Komsomol

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib organisatsioonist; kino kohta vaata artiklit Illusioon (kino)

Komsomol (ÜLKNÜ)
Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи (ВЛКСМ)
Asutamine 29. oktoober 1918
Peakorter Moskva, Nõukogude Liit
Ideoloogia marksism-leninism, sotsialism
Koalitsioon Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei
Meediakanal Komsomolskaja Pravda
ÜLKNÜ XX kongress (1987)
Komsomolipilet (1983)
Komsomoli liikme rinnamärk

Komsomol (vene keeles комсомол, lühend nimetusest коммунистический союз молодёжи, 'kommunistlik noorsooühing') oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon NSV Liidus.

Nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

1918–1923 Venemaa Kommunistlik Noorsooühing (Российский коммунистический союз молодежи, РКСМ).

1924–1926 Venemaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (Российский ленинский коммунистический союз молодёжи, РЛКСМ).

1926–1991 Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, ÜLKNÜ (Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи, ВЛКСМ).

Eesti NSV-s ELKNÜ.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Komsomoliorganisatsioon loodi 29. oktoobril 1918.

Nõukogude Liidus oli 1970. ja 1980. aastatel umbes 40 miljonit 14–28 aasta vanust kommunistlikku noort. Komsomoli algorganisatsioone moodustati koolides, sõjaväeosades või ettevõtetes. Rajooni-, linna- jt komsomoliorganisatsioonid koosnesid algorganisatsioonidest. Komsomoli algorganisatsiooni tegevuse organiseerimiseks ja plaanide kinnitamiseks toimusid koosolekud. Jooksva töö organiseerimiseks valiti komsomolikomitee, mida juhtis algorganisatsiooni sekretär (komsomolisekretär ehk venepäraselt komsorg). [1]

ÜLKNÜ ametlik ajaleht oli partei 13. kongressi otsusega asutatud Komsomolskaja Pravda, mis ilmus Moskvas 6 korda nädalas. Eesti NSV-s oli ELKNÜ häälekandjaks ajaleht Noorte Hääl.

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Komsomoliorganisatsiooni liikmete arv[2]

Aasta Liikmeid
1918 22 100
1919 96 000
1920 400 000
1922 247 000
1924 500 700
1925 1 140 706
1929 2 317 358
1933 4 547 186
1939 8 245 787
1941 10 387 852
1944 6 058 177
1946 7 480 182
1950 10 512 385
1955 18 617 532
1962 19 095 064
1971 28 156 924
1974 32 744 407
1975 33 760 617
1976 34 826 000
1977 35 600 000
1978 37 040 000
1979 38 459 000
1980 39 572 000
1981 40 578 000
1982 41 361 000
1983 41 803 000
1985 41 944 000

Komsomoliorganisatsiooni juhid[muuda | muuda lähteteksti]

ÜLKNÜ KK peasekretärid (−1938) ja I sekretärid (1938–1991):

Komsomoliorganisatsiooni viis esimest juhti – Tsetlin, Rõvkin, Šatskin, Smorodin ja Tšaplin – vahistati 1937. või 1938. aastal, mõisteti rahvavaenlastena surma ja hukati. Kuues juht Miltšakov pidi 15 aastat olema GULAG-is.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1945Lenini orden väljapaistvate teenete eest kodumaa ees Suures Isamaasõjas ja suure töö eest nõukogude noorsoo kasvatamisel ustavuse vaimus sotsialistlikule isamaale.
  • 1948 – teine Lenini orden väljapaistvate teenete eest kodumaa ees nõukogude noorsoo kommunistlikul kasvatamisel ja aktiivse osalemise eest sotsialistlikus ülesehitustöös ning komsomoliorganisatsiooni 30. aastapäeva puhul.
  • 1956 – kolmas Lenini orden kommunistlike noorte ja nõukogude noorsoo suurte teenete eest sotsialistlikus ülesehitustöös, uudis- ja jäätmaade ülesharimisel.
  • 1968Oktoobrirevolutsiooni orden kommunistlike noorte ja nõukogude noorsoo väljapaistvate teenete ja suure panuse eest nõukogude võimu kehtestamisel ja kindlustamisel, kodumaa vaenlastega peetud sõdades üles näidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest, aktiivse osalemise eest sotsialistlikus ja kommunistlikus ülesehitustöös, viljaka töö eest uue põlvkonna kasvatamisel Lenini ideaalidele andumuse vaimus ning komsomoliorganisatsiooni 50. aastapäeva puhul.

Komsomol Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV-s oli ÜLKNÜ allorganisatsioon Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ). 1. jaanuaril 1978 kuulus sellesse 2657 algorganisatsiooni 153 932 liikmega.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE nr. 4, lk. 686
  2. "A ja O", Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 219
  3. Nõukogude Eesti. 1978. lk 102

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]