Henn Voolaid

Allikas: Vikipeedia
Henn Voolaid
Sündinud 4. märts 1943 (81-aastane) Muuda Vikiandmetes
Viljandi
Rahvus eestlane
Erialad füüsika

Henn Voolaid (sündinud 4. märtsil 1943 Viljandis) on eesti füüsik.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1961. aastal Viljandi 2. Keskkooli ning 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna optika ja spektroskoopia erialal.

Aastast 1977 füüsika-matemaatika kandidaat, väitekiri luminestsentsi kiirgus- ja haardetsentritest CaS fosfoorides (vene keeles).

Kvalifikatsiooni tõstnud: Leningradi Ülikool (1980), Moskva Riiklik Ülikool (1981), Kiievi Ülikool (1985), Turu Ülikool (1989, 2001), Helsingi Ülikool (1995, 1997).

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Suunati tööle TRÜ üldfüüsika kateedrisse õppejõuks (assistent). Sai 1980. aastal TRÜ üldfüüsika kateedri dotsendiks. Olnud TÜ üldfüüsika kateedri juhataja (1984–1993), TÜ füüsika-keemiateaduskonna dekaan (1988–1993), LoTe koolifüüsika keskuse juhataja (1996–2013).

Ta töötab Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas (LOTE) koolifüüsika keskuses füüsika didaktika lektorina. Põhitöö on tulevastele füüsikaõpetajatele füüsika ja selle õpetamise õpetamine.

Lugenud TÜ-s üle 30 kursuse füüsikutele, bioloogidele, arstidele, farmatseutidele, loodusteaduste õpetajatele. Tema juhendamisel on kaitstud üle 50 diplomitöö, üle 20 bakalaureusetöö, 9 teadusmagistritööd, 15 magistritööd ja 1 doktoritöö.

Muu erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Olnud Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadi žürii esimees (1968, 2003) ja liige (1969–2004), Eesti füüsika teaduslik-metoodilise nõukogu liige (1978–1990), NSV Liidu Balti tsooni ja Valgevene NSV füüsika-teaduslik-metoodilise nõukogu praktikumide sektsiooni juhataja (1985–1990), ETV telekooli füüsikasaadete autoreid (1986–1989), füüsikaalase õppekirjanduse autor ja väljaandmise korraldaja (alates 1988), Eesti koolifüüsika kontseptsiooni autoreid (1991), Eesti koolifüüsika ainekava töörühma juht (1993–1996), Eesti Koolifüüsika Ühingu juhataja (1995–2000), Eesti koolifüüsika ainenõukogu esimees ja liige (1996–2003), Foucault’ pendli ülesseadmise ja tutvustamise korraldaja Tartu Ülikooli füüsikahoones Tartus Tähe 4 (1999–2014), teaduskeskuse Ahhaa teadusnõukogu liige (2000–2008), füüsika riigieksamikomisjoni liige (2002–2009), Eesti noorteadlaste konkursi žürii liige (2005–2013), ajakirja The Science Education Review toimetuskolleegiumi liige (alates 2007).

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: laia keelutsooniga pooljuhtide fotoluminestsents; füüsikaõppe efektiivsuse tõstmise võimalused kesk- ja kõrgkoolis; Eesti õpilaste füüsikalised väärarusaamad; loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine koolifüüsikas.

Olnud kahe ETF teadusgrandi hoidja: "Eesti kooliõpilase loodusteadusliku mõtlemisviisi (LTMV) kujundamine füüsika ulatuslikumal seostamisel teiste loodusainetega (1998–2000)" ja "Füüsikalised väärkontseptsioonid ja väärkasutused ning nende mõju õpitulemustele (2002–2005)".

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud üle 70 teadusartikli ning üle 40 õpiku ja õppevahendi nii gümnaasiumile, kutsekoolile kui ka kõrgkoolile.

  • K.-S. Rebane, A. Ots, H. Voolaid. The Spectroscopy of Colour Centres in ZnS and CaS. J. Luminescence 11, 271, 1976
  • P. Paris, H. Voolaid. Optika praktikum IV, Tartu 1982. (64 lk)
  • H. Voolaid. Mõõtevigade hindamine füüsika praktikumis. Tartu 1986 (54 lk)
  • E. Pärtel, K. Timpmann, H. Voolaid. Üldhariduskooli programmid. Füüsika. Kontseptsioon ja programmid 8. – 12. klassile. EÕK, Tallinn 1991
  • G. Karu, E. Pärtel, L. Tambek, K. Timpmann, H. Voolaid. Füüsika. Põhikooli ja gümnaasiumi ainekava. Projekt. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Projekt. 173 – 198, Riigi Kooliamet, Tallinn 1995
  • H. Voolaid. Kalevipoja mõõtmete hindamine. Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühingu "Ambior" I album. Jõgeva
  • H. Voolaid, K. Tarkpea, O. Krikmann, A. Luik, E. Pärtel, J. Susi, M. Seeba, U. Tamm, K. Timpmann, E. Ööpik. Loodusteaduslik mõtlemisviis koolifüüsikas. EFS aastaraamat 1999, 99 – 108, Tartu 2000
  • H. Voolaid. Füüsika töövihik kutseõppeasutustele. I osa. Tartu, Atlex, 2003 (68 lk)
  • H. Voolaid. Füüsika XI klassile. Optika. Õpetajaraamat. Tallinn, Koolibri, 2003 (72 lk)
  • K. Tarkpea, H. Voolaid. Füüsika käsiraamat. Tallinn, Koolibri, 2002
  • O. Krikmann, J. Susi, H. Voolaid. Misconceptions in Physics Explored using Neutral Chosen Answer Tests. 5th IOSTE Eastern and Central European Symposium. Europe needs more scientist. Tartu 2007. pp 128 – 133
  • H. Voolaid. Füüsika XI klassile. Optika. 3. parandatud ja täiendatud trükk, Tallinn, Koolibri, 2008, 112 lk
  • H. Voolaid. Geomeetriline optika. TÜ, Teaduskool, 2008
  • Ganina, Svetlana, Voolaid, Henn (2011). Impact of Problem Solving on the Effectiveness of Studying Physics. An Example of Dispersed Data Problems. Journal of Science Education, 12(2), 72 – 75
  • Henn Voolaid, Svetlana Ganina, Füüsika ülesannete kogumik, Tartu, Atlex, 2011, 152 lk
  • K. Tarkpea, H. Voolaid. Elektromagnetism. Füüsika õpik gümnaasiumile. Tallinn, Maurus, 2013 (148 lk)
  • H. Voolaid. Kas sina tead? Huvitav füüsika meie ümber. Tartu, Atlex, 2014 (80 lk)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli sõjaväelane.[viide?]

Tema abikaasa Kaie Voolaid (snd 1942) on Eesti Spordimuuseumi kauaaegne peavarahoidja ja teadur; neil on pojad Kalle Voolaid (Eesti Spordimuuseumi teadussekretär) ja Juhan (Tartu Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist, kirjanik).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  2. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  3. Ülikool 2009. aasta õppejõud[alaline kõdulink]
  4. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  5. Eesti Füüsika seltsi aastaraamat 2005. Tartu 2006
  6. "Eesti teenetemärkide kavalerid". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2015. Vaadatud 27. juunil 2015.
  7. Eesti Füüsika seltsi aastaraamat 2000. Tartu 2001

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1000 tartlast läbi aegade. Tartu 2003. Lk 497
  • Eesti entsüklopeedia 14. Tallinn 2000. Lk 620
  • Eesti entsüklopeedia 10. Tallinn 1988. Lk 488
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. Lk 287

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide. Lk 1363