Merike Lang

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Merike Lang Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis.

Merike Lang (sündinud Rannik, 18. mail 1958 Tallinnas) on Eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog.

Alates 1993. aastast töötanud Eesti Vabaõhumuuseumi direktorina ning alates 2014. aastast jätkab Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liikmena.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Merike Lang on õppinud Võsu 8-klassilises Koolis ja lõpetanud Rakvere 1. Keskkooli (Rakvere Gümnaasium). Koolivaheaegadel töötas ta Lahemaa Rahvuspargis giidina juhtides 1- ja 2-päevaseid reisigruppe. 1981. a lõpetas Lang Tartu Riikliku Ülikooli Ajalooteaduskonna ajaloo osakonna ajaloolase, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning etnoloogina. Diplomitöö “Endisaegsed matusekombed Ida-Eestis” publitseeriti 2004. a e-ajakirjas “Mäetagused 25”[1]. 2005. a lõpetas Lang Tallinna Ülikooli Kultuuriteaduskonna kultuuri osakonna kultuurikorralduse eriala sotsiaalteaduste magistrina. Magistritöö “Museoloogiline kommunikatsioon. Vabaõhumuuseumi koht ja ülesanded kaasaegses ühiskonnas”[2].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Merike Lang on töötanud Eesti Vabaõhumuuseumis alates 1981. aastast teadurina ja osakonnajuhatajana, alates 1991. aastast teadusdirektorina, alates 1993. aastast direktorina ning alates 2014. aastast Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liikmena. Tippjuhina on Lang pannud aluse kaasaegse muuseumipedagoogika arengule Eesti muuseumides, ta on juhtinud Eesti Vabaõhumuuseumi kontseptuaalset ümberkujunemist aastaringselt aktiivselt tegutsevaks turismiatraktsiooniks. Ta on algatanud kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega tegeleva üleriigilise tähtsusega programmi, millest on kujunenud välja EVMi Maaarhitektuuri keskus. Viimane on olnud juhtpartneriks rahvusvahelistes uurimisprojektides. Eesti Vabaõhumuuseumi tegevust on tunnustatud mitmete kodu- ja välismaiste preemiatega.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Merike Lang on kirjutanud museoloogilise teooria vallast mitmeid artikleid nii kodu- kui välismaistele väljaannetele ning olnud Eesti Vabaõhumuuseumi trükiste toimetaja. Ta on olnud Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli külalislektoriks.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Setu ja peipsivene hoonete teekond Eesti Vabaõhumuuseumi püsinäitusele. In: Suitsutare 7. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 2016, p 8-37.
  • On the Stability and diversity of the Open-Air Museum as a Medium in the 21th Century: the examples of the Estonian Open Air Museum. – In: Acta Ethnographica Hungariaca 2010[3]
  • Cultural Memory in Museums and Related Dialogue with Collective and Personal Memory. In: Nordisk Museologi, 2, 2007, p 62–75.
  • Play with History: Using Memory for Interpreting History in Contemporary Museums. In: Abstracts. Memory From Transdisciplinary Perspectives: Agency, Practices, and Mediation: Memory From Transdisciplinary Perspectives. International Conference, January 1 –14, 2007. Tartu Ülikool, 2007, 71.
  • 50 aastat Eesti Vabaõhumuuseumi loometööd. 50 years of creative work of the Estonian Open Air Museum. In: Suitsutare 4. Valitud artiklid. Selected articles. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 2007, p 7–38.
  • Die bäuerliche Befölkerung Estlands und die deutsche Oberschicht. Auffassungen des Gedächtnisses in historischen Museen Estlands. In: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 2007: Carl-Schirren-Tag, 25. sept 2005. (Edit.) Michael Garleff. Lüneburg: Carl-Schirren-Gesellschaft, 2006, p 27–33.
  • Muuseumi rollist 21. sajandi linnaelus Eesti Vabaõhumuuseumi vaatenurgast. In: Tartu linnamuuseumi aastaraamat: Tartu Linnamuuseumi 50. aastapäeva konverents okt 2005. (Toim.) Helve Russak, Külliki Kuusk. Tartu: Tartu Linnamuuseum, 2005, p 21 – 27.
  • Hüperreaalsusest ja selle ilmingutest kaasaegsetes muuseumides. In: Kultuuriloost noorteadlaste pilguga: Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna magistrantide ja doktorantide konverents, 11. mail 2004. (Toim.) Maris Kirme, Merle Talvik. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2005, p 109 – 115.
  • Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. In: Mäetagused, 25, 2004, p 77 – 102.
  • Die Integrationsrolle der Freilichtmuseen anhand vom Beispiel des Estnischen Freilichtmuseums. In: Acta Scansenologica: Internationa Conference of Open Air Museums Sanok-Ustrzyki Gorne 7.–10. Okt 1998. (Edit.) Jerzy Czajkowski, Jerzy Ginalski. Sanok: Muzeum Budownictwa Ludowego w Sanoku, 2001, p 193–198.
  • Klügere geben nach! Überlegungen über das Zweigespräch zwischen den Museen und der Gesellschaft. In: 20. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 20th Conference of the Association of European Open Air Museums. Szentendre, 2001: 20th Conference of the Association of European Open Air Museums, Hungary 19–26 Aug 200. (Edit.) Ivan Balassa M, Miklos Ceri. Szentendre: Hungarian Open Air Museum Szentendre, 2001, p 97–102.
  • Die Interpretation des Lebens durch den Weinachtsspiegel. Aus den Erfahrungen der Weinachtsveranstaltungen im Estnischen Freilichtmuseum. In: Berichte aus dem Schleswig-Holsteinischen Freilichtmuseum. Festschrift für Carl Ingwer Johannsen. Ulrike Looft-Gaude, Astrid Paulsen, Gabriele Rehr-Unrath (Edit.). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2000, p 58–64.
  • Eessõna asemel ehk Eesti Vabaõhumuuseum kahe “Suitsutare” vahel. Instead of a foreword or the Estonian Open Air Museum between the two collections of „Suitsutare“. In: Suitsutare 2. Valitud artiklid. Selected articles 1975—1999. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 2000, p 4–50.
  • Das Estnische Freilichtmuseum. Ein Opfer mehrmaliger Brandstiftungen. In: Freilichtmuseum und Sachkultur. Festschrift für Stefan Baumeier zum 60. Geburtstag. J. Carstensen , J. Kleinmanns (Edit.) Münster / New York / München / Berlin 2000, p 261–266.
  • Um die Geschichte zu verstehen, muss man ihre Sprache und ihren Wert kennen. In: 19. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 19th Conference of the Association of European Open Air Museums. Kiel,1999, p 100–105.
  • Észt Szabadtéri Múzeum. Alapkoncepció és a fejlödés jelenlegi tendenciái. Ház és Ember. A Szabadtéri Néprajzi Múzeum Évkönyve. 12. Szentendre, Hungarian Open Air Museum, 1998, p 253 – 268.
  • Eesti Vabaõhumuuseumi kujunemine kaasaegseks muuseumiks. The transformation of the Estonian Open Air Museum into a contemporary muuseum. In: Eesti Vabaõhumuuseum. Ideest tegudeni. Estonian Open Air Museum. From Thoughts to Reality. Merike Lang, Juta Saron, Ülle Võrno, Maret Tamjärv (Edit.). Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 1996, p 48–86.
  • Estnisches Freilichtmuseum als eine Wiederspiegelung der Geschichte und der volkstümlichen Baukunst Estlands. In: Acta Scansenologica, 7, 1995, p 27–5.
  • Über Kopien historischer Gebäude im Estnischen Freilichtmuseum. In: Konservierte Wirklichkeiten. Erhaltungs- und Aufbaustrategien in europäischen Freilichtmuseen: Die zweite Tagung der Arbeitsgruppe des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen in Detmold. 23.–25. Sept 1994. (Edit.) Stefan Baumeier, Christine Wassmann. Detmold: Varlag Dröge Schötmar GmbH, 1995, p 94–95.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]