Natalie Johanson-Pärna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Natalie Auguste Johanson-Pärna (aastani 1866 Natalie Jakobson, 1866–1882 Natalie Pehrna; 15. aprill 1843 Tartu20. juuli 1915 Volossovo, Petrogradi kubermang) oli Eesti naisõiguslane, käsitööõpetaja ja haridustegelane.

Natalie Pärna õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf von Clauson-Kaasi kursustel ning täiendas end Soomes.

6. oktoobril (vkj 24. septembril) 1880. aastal rajas Pärna Tallinnas esimese eesti naiskäsitöökooli, 1885. aastani oli ta ka selle juhataja. Samuti korraldas ta naistele käsitöökursusi. Pedagoogina kasvatas ta õpilastes rahvustunnet, õhutas neid valmistama ja kandma rahvarõivaid ning pidas oluliseks tütarlastele emakeelse ja kodunduskallakuga hariduse andmist.

1882. aastal pidas ta Eesti Kirjameeste Seltsis esimese teadaoleva eesti naisena avaliku kõne, selle temaks oli "Eesti tütarde haridus".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Natalie Pärna oli Carl Robert ja Eduard Magnus Jakobsoni õde. Ta oli abielus kösterkooliõpetaja Jakob Johanson-Pärnaga (ka Jakob Peerna, 1829–1878). Neil oli tütar – pedagoog, tõlkija ja kirjanik Marta Pärna (1867–1939) – ning kolm poega: Herbert (1877–1878, suri peaajupõletikku) ning pool aastat pärast isa surma sündinud kaksikud, arstiteadlane Nikolai Pärna (1878–1923) ja paleontoloog Elmar Pärna (1878–1916).[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

1882. aastal ilmus Tallinnas A. E. Brandti trükikojas Natalie Pärna Eesti Kirjameeste Seltsis peetud kõne "Eesti tütarde haridus". 1891. aastal avaldati Tartus K. A. Hermanni kirjastusel tema õpik "Naesterahva käsitööde raamat. Kunstkudumine varrastega".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kodulugu: Jakob Peerna lugu" Rannu Valla Leht/Delfi, 19. mai 2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ene Lind "Natalie Johanson-Pärna osa tütarlaste hariduse edendamisel Eestis" Kooliuuenduslane, nr 4/1998
  • Väino Sirk "Natalie Johanson-Pärna kutseharidusalasest tegevusest" Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 24(3), 1975, lk 223–236