Uus Testament

Allikas: Vikipeedia

Uus Testament (kr. Καινή Διαθήκη; ka Uus leping), on eestikeelse Piibli teine osa. Uus Testament on tekstikogumik, mis pandi kirja hellenistlikus maailmas 1. ja 2. sajandil pKr. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Uus Testament on kristliku ideoloogia alustekst.

4. sajandi alguses valiti Uue testamendi kogumikku need tekstid milles ülistati Jeesuse sarnasust Jumalaga. Tekstid milles kirjeldati Jeesust tavalise inimesena koguti kokku ja põletati (vt Nag Hammadi käsikirjad).

Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest neli esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus koguduste moodustamisest pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku üheks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Lääne kultuuri kujunemist.

Uue Testamendi raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Uus Testament

Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina Piibli kaanoni 27 raamatut, mis sisaldavad nelja Evangeeliumi (narratiivi Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst), Apostlite tegude raamatut (narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus, sisuliselt järge Luuka evangeeliumile), erinevate autorite kirjutatud 21 varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning Johannese ilmutuse raamatut (apokalüptilist prohvetiennustust, mis on tehniliselt kahekümne teine epistel). Kuigi Uue Testamendi kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole Uus Testament rangelt võttes kronoloogilises järjestuses.

Evangeeliumid[muuda | muuda lähteteksti]

Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö.

Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnaseid kirjeldusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades Jeesuse mitmeid imetegusid ja ütluseid, mida mujal ei leidu.

Apostlite teod[muuda | muuda lähteteksti]

Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite teenimistööst pärast Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja muud tõendid võimaldavad tänapäeva piibliteadlastel arvata, et Apostlite tegude raamatu ja Luuka evangeeliumi on kirjutanud sama autor.

Pauluse kirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mille autorlust on traditsiooniliselt omistatud Paulusele, kuigi neist mõnede autorlus on vaieldav. Peaaegu üldiselt arvatakse, et Kiri heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud. Näib, et Paulus pigem dikteeris oma kirjad kirjutajatele, ning mõned neist mainivad spetsiifiliselt Pauluse kommet oma käega kirjutada tervitusi (allpool märgitud tärniga).

Üldised kirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks Pauluse kirjadele on Uues Testamendis veel 7 üldist ehk katoolset kirja. Mõnikord arvatakse nende hulka ka Kiri heebrealastele.

Prohvetiennustused[muuda | muuda lähteteksti]

Uue Testamendi viimasel raamatul oli suur mõju Kristlikule teoloogiale kogu Uue Testamendi suhtes.

Keel[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige suurema kõnelejate arvuga keeled juutide ja paganate seas Pühal maal (Iisraelis) Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks kreeka suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi vahemereäärsetes idaprovintsides. Uut Testamenti on alates selle kirjapanekust laialdaselt tõlgitud teistesse keeltesse, sealhulgas ladina, vanasüüria ja kopti keelde. Kuid mõned kirikuisad näivad vihjavat, et Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on oletatud, et ka Kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning tõlgiti kreeka keelde Luuka poolt. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust; väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja Heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need on kirjutatud otse kreeka keeles.

Kuula[muuda | muuda lähteteksti]

Uus Testament on olemas ka .mp3-vormingus. Loeb Arpad Arder. Link

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]