Sven-Erik Soosaar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal
Sven-Erik Soosaar, 2008
Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal

Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane.

Ta on leksikograaf, leksikoloog, etümoloog ning eesti, neenetsi ja mari keele uurija. Ta töötab 2016. aastast Eesti Keele Instituudis vanemleksikograafina.[1][2]

Haridus ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1980–1991 õppis Soosaar Tallinna Pelgulinna Keskkoolis. 1995. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialal. 1995–1996 õppis ta Gröönimaa ülikoolis grööni keelt ja kirjandust. 1997–1998 õppis ta Helsingi ülikoolis fennougristikat ja assürioloogiat. 1998. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi eesti ja soome-ugri filoloogias tööga "Samojeedi ja eskaleuudi ühisjooned". 2001–2002 õppis ta Konstanzi ülikoolis üldkeeleteadust.[1]

Aastatel 2001–2002 töötas ta Eesti Keele Instituudis assistendina, 2002–2003 erakorralise teadurina. Aastatel 2003–2013 oli ta samas teadur.[1]

Aastatel 2008–2011 oli ta Eesti Keele Instituudi osakonnajuhataja ning teadusnõukogu liige.[1]

2011. aastal astus Soosaar Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia doktorantuuri.[1]

Jaanuarist 2013 kuni jaanuarini 2015 töötas ta Soome suurima fondi Koneen Säätiö stipendiaadina keeletehnoloog Jack Rueteri töörühmas Helsingi Ülikooli juures.[1]

2017. aasta detsembris kaitses Sven-Erik Soosaar Tartu Ülikoolis doktorikraadi keeleteaduses (filoloogias ja lingvistikas) väitekirjaga "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel" (juhendajad Kristiina Ross ja Urmas Sutrop, oponent Turu Ülikooli emeriitprofessor Kaisa Häkkinen).[3][4]

Teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Soosaar on avaldanud "Eesti-tundraneenetsi sõnastiku" (2000) ning "Ungari-eesti sõnastiku" (2007), koos Szilárd Tóthiga ka "Eesti-ungari sõnastiku" (2000). Ta oli üks "Ladina-eesti sõnaraamatu" teise väljaande (2002) toimetajatest ja täiendajatest ning üks "Eesti etümoloogiasõnaraamatu" (2012) koostajatest ja toimetajatest.

Soosaar on vanakreeka keelest tõlkinud Platoni dialoogi "Euthyphron"[5] ning sumeri keelest kuningas Gudea templihümni silindri A.[6]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1998. aastast on Soosaar Soome Soome-Ugri Seltsi liige, alates 2001. aastast Emakeele Seltsi liige. Aastatel 2008–2009 oli ta XII rahvusvahelise vähemuskeelte konverentsi organiseerimiskomitee liige.

Ta on kahe mittetulundusühinguFenno-Ugria Asutuse ja Eesti Ungari Seltsi – juhatuse liige.[7] Aastatel 2014–2018 kuulus ta ka MTÜ Wikimedia Eesti juhatusse (olnud ka juhatuse esimees)[8].

Soosaar on alates 2005. aastast aktiivselt panustanud eestikeelse Vikipeedia arendamisse.[9]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Audova, I.; Klesment, P.; Künnap, A.; Mägi, K.; Soosaar, S. (1999). "Uralic Nasal Vx.2P.Sg." Fenno-Ugristica, 22, 35−40.
  • Soosaar, S. (1999). "Comparison of Conjugations in Samoyed and Eskaleut: Their uses and Origin". Fenno-Ugristica, 22, 219−223.
  • Soosaar, S. (1999). "Kas rahvad ja keeled veatult kirjas?". Keel ja Kirjandus, 2, 124.
  • Soosaar, S.-E. (2000). "Baski keelest". Akadeemia, 2, 366−374.
  • Soosaar, S. (2000). "The relations of Samoyed languages to the neighbouring languages". Études finno-ougriennes, 31, 157-166.
  • Amon, M.; Audova, I.; Balode, Z.; Chamberlin, M.; Klesment, P.; Kroll, T.; Künnap, A.; Kuznecov, N.; Kuprina, J.; Mägi, K.; Matisen, E.; Ojamaa, T.; Sarv, K.; Sarv, M.; Sažina, N.; Soosaar, S.; Torn, R.; Toulouze, E.; Verschik, Anna (2000). "Some Apects and Cases of Contemporary Research of Uralic Languages and Their Contacts". Fenno-Ugristica, 23, 239−244.
  • Soosaar, S.; Klesment, P.; Künnap, A. (2003). "Appearance of Some Supposed Proto-Uralic Structural Features in Current Uralic and Neighbouring non-Uralic Languages". Fenno-Ugristica, 25, 63−69.
  • Klesment, P.; Kunnap, A.; Soosaar, SE.; Taagepera, R. (2003). "Common phonetic and grammatical features of the Uralic languages and other languages in northern Eurasia". Journal of Indo-European Studies, 31, 363−389.
  • Soosaar, Sven-Erik (2006). "Mõne eesti keele kaubandusalase sõna päritolust areaalsel taustal". Emakeele Seltsi aastaraamat, 51, 138−147.
  • Ross, Kristiina; Soosaar, Sven-Erik (2007). "Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest". Keel ja Kirjandus, 10, 769−782.
  • Soosaar, Sven-Erik (2012). "About a fashion-related Estonian-Swedish loanword krunn". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3 (1), 195−202.
  • Oja, Vilja; Soosaar, Sven-Erik (2013). "Eesti 'põrgu'";. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 148−167.10.3176/ESA58.07.
  • Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2013). "Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes". Keel ja Kirjandus, 5, 313−332.
  • Soosaar, Sven-Erik (2013). "The origins of stems of Standard Estonian – a statistical overview". Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 17 (3), 273−300.10.3176/tr.2013.3.04.
  • Soosaar, Sven-Erik (2013). "Päästma ja päästja - ühest eesti ja läti keele ühisest tüvest". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 195−204.
  • Soosaar, Sven-Erik (2016). "Agape vastete kujunemisest eesti piiblitõlgetes". Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (1), 233−252.
  • Tender, Tõnu; Soosaar, Sven-Erik (2017). "Soome-Eesti keelesild XXI sajandil". Keel ja Kirjandus, 10, 753−770.
  • Soosaar, Sven-Erik (2017). "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel". (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Sven-Erik Soosaar Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. Juhatus. fennougria.ee
  3. Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel. etis.ee
  4. Sven-Erik Soosaar "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni - eesti keel kui piirikeel". ut.ee
  5. Platon. "Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron". Koostanud Marju Lepajõe. Tartu: Ilmamaa, 2003.
  6. "Kuningas Gudea templihümn". Tõlkinud Amar Annus ja Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002; katkendid on ilmunud ka "Muinasaja kirjanduse antoloogias", koostanud Amar Annus. Tallinn: Varrak, 2005, lk 56–70.
  7. Sven-Erik Soosaar. inforegister.ee
  8. Juhtkond. ee.wikimedia.org
  9. Ants Vill: "Vikipeedia, sumerikeelne silinder A ning eesti keel – mis neid ühendab?" Linnaleht, 17. märts 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]