Estonia teatrihoone

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinn, Estonia seltsi hoone, AM N05972.jpg
Estonia teatrihoone
teater Estonia - vaade turuplatsile

Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[1], asus aadressil Viruvärava puiestee ja Estonia puiestee 10.

Hoone avati 6. septembril (vkj 24. augustil) 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Kultuurimälestis nr 1071.[2]

Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.

Ühel päeval seisnud Liiv Eesti teatrimaja ehituseplatsi ääres, vaadanud tükk aega müüride rajamist päält, langenud siis põlvili ja ütelnud: "Kodumaa! Anna andeks, et ma vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada, aga ma annan, mis mul on." Ta võtnud enese riidest lahti, tahtnud riided maha jätta. Linnavaht seganud vahele.[3]

I maailmasõja ajal kasutati kontserdisaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis (Estonia teatrisaal) etendati aga ikka edasi. 23. aprillil 1919 kolis majja Asutav Kogu.

Estonia teatrihoone (2014)

II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinna ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. II maailmasõjas pea hävinud hoonet on nimetatud ka Estonia teatri- ja seltsimajaks.[4]

Taasehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrihoone 1950. aasta NSV Liidu postmargil

1940. aastate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega.

Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase purustatu taastamist[5]. Töö võtsid ette kunstnikud Elmar Kits, Evald Okas ja Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus"[5].

Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16 bareljeefi vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule (1956 liideti Karjala-Soome NSV autonoomse vabariigina Vene NFSV-ga).[6] Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.[6] Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.[6] Moldaavia kujundas skulptor Aleksander Kaasik, Aserbaidžaani Juhan Raudsepp, Valgevene August Vomm jne.[6]

1946. aastal avati kontserdisaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

50-kroonine Estonia teatrihoonega

Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida tänapäeval kasutatakse talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks.

2006. aastal avati ka kammermuusikasaal.

Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal võeti kasutusele euro.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht ; 10; 29.oktoober 1938, lk. 210–212
  2. 1071 "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/11/22/32
  4. A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384
  5. 5,0 5,1 Julius Genss, "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]