Anu Raud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Anu Raud
Anu Raud, arvamusfestival 2014.jpg
Anu Raud 2014. aasta Arvamusfestivalil
Sündinud 10. mai 1943 (79-aastane)
Moskva
Rahvus eestlane
Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut
Tegevusala tekstiilikunstnik, õppejõud
Tuntud teoseid
  • "Kodutuled" (1979)
  • "Laulupeole 150" (2019)
  • "Tartu rahu 100" (2020)
Tunnustus Loend...
Sugulased Valda Raud (ema), Mart Raud (isa), Annus Raud (vend), Eno Raud (poolvend).

Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2016)[1], Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1961. aastal Tallinna 22. keskkooli, kus tollal õpetasid Toomas Lepiksaar ja Kaljo Põllu. Astus järgmisel aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal tekstiilidisaini erialal.

Aastatel 1967–1970 oli Anu Raud rahvakunstimeistrite koondise "Uku" kunstnik. Aastatel 1970–1972 oli ta TA ajaloo instituudi kunstiajaloo sektori aspirant; 1972–1995 Eesti Kunstiakadeemia vanemõpetaja, dotsent; 1994–2001 Viljandi Kultuurikolledži professor, talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala aluse panija, kateedri juhataja; 2001–2006 Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti õppetooli professor, alates 2009 emeriitprofessor.[2]

Ta on Heimtali koduloomuuseumi arendaja ja hooldaja.

Anu Raud valiti 2016. aastal Eesti Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna akadeemikuks.

Mark Soosaar on teinud temast dokumentaalfilmi "Anu Raud – elumustrid" (2002). 2021. aastal tuli välja režissöör Erle Veberi film "Pärand. Anu Raud".

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Anu Raud on üks omanäolisemaid loojaid eesti kunstis. Kogu oma teadliku elu jooksul on ta süvenenud oma rahva kunstipärandisse. Sealt leitut on ta terviklikult mõtestanud oma tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Erilise tähendusega on Anu Raua vaibalooming, kust võib leida kõik eesti kultuurile olulised püsiväärtused.[2]

Oma esimese vaiba "Mets" tegi ta valmis peatselt pärast kunstiinstituudi lõpetamist.[3] "Ukus" töötades kuulusid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma.[3] Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest pälvis ta Kristjan Raua nimelise preemia.[3] Anu Raua looming on näiteks ka Viljandi Jaani kiriku tellimusel valminud vaip "Teerist".[3]

Õppejõuna on Anu Raud olnud osaline Eesti tekstiilikunstnike järelkasvu koolitamisel 1972. aastast kuni tänaseni, olles juhendanud nii Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste rahvakunsti praktikaid. Teda võib pidada terve põlvkonna esivanemate pärandit austavate tekstiilikunstnike innustajaks ja juhendajaks.

1991. aastal asutas Anu Raud isatallu tekstiilesemete muuseumitoa. Sellest välja kasvanud Heimtali koduloomuuseumi kinkis ta Eesti Rahva Muuseumi [2] 100. sünnipäeva puhul muuseumile.

Viimased isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2013 "Eesti asi", Tallinna Kunstihoone ja Tallinna Jaani kirik
  • 2013-2014 isikunäitus, Vana-Võromaa galerii
  • 2014–2015 "Lõpik", Viimsi Rannarahva Muuseum ja Viimsi Püha Jaakobi kirik
  • 2016 "Vabadus", Toompea lossi kunstisaal
  • 2018 "Isamaastikud", Eesti Rahva Muuseum
  • 2018–2019 "Issaristike", Tallinna Jaani kirik
  • 2020 "Tähisvaibad", Tallinna Jaani kirik
  • 2022-2023 "Kuue ruuduga aken", Valga Muuseum (visuaalne järg samanimelisele raamatule)

Teoseid kogudes[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema ema oli tõlkija Valda Raud, isa kirjanik Mart Raud, vend tõlkija Annus Raud ja poolvend kirjanik Eno Raud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget" ERR Novaator, 7. detsember 2016
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXIV (51) 2018. Tallinn, 2019, lk 62
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Maire Toom, Anu Raud annab edasi esivanemate elutunnet, Hommikuleht, 23.12.1994.
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3101
  5. Aasta tekstiilipreemiad. Eesti Tekstiilikunsnike Liidu veebisait.
  6. "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]