Iluuisutamine

Allikas: Vikipeedia
Iluuisutajad Grethe Grünberg ja Kristian Rand

Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms).

Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.

Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond.

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Üksiksõit[muuda | muuda lähteteksti]

Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.

Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 50 sekundit. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba):

  • kahe- või kolmekordne axel;
  • kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega;
  • hüppekombinatsioon, mis koosneb kahe- ja kolmekordsest hüppest või kahest kolmekordsest hüppest;
  • hüppest piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal;
  • piruetikombinatsioon, milles on vähemalt 2 erinevat asendit ja jalavahetus ning ringe on 6 + 6;
  • sammude järjestus.

Iluuisutamise elemendid[muuda | muuda lähteteksti]

Iluuisutamises on kohustuslikeks elementideks hüpped, piruetid, sammud ja spiraalid. Paarissõidus ja jäätantsus on kohustuslikuks elemendiks veel tõsted ja paaristantsus visked.

Hüpped[muuda | muuda lähteteksti]

Hüpete eriliike on kuus: lutz, salchow, flip, toe-loop, rittberger ehk loop ja axel. Neid eristatakse selle järgi, kuidas hüppele minnakse ning kas äratõuge tehakse uisusaki või -kandiga.

Hüpperingide arv ulatub ühest neljani. Erandiks on axel. Selle hüppe puhul minnakse hüppele vaadates ette (teistele kõigile minnakse tagurpidi sisse sõites) ja sooritamisel tehakse pool pööret enam kui teistel hüpetel (nt 1,5 või 2,5 jne).

Kaht järjestikust hüpet nimetatakse hüpete kaskaadiks.

Kui kahe hüpe vahel sooritatakse mõned lisasammud, on tegemist hüppekombinatsiooniga.

Piruetid[muuda | muuda lähteteksti]

Piruettideks nimetatakse ühes punktis tiirlemist. Sõltuvalt asendist liigitatakse: püstpiruett ehk vint (inglise upright spin), painutuspiruett (inglise layback spin), liibeluu (inglise camel spin), madalpiruett (inglise sit spin) ja Biellmanni piruett.

Piruetikombinatsioon on kui ühes piruetis võetakse mitu asendit.

Sammud[muuda | muuda lähteteksti]

Sammudeks nimetatakse iluuisutamises igasugust jääl liikumist peale tavaliste ülejalasammude.

Spiraalid[muuda | muuda lähteteksti]

Spiraalid ehk pääsukesed on sõitmine ühel jalal. Teine jalg on erinevates asendites.

Iluuisutamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti meistrivõistlused iluuisutamises toimuvad 1915. aastast.

Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Esimeste Eesti iluuisutajatena osalesid 1936. aastal taliolümpiamängudel Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus Helene Michelson – Eduard Hiiop, kes olid kokkuvõttes 18. kohal (viimased). Pärast Teist maailmasõda tegutses liit Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.

Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. novembril 1991 ja täisliikmena 12. juunil 1993. Eesti Spordi Keskliidus taastati liikmesus 21. mail 1991. Liit on Eesti Olümpiakomitee liige.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused.

Eesti treenereid[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsamad võistlused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]