Helilooja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere‚ kokku panema) on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.

Helilooja võib enda loodud heliteoseid ise esitada ja/või esitavad (sh tõlgendavad ehk interpreteerivad) neid teised. Tänapäeval luuakse ka elektroakustilist ja elektroonilist muusikat, mille puhul heliteosed luuakse ja/või esitatakse osaliselt või täielikult elektroonika abil isegi kuni esitusinterpretatsiooni puudumiseni.

Eestikeelne nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "helilooja" tõi eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.[1] Sõna "helilooja" üllitas Hermann 1887. aastal[2], kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "avamäng", "metsasarv", "tiibklaver" jm.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Reet Kasik. Kust tuli helilooja? Sirp. 05.07.2019.
  2. Sõna "helilooja" Sõnaveebis (vaadatud 28.10.2019).
  3. Reet Kasik. Kust tuli helilooja? Sirp. 05.07.2019.