Karl Ristikivi

Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi muuseumi ukse kõrval Tartus.
Foto: 3. juuli 2014

K.A. Hermanni 18, Tartu. Karl Ristikivi viimane elukoht Eestis.
Foto: 4. juuni 2014

Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris.
Foto: Janno Loide, 15. oktoober 2012

Karl Ristikivi mälestuskivi Varbla koolimaja hoovis (2024)

Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin, 16. oktoober 1912 Paadrema vald, Varbla kihelkond, Läänemaa – 19. juuli 1977 Solna, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik.

Haridus

• Varbla 6-klassiline algkool
• 1930 Tallinna kaubanduskool
• 1931–1932 Tallinna Kolledž (lõpetas 4-aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga)
• 1936–1942 Tartu Ülikool, geograafia (cum laude), kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto.

Elulugu

Juba Tallinnas elades ja poesellina töötades hakkas Karl Ristikivi tegelema kirjutamisega. Esimene kirjanduspreemia võimaldas seni üksikema lapsena kitsastes oludes elanud Ristikivil astuda Tartu Ülikooli, kus ta Veljesto seltsi kaudu kaasati ka Tartu kirjandusellu. Muuhulgas võttis ta Veljestos naljatamisi kasutusele teise eesnime Konstantin, mille kirjandusloolane Endel Nirk arvas olevat tuletatud Konstantin Pätsi nimest. Ülikoolipäevil valmis Ristikivi nn Tallinna triloogia, mis tõi talle uut tunnustust.

Pärast ülikooli lõpetamist Teise maailmasõja päevil lahkus Ristikivi 1943. aastal Soome ja sealt 1944. aastal edasi Rootsi. Ehkki ta sõjategevuses ei osalenud, olles eluaeg nõrga tervisega, oli ta paguluses siiski aktiivne isamaalane.

Juba sõja lõpul ilmusid Soomes ja Rootsis esimesed Ristikivi teoste tõlked, kuid mõne aasta jooksul nägid trükivalgust ka ta esimesed uued romaanid: tagasivaated elule sõjaeelses Eestis.

Rootsis leidis Ristikivi pärast mõningaid otsinguid rakendust kindlustusametnikuna ning jäi sellesse ametisse pikaks ajaks, kirjutades ametnikutöö kõrvalt oma elutööks kujunenud sarja ajaloolisi romaane, samuti lühiproosat, kirjandusloolisi käsitlusi, ajakirjanduslikke lühitekste ja oma ainsa luulekogu.

Ristikivi suri üksi oma korteris. Tema surnukeha leidsid Kalju ja Asta Lepik, kes palusid kojanaisel ukse varuvõtmega avada, kui Ristikivi polnud telefonikõnedele vastanud. Surnukeha ülevaatuse ja kaudsete tõendite põhjal (esiku põrandal olnud ajalehed) määrati oletatavaks surmakuupäevaks 19. juuli.

Ühiskondlik tegevus

Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944–1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja.

Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariiklikku Ühingut.

Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda.

Looming

• Lasteraamatud:
  • "Lendav maailm" (1935)
  • "Semud" (1936)
  • "Sellid" (1938)
  • "Sinine liblikas" (1936)
• "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan)
• Tallinna triloogia:
  • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna)
  • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas")
  • "Rohtaed" (1942)

Looming paguluses

• Diloogia:
  • "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena)
  • "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena)
• "Hingede öö" (1953; kriitikute hinnangul modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt")

Ajaloofilosoofiline sari:

• Kroonikate triloogia – "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963)
• Biograafiate triloogia – "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967)
• Põimingute triloogia – "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972)

Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).

Karl Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal.

Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetas ajaloofilosoofilise sarja.

Publitsistika ja postuumselt ilmunud teosed

Postuumselt avaldati lühiproosakogu "Klaassilmadega Kristus" (1980).

Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. 1985. aastal ilmus Bernard Kangro ja Karl Ristikivi kirjavahetus pealkirja all "Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977". 1992. aastal avaldati eesti keeles Jaan Krossi tõlkes Ristikivi kriminaalromaan "Hurmakägu on surma nägu", mis esmalt ilmus rootsi keeles varjunime Christian Steen all. 1993. aastal avaldati sarjas Loomingu Raamatukogu (nr 1-2) valimik pealkirjaga "Mälestusi ja reisikirju". Postuumselt avaldatud publitsistikakogu "Viimne vabadus" koondas esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (koostaja Janika Kronberg, 7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996).

2000. aastal avaldati osa Ristikivi päevikust pealkirja all "Karl Ristikivi. Kirjanduslik päevik" (koostas Rutt Hinrikus; sari "Litteraria. Eesti kirjandusloo allikmaterjale", nr 17) ja 2002. aastal "Valitud kirjad 1938-1977" (koostas ja kommenteeris Rutt Hinrikus). 2009. aastal ilmus trükist tervikuna "Päevaraamat 1957-1968". 2012. aastal avaldas Loomingu Raamatukogu (nr 31-32) vihiku "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Samal aastal üllitati ka raamat "Karl Ristikivi teekonnad. Kaheksakümmend kuus postkaarti reisidelt 1946–1976" (koostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg).

Ristikivi teoste tõlkeid

Ristikivi tõlkija udmurdi keelde Nadežda Ptšelovodova kasutab luuletajana pseudonüümi Muš Nadii

• "Chemin terrestre: poèmes" Montreuil-sous-Bois: Guillotine, 2002. Kakskeelne väljaanne, tõlkija Tarah Montbélialtz, eessõnad Mathieu Bénézet, Claude Merlin ja Joseph de Tinguy, illustratsioonid Urmas-Jüri Orgusaar. 135 lk. ISBN 295168231X.
• "L'étendard en flammes" Paris: Alvik, 2005. Tõlkija Jean Pascal Ollivry.
• "Hattyúdal" Rmt: "Éjszakai ügyelet: modern észt elbeszélések". Budapest: Nagyvilág, 2006. Tõlkija Jávorszky Béla. 196 lk. ISBN 9639175323.
• "Ihmisen matka: runoja" Saarijärvi: Pohjoinen, 1998. Tõlkijad Pirkko Huurto ja Irmeli Pääkkönen. 67 lk. ISBN 9517493223.
• "Inimese teekond = Az ember útja: válogatott versek" Szombathely: Nyugat-magyarországi Egyetem Savaria Egyetemi Központ, 2011. Kakskeelne väljaanne, tõlkija Rácz Nóra, kujundus Masszi Ferenc. ISBN 9789639871489.
• "Inimese teekond: luuletusi = Адямилэн улон сюресэз: кылбуръёс" Ижкар: Инвожо, 2004. Kakskeelne väljaanne, tõlkija Nadežda Ptšelovodova. 118 lk. ISBN 5898060693.
• "Айдеме корно: почеламут-влак = Inimese teekond: luuletusi" Йошкар-Ола : Издательский дом "Ото", 2008. Kakskeelne väljaanne, tõlkija ja eessõna autor Albertina Ivanova. 103 lk. ISBN 5759009915.
• "Кодыр саридзыс лолалö: кывбуръяс = Kaua kui hingab meri: luuletused" Сыктывкар: [б.и.], 2010. Kakskeelne väljaanne, tõlkija Nina Obrezkova. 92 lk. ISBN 9785793403245.
• "Kristus med ögon av glas" Rmt: "Estland berättar: noveller". Stockholm: Välis-Eesti, 1946. Tõlkijad Menda Janson, Greta Milk-Barrot, Elisabeth Rein. 189 lk. (Sama: Helsingfors: WSOY, 1946.)
• Kogumikus "Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie" Karlsruhe: Edition Junge Poesie, 1992. Koostaja Klaus E. R. Lindemann, eessõna ja tõlge Gisbert Jänicke. 96 lk. ISBN 3881901493.
• "Oikeamielisen miehen talo" Porvoo, Helsinki: WSOY, 1953. Tõlkijad Kerttu ja Liisa Mustonen. 344 lk.
• Kogumikus "Petite anthologie de la poésie estonienne" Paris: Association France-Estonie "Pont de la Démocratie", 2011. Koostaja ja tõlkija Tarah Montbelialtz. ISBN 9782952842358.
• Kogumikus: "Wir kehren heim: Estnische Lyrik und Prosa" Karlsruhe: Karlsruher Bote, 1962. Tõlge ja eessõna Martha von Dehn-Grubbe. 52 lk.
• Kogumikus: "Woorden in de wind van de Oostzee: Estische poëzie uit de twintigste eeuw". Leuven: Uitgeverij P, 2005. Kakskeelne väljaanne, koostajad Cornelius Hasselblatt ja Marianne Vogel, tõlkinud Adriaan van der Hoeven jt. 175 lk. ISBN 9077757619.
• "Yrttitarha: romaani" Porvoo, Helsinki: WSOY, 1945. Tõlkijad Kerttu ja Liisa Mustonen. 425 lk.
• "Die Nacht der Seelen", kirjastus Guggolz Verlag, 2019. Tõlkija Maximilian Murmann. Järelsõna Rein Raud. 373 lk.
• "Sielujen yö", Enostone kustannus, Vantaa, 2022. Soomendaja Jouko Vanhanen. Järelsõna Rein Raud. 309 lk.

Tunnustus

• 1967 Henrik Visnapuu preemia ("Rõõmulaul")

Karl Ristikivi hauad

Stockholmi Metsakalmistu hingedepäeva laupäeval. Esiplaanil on Karl Ristikivi haud.
Foto: Robert Treufeldt, 1. november 2015

Karl Ristikivi oli maetud Stockholmi Metsakalmistu õigeusklike kalmistuossa. 15. septembril 2017 jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn Ristikivi tuhaga. See maeti 28. oktoobril 2017 Paadrema kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine

Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987-2007. 2003. aastal kavandati ka Uue-Varbla mõisa eraalgatusel Ristikivi muuseumi.

Vaata ka

• Karl Ristikivi Selts

Kirjandus

• Arvo Mägi. "Karl Ristikivi: lühimonograafia". (Sari "Meie kirjanikke" 1.) Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962
• Karl Ristikivi. "Kiri Uku Masingule". 1969
• Bernard Kangro, Karl Ristikivi "Kirjad romaanist: 31 kirja aastaist 1966–1977" Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985
• "Karl Ristikivi: 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid. I, 3. detsember 1987" Tallinn: Eesti NSV Kirjanike Liit, 1988
• Jaan Undusk. "Rüütel, humanist ja eksistentsialist: Sisseminek "Hingede öösse"". Rmt: "Karl Ristikivi 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid I" Toim Pärt Lias. Tallinn: Eesti NSV Kirjanike Liit, 1988, lk 59–104
• "Karl Ristikivi: 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid. II, 4. detsember 1987" Tallinn: Eesti NSV Kirjanike Liit, 1988
• Endel Nirk. "Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu" Tallinn: Eesti Raamat, 1991
• Reet Neithal. "Karl Ristikivi: arengulooline essee" Tallinn: Koolibri, 1994
• Hasso Krull. "Surm, teisik, peegel. Ristikivi sümmeetriad". Rmt: Hasso Krull. "Katkestuse kultuur" Tallinn: Vagabund, 1996, lk 116–121
• Karl Ristikivi. "Ühe romaani sünnilugu". Rmt: Karl Ristikivi. "Viimne vabadus". (Sari "Eesti mõttelugu" 7). Koostas Janika Kronberg. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 56–60
• Janika Kronberg. "One European Europe knows nothing about", Estonian Literary Magazine, Spring 1998
• Liina Pärlin. "Karl Ristikivi inimese müüt". Juhendaja Rein Veidemann. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool, 1998
• Toomas Liiv. "Karl Ristikivi kirjanikuna". Rmt: Karl Ristikivi. "Hingede öö" Tallinn: Avita, 2000, lk 288–300
• Ivar Grünthal. "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108–118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu")
• Karl Ristikivi. "Valitud kirjad 1938–1977". Koostas Ruth Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002
• Tiit Hennoste. "Karl Ristikivi "Hingede öö" kui tekst". Rmt: Tiit Hennoste. "Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk: artikleid ja arvamusi 1986–2003" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 235–250
• Cornelius Hasselblatt. "Geschichte der estnischen Literatur" Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540–542, 569–574
• Eva Lepik. "Kangelane ja autor: Karl Ristikivi "Mõrsjalinik" Mihhail Bahtini uurimuse "Autor ja kangelane esteetilises tegevuses" taustal" Hortus semioticus 1, 2006
• Eva Lepik. "Karl Ristikivi "Põleva lipu" leitmotiividest" Acta Semiotica Estica 4, 2007, lk 175–194
• Eva Lepik, Ott Heinapuu. "Pärisnimi kui leitmotiiv: nimi ja pagulus Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis". Rmt: "Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris". Toim Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 187–229
• Karl Ristikivi. "Päevaraamat 1957–1968". Tallinn: Varrak, 2008
• Krista Keedus. "Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal" Acta Semiotica Estica 7, 2010, lk 33–63
• Ilmar Vene. "Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist" Tallinn: Tuum, 2013
• Krista Keedus. "Karl Ristikivi ajalooliste romaanide sari: võrdlus Dante Alighieri "Jumaliku komöödiaga"" Methis. Studia humaniora Estonica 13, 2014, lk 44–66
• Eva Lepik. "Jutustajakujudest Karl Ristikivi "Põlevas lipus"" Acta Semiotica Estica 11, 2014, lk 208–230
• Maarja Vaino. "Religioossed motiivid "Rooma päevikus" ja "Hingede öös". Võrdlevaid tähelepanekuid". Methis. Studia humaniora Estonica 13, 2014, lk 68–83
• Janika Kronberg. "Hästi valitud sõbrad: artikleid Karl Ristikivist ja tema kirjanduslikust ümbrusest". Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Karl Ristikivi Selts, 2016
• Krista Keedus. "Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas". Tartu: Tartu Ülikool, 2018 (magistritöö)
• Olev Remsu ja Urmas Vadi. "Karl Ristikivi" Saade sarjast "Kohustuslik kirjandus". Vikerraadio

Välislingid

• Karl Ristikivi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944
• Karl Ristikivi luulet
• Karl Ristikivi luulet (Trinzu literatuuripesa)
• Jyri Kork. Karl Ristikivi's historical novels — a panorama of shadow and light, Lituanus, Volume 16, No.2, Summer 1970
• Karl Ristikivi ja Uku Masingu kirjavahetus Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel
• Janika Kronberg One European that Europe Knows Nothing About Estonian Literary Magazine, Spring 1998
• Linda Kaljundi Ei juhtunud midagi. Vahemäng 1957. aasta suvest 1968. aasta suveni. Sirp, 19. juuni 2009
• Karl Ristikivi Selts