Aleksander Uurits

Allikas: Vikipeedia
Aleksander Uurits
Sünniaeg 12. mai, 1888
Tallinn, Eesti
Surmaaeg 10. august, 1918
Velikije Luki, Venemaa
Tegevusala maal, graafika
Kunsti õppinud Ants Laikmaa ateljeekool, Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikool
Kunstivool juugend
Mõjutatud Paul Burman, Nikolai Triik

Aleksander Uurits (12. mai 1888 Tallinn10. august 1918 Velikije Luki) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Uurits õppis aastatel 19031906 Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1904. aastal töötas ta maalrina maalermeister Bersmanni juures, 1905. aastal Volta tehases mehaanikaõpilase ja rauatreialina. Samal ajal hakkas ta kaastööd tegema töölisliikumisega seotud väljaannetele.

Aastatel 19061910 õppis ta Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis Nikolai Roerichi ja Ivan Bilibini juures. Tänu Ants Laikmaa juures saadud tugevale põhjale alustas ta õpinguid kooli viiendast, natuuriklassist, jättes vahele sellele eelnenud ornamendi, kapiteeli-, pea- ja figuuriklassi.[1]

Aastatel 19101911 täiendas ta end Pariisis, 1913 Peterburis.

1916. aastal viibis Uurits lühikest aega taas Peterburis, sealt läks edasi Moskvasse, kus sai tööd sorteerijana granaaditööstuseks kohandatud Olovjaniškovi tehases. Loomingule sai kunstnik taas pühenduda pärast seda, kui sõitis Kaukaasiasse ja jäi pikemaks ajaks peatuma Ülem-Linda asundusse.1918. aastal siirdus Uurits läbi Moskva Velikije Lukisse, kus pidi asuma tööle kunstikooli või kunstikursuste juures, kuid haigestus malaariasse ning suri 1918. aasta 10. augustil.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Uurits on loonud rahvusromantilisi juugendlikus stiliseeringus raamatuillustratsioone, dekoratiivpannoosid, õli- ja pastellmaale. Ta oli esimesi kunstilise plakati loojaid Eestis.

Uuritsa loomingus on mõjutusi nii Nikolai Triigilt kui ka Paul Burmanilt. Triigiga tutvus Uurits juba Laikmaa juures õppides. Pärast Pariisist naasmist elasid nad ühes majas, kasutasid sama modelli ning töötasid koos Kunstide Edendamise Seltsi Kunstikooli natuuriklassis. Heades sidemetes oli Uurits ka Paul Burmaniga, kellega koos käidi loomaaias joonistamas.[1] 1908. aastal esines Uurits Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi põllu- ja käsitöönäitusel "joonistuste, ofortide ja maalimise töödega" ning pälvis esimese auhinna.[1]

1911. aastal sai Uurits Eestis tellimuse kahe suuremõõtmelise dekoratiivpannoo ("Jahimeeste kokkutulek" ja "Kandle helidel") maalimiseks Karl Burmani projekteeritud Kalevi spordiseltsi ehitatavasse majja Pirital. Samasse hoonesse maalisid teiste hulgas teoseid August Jansen ("Kalevipoeg kivi viskamas"), Peet Aren ("Viikingite meresõit") ja Paul Burman ("Kari jõe ääres").

Uurits võttis osa ka Eesti Kirjanduse Seltsi korraldatud „Kalevipoja“ illustreerimise võistlusest 1912. aastal. Kunstniku esimesed katsed raamatugraafika vallas pärinevad juba õpilasaastatest Laikmaa juures, mil ta nagu paljud teisedki ateljeekooli õpilased oli seotud Juhan Lilienbachi toimetatavate väljaannetega. Esimesed vinjetid ajakirjas Tapper pärinevad juba 1906. aastast. Peterburis tegi Uurits kaastööd sealsetele eestikeelsetele väljaannetele. Uurits on teinud kaanekujundused Karl Eduard Söödi ja Gustav Suitsu koostatud antoloogiale "Eesti luule" (1910) ja "Ääsi tules II" (1910). Ta on illustreerinud Marta Sillaotsa teose "Algajad" ning Matthias Johann Eiseni "Eesti muistsed jumalad ja vägimehed".[1]

Uuritsalt on teada ka kaks pintslidekooriga kaunistatud vaasi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Toivo Toomemets, Aleksander Uuritsa kahe tähtpäeva puhul - Edasi, 4.06.1978

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]