Krista Aru

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Krista Aru
Krista Aru
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg
30. märts 2015 – 29. märts 2019
Eesti Rahva Muuseumi direktor
Ametiaeg
2006–2012
Eelnev Jaanus Plaat
Järgnev Tõnis Lukas
Isikuandmed
Sünniaeg 1. august 1958 (60-aastane)
Sünnikoht Pagari, Ida-Virumaa, Eesti
Erakond Parteitu
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige
Abikaasa Jaak Aru
Lapsed Jaan Aru ja Juhan Aru
Alma mater Tartu Ülikool (1981; 1992)
Tallinna Ülikool (2010)
Autasud Valgetähe III klassi teenetemärk (2000)
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2004)
Aasta Kodanik (2012)
Tartu rahvakultuurikandja (2012)
Tartumaa kuldse palmioksa laureaat (2013)
Eesti teaduste akadeemia sõber (2018)

Krista Aru (sündinud Muldma; 1. augustil 1958 Pagari külas Ida-Virumaal) on eesti ajakirjandusloolane ja museoloog, XIII Riigikogu liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjas ja osutus valituks.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aru lõpetas Pagari 8-klassilise Kooli 1973, Johannes Semperi nimelise Tartu 8. Keskkooli 1976, Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna cum laude 1981. Ta on magister eesti kirjanduse alal (1992, teema "Eesti ajakirjandus ja selle kirjandusosa sajandivahetusel (1896–1907)", juhendaja Juhan Peegel).[1] 1993–1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktorantuuris.[2]

22. oktoobril 2010 kaitses Aru Eesti Humanitaarinstituudis doktoritööd "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann, oponendid Maarja Lõhmus ja Toomas Karjahärm). Doktoritöö põhines 2008. aastal avaldatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom".[3]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Krista Aru Eesti Rahva Muuseumi peamajas 2012. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Krista Aru töötas 1981–1993 Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina[1] (sealhulgas 1981–1988 õpetaja, 1988–1992 vanemõpetaja ja 1992–1993 lektor[2]), 1993–1995 Q Raadio peatoimetajana ja 1995–2005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina.[1]

Eesti Rahva Muuseumi direktorina tegutses Aru 2. jaanuarist 2006 9. novembrini 2012.

Alates 2. jaanuarist 2014 oli Krista Aru SA Teadusagentuuri juhatuse liige.

Aru on kuulunud SA Kultuurileht (end RAS Perioodika) nõukokku (1998–2013), Eesti Rahvusarhiivi teadusnõukokku (2000–2012), Põlva Talurahvamuuseumi nõukokku (2001–2006), Kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise nõukokku (2001–2006), riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" juhtkomiteesse (2004–2008), Maaülikooli kuratooriumisse (2004–2014) ja Eesti Muinsuskaitse nõukokku (2006–2009). Alates 2006. aastast oli ta Eesti Rahva Muuseumi teadusnõukogu esimees.[1] 1996–2005 oli Aru Eesti Ajalooarhiivi nõukogu liige, 1999–2006 Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Kirjandusmuuseumide Komitee (ICOM-ICLM) nõukogu liige.[2] 2013. aasta algul tegi riigikogu kultuurikomisjon ettepaneku nimetada Aru Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks[4]. Alates aastast 2014 on Aru ERMi ja SA Vanemuine nõukogu liige ning alates veebruarist 2014 MTÜ Jaan Tõnissoni Selts esimees.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, EKM Teaduskirjastus, Tartu 2008, 480 lk
  • Aavo Kokk, Krista Aru, Tõnu Vare, Margus Mets, Priit Hõbemägi. ""Päevaleht" ja tema ajastu". (Koostajad Aavo Kokk ja Krista Aru.) Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005
  • Krista Aru (koost), Merike Kiipus (toim). "Oskar Kallas: artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998
  • "Professor Juhan Peegli trükitööde nimestik". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1989

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abielus meditsiinidoktor Jaak Aruga, kaks poega – ajuteadlane Jaan Aru ja matemaatik Juhan Aru.

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13–61)
  • "Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383 – 1391
  • "Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37–47)
  • Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23–53)
  • "Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630–641.
  • "Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002
  • "Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57–75)
  • "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116 – 128
  • "Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925–940
  • "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda", Sirp, 8. oktoober 2010 (Jaan Tõnissonist)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Krista Aru Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Aru, Krista (1958)". Eesti Majanduslugu, 18.10.2010. Eesti.
  3. ↑ "Krista Aru doktoritöö kaitsmine". 18.10.2010. Tallinna Ülikool. Eesti.
  4. ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kultuurikomisjon-teeb-ettepaneku-nimetada-krista-aru-rahvusringhaalingu-noukogu-liikmeks.d?id=65565104
  5. ↑ Toomas Jüriado. "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja, 13. veebruar 2018. MTÜ Loodusajakiri. Arhiiviversioon.

5. http://www.kulka.ee/meist/aastapreemiad/kultuurkapitali-aastapreemiad-2001-2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Krista_Aru&oldid=5283308"