Mine sisu juurde

Konrad Mägi

Allikas: Vikipeedia
Konrad Mägi
Konrad Mägi (1914)
Sündinud 1. november 1878
Hellenurme mõis, Eesti
Surnud 15. august 1925 (46-aastaselt)
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Tegevusala maal, joonistamine
Kunstivool ekspressionism
Tuntud teoseid "Madonna" (1923–1924)

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 – 15. august 1925) oli üks esimesi modernistlikke maalikunstnikke Eestis ja Põhjamaades. Tema looming keskendus nägemuslikele maastikumaalidele. Kuigi tema loomeaeg kestis vaid 16 aastat, jõudis ta selle ajaga luua umbes 400 maali.[1]

Mäe teoseid on eksponeeritud ka välismaal. Näiteks olid tema teosed 2017. aastal Rooma Galleria Nazionale d'Arte Modernas, 2018. aastal Pariisi Orsay muuseumi näitusel "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis", 2021. aastal Espoo EMMA muuseumis, 2022. aastal Lillehammeri kunstimuuseumis[2], 2026. aastal Londonis Dulwichi galeriis.[3]

Konrad Mäe loomingut iseloomustab jõuline ja impulsiivne värvikasutus ning panteistlik looduskäsitlus, mis muudavad ta eriliseks 20. sajandi esimese poole Euroopa modernismi kontekstis. Ta töötas mitmel pool Euroopas: Taanis, Norras, Prantsusmaal, Itaalias ning kodumaal, näiteks Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Tema loomingut saab periodiseerida vastavalt neile paikadele.

1920. ja 1930. aastatel mõjutas Mägi kunst märkimisväärselt Eesti maalikunsti. Kuid Teise maailmasõja ajal sattus tema looming hukkamõistu alla, tema teoseid eemaldati näitustelt ning osa kirjavahetust ja teoseid hävitati. Mäe looming oli keelatud kuni 1950. aastate teise pooleni. Pärast poliitilise olukorra leevenemist alustati tema loomingu taasavastamisega, mida tähistasid mitmed retrospektiivnäitused.[2]

Ehkki Mägi elas suurema osa elust linnas, keskendus tema looming peamiselt maastikuvaadetele. Tema maalitud maastikud on inimtühjad ja pakuvad vaatajale irratsionaalseid, müstilisi, metafüüsilisi ning religioosseid kogemusi. Mäe loomingut inspireerisid eksistentsiaalsed pinged ja igatsus teistsuguste võimalike maailmade järele.

Nooruses osales ta revolutsioonilises tegevuses, kuid loobus hiljem poliitikast, keskendudes vaid kunstile. Ta on öelnud: "Õnn ei ole meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks. Meie jaoks on kunst ainus pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, võib leida rahu."

Lisaks maastikumaalidele lõi Mägi ka portreesid ja natüürmorte. Ta oli esimese Eesti kunstikõrgkooli Pallas esimene direktor. Mäe tervis oli kogu tema loometee vältel kehv, kuid probleemid süvenesid 1920. aastatel. Ta suri 46-aastaselt. Üle poole tema loomingust on tänapäevani kadunud.[2]

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv

[muuda | muuda lähteteksti]

Konrad Mägi sündis 1878. aastal Lõuna-Eestis. Tema isa, keskmiselt jõukas mõisavalitseja Andres Mägi, osales 19. sajandi teise poole rahvuslikus ärkamisliikumises. Kunstniku ema Leena Mäe kohta on teada väga vähe. Konrad oli pere noorim laps: tal oli neli vanemat venda ja üks vanem õde, kuid üks vendadest suri noorelt.[2]

Mingil ajal halvenes Andres Mäe vaimne tervis, mis tõi kaasa sagedase töökohtade vahetamise ja lõpuks perekonna lagunemise. Kui Konrad oli 11-aastane, kolis ta koos ema ja õega Tartusse. Lapsepõlve veetis poiss Elva lähistel Udernas, mis oli tuntud raudteeliini ja suurte põlislaante poolest.

1890. aasta sügisel alustas Konrad õpinguid Tartus apostlik-õigeusu kiriku kolmeklassilises algkoolis, kuid katkestas need juba paari kuu pärast. Mõni aasta hiljem astus ta Tartu linnakooli, ent ka see jäi lõpetamata. Noormees asus tööle tislerisellina mööblivabrikus, sellest perioodist on säilinud ka mõned tema mööblikavandid.[2]

Teekond kunstini

[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi lõpus oli Eestis kujutav kunst peamiselt baltisaksa ringkondade pärusmaa. Talurahvas oli võimaluste puuduse tõttu kunstist enamasti võõrdunud. Samas hakkasid rahvusliku ärkamise ajastul levima mitmesugused kultuurilised tegevused ja tärkas huvi kunsti vastu. Konrad Mägi tegeles koos sõpradega kehakultuuri, aga ka teatri, kirjanduse, filosoofia ja klassikalise muusikaga.[2]

1897. aastal asus Mägi tööle Bandelieri mööblitehasesse, kus ta meisterdas keerukaid rosette ja voluute. Tehase omanikud pidasid tähtsaks toodangu kõrget kvaliteeti ja pakkusid töötajatele võimalust end kutsealaselt arendada. Nii suunati Mägi koos teiste töötajatega Rudolf von zur Mühleni joonistuskursustele, kus ta õppis nii perspektiivi kui ka tehnilist joonistamist. On tõenäoline, et just seal puutus ta esimest korda kokku maalikunstiga.

Reisid

[muuda | muuda lähteteksti]
"Maastik punase pilvega" (1913–1914). Eesti Kunstimuuseumi maalikogu

Peterburi

[muuda | muuda lähteteksti]

Konrad Mägi sõitis Peterburi 1903. aasta jaanuaris ja asus õppima Stieglitzi kunstikoolis skulptuuri Amandus Adamsoni juhendamisel. Õpingud kulgesid edukalt ning ta tutvus seal teiste Eesti kunstnike, nagu Nikolai Triigiga. Siiski ei rahuldanud Mäge tehnitsistlik ja formaalne õhkkond koolis, mistõttu hakkas ta õppetööd järjest enam kõrvale jätma. Koolis suleti ka skulptuuriosakond, mis suunas Mäge rohkem muuseume külastama. Teda inspireerisid eelkõige Mihhail Vrubeli ja Nikolai Roerichi looming.[2]

1905. aasta revolutsioonis osales ka Mägi. Ta korraldas provokatsioone kirikutes, aitas peita revolutsionääride relvi ning tegi koostööd poliitiliste väljaannetega, joonistades neile satiirilisi, sümbolistlikke illustratsioone. Stieglitzi kunstikoolis osales ta õpilasstreigis ja keeldus õppimast "tagurlikus koolis", mille tõttu ta eksmatrikuleeriti. Pärast seda õppis Mägi lühikest aega Jakob Goldblatti ateljees ja andis kunstitunde, kuid lahkus 1906. aasta aprillis Peterburist, et alustada uusi kunstilisi otsinguid.[2]

Ahvenamaa ja Helsingi

[muuda | muuda lähteteksti]
"Ahvenamaa motiiv", 1906, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

1906. aasta suvel viibis Mägi koos sõpradega Ahvenamaal. Loominguline keskkond ja loodus avaldasid talle sügavat muljet ning inspireerisid teda maalima. See kogemus kujunes tema kunstilise teekonna alguseks. Teadaolevalt on säilinud ainult üks Ahvenamaal valminud teos. Säilinud teoses on väga vähe jooni, mis peegeldavad hilisemat Konrad Mäe loomingut. Mäel õnnestus lõpuks järjepidevalt töötada, loodus inspireeris teda ja selline rütm – linnas elamine, looduses maalimine – jäi talle iseloomulikuks kogu eluks.

1906. aasta septembris sõitis Mägi Helsingisse, kus õppis lühikest aega Ateneumi joonistuskoolis. Ta hakkas andma eratunde Anni ja August Vesantole, kellest said tema sõbrad ja toetajad. Anni Vesanto müüs oma tubakapoes Mäe akvarelle, kuigi kunstnik suuremat tulu sellest ei saanud. Peamiselt teenis Mägi elatist rahvalaulude käsitsi ümberkirjutamisega, kuni oli kogunud piisavalt raha, et 1907. aasta augustis Pariisi sõita.[2]

Pariis

[muuda | muuda lähteteksti]

Mäe esimene Pariisi periood algas 1907. aasta septembris ja kestis kuni 1908. aasta kevadeni. Ta elas algul Jaan Koorti juures, hiljem La Ruche'i kunstnike koloonias. Mägi õppis sõltumatutes akadeemiates, nagu Académie Colarossi ja Académie de la Grande Chaumière. Ta külastas näitusi, kuid modernistlikud teosed jätsid talle sageli segase mulje. Rahapuudus takistas teda maalimast, kuigi võimalik, et ta siiski töötas, kuid need teosed on kaduma läinud.

1908. aasta kevadel kohtus Mägi taas Nikolai Triigiga, kes julgustas teda suveks Norrasse sõitma.[2]

Norra

[muuda | muuda lähteteksti]

1908. aasta augustis jõudis Mägi Norrasse, kus ta hakkas tõsisemalt maalima. Norra loodus inspireeris teda looma etüüde, mille kaudu ta lihvis oma tehnilisi oskusi ja arendas stiili. Siiski jäi ta kaheks aastaks Norrasse, kuna rahanappus ei võimaldanud Pariisi naasta. Tema Norras loodud teosed, mida eksponeeriti ka Eestis Noor-Eesti näitusel 1910. aastal, pälvisid kodumaal tähelepanu. Mäe maastikud sisaldavad nii realistlikke panoraamvaateid kui ka sümbolistlikke ja abstraktseid peaaegu hallutsinatoorseid loodustõlgendusi.

Tagasi Pariisis ja Saaremaal

[muuda | muuda lähteteksti]

1910. aastal naasis Mägi Pariisi, kus veetis suve Normandias, jätkates maalimist. Kuigi tema teosed jõudsid Sõltumatute Salongi näitusele, süvenes kunstniku depressioon. 1912. aasta kevadel otsustas ta Pariisist lahkuda ja Eestisse tagasi pöörduda.

Eestis asus Mägi elama õe juurde Tartusse ning hakkas elatist teenima portreetellimustega. Samal ajal töötas ta ka vabade teemade kallal, eelistades eriti muust rahvusest modelle. 1913. aastal suundus ta Saaremaale, kus halvenev tervis ja looduslik keskkond mõjutasid tema loomingut. Saaremaal loodud maalides kasutas ta väikeseid värvitäppe, mis andsid teostele pigem abstraktse kui realistliku ilme.[2]

Mägi maalis peamiselt Vilsandil, kus ta töötas kiiresti ja põhiliselt ühe koha peal. Tema pintslikiri on tihedam ja intensiivsem kui Norras, maalid koosnevad väikestest värvitäppidest, mis jätab pigem abstraktse kui realistliku mulje. See oli esimene kord, kui Eesti maastikku kujutati moodsa kunsti vahenditega.[viide?] Siiani ei ole täpselt teada, mitu teost Mägi Saaremaa ainetel maalis.

Itaalia ja hilisem looming

[muuda | muuda lähteteksti]

1921. aastal sõitis Mägi Itaaliasse, kus tema maalidesse ilmusid linnaarhitektuuri elemendid. Ta kujutas linnu sageli illusoorsetena, keskendudes taevale, veele ja kauguses paistvatele detailidele. Roomas ja Veneetsias maalis ta vähe konkreetseid linnamotiive, kuid tema looming peegeldas uusi visuaalseid ja emotsionaalseid impulsse, mis jäid olulisteks tema karjääri lõpuni.

Viimased eluaastad

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Tartusse naasmist jätkas Mägi õpetajatööd, juhendades natüürmortide ja maastike maalimist.

1920. aastate keskpaigas hakkas kunstniku tervis pöördumatult halvenema. Ta põdes elu jooksul maohaavandeid, gastriiti, reumat ja tuberkuloosi. 1924. aastal viibis ta Saksamaal sanatooriumis, kus suutis kahe kuu jooksul vaid paar päeva jalul olla. Aasta hiljem naasis ta Eestisse ja teda hakati ravima sisehaiguste kliinikus, kuid tema tervis halvenes jätkuvalt.

Mai lõpus viidi Mägi vaimuhaiglasse, kus ta enam ei paranenud. Ta suri 46-aastaselt 15. augustil 1925 kell 13.20.

Portreed

[muuda | muuda lähteteksti]

Mägi lõi elu jooksul mitmeid portreesid, eriti naistest. Tema portreed valmisid sageli tellimustöödena ning kujutasid peamiselt Eesti kodanlust või sõpru. Mäe portreed on tuntud dekoratiivse stiili ja iluideaali otsimise poolest, kujutades modelle sageli suurte silmade ja kahvatu nahaga. Mägi armastas maalida ka teistest rahvustest ja kultuuridest inimesi, näiteks romasid, juute, poolakaid ja sakslasi.

Konrad Mäe välisnäitused

[muuda | muuda lähteteksti]

Mäe teoseid on eksponeeritud mitmes Euroopa muuseumis. Esimene rahvusvaheline näitus toimus juba 1910. aastal Oslos Blomqvisti galeriis. Pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu hakati tema teoseid taas laialdasemalt tutvustama. Näitused toimusid Roomas, Torinos, Espoos, Lillehammeris ja Kopenhaagenis ning tema teoseid on eksponeeritud ka Pariisis ja Firenzes.

Kadunud ja leitud teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Konrad Mäe loomingulise pärandi täpne suurus pole teada, kuna kunstnik ei pidanud oma elu jooksul korrapärast arvestust. Kindlalt on dokumenteeritud 290 maali, millest osa on teada vaid mustvalgete reproduktsioonidena. Paljud kadunud teosed on avastatud tänu kunstiajaloolase Maie Raitari (1944–2008) pühendunud tööle. Kahjuks on tema hoolikalt koostatud arhiiv nüüdseks samuti kadunud. Eksperdid oletavad, et Mägi võis luua kokku umbes 400 teost. Pärast tema surma leiti korterist 88 maali, 60 akvarelli, 16 värvilist joonistust ja 242 visandit, mis annavad aimu tema loomeprotsessi ulatusest ja mitmekesisusest.[1]

Mitmed Mäe teosed on kadunud või hävinud. Elu viimastel aastatel hävitas osa oma teoseid Mägi ise ning käskis Pallase töötajatel neid lahustiga puhastada. Samuti hävisid mitmed teosed Teise maailmasõja ajal, eriti 1941. aasta juuli pommitamistes Tartus. Kuigi suurem osa Tartu Kunstimuuseumi kogudest jäi pommitamistest alles, said mitmed Mäe maalid vigastada. Osa tema teoseid võis hävida ka Eesti Kunstimuuseumi põlengus.[viide?]

Mäe teoseid leidub tänapäeval üle maailma. 2018. aastal loodud Konrad Mägi Sihtasutus on võtnud kunstniku kaduma läinud maalide otsimise oma missiooniks ning leidnudki umbes 40 uut maali. Neid teoseid eksponeeriti näitusel "Konrad Mägi. Seninägemata maalid" (13.10.2023–07.01.2024) Eesti Rahva Muuseumis. 2018. aastal loodi Konrad Mägi Sihtasutus on andnud välja Konrad Mäe eluloo, maalide albumi koos kommentaaridega, eluloolise graafilise romaani (autor Joonas Sildre), korraldanud või aidanud korraldada Mäe näitusi välismaal ja Eestis, loonud dokumentaalfilme, otsinud ja leidnud kadunud teoseid, tähistanud maastikul Mäe maalimispaiku ja nii edasi.

Sihtasutuse nõukokku kuuluvad ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila (nõukogu esimees), Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Kultuuriministeeriumi nõunik Maria-Kristiina Soomre.

Konrad Mäe kirjad

[muuda | muuda lähteteksti]

Mäe kirju ja postkaarte sõpradele ja kaasteelistele on säilitatud Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Osa kirju on taastatud ja kättesaadavad veebilehel konradmagi.ee. Ehkki paljud kirjad on säilinud ainult osaliselt, annavad need väärtusliku ülevaate Mäe mõtetest ja loomingulisest elust.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Uderna kooli lähedal on paiknenud[millal?] Konrad Mäe monument.[viide?]

Tartus seisab Konrad Mäe mälestustahvel tema kunagisel kodumajal Raekoja plats 8. 2021. aastal korraldas Tartu linnavalitsus konkursi hoone lähistele monumendi püstitamiseks, kuid konkurss ei õnnestunud.

Filmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Põhjamaine vaatenurk Konrad Mägi loomingule", režissöör Marianne Kõrver (tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2022)
  • "Kunst on ainuke pääsetee", režissöör Marianne Kõver(tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2020)
  • "Konrad Mägi", režissöör Jekaterina Abramova (tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2018)

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 Epner, Eero (2023). Konrad Mägi. Seninägemata maalid. Konrad Mägi Sihtasutus. Lk 44-45. ISBN 9789916419793.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Epner, Eero (2017). Konrad Mägi. Tallinn: OÜ Sperare. Lk 313. ISBN 978-9949-9965-0-6.
  3. ↑ Jones, Jonathan (23. märts 2026). "Konrad Mägi review – these bland, blobby paintings are expressionism without expression". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 24. märtsil 2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konrad_Mägi&oldid=7117958"