse Nõiamajaks.
Soodoma küla esmamainiti kirjalikult alles 1970. aasta rahvaloenduse materjalides.

Arhiiv

5. nädal[muuda lähteteksti]

Eesti Looduseuurijate Seltsi esimene president Carl Eduard von Liphart jättis oma poja testamendiga pärandusest ilma, kui see katoliiklaseks hakkas.
Tartu ülikooli rektorina surnud Guido Samson von Himmelstiern uuris enam kui poole miljoni Liivimaa elaniku silmahaigusi.
Tartu Ülikooli keemia õppejõud Carl Ernst Heinrich Schmidt töötas aastate viisi iga päev kella 8-st hommikul 8-ni õhtul.
Johann Georg Dragendorff (pildil) pani aluse ravimtaimede fütokeemiale.
Tartu ülikooli rektor Grigori Levitski kasutas esimesena seismoloogias horisontaalseid pendleid.

Arhiiv

6. nädal[muuda lähteteksti]

Carl Friedrich Meyer töötas enne Tartu ülikooli professoriks valimist Tartu raehärra, sündiku ja assessorina.
Christian Friedrich von Deutsch oli 29 aastat Tartu ülikoolis sünnitusabi ning naiste- ja lastehaiguste korraline professor.
David Hieronymus Grindel (pildil) oli esimene lätlasest loodusteadlane.
Christian Julius Ludwig Steltzer oli Tartu ülikooli rektor kõigest 3 kuud ja tagandati selle eest, et ta müüs doktorikraade.
Karl Christian Ulmann palus end vabastada Tartu ülikooli rektori kohalt halva tervise tõttu ja sai kogu Venemaa evangeelse vaimulikkonna juhiks, kellena töötas peaaegu 11 aastat.

Arhiiv

7. nädal[muuda lähteteksti]

Margrete Samborit kutsuti Eestimaa emandaks ja Hüppavaks hobuseks.
Tallinna Oleviste kirikus (pildil) on vanim säilinud päikesekell Eestis
Oskar Lutsu "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja seda on tõlgitud 13 keelde.
Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires.
Vladimir Iljaševitš sai ÜRO ordeni "Ühtsus", mille andis talle kätte Venemaa saatkonnas Eestis suursaadik Nikolai Uspenski.

Arhiiv

8. nädal[muuda lähteteksti]

Ottomar Johann Friedrich Meykow (pildil) astus Tartu ülikooli rektori kohalt tagasi protestiks venestamise vastu.
Georg Philipp von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor.
Alexander Schmidt lõi vere hüübimise fermentatiivse teooria.
Eduard Georg von Wahl asutas Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ja Muuli leprosooriumi.
Ukraina keeleteadlane Aleksandr Potebnja avaldas oma peateose 26-aastasena.

Arhiiv

9. nädal[muuda lähteteksti]

28. veebruaril on 140. sünnipäev heliloojal Artur Kapil (pildil), kes 24. veebruaril 1950 heiskas oma majale Eesti lipu, aga ta oli nii tuntud, et nõukogude võim ei julgenud teda karistada.
28. veebruaril saab 65-aastaseks Paul Krugman, kes läks õppima majandust sellepärast, et oli vaimustuses Isaac Asimovi "Asumi"-sarjas kirjeldatud psühhoajaloost.
1. märtsil on 145. sünniaastapäev Karl Robert Pustal, kes oli Eesti saadik 10 riigis ja 1920. aastal 3 päeva välisminister.
1. märtsil on 110. sünniaastapäev Mari Adamsonil, kes pani aluse Adamson-Ericu muuseumile, kinkides Eesti Kunstimuuseumile ligi tuhat Adamson-Ericu teost.
4. märtsil saab 80-aastaseks Tiit-Rein Viitso, kes on teaduslikult käsitlenud eestlastest kõige suuremat arvu maailma keeli.
4. märtsil saab 70-aastaseks Henn Voolaid, kes korraldas Foucault’ pendli ülesseadmise Tartu ülikooli füüsikahoonesse Tähe tänav 4.

Arhiiv

10. nädal[muuda lähteteksti]

5. märtsil oli alkoholismi ja skisofreeniat uurinud psühhiaatri Elmar Karu 115. sünniaastapäev.
7. märtsil on Eesti NSV teenelise leiutaja Juhan Laugise 80. sünniaastapäev.
9. märtsil on vanima eesti talurahva ajalugu käsitleva monograafia autori Heinrich Johann von Jannau 265. sünniaastapäev.
10. märtsil on 145. sünniaastapäev Amalie Konsal, kes esimese eestlasena tähistas oma 40. lavajuubelit.
10. märtsil on 110. sünniaastapäev matemaatikul Arnold Humalal (pildil), kes valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks järgmisel aastal pärast seda, kui ta poliitilistel põhjustel vallandati.
10. märtsil on helilooja ja publitsisti Valter Ojakääru 95. sünniaastapäev.

Arhiiv

11. nädal[muuda lähteteksti]

12. märtsil on 95. sünniaastapäev spordifüsioloogil Olaf Imelikul, kes 2 korda pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna.
12. märtsil 80 aastat tagasi algas anšluss ehk Austria ühendamine Saksamaaga.
14. märtsil on Metslapse 115. sünniaastapäev.
17. märtsil saab 70-aastaseks sõudmistreener Matti Killing.
18. märtsil on helilooja Hans Hindpere 90. sünniaastapäev.
18. märtsil saab 45-aastaseks arhitekt Indrek Peil (pildil), kes projekteeris Okupatsioonide Muuseumi Tallinnas ja Lotte lasteaia Tartus.

Arhiiv

12. nädal[muuda lähteteksti]

20. märtsil on graafiku Eduard Wiiralti 120. sünniaastapäev.
23. märtsil saab 140-aastaseks ajaleht Sakala, suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja loetavaim päevaleht Viljandimaal.
23. märtsil on 130. sünnipäev ajaloolasel ja akadeemikul Hendrik Sepal (pildil), kelle väljaantud teosest "Eesti majandusajalugu" ilmus ainult esimene köide.
23. märtsil saab 55-aastaseks Riigikogu nelja koosseisu liige Jaanus Marrandi, kelle isa Heino Marrandi oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ja vanaisa Rein Marrandi oli samuti Riigikogu liige.
25. märtsil on 120. sünniaastapäev ajakirjanikul ja arhivaaril, Jaan Poska tütrel Vera Poska-Grünthalil.
25. märtsil on 90. sünniaastapäev heliloojal Uno Naissool, kes koos poja Tõnu Naissooga kirjutas muusika filmile "Viimne reliikvia".

Arhiiv

13. nädal[muuda lähteteksti]

26. märtsil saab 60-aastaseks riigikontrolör ja endine kahe ülikooli rektor Alar Karis.
27. märtsil 135 aastat tagasi sündis Marie Under (pildil), kes alustas luuletamist saksa keeles ja varjunimega Mutti.
28. märtsil 165 aastat tagasi sündis esimene elukutseline eesti teatritegelane August Wiera.
28. märtsil saab 45-aastaseks Postimehe aasta inimene, teadusajakirjanduse ja Vikipeedia sõber Mart Noorma.
31. märtsil 75 aastat tagasi esietendus "Vanemuises" esimene eesti ballett "Kratt".
31. märtsil 145 aastat tagasi sündis I Riigikogu saadik ja Eesti Arstide Liidu esimees Juhan Luiga, kelle ajalooalaseid kirjutisi peetakse ebausaldusväärseteks, aga psühhiaatriaalaseid kirjutisi hinnatakse kõrgelt.

Arhiiv

14. nädal[muuda lähteteksti]

2. aprillil 205 aastat tagasi sündis Ernst Johann von Stackelberg, kes töötas Pariisis Venemaa sõjaväeatašeena.
3. aprillil 215 aastat tagasi sündis Eduard Ahrens (pildil), kes soovitas eesti keele kirjutamisel vanalt kirjaviisilt üle minna soomepärasele kirjaviisile.
4. aprillil 35 aastat tagasi startis USA kosmosesüstik Challenger oma esimesele missioonile STS-6.
7. aprillil saab 105-aastaseks Tartu Linnaraamatukogu.
7. aprillil saab 70-aastaseks Maailma Terviseorganisatsioon.
8. aprillil 85 aastat tagasi sündis Samuel Saulus, kellele pühendasid teoseid Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt, Eugen Kapp, Peeter Vähi, Boriss Parsadanjan, Heino Jürisalu, Kuldar Sink ja gruusia helilooja Omar Mindorašvili.

Arhiiv

15. nädal[muuda lähteteksti]

Balti Hertsogiriigi lipp

9. aprillil 80 aastat tagasi valiti Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, mille esindajad ööbisid Balti jaamas magamisvagunites.
9. aprillil 125 aastat tagasi sündis Otto Tiefi valitsuse siseminister Voldemar Sumberg.
12. aprillil 100 aastat tagasi kuulutati Riias välja Balti Hertsogiriik (pildil lipp).
13. aprillil 120 aastat tagasi sündis Helmi Mäelo, kes algatas emadepäeva tähistamise Eestis.
14. aprillil 190 aastat tagasi sündis Friedrich Nikolai Russow, kes ajakirjaniku ja luuletajana tutvustas maarahvale Krimmi sõja sündmusi.
15. aprillil 175 aastat tagasi sündis Natalie Johanson-Pärna, teadaolevalt esimene eesti naine, kes avalikult kõnet pidas.

Arhiiv

16. nädal[muuda lähteteksti]

17. aprillil 110 aastat tagasi avati Tartus Eesti esimene kino.
17. aprillil saab 70-aastaseks filosoof Leo Näpinen, kelle arvates täppisteadus ei kõlba looduse mõistmiseks.
19. aprillil 75 aastat tagasi loodi NSV Liidu Vastuluure Peavalitsus SMERŠ, mille nimi tähendas "Surm spioonidele".
20. aprillil 95 aastat tagasi sündis Viimsi valla aukodanik Kaljo Alaküla.
20. aprillil saab 80-aastaseks Edvin Nugis, kes olnud NSV Liidu künnitšempion ja kirjutanud stsenaariumi dokumentaalfilmile "Ärge tapke vihmaussi".
22. aprillil 220 aasta tagasi sündis Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Eestimaa Provintsiaalmuuseumi asutaja Carl Julius Albert Paucker.

Arhiiv

17. nädal[muuda lähteteksti]

Tšehhimaal Nezdenice külas on mineraalveeallikad, 159 kohaga vanadekodu, välibassein ning kunstlume ja suusaliftiga suusamägi.
Leedu suurim kloostrikompleks on Pažaislise klooster.
Kreeka rahvuspühaks on Ohi päev. Sel päeval 1940. aastal lükkas Kreeka tagasi Benito Mussolini ultimaatumi lubada oma riiki Itaalia väed.
Krimmi põhjapoolseim asula on Perekop.
Eino Tambergi ballett "Joanna tentata" põhineb Jarosław Iwaszkiewiczi (pildil) jutustusel "Inglite Joanna".
Need artiklid on koostatud artiklivõistluse "Kesk- ja Ida-Euroopa kevad" raames.

Arhiiv

18. nädal[muuda lähteteksti]

1. mail on 90. sünniaastapäev Tartu ülikooli audoktoril assürioloogil Michael Heltzeril (pildil).
1. mail on 80. sünniaastapäev humoristil Kalju Kassil, kes kirjutas sõnad Matise laulule filmist "Verekivi".
2. mail on 90. sünniaastapäev lihhenoloogil Hans Trassil, kes oli kaks korda 12-aastase vahega Eesti Looduseuurijate Seltsi president.
3. mail 40 aastat tagasi leiutati spämm.
5. mail 150 aastat tagasi keelustati Eestis teoorjus.
6. mail 260 aastat tagasi sündis Prantsuse revolutsiooni üks juhte Maximilien Robespierre.

Arhiiv

19. nädal[muuda lähteteksti]

7. mail 5 aastat tagasi jõudis orbiidile Eesti satelliit EstCube-1.
10. mail saab 75-aastaseks tekstiilikunstnik Anu Raud, kes on pälvinud Eesti Taassünni auhinna, pärandihoidja tiitli, Rahvusmõtte auhinna ja TriikRaua.
11. mail 460 aastat tagasi vallutas Venemaa pärast piiramist Narva linna, mis kujunes Venemaa ainsaks väliskaubandussadamaks.
11. mail 150 aastat tagasi sündis astronoom Konstantin Pokrovski, keda Anton Hansen Tammsaare kujutas "Tões ja õiguses".
12. mail 130 aastat tagasi sündis graafik ja maalikunstnik Aleksander Uurits (pildil autoportree).
12. mail 80 aastat tagasi sündis dissident Andrei Amalrik, kes 1968. aastal arvas, et NSV Liit ei püsi 1984. aastani, aga tulevik on veel hullem.

Arhiiv

20. nädal[muuda lähteteksti]

14. mail 25 aastat tagasi sai Eesti Euroopa Nõukogu (pildil lipp) täisliikmeks.
15. mail saab 50-aastaseks endine maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav, kes soovitas kaotada ettevõtete tulumaksu ja müügimaksu ning valiti maksumaksja vaenlaseks.
16. mail 80 aastat tagasi sündis Mare Taagepera, kes asutas metsaülikooli Los Angeleses ja Käärikul.
16. mail saab 45-aastaseks Ivar Mäerand, kes esimese Eesti ekspeditsiooni koosseisus tõusis Matterhornile ja Mount McKinleyle.
17. mail 70 aastat tagasi sündis psühhiaater Viljar Ansko, kes toimetas 6 aastat ajalehte "Memento" ja kujundas küüditatute mälestusmärgi Risti raudteejaama juures.
18. mail saab 60-aastaseks Merike Lang, kes on üle 20 aasta juhtinud Eesti Vabaõhumuuseumi.

Arhiiv

21. nädal[muuda lähteteksti]

21. mail saab 85-aastaseks Enn Põldroos, kes on olnud Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja pälvinud 3 korda Kristjan Raua preemia.
22. mail saab 45-aastaseks laulja, telesaadete produtsent ja Ambla valla kultuuritegelane Arlet Palmiste.
23. mail saab 30-aastaseks Eesti Roheline Liikumine.
25. mail 130 aastat tagasi sündis ettevõtja Joakim Puhk (pildil), kes oli nii Leedu kui Soome aukonsul ja kuni surmani Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige.
26. mail saab 60-aastaseks alpinist Kalle Hansen, kes esmavallutas mäetipud Tartu ülikool 350, Kalev ja Eesti ülikool.
27. mail saab 30-aastaseks laulja ja näitleja Mari Jürjens, kes võitis esimese Võruvisiooni lauluga "Olematu sina".

Arhiiv

22. nädal[muuda lähteteksti]

28. mail 390 aastat tagasi sündis Jakob Staël von Holstein, kes oli Eestimaa maanõunik ja Tallinna asehaldur ning projekteeris mitu mõisa ja Pikk tänav 28 asuva Rootsi saatkonnahoone.
29. mail 145 aastat tagasi sündis Rudolf Tobias (pildil), kes kirjutas eesti esimese sümfoonilise avamängu ja esimese oratooriumi.
30. mail 120 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli esimene eestlasest farmakoloogiaprofessor Georg Kingisepp.
30. mail 115 aastat tagasi sündis kauaaegne Tartu ülikooli rektor Feodor Klement.
31. mail 795 aastat tagasi sai Vene vürstiriikide koalitsioon Kalka lahingus lüüa mongolitelt.
1. juunil 70 aastat tagasi sündis luuletaja Juhan Viiding.

Arhiiv

23. nädal[muuda lähteteksti]

5. juunil saab 80-aastaseks metallikunstnik ja falerist Tõnu Lauk, kes valmistas "Viimne reliikvia" kostüümide metalldetailid, sealhulgas Ivo Schenkenbergi kiivri ja turvise.
5. juunil 75 aastat tagasi sündis psühholoog Jaak Panksepp, kes uuris rottide naeru.
6. juunil 145 aastat tagasi pandi alus Kolmekeisriliidule.
7. juunil 780 aastat tagasi sõlmitud Stensby lepinguga sai Taani endale tagasi Põhja-Eesti.
7. juunil 80 aastat tagasi sündis Linnart Mäll (pildil), Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kaasasutaja ja esimene esimees ning dalai-laama Eestisse tooja.
10. juunil 85 aastat tagasi algas rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, mis ei toetanud põhiseaduse muutmist.

Arhiiv

24. nädal[muuda lähteteksti]

11. juunil saab 65-aastaseks zooloog, ajakirjanik ja poliitik Peeter Ernits.
14. juunil 160 aastat tagasi toimus Mahtra sõda
14. juunil 90 aastat tagasi sündis revolutsionäär Che Guevara (pildil).
14. juunil saab 60-aastaseks ajaloolane Valdur Ohmann, kes on uurinud peamiselt stalinismi aega Eestis.
15. juunil 155 aastat tagasi sündis Elise Rosalie Aun, kelle luulekogudest enam kui pooled kandsid nime "Kibuvitsa õied".
17. juunil saab 35-aastaseks Karoli Hindriks, kes 19 aastat tagasi leiutas pehme helkuri.

Arhiiv

25. nädal[muuda lähteteksti]

18. juunil saab 30-aastaseks Eleri Hirv, kes võitnud rogainis kaks MM-pronksi ja EM-kulla.
19. juunil saab 35-aastaseks laulja Tatjana Mihhailova-Saar (pildil), keda ei võetud muusikakooli muusikalise kuulmise puudumise tõttu ja lõpetas Viljandi Kultuurikolledži tantsijana.
20. juunil saab 55-aastaseks keeleteadlane Karl Pajusalu, kes on nii Eesti kui Läti Teaduste Akadeemia liige.
21. juunil 115 aastat tagasi sündis Velikije Luki ja Tallinna aukodanik Lembit Pärn, kelle mõlemad ausambad on maha võetud.
24. juunil 120 aastat tagasi sündis Karl Selter, kes kirjutas alla baaside lepingule.
24. juunil 85 aastat tagasi sündis vabadusvõitleja Sergei Soldatov, kes oli 6 aastat vangis ja saadeti seejärel NSV Liidust välja.

Arhiiv

26. nädal[muuda lähteteksti]

25. juunil 25 aastat tagasi võeti kasutusele Leedu litt (pildil).
26. juunil 105 aastat tagasi sündis Eesti NSV teeneline jurist Karl Püss, kes oli ENSV Ülemnõukogu seaduse-eelnõude komisjoni esimees.
27. juunil 115 aastat tagasi sündis Ernst Voldemar Kull, üks Eesti Vabariigi Rahvuskomitee asutajaliikmeid.
30. juunil 110 aastat tagasi langes Tunguusi meteoriit.
30. juunil 435 aastat tagasi sündis feldmarssal Jakob De la Gardie, kelle juhitud Rootsi ja Venemaa ühendatud sõjavägi sai hävitavalt lüüa Poola-Leedult.
30. juunil saab 60-aastaseks endine näitleja Paul Poom.

Arhiiv

27. nädal[muuda lähteteksti]

2. juulil 165 aastat tagasi algas Krimmi sõda.
2. juulil 85 aastat tagasi sündis alpinist Heino Paltser, kes juhtis eestlaste esmatõusu NSV Liidu kõrgeimale mäele Kommunismi mäetipule.
5. juulil 85 aastat tagasi sündis Eesti Komitee, Põhiseaduse Assamblee ja Uku Masingu Kolleegiumi liige Vello Salum, kes rajas Pilistverre tehisjärved ja kivikangru.
5. juulil 35 aastat tagasi sündis kuulitõukaja Taavi Peetre, kes uppus Tamula järve.
6. juulil 125 aastat tagasi sündis Villem Nano, kelle koormus õpetajana oli kuni 60 tundi nädalas.
8. juulil saab 70-aastaseks saksofonimängija ja džässi propageerija Lembit Saarsalu (pildil).

Arhiiv

28. nädal[muuda lähteteksti]

9. juulil 140 aastat tagasi sündis viiuldaja ja revolutsionäär Eduard Sõrmus.
12. juulil 140 aastat tagasi sündis Eesti esimene haridusminister Peeter Põld (pildil), kelle nime kandnud tänavale ei ole tema nime tagasi antud.
12. juulil 135 aastat tagasi sündis Karl Luik, kes oli läbi aegade kõige kauem, 14 aastat Tartu linnapea.
12. juulil saab 50-aastaseks filosoof Tõnu Viik, kelle hinnangul Vabadussõja võidusammas on vimma sammas.
13. juulil 235 aastat tagasi sündis Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner August I, Rootsi kuninga väimees ja Kreeka kuninga äi.
13. juulil 90 aastat tagasi sündis kirjanik Ellen Niit, kellele juba eluajal püstitati Ungaris mälestussammas.

Arhiiv

29. nädal[muuda lähteteksti]

17. juulil 115 aastat tagasi sündis geoloog Karl Orviku, kes valiti 20. sajandi 100 suurkuju hulka.
17. juulil 60 aastat tagasi sündis molekulaarbioloog Tiiu Sild, kes sai postuumselt Tartu aukodanikuks.
18. juulil saab 50-aastaseks Intel.
19. juulil 30 aastat tagasi asutati Interliikumine.
19. juulil 115 aastat tagasi lõppes esimene Tour de France (pildil 1903. aasta teekond).
19. juulil 140 aastat tagasi sündis kunstnik ja karikaturist Voldemar Päts, Konstantin Pätsi noorem vend.

Arhiiv

30. nädal[muuda lähteteksti]

23. juulil 190 aastat tagasi sündis Aleksander III ja Nikolai II ihuarst Gustav Hirsch.
23. juulil 120 aastat tagasi sündis ELKNÜ rajaja Arnold Sommerling (pildil)..
24. juulil 670 aastat tagasi algas Saaremaal Jüriöö ülestõus.
25. juulil 450 aastat tagasi kuulutas Christoph von Münchhausen Taani võimu Põhja-Eestis taastatuks ja iseend Põhja-Eesti asevalitsejaks.
25. juulil saab 40-aastaseks rattaorienteeruja Margus Hallik, kes suurvõistlustelt saanud täiskomplekti medaleid.
26. juulil 80 aastat tagasi sündis Vello Park, ainus 4 korda Antarktikas talvitunud eestlane.

Arhiiv

31. nädal[muuda lähteteksti]

30. juulil 120 aastat tagasi sündis Elmar Ilus, ainus rooma õiguse professor NSV Liidus pärast II maailmasõda.
1. augustil 795 aastat tagasi algas Viljandi piiramine ristisõdijate poolt, mille lõpus linnust kaitsnud eestlastele anti armu ja kaitsjatest venelased poodi üles.
1. augustil 95 aastat tagas sündis Aino Põldra, kes kujundas Anadõri, Pensa, Uljanovski ja Kirovi pioneeride palee interjööri.
1. augustil 75 aastat tagasi sündis Rain Vehik, kes kaevas välja indiaanlaste asulaid.
1. augustil saab 60-aastaseks XIII Riigikogu liige Krista Aru, kes oli 6 aastat Eesti Rahva Muuseumi direktor.
2. augustil 140 aastat tagasi sündis kirjanik Aino Kallas (pildil).

Arhiiv

32. nädal[muuda lähteteksti]

6. augustil saab 75-aastaseks Jakob Hurda monumendi, Kristjan Jaak Petersoni monumendi ja Tammsaare monumendi autor Jaak Soans.
8. augustil 10 aastat tagasi algasid 2008. aasta suveolümpiamängud, kus Gerd Kanter võitis kuldmedali ning Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson hõbemedali.
9. augustil 145 aastat tagasi sündis IV Riigiduuma, Eesti Ajutise Valitsuse ja Eesti Asutava Kogu liige Jaan Raamot (pildil), kelle 9-toalises korteris tegutses Eesti valitsus.
10. augustil 435 aastat tagasi sõlmiti Pljussa vaherahu, mis lõpetas Liivi sõja.
10. augustil 435 aastat tagasi sündis 14 aastat Eestimaa kuberner olnud Philipp von Scheiding.
11. augustil 60 aastat tagasi sündis füüsik Andres Stolovitš, kes peamiselt uuris kilesüsteeme väga madalatel temperatuuridel.

Arhiiv

33. nädal[muuda lähteteksti]

15. augustil saab 45-aastaseks Jääboileri ja Justamendi trummar Tiit Kevad.
16. augustil 85 aastat tagasi sündis Eesti NSV teeneline õpetaja Milli-Irene Pedajas.
17. augustil 415 aastat tagasi sündis Rootsi kindral Lennart Torstenson (pildil), kelle sõjaväeline karjäär algas kuninga käsu omavolilise muutmisega.
18. augustil 95 aastat tagasi sündis põllumajandusteadlane Karl Kaarli, kes uuris, millised kaunviljad ja õlikultuurid sobivad Eestis kasvatamiseks.
18. augustil saab 80-aastaseks muusika ajakirjanik Priit Kuusk, kes oli kohtu all rahvastevahelise vaenu õhutamise süüdistusega.
18. augustil saab 55-aastaseks loodusfotograaf Arne Ader.

Arhiiv

34. nädal[muuda lähteteksti]

20. augustil saab 65-aastaseks väliseesti keeleteadlane Raimo Raag, kellel on üle 400 teadustrükise ja õppematerjali.
23. augustil 110 aastat tagasi sündis EM-pronks maadluses Olaf Luiga, kes 31-aastaselt vähki suri.
23. augustil saab 55-aastaseks Tiina Tamm (pildil), esimene eestlanna, kes tõusnud üle 7500 m kõrguse mäe (Muztagata) tippu.
25. augustil 25 aastat tagasi said Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue linnaks.
25. augustil saab 30-aastaseks atmosfääriteadlane Jüri Kamenik, kes avaldas Eesti pilveatlase.
26. augustil saab 65-aastaseks Arvo Sarapuu, endine Järva maavanem, kelle naine on endine Paide linnapea.

Arhiiv

35. nädal[muuda lähteteksti]

28. augustil 120 aastat tagasi sündis keemik Richard Mahl, kes oli TPI rektor, Eesti Teaduste Akadeemia ja EKP Keskkomitee liige.
28. augustil saab 65-aastaseks dirigent Tõnu Kaljuste, kes muutis ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoori elukutseliseks.
29. augustil 125 aastat tagasi patenteeriti tõmblukk (pildil).
30. augustil 145 aastat tagasi avastati Franz Josephi maa.
30. augustil 125 aastat tagasi sündis Friedrich-Alfred Olbrei, kelle juhtimisel rajati Türi raadiosaatejaam koos 197 m kõrguse mastiga, mis tollal oli Balti- ja Põhjamaade kõrgeim ehitis.
30. augustil saab 30-aastaseks laulja Laura Põldvere, kelle karjäär Eurovisioonil algas Eesti rahvahääletuse tulemuste teadustamisega maailmale.

Arhiiv

36. nädal[muuda lähteteksti]

1. septembril 20 aastat tagasi avati Tartus Raekoja platsil skulptuur "Suudlevad tudengid".
5. septembril saab 45-aastaseks suhtekorraldaja Janek Mäggi (pildil), kes juhtis 10 aastat Euroopa Kabekonföderatsiooni ja juhib praegu Ülemaailmset Kabeföderatsiooni.
6. septembril 130 aastat tagasi alustas tööd Eesti Aleksandrikool.
6. septembril 105 aastat tagasi avati Estonia teatrihoone "Hamleti" lavastusega.
8. septembril saab 80-aastaseks sotsialistliku töö kangelane, EKP Keskkomitee, NSV Liidu Ülemnõukogu ja IX Riigikogu liige Endel Paap.
9. septembril 190 aastat tagasi sündis Lev Tolstoi.

Arhiiv

37. nädal[muuda lähteteksti]

10. septembril 10 aastat tagasi alustas tööd Suur Hadronite Põrguti.
11. septembril 90 aastat tagasi sündis Chalmersi Tehnikaülikooli rektor ja Rootsi Teaduste Akadeemia liige Sven Olving.
13. septembril 120 aastat tagasi patenteeriti filmilint (pildil).
14. septembril saab 115-aastaseks Tartu Ülikooli kunstimuuseum.
14. septembril 115 aastat tagasi sündis Eesti NSV rahvakirjanik Mart Raud.
14. septembril saab 40-aastaseks modell Carmen Kass, kes oli 7 aastat Eesti Maleliidu president.
15. septembril 80 aastat tagasi leiutas Alexander Fleming penitsilliini.

Arhiiv

38. nädal[muuda lähteteksti]

17. septembril 100 aastat tagasi alustasid tegevust Eesti Tehnika Seltsi erikursused, millest hiljem sai Tallinna Tehnikum.
17. septembril 30 aastat tagasi algasid 1988. aasta suveolümpiamängud, kus olümpiavõitjaks tulid Erika Salumäe ja Tiit Sokk.
19. septembril 125 aastat tagasi uppus "Russalka".
20. septembril 110 aastat tagasi sündis Pronkssõduri autor skulptor Enn Roos.
23. septembril 135 aastat tagasi sündis filosoof ja Tartu vabatahtlike tuletõrjujate ühingu peamees Walter Freymann (pildil).
23. septembril 95 aastat tagasi sündis arhivaar Vello Helk, kelle koostatud raamat Eesti ajaloost sai Taanis bestselleriks.

Arhiiv

39. nädal[muuda lähteteksti]

24. septembril 70 aastat tagasi asutati "Honda".
24. septembril saab 30-aastaseks laulja Birgit Sarrap (pildil).
25. septembril saab 80-aastaseks üks 20. sajandi 100 suurkujust, Balti apelli koostaja ja mitmekordne poliitvang Enn Tarto.
29. septembril saab 25-aastaseks iluuisutaja Viktor Romanenkov, kes 2014. aasta taliolümpiamängudel saavutas Eesti parima individuaalkoha.
30. septembril 80 aastat tagasi võitis Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud" kirjastuse "Loodus" romaanivõistluse.
30. septembril 245 aastat tagasi toimus Poola esimene jagamine.

Arhiiv

40. nädal[muuda lähteteksti]

NASA logo

1. oktoobril saab 60-aastaseks NASA (pildil logo).
1. oktoobril 125 aastat tagasi sündis noodiraamatute trükikoja omanik Viktor Oxford, kes kirjutas laulu "Jää vabaks, Eesti meri!".
2. oktoobril 120 aastat tagasi sündis Eesti NSV põllutöö rahvakomissar Georg Abels, kes sai kommunistiks pärast seda, kui kaotas käelaba.
4. oktoobril saab 50-aastaseks rogainija Neeme Loorits, kes segavõistkonnas saanud kaks EM-hõbedat ja MM-pronksi.
6. oktoobril 110 aastat tagasi sündis ajaloolane Ernst Paklar, kes selgitas välja Jäälahingu asukoha.
7. oktoobril 105 aastat tagasi sündis helilooja Raimond Valgre.

Arhiiv

41. nädal[muuda lähteteksti]

9. oktoobril 100 aastat tagasi kuulutati välja Soome Kuningriik.
11. oktoobril saab 70-aastaseks näitleja Lauri Nebel (pildil), kes laulnud ka bändides "Peoleo" ja "Hampelmann".
13. oktoobril 220 aastat tagasi sündis estofiil Gustav Heinrich Schüdlöffel, kes esimesena pani kokku Kalevipoja-lugude tsükli ja avaldas selle.
13. oktoobril saab 55-aastaseks Margit Sutrop, kes on 3 korda kandideerinud Tartu Ülikooli rektoriks.
14. oktoobril 90 aastat tagasi sündis motosportlane Õilme Kaseorg, kes NSV Liidu meistrivõistlustel pälvis 2 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit.
14. oktoobril saab 20-aastaseks jalgpallur Lisette Tammik, kes FC Flora eest lõi 62 mängus 62 väravat.

Arhiiv

42. nädal[muuda lähteteksti]

16. oktoobril 140 aastat tagasi sündis diplomaat Eduard Virgo (pildil), kellele kuuluvas mõisas suvitasid siurulased ja kes oli Tartu rahukonverentsil Eesti delegatsiooni sekretär.
17. oktoobril 120 aastat tagasi sündis diplomaat ja Erna pataljoni ülem Henn-Ants Kurg.
19. oktoobril 120 aastat tagasi sündis Viktor Roovere, kes 1940. ja 1941. aastal jäi ainsa Eesti politseiprefektina arreteerimata.
20. oktoobril 95 aastat tagasi avati Valga–Koikküla raudtee.
20. oktoobril 115 aastat tagasi sündis maadleja ja jalgpalli treener Albert Vollrat, kes oli Eesti jalgpallikoondise esimene eestlasest peatreener, tuli Londoni Arsenaliga Inglismaa meistriks ja võitis Moskva Spartakiga kaks NSV Liidu karikat.
21. oktoobril 120 aastat tagasi sündis Eduard Pütsep, eesti esimene olümpiavõitja maadluses.

Arhiiv

43. nädal[muuda lähteteksti]

22. oktoobril 135 aastat tagasi sündis Adolf Joffe, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule ja kelle matustel peetud kõne oli Lev Trotski viimane avalik esinemine NSV Liidus.
22. oktoobril 125 aastat tagasi sündis Ernst Öpik (pildil), kes esimesena arvutas välja valge kääbuse tiheduse, kuid jäi ilma avastaja aust, sest pidas tulemust võimatuks ega avaldanud seda.
22. oktoobril 95 aastat tagasi sündis arhitekt Helmut Oruvee, kelle akustikaalaseid töid kasutati paljude teatrite ja laululavade ehitamisel nii Eestis kui väljaspool Eestit.
23. oktoobril 90 aastat tagasi sündis Seenevana Erast Parmasto, kes oli ajakirja "Eesti Loodus" esimene peatoimetaja.
25. oktoobril 150 aastat tagasi sündis rahvaluuleteadlane Oskar Kallas, kes uuris Lutsi maarahvast ja oli üks Eesti Olümpiakomitee asutajaliikmetest.
27. oktoobril 100 aastat tagasi sündis Mihkel Mathiesen, kes moodustas 1992. aastal Eesti eksiilvalitsuse, mida juhtis oma surmani.

Arhiiv

44. nädal[muuda lähteteksti]

28. oktoobril 85 aastat tagasi registreeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit.
29. oktoobril 100 aastat tagasi asutati komsomol (pildil embleem).
30. oktoobril saab 25-aastaseks "Õnne 13".
1. novembril 140 aastat tagasi sündis maalikunstnik Konrad Mägi.
2. novembril 30 aastat tagasi avaldati esimene arvutiviirus.
3. novembril 30 aastat tagasi toimus Estonia kaevanduse põleng, mida kustutati 48 päeva.

Arhiiv

45. nädal[muuda lähteteksti]

5. novembril saab 70-aastaseks akadeemik Jaak Järv, kelle keemiaalased tööd aitavad diagnoosida Alzheimeri tõbe.
6. novembril 80 aastat tagasi avati Pärnu Suursild, mis püsis kõigest 6 aastat.
6. novembril 135 aastat tagasi sündis skulptor ja keraamik Jaan Koort (pildil), kes oma ateljees pidas papagoid, oravat, öökulli, toonekurge, varest ja metskitse.
8. novembril 90 aastat tagasi sündis Albert Norak, kes oli 12 aastat rahandusminister ja 6 aastat Tallinna linnapea, aga enne seda 15-kordne Eesti meister ja 15-kordne rekordiomanik ujumises.
9. septembril 70 aastat tagasi sündis sisearhitekt Malle Agabuš, kes Isamaaliidu juhatuse liige olles asus elama Californiasse.
11. novembril saab 85-aastaseks geofüüsik Viivi Russak, kes uuris, kuidas päikesekiirgus levib atmosfääris.

Arhiiv

46. nädal[muuda lähteteksti]

12. novembril 135 aastat tagasi sündis kirjanik ja taarausuliste juht Marta Lepp, kes oli 1910. aastal vangis Taara linnas.
12. novembril saab 80-aastaseks Tartu linna aukodanik Marika Mikelsaar, kes avastas piimhappebakteri ME-3.
12. novembril saab 45-aastaseks keeleteadlane Sven-Erik Soosaar, kes on õppinud grööni keelt ja tõlkinud eesti keelde nii vanakreeka kui sumeri keelest.
13. novembril saab 115-aastaseks Seevaldi vaimuhaigla.
14. novembril saab 55-aastaseks Tartu Nõid, kelle Eesti Apostlik-Õigeusu kirik 1999 tagandas vaimuliku seisusest allumatuse tõttu.
16. novembril 30 aastat tagasi võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.
18. novembril saab Läti Vabariik (pildil lipp) 100-aastaseks.

Arhiiv

47. nädal[muuda lähteteksti]

19. novembril möödub 100 aastat Eesti esimesest välislepingust Üleandmise lepingust.
21. novembril 130 aastat tagasi sündis kolonel ja polkovnik Hans Vanaveski, kes peamiselt on tuntud fotograafina.
23. novembril 110 aastat tagasi sündis ajaloolane Hilda Moosberg, kes lõpetas Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikooli ja oli sealsamas ka õppejõud.
23. novembril 90 aastat tagasi sündis laulja ja Eesti Televisiooni esimene meesdiktor Kalmer Tennosaar.
24. novembril 135 aastat tagasi sündis Lavr Kornilovi ja Anton Denikini staabiohvitser kindralmajor Juhan Tõrvand, kellel oli rebasekasvandus ja kes sai vigastada, kui jäi jääpurjeka alla.
24. novembril saab 80-aastaseks luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel (pildil).

Arhiiv

48. nädal[muuda lähteteksti]

28. novembril saab 75-aastaseks Kuldev Ääremaa, üks esimesi Eesti alpiniste, kes tõusnud NSV Liidu kõrgeima mäe Kommunismi mäetippu.
28. novembril saab 60-aastaseks luuletaja Doris Kareva (pildil), kes töötas kultuurilehes "Sirp" vaheaegadega 34 aastat.
30. novembril 355 aastat tagasi sündis Adrian Virginius, kes tõlkis Uue Testamendi lõunaeesti keelde ja hukati avalikult Rootsi spioonina.
30. novembril 135 aastat tagasi sündis luuletaja Gustav Suits, kes sõnastas nooreestlaste lipukirja "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks".
1. detsembril saab 85-aastaseks Arne Kivistik, kes kandidaadikraadi kaitses suundorienteerumisradade valmistamise alal.
2. detsembril 130 aastat tagasi sündis Alfred Maurer, kes poolteist aastat oli Vabariigi Presidendi Asetäitja.

Arhiiv

49. nädal[muuda lähteteksti]

3. detsembril 90 aastat tagasi sündis Arne Oit, kes kirjutas lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" ning "Tom Sawyeri seiklused".
6. detsembril 250 aastat tagasi hakkas ilmuma Encyclopædia Britannica.
7. detsembril möödub 30 aastat Armeenia maavärinast.
8. detsembril 100 aastat tagasi loodi Vabadussõja toetamiseks vabatahtlik abiorganisatsioon "Ühistöö", mis tegutses praeguse Inglise kolledži majas.
8. detsembril saab 95-aastaseks Eesti Olümpiakomitee (pildil lipp).
9. detsembril 80 aastat tagasi sündis Rein Vihalemm, keda Leedu filosoofiaajakiri nimetas Baltimaade kõige mõjukamaks teadusfilosoofiks.

Arhiiv

50. nädal[muuda lähteteksti]

10. detsembril saab 70-aastaseks inimõiguste ülddeklaratsioon.
13. detsembril saab 85-aastaseks näitleja, laulja ja karikaturist Feliks Kark.
14. detsembril 135 aastat tagasi sündis esimene eesti elukutseline ajaloolane Hans Oldekop (pildil).
16. detsembril 110 aastat tagasi sündis ärimees Nikolai Kultas, kes küüditati Venemaale 20 aastaks.
16. detsembril 100 aastat tagasi moodustasid spordiseltsi "Kalev" liikmed Kalevlaste Maleva, mis 1992 taastati Kalevi Üksik-jalaväepataljonina.
16. detsembril saab 50-aastaseks näitleja, laulja, helilooja ja lastekirjanik Venno Loosaar.

Arhiiv

51. nädal[muuda lähteteksti]

17. detsembril saab 45-aastaseks Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem.
18. detsembril 300 aastat tagasi sündis Anna Leopoldovna, kes oli Venemaa regent oma alaealise poja Ivan VI valitsusajal.
21. detsembril 140 aastat tagasi sündis Karl Jungholz, kes sai "Endla" ja "Estonia" teatrite juhiks pärast seda, kui pidi lahkuma "Vanemuisest" konflikti tõttu Karl Menninguga.
23. detsembril 100 aastat tagasi moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht ja sellele määrati Johan Laidoner.
23. detsembril 80 aastat tagasi avastati selgroolülideta kala latimeeria (pildil).
23. detsembril saab 70-aastaseks ajakirjanik Feliks Undusk, kelle poolt 1991. aastal "Vigla sous" esitatud libauudis Soome 100-margaste kehtetuks tunnistamise kohta põhjustas Eestis rahavahetuspaanika.

Arhiiv

52. nädal[muuda lähteteksti]

24. detsembril 175 aastat tagasi sündis Lydia Koidula (pildil), kes kirjutas 4 näidendit, 7 artiklit, 86 muud proosatööd ja üle 300 luuletuse.
26. detsembril 215 aastat tagasi sündis Friedrich Reinhold Kreutzwald.
26. detsembril 90 aastat tagasi sündis väljasurnud kalade uurija Elga Mark-Kurik.
28. detsembril saab 70-aastaseks akadeemik ja Tartu linna aukodanik Mati Karelson.
29. detsembril 155 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli rektor ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Henrik Koppel.
29. detsembril 95 aastat tagasi sündis Viktor Mutt, keda mitu korda esitati Nobeli meditsiinipreemia saamiseks.

Arhiiv

Vaata ka[muuda lähteteksti]