Gustav Heinrich Schüdlöffel

Allikas: Vikipeedia

Gustav Heinrich Schüdlöffel (13. oktoober 1798 Jõelähtmes20. detsember 1859) oli baltisaksa vaimulik, eesti kirjamees.

Ta õppis Tallinna toomkoolis 18101817. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18171820. Lõpetamise järel reisis Rootsis ja tegutses koduõpetajana. Aastatel 18261827 oli ta Tallinna Toomkooli inspektor. Pastoriks ordineeriti ta 20. jaanuaril 1829.

Schüdlöffel töötas aastatel 18291859 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse pastorina. Ida-Harju praostiks sai ta 28. veebruaril 1847. Elu lõpus jäi ta kurdiks. Jõelähtme kiriku juures asub ka tema kalm[1][2].

Tema järgi on nimetatud tänav Randvere külas, Viimsi vallas, kus muuhulgas asub ka 2013. aasta septembris avatud Randvere kool. Schüdlöffeli ametisoleku ajal (aastal 1848) hakati ehitama Randvere kirikut.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Georg Heinrich Schüdlöffel (1759–1802) oli Jõelähtme koguduse pastor.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Schüdlöffel oli üks oma aja juhtivaid estofiile.

Ta oli üks varasemaid eesti mütoloogia käsitlejaid. Ajakirjas Das Inland ilmus 1836 artikkel Kalevipoja-muistenditest, mida ta oli rahvasuust kuulnud. Seal pani ta esmakordselt kokku Kalevipoja-muistendite tsükli.

Mugandas saksa keelest rahvavalgustuslikke jutte (enamasti vagajutte) ja koostas kalendreid.

Tema "Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal" (1844, 2. trükk 1894) on esimene Eduard Ahrensi soovitatud uues kirjaviisis trükiteos.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007
  2. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]