Valdur Ohmann
Foto: Vilhelm Pajusalu
Valdur Ohmann (sündinud 14. juunil 1958 Kiviõlis) on eesti ajaloolane, arhivaar.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Valdur Ohmann on katelsepa ja haljastustöötaja poeg.[1]
1976. aastal lõpetas ta Kiviõli 1. Keskkooli, 1984. aastal Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-osakonna, M.A. (teadusmagister) (arhiivindus, 2000, TÜ), väitekiri "Eesti NSV Siseministeeriumi institutsionaalne areng ja arhivaalid (1940–1954)".[1]
Aastatel 1976–1978 töötas Ohmann Kiviõli Põlevkivikeemiatehases, oli 1984–1986 Rakveres 38. kutsekeskkooli ja 1986–1988 Tallinnas 6. kutsekeskkooli ajalooõpetaja, 1988–1991 ORKA (aastast 1989 Riigiarhiiv) publikatsioonide osakonna arhivaar, 1991–1999 Eesti Riigiarhiivi filiaali (Parteiarhiivi) direktor, 1999–2001 Rahvusarhiivi eraarhiiviosakonna arhiiviteenuste ja eraarhiivide talituse juhataja, 2001. aastast Riigiarhiivi kogude osakonna teatmetalituse arhivaar.[1] Aastast 2012 Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Valdur Ohmanni uurimisvaldkonnad on arhiivindus ning Eestimaa Kommunistlik Partei, ENSV Sisemininisteerium ja julgeolek stalinismi perioodil. Tegelenud ENSV Siseministeeriumi ja ENSV Julgeolekukomitee dokumentide koondamisega Eesti Riigiarhiivi (oli aastast 1993 ENSV Siseministeeriumi ja ENSV Riikliku Julgeolekukomitee dokumente vastuvõtva komisjoni aseesimees). Esinenud rahvusvahelistel KGB, kommunistliku partei dokumentide kogumist, säilitamist ja kasutamist käsitlevatel konverentsidel ja seminaridel. Osalenud dokumentide kogumike ("Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918–1940" jmt) ja näituste koostamisel. Oli aastatel 1993–1996 Eesti Arhivaaride Ühingu juhatuse esimees, 1996–1999 revisjonikomisjoni esimees, 1999–2006 juhatuse liige. Avaldanud 20 teadustrükist ja populaarteaduslikke artikleid.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Andres Saal Jaaval 1908–1911 (kaasautor O. Klaassen). // Keel ja Kirjandus (1986) 8
- Allikmaterjale 1949. aasta märtsiküüditamisest (kaasautor T. Tannberg). // Akadeemia (1999) 3–12; (2000) 1
- Külli Niidassoo, Valdur Ohmann. Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini. Varjusurmast ajalooareenile. // Tuna (2000) 3
- Kaadrid otsustasid kõik... ENSV Siseministeeriumi kaadrist aastatel 1940–1954. // Ajalooline Ajakiri 108 (2000) 1
- Valdur Ohmann. EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre arreteerimisest, reetlikkusest ja tema saatusest. // Tuna (2001) 4
- Valdur Ohmann. Johannes Vares-Barbaruse komparteile esitatud elulugu ja tema saatus. Tuna (2002) 1
- Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991 (kaasautor). Tallinn, 2002
- Valdur Ohmann. Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu salaniidistik. // Tuna (2003) 3
- 55 aastat legendaarse Pargase viimasest aktsioonist. // Tuna (2004) 4, lk 82–86
- Gustav Naani kaebekiri EKP Keskkomiteele. // Tuna (2005) 3, lk 96-14
- Internal affairs and state security institutions of the ESSR in 1940–1941. // Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian Int Comission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn, 2006
- Hispaaniast fašismivastasest sõjast naasnud pandi NSV Liidus türmi. // Tuna (2006) 4, lk 95–107
- Rootsist 1946. a. Nõukogude Liidule välja antud eestlaste saatusest. // Tuna (2006) 4, lk 153–156
- Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Koostanud Tiit Noormets ja Valdur Ohmann. Tallinn 2006
- “Kuidas komprat koguti?” NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal (kaasautor M. Lääne). // Tuna (2007) 4, lk 86–98
- Eesti NSV Siseministeeriumi struktuur 1940–1954. – Eesti NSV aastatel 1940–1953 : sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koostanud T. Tannberg). // Eesti Ajalooarhiivi toimetised 15 [22]. Tartu, 2007
- Raimond Valgre noorem vend – kes ta siis oli? Kuno-Enn Valgre (30.05.1918–02.03.1987). // Tuna (2011) 2, lk 118–122
- Kõrkküla ehk vene bojaari Vassili Rosladini kivirist. // Tuna (2012) 3, lk 53–59
- "Metsavend Osvald Raadiku ja poksimeister Anton Raadiku ema Mari agentuurtöötlus küüditamispaigas Siberis". Tuna (2013) 3. Lk 112–113
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa on arheoloog Heidi Luik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 24
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.