Iluuisutamine

Iluuisutajad Grethe Grünberg ja Kristian Rand

Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane või sportlaste paar esitab uiskudel ja muusika saatel kava, mis koosneb kindlaksmääratud tehnilistest ja kunstilistest elementidest, nagu hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon ja tõsted.

Iluuisutamises võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Kaasaegses võistlusformaadis koosneb ala lühikavast ja vabakavast, mille eest antakse punkte eraldi ning mille tulemused liidetakse lõpptulemuseks.

Ajalugu

19. sajandi alguses levis Kesk-Euroopas uisutamise harrastamine seltskondliku ajaviitena, kus koguneti uisuväljakutele sageli pidulikult riietatuna ning uisutati üksinda, paariti või rühmades. 1870. aastatel hakati uisutamisel kasutama muusikat ning kavadesse lisandusid keerukamad hüpped, pöörded ja piruetid.

Rahvusvaheline Uisuliit (International Skating Union, ISU) asutati 1892. aastal. 1908. aastal alustas ISU juures tegevust reeglite loomise ja arendamise toimkond, mis aitas kujundada ala ühtseid võistlusreegleid.

Kronoloogia

• 1662 – Samuel Pepys ja John Evelyn teatasid uisutamisharrastusest Londonis St. Jamesi pargis.
• 1772 – Inglise kapten Robert Jones avaldas esimese uisutamisõpiku "A Treatise on Skating".
• 1858 – New Yorgi Central Parkis avati esimene avalik liuväli.
• 1865 – Jackson Haines alustas koolitus- ja treeneritööd Euroopas, tutvustades uisutamises balleti- ja koreograafiakomponenti.
• 1877 – Londonis avati esimene kunstjääväljak Glasiarium.
• 1891 – toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.
• 1892 – loodi rahvusvaheline iluuisutamisliit Internationale Eislaufvereiningung, hiljem nimetati ümber Rahvusvaheliseks Uisuliiduks (ISU; International Skating Union).
• 1896 – Peterburis toimusid esimesed iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• 1911 – rootslane Ulrich Salchow tuli meeste üksiksõidus kümnendat korda maailmameistriks.
• 1936 – norralane Sonja Henie võitis Garmisch-Partenkircheni olümpiamängudel kolmanda olümpiakulla. Selleks ajaks oli ta võitnud juba kümme maailmameistrivõistluste kulda ja kuus Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit.
• 1976 – Innsbrucki olümpiamängudel oli esimest korda kavas jäätants. Võitsid Nõukogude Liidu paar Ljudmila Pahhomova ja Aleksander Gorškov, kes tulid maailmameistriks kuus korda aastatel 1970–1976.
• 1980 – Nõukogude Liidu iluuisutaja Irina Rodnina võitis Lake Placidi olümpiamängudel paarissõidus kolmandat korda järjest olümpiakulla. Teist korda järjest Aleksandr Zaitseviga, kes oli tema elukaaslane. MM-tiileid kogunes Irinale 10, nendest 6 koos Aleksandriga. Esimene partner oli tal Aleksei Ulanov.
• 2002 – Salt Lake City olümpiamängudel toimus paarissõidu skandaal, mis viis kuldmedali jagamisele venelaste ja kanadalaste vahel. Kui võitjaks kuulutati algul venelased Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze, siis erinevate protestide, kohtunike mõjutamise kahtluse ja läbirääkimiste tulemusel otsustas ROK välja anda teised kuldmedalid kanadalastele Jamie Salele ja David Pelletier'le.
• 2003 – loodi World Skating Federation (WSF), mis ühendab rühmailuuisutamisega tegelejaid.
• 2004 – ISU võttis kasutusele uue skoorimissüsteemi, ISU Judging System (IJS).

Üksiksõit

Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.

Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 50 sekundit. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest (esitamise järjekord on vaba):

• kahe- või kolmekordne axel;
• kahe-, kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega;
• hüppekombinatsioon, mis koosneb kahe- ja kolmekordsest hüppest või kahest kolmekordsest hüppest;
• hüppest piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal;
• piruetikombinatsioon, milles on vähemalt 2 erinevat asendit ja jalavahetus ning ringe on 6 + 6;
• sammude järjestus.

Iluuisutamise elemendid

Iluuisutamises on kohustuslikeks elementideks hüpped, piruetid, sammud ja spiraalid. Paarissõidus ja jäätantsus on kohustuslikuks elemendiks veel tõsted ja paaristantsus visked.

Hüpped

Hüpete eriliike on kuus: lutz, salchow, flip, toe-loop, rittberger ehk loop ja axel. Neid eristatakse selle järgi, kuidas hüppele minnakse ning kas äratõuge tehakse uisusaki või -kandiga.

Hüpperingide arv ulatub ühest neljani. Erandiks on axel. Selle hüppe puhul minnakse hüppele vaadates ette (teistele kõigile minnakse tagurpidi sisse sõites) ja sooritamisel tehakse pool pööret enam kui teistel hüpetel (nt 1,5 või 2,5 jne).

Kaht hüpet järjest nimetatakse hüpete kaskaadiks.

Kui kahe hüppe vahel sooritatakse mõned lisasammud, on tegemist hüppekombinatsiooniga.

Piruetid

Piruettideks nimetatakse ühes punktis tiirlemist. Sõltuvalt asendist liigitatakse: püstpiruett ehk vint (inglise upright spin), painutuspiruett (inglise layback spin), liibeluu (inglise camel spin), madalpiruett (inglise sit spin) ja Biellmanni piruett.

Piruetikombinatsioon on kui ühes piruetis võetakse mitu asendit.

Sammud

Sammudeks nimetatakse iluuisutamises igasugust jääl liikumist peale tavaliste ülejalasammude.

Spiraalid

Spiraalid ehk pääsukesed on sõitmine ühel jalal. Teine jalg on erinevates asendites.

Iluuisutamine Eestis

Olga Ikonnikova

Jelena Glebova

Eesti meistrivõistlused iluuisutamises toimuvad 1915. aastast.

Uisuliit asutati 28. novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Esimeste Eesti iluuisutajatena osalesid 1936. aastal taliolümpiamängudel Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus Helene Michelson – Eduard Hiiop, kes olid kokkuvõttes 18. kohal (viimased). Pärast Teist maailmasõda tegutses liit Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.

Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. novembril 1991 ja täisliikmena 12. juunil 1993. Eesti Spordi Keskliidus taastati liikmesus 21. mail 1991. Liit on Eesti Olümpiakomitee liige.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused.

Jaanuaris 2022 ja jaanuaris 2025 toimusid Tallinnas Tondiraba jäähallis Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Eesti treenereid

• Anna Levandi
• Vaike Paduri-Kaljuvee (Vaike Paduri)
• Tiiu Valgemäe
• Svetlana Varnavskaja

Tähtsamad võistlused

• Iluuisutamise maailmameistrivõistlused
• Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises
• ISU GP-võistlus
• ISU juunioride Grand Prix iluuisutamises

Vaata ka

• Iluuisutajate loend
• Jäätants
• Rocca al Mare Uisukool
• Tallinn Trophy
• 1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused iluuisutamises
• 1962. aasta Eesti meistrivõistlused iluuisutamises

Välislingid

• ISU koduleht
• Kristi Vahemaa. Tuleval aastal peetav EM toob Tallinna tippuisutajad EPL, 16. jaanuar 2009