Pljussa vaherahu

Allikas: Vikipeedia
Pljussa vaherahu
Osa Liivi sõjast ja Kahekümneviieaastasest sõjast
Lucas Wagenaer - Fragment of the Generale pascaerte van gantsch Europa.jpg

Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vaheliste piirialade kaart, Lucas Janszoon Waghenaeri 1589. aasta kaardil
Toimumisaeg 10. august 1583
Toimumiskoht Pljussa jõe suubumiskohas Narva jõkke, 7 km kaugusel Narva linnast
Tulemus Vaherahu sõlmimine 3 aastaks, alates 29. juunist 1583. aastal
Osalised
Moskva tsaaririik Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
suursaadik, vürst Ivan Lobanov-Rostovski
duumaaadlik Ignati Tatištšev
Saadikuteprikaasi djakk, saatkonna sekretär Družina Petelin
Rootsi asehaldur Liivimaal ja Ingeris, vabahärra Pontus De la Gardie
kuninglik sõjakomissar Eestimaal, Soome asehaldur, Rootsi Riiginõukogu liige Claes Åkesson Tott

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes sõlmitud rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas.

Sõjaline olukord enne rahuläbirääkimiste algust, Pontus De la Gardie oli vallutanud 1580–1582 Karjalas, Karjala kannasel: Käkisalmi, Schlossburgi; Narva; Ingeris: Ivangorodi, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje. Vene väed olid sunnitud Põhja-Eestist lahkuma.

Sõjas Poola kuninga ja Leedu suurvürsti Stefan Batoryga, vallutasid Rzeczpospolita väed Pihkva ning tsaar Ivan IV oli sunnitud sõlmima Jam-Zapolski vaherahulepingu Rzeczpospolitaga.

Vaherahu eelläbirääkimised[muuda | muuda lähteteksti]

Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul.

Pljussa vaherahuleping, 1583[muuda | muuda lähteteksti]

Rahuläbirääkimiste tulemused:

  • Sõlmiti vaherahuleping (vaidlusaluste territooriumite valdusküsimusi lahendada ei suudetud ja rahulepingut ei sõlmitud)
  • Lepingut sõjavangide vahetamiseks ei sõlmitud, kuna rootslased nõudsid ühe vangivõetud venelase eest, venelastelt nende poolt 3 vangistatu (soomlaste, rootslaste ja sakslaste) vabastamist. Vangide vabastamise lepingut valmistasid ette Oudova vojevood Mihhail Golovin ja Narva asehaldur Karl Henriksson Horn.

Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad:

Moskva tsaaririik säilitas Neeva jõe suudmeala, Orehhovo maakonnaga ja Orešeki linnusega (rootsi Schlüsselburg, soome Pähkinälinna) ning piir kulges Karjala kannasel mööda Sestra jõge.

Rootsi ja Moskva alade piirijõgi oli Ingeris, Koporje maakonda ja Orehhovo maakonda eraldav Strelna jõgi.

Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid 1585. aastal pikendati 1590. aastani.

1590. aastal puhkes jälle sõjategevus Rootsi ja Vene vahel, mille lõpetas 1595. aastal juba lõpliku Täyssinä rahu sõlmimine.

Pljussa vaherahuleping, 1585[muuda | muuda lähteteksti]

1585. aastal, 28. detsembril Pljussas pikendatud vaherahulepingu kohaselt, pikenes Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud vaherahu veel 4-ks aastaks, alates 6. jaanuarist 1586 kuni 6. jaanuarini 1590. aastani.

Vaherahuläbirääkimistel osalesid:

Rahuläbirääkimiste tulemused:

  • Lepiti vaherahu pikendamisega veel 4 aastaks.
  • Kavandati 20. juulil 1586. aastal uute läbirääkimiste läbiviimine, rahulepingu sõlmimiseks.

1585. aasta Pljussa vaherahulepingu läbirääkimiste ajal hukkus 5. novembril Pontus De la Gardie Pljussa jõelt, Narva jõele tulles paadisõidul.

Pljussa vaherahu on loetud rahulepinguks, mis koos 1582. aastal sõlmitud Moskva–Rzeczpospolita vahel sõlmitud Jam-Zapolski vaherahuga lõpetas Liivi sõja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]