Tõnu Lauk
Tõnu Lauk (sündinud 5. juunil 1938 Tallinnas) on eesti metallikunstnik ja falerist.
Õpingud ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnu Lauk lõpetas 1958. aastal Tallinna 1. Keskkooli ja 1966. aastal kiitusega hinnatud diplomitööga cum laude Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.[1]
Aastatel 1966–1969 oli ta Paide Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi direktor. 1969–1972 oli Tõnu Lauk Tallinnas Kunstitoodete Kombinaadi metalliehistööateljee kunstiline juht. 1972–1978 töötas ta õppejõuna Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Hiljem on ta töötanud Tallinna Arsis ja 1995. aastast Ars-Juveelis.[2]
Ta kuulub alates 1980. aastast Eesti Kunstnike Liitu.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]
Tõnu Laugu kujundatud ja teostatud on arvukad Tallinna vanalinnas ja mujal Eestis asuvad sepised, näiteks restorani Nord kaksiktuulelipp ja rõduvõre (1973), Tallinnas Vana turg 1 asuva pakkhoone kaks tuulelippu (1989) ja Lühikese jala trepikäsipuu (1991), Soome firma Puolimatka Kirkkonummi õues asuvad tulepajad (1984) ning Rakvere linnuse õuevalgustid, sisevalgustid ja väravad.[3]
Rida aastatel 1971–1988 loodud suurejoonelisi sepiseid on valminud koostöös Heino Mülleriga.[4] Laugu ja Mülleri ühistööna on valminud näiteks Tallinna Suur-Karja 8 hoone sepisvärav (1979), Pirita kloostri sepistatud väravad (1980), Lühike jalg 9 akna- ja väravavõred (1983), Niguliste kiriku Antoniuse kabeli väravate võred (1982), Edise mõisa Valge Hobu trahteri sepised (1982), Karja Keldri interjöörisepised (1972), Karika baari interjöörisepised (1978), Soome firma Puolimatka Kirkkonummi nõupidamissaali valgustid (1984) ning Narva Hermanni kindluse valgustid ja kaminad (1986).[3]
Tõnu Laugu loodud on filmi "Viimne reliikvia" kostüümide metalldetailid, muuhulgas sõjasulaste rõivaste pandlad ning Ivo Schenkenbergi kiiver ja turvis.
Eesti taasiseseisvumise järel on Tõnu Lauk kujundanud teenete- ja ametimärke. Tema kavandatud on ka vehklemisturniiri Tallinna Mõõk püsiauhinnad.[3]
Tõnu Lauk on koostanud, kujundanud ja teostanud ajaloolise tarbekunsti näitusi.[3]
Ta on uurinud Ruhnu etnograafilist ainest ja asutanud saarele talumuuseumi.[3]
Tõnu Lauk tegeleb faleristikaga ja ta on tunnustatud koolilõpumärkide asjatundja.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnu Laugu abikaasa on maali- ja polükroomse puidu restauraator Ene Tromp. Tõnu Laugul on varasemast abielust sisearhitekt Malle Lauguga neli last. Tema tütar on näitleja Katariina Unt.
Ta on Üliõpilasselts Liivika liige.
Karika baari sepis (koostöös Heino Mülleriga, 1978)
Karika baari interjöörisepised (koostöös Heino Mülleriga, 1978)
Suur-Karja 8 hoone sepisvärav (koostöös Heino Mülleriga, 1979)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Helme, Sirje (toimetaja). 1974. "Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut". Tallinn: Kunst. 116.
- ↑ Eller, Mart-Ivo (peatoimetaja). 1996. "Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 251.
- 1 2 3 4 5 Vilbaste, Marju (koostaja). 2000. "Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi biograafiline teatmik." 102–103. (ISBN 9985-78-044-2)
- ↑ Valk, Heinz."Tallinna sepad." Kultuur ja Elu, 1987/1, 28–32.