24. veebruar

<< Veebruar >>
E	T	K	N	R	L	P
26	27	28	29	30	31	1
2	3	4	5	6	7	8
9	10	11	12	13	14	15
16	17	18	19	20	21	22
23	24	25	26	27	28	1
2026

24. veebruar on Gregoriuse kalendri 55. päev. Juliuse kalendri järgi 11. veebruar (1901–2100).

Sündmused

Eestis

Eesti iseseisvuspäeva tähistamine 1989. aastal

• 1878 – San Stefano rahulepinguga lõppes Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda, mis oli alanud 12. aprillil 1877. Sõjas osales ka suur hulk eestlasi.
• 1915 – Mihkel Martna ettepanekul ei koostanud spordiselts Kalev enam koosolekute protokolle vene keeles.
• 1918 – Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik.
• 1919 – Tallinnas tähistati sõjaväeparaadiga Eesti Vabariigi esimest aastapäeva. Ühtlasi asutati samal päeval Vabadusristi teenetemärk, pandi valitsuse otsusega alus Eesti Pangale ja loodi Eesti Punane Rist.
• 1920 – asutati üliõpilasselts Veljesto.
• 1923 – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule.
• 1925 – Eesti Vabariigi aastapäeva pidustustel osalesid Rahvasteliidu peasekretär Eric Drummond ja Läti Vabariigi president Janis Čakste.
• 1928 – üle Eesti toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul.
• 1932 – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2.
• 1938 – algasid I Riigivolikogu valimised.
• 1938 – algasid Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises, kus esimest korda osales ka Eesti suusakoondis.
• 1940 – Rakvere teatrihoone avati aktusega.
• 1942 – Estonia kontserdisaalis peeti nn vabadusepäeva.
• 1943 – Saksa okupatsioon Eestis: Saksa okupatsioonivõimud kuulutasid välja ajavahemikus 1919–1924 sündinud noormeeste värbamise töö- ja abiteenistusse. 5000 värvatut saadeti teenima Eesti SS-leegioni.
• 1944 – Teine maailmasõda: 20. Eesti diviis likvideeris Punaarmee sillapea Narva lähedal Riigikülas.
• 1948 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu määras kindlaks kolhoosipere õueaiamaa suuruse (0,25–0,60 hektarit) ja isiklikus käsutuses olevate loomade arvu piirmäärad (kuni 2 lehma, 2 mullikat, 1 emis põrsastega, 10 lammast, 20 mesipuud ning piiramatul arvul kodulinde ja küülikuid).
• 1977 – varahommikul avastati Tartus Vanemuise teatrihoone katusel lehvimas Eesti rahvuslipp, millega meenutati Eesti Vabariigi 59. aastapäeva. Julgeolekuorganitel ei õnnestunud lipuheiskajate isikuid tuvastada.
• 1980 – taas avastati mitmel pool üle Eesti lehvimas rahvuslipud. Samal päeval toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu valimised. 285 valitud saadiku seas oli 193 kommunistliku partei liiget ja liikmekandidaati.
• 1985 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu valimised. 285 valitud saadiku seas oli 192 kommunistliku partei liiget ja liikmekandidaati. Ametlikel andmetel oli valimistel osalusprotsent 99,99% ja poolthääletanute osakaal 99,96%.
• 1987 – rokkansambel Terminaator andis Otepääl oma esimese kontserdi.
• 1988 – Eesti Vabariigi 70. aastapäeval organiseerisid võimud Tallinnas Võidu väljakul "protestimiitingu" taunimaks USA Kongressi ja president Ronald Reagani toetust Eesti iseseisvusele. Rahvas kogunes omakorda meeleavaldusele A. H. Tammsaare monumendi juurde. Tartus pidasid ajalooüliõpilased päevakohase teaduskonverentsi.
• 1989 – Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks. Pika Hermanni tornis heisati Rahvarinde ja valitsuse algatusel Eesti rahvuslipp.
• 1990 – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.
• 2013 – korraldati minutiline ühispildistamine Eesti Minut.

Maailmas

• 0510 eKr – viimane Rooma kuningas Tarquinius Superbus põgenes.
• 1525 – Pavia lahingus purustasid Saksa-Rooma keisri Karl V väed Prantsuse armee ja võtsid vangi Prantsuse kuninga François I.
• 1527 – Ferdinand I krooniti Böömimaa kuningaks.
• 1530 – Karl V krooniti paavst Clemens VII poolt Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi valitsejaks. Tegu oli viimase korraga, mil paavst kroonis Saksa-Rooma keisri.
• 1582 – paavst Gregorius XIII kehtestas uue kalendri, mis sai tema nime järgi tuntuks Gregoriuse kalendrina.
• 1739 – Karnali lahingus purustas Iraani valitseja Nadir-šahh mogulite valitseja Muhammad-šahhi armee.
• 1804 – Londoni Drury Lane Theatre põles maani maha.
• 1826 – Yandaboo rahuga lõppes esimene Birma sõda.
• 1848 – veebruarirevolutsiooni tulemusel loobus Prantsuse kuningas Louis-Philippe I troonist.
• 1851 – testis Saksa leiutaja Wilhelm Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes aga selle uppumisega.
• 1871 – ilmus Charles Darwini kaheosaline teos "The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex".
• 1878 – San Stefano rahulepinguga lõppes Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda.
• 1895 – Kuubas Baire linnas puhkes revolutsioon. Sellega algas Kuuba iseseisvussõda.
• 1896 – prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel avastas uraani radioaktiivse kiirguse.
• 1920 – Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei) nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei).
• 1938 – USA ettevõte DuPont esitles esimesi nailonharjastega hambaharju.
• 1942 – Nõukogude Liidu allveelaev Štš-213 laskis Mustal merel Bosporuse lähedal põhja juudi põgenikke vedanud auriku Struma. Hukkusid 781 põgenikku ning 10 meeskonnaliiget.
• 1946 – Argentina presidendiks valiti Juan Domingo Perón.
• 1949 – Palestiina sõjas hakkas kehtima relvarahu Iisraeli ja Egiptuse vahel.
• 1966 – Ghanas kukutati riigipöördega välisvisiidil viibinud president Kwame Nkrumah ja tuli võimule Joseph Arthur Ankrah' sõjaväeline valitsus.
• 1981 – Suurbritannias anti üldsusele teada prints Charlesi ja leedi Diana Spenceri kihlusest.
• 1989 – Iraani usujuht ajatolla Rūḩollāh Khomeynī pani välja 3 miljoni USA dollari suuruse preemia raamatu "Saatanlikud värsid" autori Salman Rushdie tapmise eest.
• 2000 – paavst Johannes Paulus II külastas Egiptust.
• 2002 – Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys lõppesid 19. taliolümpiamängud.
• 2004 – Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist peaminister Mihhail Kasjanovi valitsuse.
• 2006 – Filipiinidel toimus sõjaväeline riigipöördekatse president Gloria Macapagal-Arroyo kukutamiseks. Julgeolekuteenistustel õnnestus riigipööre nurjata.
• 2011 – kosmosesüstik Discovery startis oma viimasele missioonile STS-133.
• 2022 – Vene-Ukraina sõda: algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 24. veebruaril

• 1103 – Toba, Jaapani keiser 1107–1123
• 1304 – Ibn Baţţūţah, maadeavastaja
• 1500 – Karl V (Carlos I), Saksa-Rooma keiser 1530–1556 ja Hispaania kuningas 1516–1556
• 1536 – Clemens VIII, paavst 1592–1605
• 1547 – Don Juan de Austria, Austria prints ja väejuht
• 1557 – Matthias, Saksa-Rooma keiser 1612–1619
• 1619 – Charles Le Brun, prantsuse kunstnik
• 1786 – Wilhelm Grimm, saksa folklorist
• 1803 – Carl Wilhelm Freundlich, eesti prosaist ja luuletaja
• 1843 – Teófilo Braga, Portugali president 1910–1911 ja 1915
• 1846 – Luigi Denza, itaalia helilooja
• 1866 – Pjotr Lebedev, vene füüsik
• 1885 – Chester W. Nimitz, USA mereväelane, admiral
• 1887 – Jaan Junkur, VR I/3, Eesti sõjaväelane
• 1900 – Maksim Štrauhh, NSV Liidu näitleja
• 1903 – Evald Abram Jalak (Eesav Edvard Puuslik), eesti ajakirjanik ja följetonist
• 1921 – Valentina Hein, eesti laulja
• 1922 – Albert Eskel, eesti skulptor
• 1927 – Erich Ülevain, eesti balletitantsija
• 1928 – Veeliks Jalakas, eesti selgeltnägija
• 1928 – Õie Kütt, eesti metallikunstnik
• 1931 – Ingrid Sarv, eesti rahvaluuleteadlane
• 1932 – Michel Legrand, prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja
• 1934 – Bettino Craxi, Itaalia peaminister 1983–1987
• 1935 – Heldur Nestor, eesti paleontoloog
• 1940 – Raimo Kõlli, eesti mullateadlane
• 1942 – Joseph Lieberman, USA poliitik
• 1942 – Maile Grünberg, eesti kujunduskunstnik
• 1943 – Andres Keevallik, eesti arvutiteadlane
• 1945 – Taissia Filippova, eesti pianist ja muusikapedagoog
• 1947 – Edward James Olmos, USA filminäitleja
• 1949 – Ülo Luht, eesti rahvatantsujuht
• 1950 – Peeter Sookruus, eesti ajakirjanik ja riigiametnik, Eesti Raadio peadirektor (1990–1992 ja 1994–1997)
• 1951 – Helen Shaver, Kanada näitleja
• 1953 – Peeter Simm, eesti filmilavastaja
• 1955 – Steve Jobs, USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Computer asutaja
• 1955 – Alain Prost, prantsuse autovõidusõitja
• 1957 – Signe Kivi, eesti tekstiilikunstnik ja poliitik, Eesti Kunstiakadeemia rektor aastast 2005
• 1957 – Tiina Mõis, eesti pangandustegelane
• 1958 – Heino Rebane, eesti korvpallitreener
• 1959 – Toomas Saks, Eesti ujuja, sporditegelane ja ettevõtja
• 1960 – Vallo Toomet, eesti ajakirjanik
• 1961 – Urmas Kõljalg, eesti bioloog
• 1964 – Reet Hääl, eesti firmajuht
• 1966 – Billy Zane, USA filminäitleja
• 1973 – Aleksei Kovaljov, vene hokimängija
• 1980 – Stig Rästa, eesti laulja ja laulukirjutaja
• 1981 – Lleyton Hewitt, Austraalia tennisist
• 1983 – Ingemar Teever, eesti jalgpallur

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 24. veebruaril

• 1588 – Johannes Weyer, hollandi arst ja okultist
• 1666 – Nicholas Lanier, Briti helilooja
• 1704 – Marc-Antoine Charpentier, prantsuse helilooja
• 1777 – José I, Portugali kuningas 1750–1777
• 1810 – Henry Cavendish, inglise füüsik ja keemik
• 1815 – Robert Fulton, USA leiutaja
• 1836 – Dániel Berzsenyi, ungari luuletaja
• 1856 – Nikolai Lobatševski, vene matemaatik
• 1914 – Joshua Chamberlain, USA professor ja sõjaväelane, Ameerika kodusõja kangelane
• 1925 – Hjalmar Branting, Rootsi peaminister, Nobeli rahuauhinna laureaat 1921
• 1940 – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
• 1975 – Nikolai Bulganin, NSV Liidu sõjaväelane ja poliitik
• 1985 – Nigol Andresen, eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik
• 1990 – Malcolm Forbes, USA kirjastaja
• 1993 – Bobby Moore, inglise jalgpallur
• 2001 – Claude Shannon, USA matemaatik, informatsiooniteooria looja
• 2006 – Don Knotts, USA tele- ja filminäitleja
• 2025 – Roberta Flack, Ameerika Ühendriikide laulja

Pühad

• Eesti Vabariigi aastapäev (1918)
• Talvine madisepäev
• Mehhikos Día de la Bandera – lipupäev (1937)
• Rumeenias Dragobete – rahvalik püha, müütilise kangelase Dragomiri ehk Dragobete mälestuspäev
• Saksamaal ja Austrias Matthiastag – püha Matteuse mälestuspäev
• Vana-Roomas Regifugium ehk Fugalia – kuninga põgenemise päev

Nimepäev

• Eestikeelse kalendri järgi: Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +9,2 °C (1990)
• Tallinna miinimumtemperatuur –25,4 °C (2011)
• Tartu maksimumtemperatuur +9,5 °C (1990)
• Tartu miinimumtemperatuur –30,4 °C (1985)