Mine sisu juurde

Väliskaubandus

Allikas: Vikipeedia

Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine. See on toodete ja teenuste vahetamine kõikide maailma riikide seas. Enamikus riikides esindab selline vahetuskaubandus märkimisväärset osa sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt suurenenud.[1]

Väliskaubanduse eelised

[muuda | muuda lähteteksti]

Riik saab tarbeesemeid, mille tootmine selle territooriumil võimalik ei ole. Riik saab neid tooteid, mille tegemine kohapeal oleks väga kallis, odavamalt. Väliskaubandus võimaldab riikidel spetsialiseeruda nende tarbeesemete tootmisele, mille jaoks on riigis sobivad ressursid. See aitab kaasa tööstuse ja põllumajanduse arengule. Välise konkurentsi kartus aitab kaasa kohaliku toodangu kvaliteeti parandamisele ning ennetab kohalikke monopole. Väliskaubandus lähendab eri riikide inimesi.

Ülemaailmse kaubanduse omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemaailmselt kauplemine annab tarbijatele ja riikidele võimaluse avastada uusi turge ja tooteid. Väliskaubanduses on peaaegu kõik tooted: toiduained, riided, varuosad, nafta, juveelid, vein, aktsiad, valuuta ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, konsultatsioonid ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul, on eksport ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on import. Importi ja eksporti arvestatakse riigi kontol jooksvalt maksebilansis.[2]

Industrialisioon, tehnoloogia areng, kaasa arvatud transport, globaliseerumine, rahvusvahelised korporatsioonid ja allhanked mõjutavad kõik suurelt rahvusvahelist kaubandussüsteemi. Rahvusvahelise kaubanduse suurendamine on hädavajalik globaliseerumise jätkusuutlikkuseks. Ilma selleta oleksid riigid piiratud vaid sellega, mida riigisiseselt toodetakse. Väliskaubandus ei erine printsiibipõhiselt sisekaubandusest, sest motivatsioon ja eri poolte käitumine kaubanduslikus mõttes ei muutu fundamentaalselt hoolimata sellest, kas protsess toimub piirisiseselt või -väliselt. Peamine erinevus seisneb selles, et väliskaubandus on tavaliselt kallim kui sisekaubandus. Selle põhjuseks on see, et importimisega käivad üldiselt kaasas lisakulud nagu tollimaks, ajalised maksumused piiripealsete viivituste tõttu ja riikide erinevustega (keel, õigussüsteem, kultuur) seotud maksudega.

Teine erinevus sise- ja väliskaubanduse vahel on, et tootmistegurid nagu kapital ja tööturg liiguvad kergemini riigisiseselt. See tähendab, et väliskaubandus on põhiliselt piiratud vahetamaks pigem tooteid ja teenuseid kui kapitali, tööjõudu või teisi tootmiseks vajalikke tegureid. Toodete ja teenuste kaubandus saab olla asenduseks tootmistegurite kaubanduse puudumisele. Selle asemel, et sisse tuua tootmistegureid, saab riik importida kaupa, mida tootes intensiivselt kasutatakse. Näiteks võib tuua USA töömahukate kaupade impordi Hiinast. Selle asemel, et sisse tuua Hiina töötajaid, impordib USA kaupa, mis on toodetud Hiina tööjõu poolt. 2010. aasta uuring näitas, et väliskaubandus suurenes, kui riik võõrustas immigrantidest tööjõudu, aga mõju kaubandusele vähenes, kui immigrandid integreerusid võõrustavasse riiki.[3]

Väliskaubandus on ka üheks majandusharuks, mis koos rahvusvahelise rahandusega moodustab suurema haru – rahvusvahelise majanduse.

Suuremad ekspordiartiklid[4][5][6]

[muuda | muuda lähteteksti]
Toote nimi Ekspordi müük (mld $)
Toornafta 786,3
Autod 672,9
Töödeldud naftaõlid 605,9
Telefoniseadmed 532,2
Integraallülitused] 516,7
Autoosad/lisad 349,2
Ravimid 322,1
Arvutid, e-lugerid 320,4
Kuld (survetöötlemata) 297,1
Naftagaasid 250,2
Verefraktsioonid (sh antiseerumid) 127,6
Õhusõidukid ja kosmosesõidukid 122,4
Arvutiosad ja -lisaseadmed 121,3
Teemandid 121,1
Veoautod 113,4
Isoleeritud juhtmed/kaablid 112,4
Päikeseenergia dioodid 112,0
Elektromeditsiiniline varustus 107,7
Juveelid/vääriskivid 97,7
Trükimasinad 93,8
Madalpingelülitid 93,6
Televiisorid, kuvarid, projektorid 92,8
Elektrilised muundurid/jõuallikad 91,7
Vedelkristallist/laser-/optilised tööriistad 85,0

Suurimad väliskaubanduse riigid [7][8]

[muuda | muuda lähteteksti]
Koht Riik Väliskaubanduse tooted (mld $) Väliskaubanduse teenused (mld $) Kogu väliskaubandus (mld $)
Maailm 32,180 9,415 41,595
Euroopa Liit 3,821 1,604 5,425
1 USA 3,706 1,215 4,921
2 Hiina 3,686 656 4,342
3 Saksamaa 2,395 571 2,966
4 Jaapan 1,252 350 1,602
5 Inglismaa 1,045 520 1,565
6 Prantsusmaa 1,074 470 1,544
7 Holland 1,073 339 1,412
8 Hongkong 1,064 172 1,236
9 Lõuna-Korea 902 201 1,103
10 Itaalia 866 200 1,066
11 Kanada 807 177 984
12 Belgia 763 212 975
13 India 623 294 917
13 Singapur 613 304 917
15 Mehhiko 771 53 824
16 Hispaania 596 198 794
17 Šveits 572 207 779
18 Taiwan 511 93 604
19 Venemaa 473 122 595
20 Iirimaa 248 338 586
21 Araabia Ühendemiraadid 491 92 583
  1. "Definitsioon".
  2. "Balance of payments".
  3. Kusum Mundra (2010). ""Immigrant Networks and U.S. Bilateral Trade: The Role of Immigrant Income". Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  4. "Rahvusvahelise kaubanduse statistika". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2017.
  5. "Import-eksport".
  6. "Väliskaubandus".
  7. "Riikide statistika".
  8. "Kaubandusstatistika".