Baltimaad

Allikas: Vikipeedia
Balti riigid

Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm väikeriiki Läänemere idakaldal – Eesti, Läti ja Leedu.

Vanemas kirjanduses on Baltimaade piirkonda nimetatud ka Baltikumiks või Ida-Baltikumiks[1].

Enne Esimest maailmasõda arvati Baltimaade hulka ainult Balti kubermangud (Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa), kuid endisi Rzeczpospolita alasid (Latgalet, Leedut) aga mitte. Kahe maailmasõja vahelisel ajal peeti lisaks Eestile, Lätile ja Leedule esialgu Balti riikide hulka kuuluvaiks ka Poolat ja eriti Soomet. Soome võttis sel perioodil välispoliitiliseks sihiks kuuluda Põhjamaade, mitte Balti riikide hulka.

Mõistele "Balti riigid" kinnistas tänase sisu Nõukogude anneksioon – Nõukogude Liidu koosseisu liidetud Eesti, Läti ja Leedu moodustasid omaette regiooni, mis eristus ülejäänud Nõukogude Liidust ja oli samas riigipiiridega ära lõigatud teistest Läänemere-äärsetest maadest. Nõukogude Liidus arvati Baltimaadega samasse regiooni sageli ka Kaliningradi oblast (kuulus Balti majandusrajooni, Balti sõjaväeringkonda, jäi Balti raudtee alale); seda peamiselt geograafilistel põhjustel – muudest jäänuks oblast Leeduga eraldatuks. Vene keeles tehakse vahet nimel Прибалтика (Baltikum), kuhu kuulub Baltimaadele lisaks ka Venemaa Kaliningradi oblast[2], ja Прибалтийские государства ehk страны Балтии (Balti riigid), mis märgib ainult kolme Balti riiki.

Seoses kiire majanduskasvuga 2000. aastatel on Balti riikide kohta kasutatud mõistet Balti tiigrid.

Kolme Balti riigi ühine pindala on 175 128 km² ja rahvaarv ligi 6,17 miljonit (2016).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]