Walter Freymann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Walter Freymann enne 1930. aastat

Walter Eduard Gustav Freymann (ka Valter, 23. september 1883 Viljandi5. märts 1960 Jena, Saksamaa) (vanas kirjapildis Walther Freymann) oli saksa rahvusest Eesti filosoof.

Freymann lõpetas 1909 Tartu Ülikooli antiikkeelte ja filosoofia alal, oli sellest ajast antiikkeelte ja filosoofia õpetaja Tartu gümnaasiumides (nt Hugo Treffneri Gümnaasiumis). 19201926 oli Tartu Ülikooli antiikkeelte lektor, samas filosoofia eradotsent aastatel 19181939, täiendas end 1923 Freiburgis Saksamaal, kus kohtus Edmund Husserli ja Martin Heideggeriga. Ta pidas loenguid mitmetes haridusasutustes, Tartu Pedagoogilise Seltsi kursustel, M. I. Rostovtsevi eraülikoolis; nt Tartu Ülikoolis pidas ta teiste hulgas loenguid Hegelist (teosest "Vaimu fenomenoloogia") ja Aristotelesest (teosest "Peri Psyches").

Eesti Keskkooliõpetajate Kogu tegevliige, Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaliige ja abiesimees (1920). Oli tegev Tartu vabatahtlike tuletõrjujate ühingus, 19271933 jaoskonna ülem, 19331936 peamees, seejärel aupeamees.

Walter Freymann kaitses doktorikraadi Tartu Ülikoolis 1928. aastal saksa keeles kirjutatud tööga "Platons Suchen nach einer Grundlegung aller Philosophie" (avaldatud 1930, pealkiri eesti keelde tõlgituna Platoni püüdlemine alusepanekuks kogu filosoofiale).

Freymann läks 1939 Saksamaale, töötas filosoofia õppejõuna Poznani ülikoolis 19391945 (1942 sai professoriks), alates 1947 Greifswaldi ülikoolis (juhatas ka sealset slaavi keelte instituuti) ja 19531957 oli Jena ülikoolis).

Pälvinud Püha Stanislavi ordeni, Eesti Vabatahtliku Tuletõrjeliidu 1. liigi kuldristi, 2. liigi hõberisti ja Soome ning Leedu tuletõrje aumärgid.

Freymanni tuntumaid eestlastest õpilasi on filosoof Rudolf Kulpa.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]