Tallinna Tehnikaülikool

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ülikoolist; teiste asjade kohta vaata lehekülge TTÜ (täpsustus)

Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikooli peahoone
Tallinna Tehnikaülikooli peahoone
Deviis Mente et manu
Asutatud 1918
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 95 mln eurot (2014) [1]
Rektor prof Jaak Aaviksoo
Akadeemilisi töötajaid 1160
Üliõpilasi 12 000 [2]
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak TTÜ kvartal
Endised nimed Tallinna Tehnikum (1919–1936)
Tallinna Tehnikainstituut (1936–1937)
Tallinna Polütehniline Instituut (1941 ja 1944-1989)
Ühendused BALTECH, UNICA, CESAER, SEFI, EUA, EAIE, NAFSA

Tallinna Tehnikaülikool (lühend TTÜ) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 600 parima ülikooli seas. Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini[muuda | muuda lähteteksti]

TTÜ sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.

Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.

1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu. Sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest.

Sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSVLi juhtiva tehnikaülikooli staatuse.

Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal. Ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.

Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks muutunud õpilas- ja õpetajaskond ning paranenud tegutsemistingimused. Tänasel päeval on TTÜ tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Ülikoolil on kaheksa teaduskonda, neli kolledžit, kolm instituuti ning mitmeid teisi asutusi. Kui enne Teist maailmasõda õppis TTÜs alla 500 õpilase, siis tänaseks on see arv kasvanud ligi 30 korda. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000, kes kõik on andnud oma panuse Eesti arengusse.


Rektorite loend[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduskonnad, teaduskondade instituudid ja keskused[muuda | muuda lähteteksti]

Asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Audoktorite loend [5][muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]