Valgemetsa
| Valgemetsa | |
|---|---|
 Liivakaljud Ahja jõe ääres | |
Pindala: 2,5 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 63 (1.01.2019)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 8922[3] | |
| Koordinaadid: 58° 9′ N, 26° 58′ E | |
  | |
 |
Valgemetsa on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Küla asub Ahja jõe vasakkaldal mõlemal pool Tartu–Petseri raudteed. Külas on Valgemetsa raudteepeatus.
Valgemetsast 1 km läänes asub Leevijõe, 1½ km põhjas Padari, 3 km kagus Kiidjärve ja 2½ km lõunas Koorvere küla. Muudest paikadest asuvad lähemal Leevi asundus ja Popsiküla läänes, Tikutaja 2 km kirdes ja Järve 2 km kagus.[4]
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Valgemetsa asub Ahja jõe ääres, mida sealkandis kutsutakse selge jõevee tõttu Valgejõeks.[5]
Koorküla piirilt algavat ja põhja poole ulatuvat metsa nimetatakse Valgemetsaks. Mõne arvates olevat mets saanud nime Valgejõelt, mõne arvates valge liiva järgi, millest koosneb metsaalune pinnas. Selle metsa laskis külvata ja istutada Vastse-Kuuste mõisnik, varem oli seal tühi liivanõmm. Küla on nimetatud metsa järgi.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Valgemetsa asundus kujunes pärast 1927–1931 rajatud Tartu–Petseri raudtee valmimist.[5] Naabruses Kongsi talu pidanud loomaarst Robert Friedrich Schab(b)ak (al. 1936 Arani) oli ostnud Vastse-Kuuste mõisalt umbes 200 hektarit maad ja lasi selle jagada suvilakruntideks.[6]
Esimese krundi ostis kunstnik Vanda Juhansoo, kelle omanäoline maja, mida rahvasuus kutsutakse Nõiamajaks, on säilinud tänini.[7] Nõiamaja valmis 1932.[5] Küla sünnipäevaks peetakse 12. juulit 1933, mil Vanda Juhansoo krunt ja maja kanti kinnistusraamatusse.[8]
Valgemetsa kujunes 1930. aastatel Tartu haritlaskonna seas populaarseks suvituskohaks. 1934. aastal asutati Valgemetsa Korraldamise ja Kaunistamise Selts, mille eestvõttel rajati tänavaid ja teid. 1940. aastaks oli suvilaid kokku ligi 60.[5] Külas oli võõrastemaja koos kaupluse ja postkontoriga.[6] 1930. aastatest pärinev krundiplaan on suuremas osas säilinud tänini.
Küla kuulus Tartumaa Võnnu kihelkonda ja Kiidjärve valda. Algselt nimetati seda asunduseks ja isegi alevikuks, aastast 1977 on see küla.[5]
1940. aastate lõpust tegutses külas Valgemetsa pioneerilaager, mille maid ja hooneid kasutavad nüüd Valgemetsa puhkeküla ja noortelaager.
1950. aastal ostis Valgemetsas varem kirjanik Enn Kippelile kuulunud suvila Enn Kippeli leselt endale suvekoduks kunstnik Elmar Kits, kes puhkas Valgemetsas kuni oma surmani 1972. aastal.[9] Elmar Kitse suvemaja on ajaloomälestisena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.[10][11]
Aastatel 1945–1990 kuulus Valgemetsa Vastse-Kuuste külanõukogu koosseisu. Aastatel 1990–2017 kuulus Valgemetsa küla Vastse-Kuuste valda.
2009. aastal asutati MTÜ Valgemetsa, mille eesmärgiks on edendada külaelu.[12]
2020. aasta juunis valiti Valgemetsa külavanemaks Mati Määrits.[13]
Vapp
[muuda | muuda lähteteksti]Valgemetsa vapp koosneb neljast osast. Kuldkollane vapikilp - liivapaljandid ja päike, valged kuused - metsasümbol, vapi valge keskpõhi - mets mis kasvab heledal liival ning kolm sinist triipu vapi keskel - Ahja jõgi. Vapi ja lipu autorid: Üllar Varik ja Marek Laane
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaardid 33 ja 40
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Eesti kohanimeraamat, lk. 722-723
- ↑ 6,0 6,1 August Annuk. Valgemetsa. Teoses Jaan Vahtra, Albert Ivask (toimetajad). Taevaskoja ja Valgemetsa. Tartu 1940
- ↑ Marika Arro. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala. Eesti Loodus 2004/3
- ↑ "Valgemetsa MTÜ. Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2015. Vaadatud 5. jaanuaril 2015.
- ↑ "Valgemetsa MTÜ. Elmar Kits". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2015. Vaadatud 5. jaanuaril 2015.
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 28354. Elmar Kitse suvemaja
- ↑ Mart Siilivask. Kunstnik Elmar Kitse suvemaja. Eksperthinnang kinnisasja mälestise tunnustele vastavuse kohta. Tartu 2008
- ↑ "MTÜ Valgemetsa. Arengukava". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2015. Vaadatud 17. jaanuaril 2015.
- ↑ Tiit Loim (12. juuni 2020). "Lõuna-Eesti Postimehe reporter valiti külavanemaks". Lõuna-Eesti Postimees. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020.
