Arsenal FC

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Londoni Arsenal)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arsenal
Täisnimi Arsenal Football Club
Hüüdnimi The Gunners
Asutatud 1886 nime all Dial Square
Väljak Emirates Stadium
Mahutavus 60 704
Omanik Kroenke Sports & Entertainment
Esimees Sir Chips Keswick
Peatreener Mikel Arteta
Liiga Premier League
2020–21 Premier League, 8. koht
Kodus
Võõrsil

Arsenal Football Club on Londoni jalgpalliklubi. See mängib Inglismaa jalgpalli kõrgliigas Premier League. Klubi kodustaadion on Emirates Stadium.

Arsenal on Inglismaa üks edukamaid klubisid. Ta on tulnud 13 korda Inglismaa meistriks ja võitnud 14 korda karikavõistlused. Arsenal on ainus klubi, mis on lõpetanud Premier League'i hooaja ilma ühegi kaotuseta.

Meeskonna peamiste rivaalide hulgas on teine Londoni meeskond Tottenham Hotspur. Nende kohtumisi nimetatakse Põhja-Londoni derbiks.

Arsenali hüüdnimi on The Gunners ('kõmmutajad').

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arsenal loodi 1886 Woolwichis kuningliku relvatehase töötajate eestvedamisel. Meeskonna esialgne nimi oli Dial Square. Esimese mängu pidas Dial Square 11. detsembril 1886, võites Eastern Wanderersi 6:0. Esimene mäng peeti Koerte saarel (Isle of Dogs). Edaspidi mängiti tollal Kenti krahvkonda jäänud Plumsteadis avamaal ning väljakutel, mis kandsid nimesid Manor Ground ja Invicta Ground. Hiljem muudeti meeskonna nimi Royal Arsenaliks ja pärast tehase omandivormi muutumist sai sellest aktsiaselts Woolwich Arsenal. Klubi ühines 1893 Football League'iga, alustades teisest liigast. Esiliigasse jõuti 1904. aastal. 1913. aastal koliti Põhja-Londonisse Highburysse uuele Arsenali staadionile. Järgmisel aastal kadus klubi nimest ka kohanimi Woolwich. Highbury staadion sai klubi poolehoidjatelt hüüdnimeks "The Home of Football" ('jalgpalli kodu'). Sinna jäädi 2006. aastani, mil valmis Ashburton Grove'i staadion, mida sponsori järgi nimetatakse ka Emirates Stadium.

Aastatel 1996 - 2018 oli Arsenali peatreener prantslane Arsène Wenger. Tema esimesest 11 hooajast sai Arsenal 8 korda kas esimese või teise koha, aga kaks aastat järjest võita ei õnnestunud.

20052007 oli klubi nimekirjas Eesti jalgpallur Mart Poom. Ta oli varuväravavaht, keda kasutati kõigest ühe liigamängus. See oli 2007. aasta kevadel hooaja viimane liigamäng Southampton FC vastu, mis lõppes 0:0. 2018. aastal liitus Arsenali noortakadeemiaga Eesti kuni 17-aastaste koondise väravavaht Karl Jakob Hein, kes sõlmis klubiga esimese profilepingu 2019. aasta mais.

Inglismaa rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Arsenal on Inglismaa üks kõige tugevamaid klubisid, siis on tema nimel hulgaliselt Inglismaa rekordeid jalgpallis.

Arsenal on klubi, mis on Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud järjest kõige rohkem aastaid – alates 1919. aastast siiani.

Aastail 19331935 tuli Arsenal 3 korda järjest Inglismaa meistriks. Seda tulemust on korranud veel 3 meeskonda.

Arsenal on tulnud enim kordi Inglismaa karikavõitjaks (kokku 14 korral).

Arsenal on kolmel aastal võitnud nii meistrivõistlused kui karikavõistlused. 1993 sai Arsenal esimeseks klubiks, kes võitnud samal aastal karikavõistlused ja liiga karika. Hiljem on seda rekordit korranud Liverpool FC ja Chelsea FC.

19301931 tuli Arsenal Inglismaa meistriks, lüües 127 väravat, sealhulgas võõrsil 60 väravat.

7. maist 2003 kuni 16. oktoobrini 2004 ei kaotanud Arsenal ühtegi meistrivõistluste mängu, see tähendab kokku 49 mängu. Sinna hulka jääb terve Premier League'i hooaeg 2003–04 (38 mängu). Ilma kaotuseta on Inglismaa meistriks tulnud ka Preston North End esimestel meistrivõistlustel 18881889, aga kõigest 22 mängust. Ajavahemikul 5. aprillist 2003 kuni 25. septembrini 2004 ehk 27 meistrivõistluste mängus oli Arsenal võõrsil võitmatu.

10. veebruarist kuni 24. augustini 2002 võitis Arsenal järjest 14 meistrivõistluste mängu. Sellega on hakkama saanud mõni teinegi meeskond, aga mitte kõige tugevamas liigas.

19. maist 2001 kuni 30. novembrini 2002 lõi Arsenal värava järjest 55 meistrivõistluste mängus, sealhulgas 19. maist 2001 kuni 23. novembrini 2002 lõi ta värava järjest 27 meistrivõistluste mängus võõrsil.

14. detsembril 1935 lõi Edward Joseph Drake Arsenali kasuks Aston Villa vastu 7 väravat, mis oli tollal Inglismaa absoluutne rekord. Juba 26. detsembril samal aastal lõi Robert Bell Tranmere Roversi kasuks Oldham Athleticu vastu 9 väravat, aga see juhtus kolmandas liigas ja kõrgeima liiga rekordina püsib Drake'i 7 väravat tänapäevani.

21. aprillil 1930 viigistas Arsenal võõrsil Leicester Cityga 6:6 ja see on Inglismaa jalgpallis kõige suurema väravate arvuga viik.

14. novembril 1934 kohtus Inglismaa jalgpallikoondis sõprusmängus Itaalia jalgpallikoondisega, läks 12 minutiga 3:0 juhtima ja võitis 3:2. Arsenalist oli koondises 7 mängijat ja üheski teises Inglismaa koondisemängus pole algrivistuses olnud nii palju mängijaid ühest klubist. (28. märtsil 2001 lõpetas MM-valikmängu Albaania jalgpallikoondise 7 Manchester Unitedi mängijat, aga algrivistuses oli neist üksnes 5.)

Noorim, kes kunagi Inglismaa jalgpallikoondises mänginud, oli 17 aasta ja 75 päeva vanune Arsenali mängija Theo Walcott.

Inglismaa meistrivõistluste 4 kõige suurema pealtvaatajate arvuga mängus on osalenud Arsenal. Suurima pealtvaatajate arvuga mäng oli 17. jaanuaril 1948 peetud mäng Manchester Unitediga.

Maailmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Arsenal oli esimene meeskond, kes hakkas oma mängijate särkidel numbreid kasutama (1927).

Arsenal oli esimene meeskond, kelle kohtumist kanti otse üle raadios (22. jaanuaril 1927 Sheffield Unitedi vastu), televisioonis (16. septembril 1937 Arsenali reservide vastu) ja 3D-s (31. jaanuaril 2010 Manchester Unitedi vastu).

Staadionid[muuda | muuda lähteteksti]

Highbury staadion
Emiraatide staadion

Kodumänge mängis Arsenal Highbury staadionil, kuid hooajal 2006–07 siirdus uuele Emirates Stadiumile. Highbury oli Arsenali kodustaadion 1913. aastast. Viimase Highbury-hooaja (2005–06) auks mängis meeskond tumepunases mängusärgis tavalise helepunase asemel.

Mängijad[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 1. veebruar 2022[1]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1 Saksamaa VV Bernd Leno
3 Šotimaa KA Kieran Tierney (asekapten)
4 Inglismaa KA Benjamin White
5 Ghana PK Thomas Partey
6 Brasiilia KA Gabriel Magalhães
7 Inglismaa PK Bukayo Saka
8 Norra PK Martin Ødegaard
9 Prantsusmaa Alexandre Lacazette (kapten)
10 Inglismaa PK Emile Smith Rowe
16 Inglismaa KA Rob Holding (4. kapten)
17 Portugal KA Cédric Soares
Nr. Positsioon Mängija
18 Jaapan KA Takehiro Tomiyasu
19 Elevandiluurannik Nicolas Pépé
20 Portugal KA Nuno Tavares
23 Belgia PK Albert Sambi Lokonga
25 Egiptus PK Mohamed Elneny
30 Inglismaa Eddie Nketiah
32 Inglismaa VV Aaron Ramsdale
33 Inglismaa VV Arthur Okonkwo
34 Šveits PK Granit Xhaka (3. kapten)
35 Brasiilia Gabriel Martinelli

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaa[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaa meister (Football League First Division, 1992. aastast FA Premier League):

2. liiga

  • Teised kohad (1): 1903–04

Karikavõistlused

  • Võidud (14): 1930, 1936, 1950, 1971, 1979, 1993, 1998, 2002, 2003, 2005, 2014, 2015, 2017, 2020
  • Teised kohad (7): 1927, 1932, 1952, 1972, 1978, 1980, 2001

Liiga karikas

  • Võidud (2): 1987, 1993
  • Teised kohad (5): 1968, 1969, 1988, 2007, 2011

FA Community Shield (enne 2002. aastast FA Charity Shield)

  • Võidud (16): 1930, 1931, 1933, 1934, 1938, 1948, 1953, 1991 (jagatud), 1998, 1999, 2002, 2004, 2014, 2015, 2017, 2020

Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]

UEFA Meistrite Liiga

  • Teised kohad (1): 2005–2006

UEFA karikas

  • Teised kohad (1): 2000

Euroopa superkarikas

  • Teised kohad (1): 1994

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Squad: First team". Arsenal F.C.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]