Soome keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
soome keel (suomen kieli, suomi)
Kõneldakse Soome Soomes
Osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras, Loode-Venemaal (Karjalas)
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid umbes 5 miljonit[1]
Keelesugulus uurali keeled

 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    soome keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Soome, Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1 fi
ISO 639-2 fin
Keele leviala
Soome keele leviala.
Soome tähestik

Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelele pani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, aabits "Abckiria" (1543).

Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ja Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ja Austraalias leidub soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on Argentinas ja Brasiilias.

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on soome keel soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et soome keel nagu ka ülejäänud läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandile ning edelamurded on lähedased eesti keelele.

Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricolalt. Ta lõi soome keele ortograafia, toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.

17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal väiksema tähtsusega keeled.

Agricola töö[muuda | muuda lähteteksti]

Soome kirjakeele alused lõi Mikael Agricola. Agricola keel põhines Turu murdel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde.

Agricola lõi uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.

Ametlik seisund[muuda | muuda lähteteksti]

Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keelest (teine on rootsi keel, mida räägib 6% suurune vähemus) ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlik vähemuskeel Rootsis.

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral.

Soome keele murded jaotatakse järgmisteks murderühmadeks:

Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ja Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt.

Karjalas räägitav karjala keel erineb soome keelest sedavõrd, et sel on oma ortograafia. Põhjamurret meänkieli räägitakse ja õpetatakse Rootsis omaette keelena.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus
  2. Paul Alvre. Soome keeleõpetuse reeglid. Tallinn, 1969, lk. 10

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]