Baltimaad

Allikas: Vikipeedia
Balti riigid

Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm väikeriiki Läänemere idakaldal: Eesti, Läti ja Leedu.

Vanemas kirjanduses on Baltimaade piirkonda nimetatud ka Baltikumiks ja Ida-Baltikumiks[1].

Enne Esimest maailmasõda arvati Baltimaade hulka ainult Balti kubermangud (Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa), kuid mitte endisi Rzeczpospolita alasid (Latgalet, Leedut). Kahe maailmasõja vahelisel ajal peeti lisaks Eestile, Lätile ja Leedule Balti riikide hulka kuuluvaiks ka Poolat ja eriti Soomet. Soome võttis sel ajal välispoliitiliseks sihiks kuuluda Põhjamaade, mitte Balti riikide hulka.

Mõistele "Balti riigid" kinnistas tänase sisu Nõukogude anneksioon. Eesti, Läti ja Leedu moodustasid omaette piirkonna, mis eristus ülejäänud Nõukogude Liidust ja oli samas riigipiiridega ära lõigatud teistest Läänemeremaadest. Nõukogude Liidus arvati Baltimaade hulka sageli ka Kaliningradi oblast (see kuulus Balti majandusrajooni, Balti sõjaväeringkonda ja jäi Balti raudtee alale), seda peamiselt geograafilistel põhjustel: muudest jäänuks oblast Leeduga eraldatuks. Vene keeles tehakse vahet nimel Прибалтика ('Baltikum'), kuhu kuulub ka Kaliningradi oblast[2], ja Прибалтийские государства ehk страны Балтии ('Balti riigid'), mis märgib ainult kolme Balti riiki.

Nõukogude Liit tunnistas kõigi Baltimaade iseseisvust samal päeval, 6. septembril 1991.

8. novembril 1991 asutati Balti Assamblee. See on organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.

Seoses kiire majanduskasvuga 2000. aastatel on Balti riikide kohta kasutatud mõistet Balti tiigrid.

Kolme Balti riigi ühine pindala on 175 128 km² ja rahvaarv ligi 6,17 miljonit (2016).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]