Eesti Olümpiakomitee

Allikas: Vikipeedia
Eesti Olümpiakomitee lipp

Eesti Olümpiakomitee (algselt Eesti Olümpia Komitee; EOK) on keskne Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, mis asutati 8. detsembril 1923 ja taasasutati 14. jaanuaril 1989.

Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, kes

-      kuulub rahvusvahelisse olümpialiikumisse, austab Olümpiahartat ja Maailma Antidopingu Koodeksit ning täidab Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuseid;

-       taotleb spordiliikumise tasakaalustatud arengut Eestis: elanikkonna tervise, liikumisharrastuse, võistlus- ja saavutusspordi edendamist, spordiorganisatsioonide ja nende liikmete järjepidevat täiustumist;

-      propageerib vastavalt Eesti Olümpiakomitee missioonile ja eesmärkidele ning Eesti Spordi harta põhimõtetele olümpismi aateid ja rahu, edendab liikumist naised spordis, järgib rangelt spordieetikat, võitleb dopingu kasutamise vastu ning hoolitseb keskkonnasäästlikkuse eest.

-      EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev keskne mitteriiklik spordiorganisatsioon, kes ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid.

-   EOK lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Olümpiahartast, Maailma Antidopingu Koodeksist ja käesolevast põhikirjast.

-   EOK on oma tegevuses sõltumatu nii poliitilisest, religioossest kui majanduslikust survest, mis võiks takistada Olümpiaharta sätete täitmist, missiooni saavutamist ja spordi arendamist. EOK ei tohi arendada tegevust, mis on vastuolus Olümpiahartaga.

Eesti Olümpiakomitee missiooniks on arendada ja kaitsta spordi- ning olümpialiikumist Eestis vastavuses Olümpiahartaga ja Eesti Spordi Hartaga. Missiooni täitmiseks teeb EOK  koostööd riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega.

Eesti Olümpiakomitee eesmärgid missiooni saavutamisel on:

-   laiendada spordi- ja liikumisharrastust kogu rahva seas ning suurendada spordiliikumise tervistavat, sotsiaalset ja majanduslikku rolli;

-   järgida olümpismi, Ausa Mängu ja teisi Olümpiahartaga määratletud põhimõtteid;

-   arendada harrastajate huvidele vastavat spordiorganisatsiooni, tõsta selle teovõimet ja suurendada tegevusühtsust;

-   tõsta tippspordi saavutusvõimet, selle kaudu riigi mainet ja tuntust;

-   arendada koostööd ja ühistegevust rahvusvahelise spordi- ning olümpialiikumisega.

Eesti Olümpiakomitee liikmed:

15.04.2016 seisuga on EOK liikmed:

  • 102 spordiorganisatsiooni ja -ühendust:
    • 66 spordialaliitu
    • 19 regionaalset spordiliitu
    • 17 spordiühendust
  • 19 füüsilist isikut:

Mati Alaver (EOK liige alates 1999), Jüri JaansonGerd Kanter, Tõnu Laak (1989), Andres Lipstok (1994), Erki Nool, Neinar Seli, Tiit Nuudi (1992), Gunnar Paal (1989), Indrek Pertelson (2000), Cardo Remmel (1999), Erika Salumäe (1997), Mart Siimann (1999),Kristina ŠmigunJaan Talts (1989), Mart Tarmak (1989), Toomas Tõnise (1992), Jaak Uudmäe (1989), Andrus Veerpalu (2000)

Eesti Olümpiakomitee presidendid:

Friedrich Akel (esimees, 1924-1931)

Johan Laidoner (esimees, 1934-1940)

Arnold Green (1989-1997

Tiit Nuudi (1997-2001)

Mart Siimann (2001-2008)

Neinar Seli - (2012-2016)

Urmas Sõõrumaa - (2016-......)

Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed Eestist:

Karl Friedrich Akel (1927–1932)

Joakim Puhk (1936–1942)

Eesti Olümpiakomitee juhtimine:

  • Urmas Sõõruma – president
  • Jüri Tamm – asepresident
  • Tõnu Tõniste – asepresident
  • Urmas Paet – täitevkomitee liige, Eesti Paraolümpiakomitee president
  • Anne Rei – täitevkomitee liige, Eesti Jalgpalliliidu peasekretär
  • Karol Kovanen – täitevkomitee liige, Eesti Sulgpalliliidu ja Eesti Ujumisliidu president
  • Oliver Kruuda – täitevkomitee liige, Eesti Käsipalliliidu president
  • Toomas Tõnise – täitevkomitee liige, EOK asepresident 2012-2016, EOK peasekretär 2000-2012, Eesti Ratsaspordiliidu juhatuse liige
  • Marko Kaljuveer – täitevkomitee liigeEesti Golfi Liidu president
  • Riho Terras – täitevkomitee liige, Eesti Kaitseväe juhataja
  • Reet Hääl – Eesti Suusaliidu ja Eesti Tennise Liidu juhatuse liige
  • Hanno Pevkur – Eesti Võrkpalliliidu president
  • Mati Alaver – Eesti Treenerite Ühenduse juhatuse liige
  • Helir-Valdor Seeder – Eestimaa Spordiliit Jõud president, Eesti Käsipalliliidu juhatuse liige
  • Mihhail Kõlvart – Eesti Taekwondo Liidu ja Eesti Võitlusspordi Ühenduse esimees
  • Erki Nool – Olümpiavõitjate Kogu president
  • Kristjan Järvi – Dirigent ja pianist
  • Gerd Kanter – EOK sportlaskomisjoni esimees

Eesti Olümpiakomitee peasekretär on alates 2013. a Siim Sukles.

EOK teenetemärgi on pälvinud:

Ants Antson 6.12.2006

Svetlana Lozovaja 6.12.2006

Jüri Tarmak 6.12.2006

Jaan Talts 6.12.2006

Aavo Pikkuus 6.12.2006

Ivar Stukolkin 6.12.2006

Jaak Uudmäe 6.12.2006

Viljar Loor 6.12.2006

Mait Riisman 6.12.2006

Tiit Sokk 6.12.2006

Erika Salumäe 6.12.2006

Erki Nool 6.12.2006

Andrus Veerpalu 6.12.2006

Kristina Šmigun 6.12.2006

Arnold Green 6.12.2006

Ilmar Kullam 6.12.2006

Atko-Meeme Viru 6.12.2006

Aldonis Vrublevskis 1.12.2007

Mati Alaver 6.12.2007

Jüri Jaanson 6.12.2007

Anatoli Šmigun 6.12.2007

August Englas 8.12.2008

Vesteinn Hafsteinsson 8.12.2008

Gerd Kanter 8.12.2008

Heino Kruus 8.12.2008

Andres Lipstok 8.12.2008

Tiit Nuudi 8.12.2008

Arturas Poviliunas 10.12.2008

Eri Klas 8.12.2009

Mihkel Leppik 8.12.2009

Jaak Lipso 8.12.2009

Janika Mölder 8.12.2009

Hanno Selg 8.12.2010

Aleksander Tšutselov 8.12.2010

Kaido Höövelson 8.12.2011

Heiki Nabi 11.12.2012

Siim Sukles 11.12.2012

Jüri Tamm 9.12.2013

Rein Haljand 9.12.2013

Gunnar Paal 9.12.2013

Lembitu Kuuse 26.03.2015

Tõnu Pääsuke 26.03.2015

Rein Ottoson 26.03.2015

Mart Poom 26.03.2015

Tõnu Lume 26.03.2015

Õnne Pollisinski 15.04.2016

Markko Märtin 15.04.2016

Mart Siimann 15.04.2016

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]