Riigireetmine

Allikas: Vikipeedia

Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.

Riigireetmine Eesti õigussüsteemis[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Eesti Vabariigi Karistusseadustikule on riigireetmine:

Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamine Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumine selle edastamise eesmärgil või selle edastamine välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule.

Eestis karistatakse riigireetmise eest 6–20-aastase või eluaegse vangistusega[1]

Riigireetureid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigis on riigireetmises süüdi mõistetud mitu inimest. Tuntuimad neist on:

  • Viktor Kingissepp[2] – tabati 1922. aastal ja hukati riigireetmise eest.
  • Nikolai Trankmann – müüs Nõukogude Liidule Narva kaitseehitiste plaanid. Mõisteti 26. aprillil 1938 KrS § 84 esimese lõike p. 2 (riigisaladuse reetmine), § 86 teise lõike 1 p. 3, SvKrS § 211 järgi süüdi ning karistati riigireetmise eest 20 aasta sunnitööga.
  • Herman SimmKaitseministeeriumi töötaja. Tabati 2008. aastal.[3] Herman Simmi süüdistati salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle edastamises välisriigile. 25. veebruaril 2009 tunnistas Harju maakohus ta süüdi riigireetmises ja mõistis talle 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Herman Simm on esimene riigireetmise eest süüdi mõistetud isik taasiseseisvunud Eestis.
  • Aleksei ja Viktoria Dressen – kaitsepolitseinik. Kaitsepolitsei arreteeris nad 2012. aastal[4] Dressen tegi kapos karjääri, aga 2001. aastal sattus Dressen sekeldusse, üritades operatiivtööks ette nähtud raha kasutamise dokumente valesti vormistada. Sellega kaotas ta ülemuste usalduse ja tema auastet alandati, ning ta viidi üle vähetähtsa osakonna juhiks. Pärast tema arreteerimist spekuleeris meedia ka võimalusega, et Dressen saboteeris kapo tööd pronksiöö ajal.[5]
  • Vladimir Veitman[6]. Veitman töötas aastatel 19922011 Kaitsepolitseis tehnilise töötajana ja oli enne Kaitsepolitseisse tööle asumist töötanud KGB-s.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]