1991

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1991. aasta (MCMXCI) oli 20. sajandi 91. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – Tšehhoslovakkia sai Poola järel teiseks Ida-Euroopa riigiks, mis loobus plaanimajandusest.
5. jaanuar – Algas Gruusia ja Lõuna-Osseetia vägede vahel toimunud Esimene Lõuna-Osseetia sõda, kus viimaste poolele osalesid lisaks vabatahtlikud Venemaalt.
9. jaanuar – Genfis kohtusid Ameerika Ühendriikide välisminister James Baker ja Iraagi välisminister Tariq Aziz. Iraak keeldus oma vägesid Kuveidist välja viimast.
12. jaanuar – Lahesõda: USA Kongress andis president George Bushile loa kasutada jõudu Iraagi väljatõrjumiseks Kuveidist.

13. jaanuar – Vilniuse veresaun: Leedus Vilniuse teletorni juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.
14. jaanuar – Riias Vecmilrgavise silla juures tulistas Riia OMON silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut.

17. jaanuar – operatsioon Kõrbetorm: USA ja liitlasväed alustasid õhurünnakutega sõda Iraagi vastu. Algas lahesõda Kuveidi vabastamiseks.
17. jaanuar – Harald V sai pärast oma isa Olav V surma Norra kuningaks.
26. jaanuar – Somaalias kukutati ülestõusu käigus enam kui 20 aastat riiki valitsenud president Siad Barre ning algas kodusõda.
29. jaanuar – lahesõda: Iraagi väed ründasid Saudi Araabia Khafji linna, algatades lahesõja esimese suurema maismaalahingu, Khafji lahingu. Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriikide sõjaväed vallutasid linna 1. veebruariks tagasi.

Veebruar

1. veebruar – USAiri lend 1493: Los Angelese rahvusvahelise lennujaama maandumisrajal põrkasid lennujuhi eksimuse tõttu kokku kaks lennukit. Hukkus 35 inimest.
7. veebruar – lahesõda: maaväed ületasid Saudi Araabia ja Kuveidi piiri.
7. veebruar – Ajutine Iiri Vabariiklik Armee (IRA) ründas isetehtud müüseriga Londonis Suurbritannia valitsuse peakorterit, üritades tappa Briti peaminister John Majori. Neli inimest sai vigastada.
9. veebruar – Leedus peetud iseseisvusreferendumil pooldas 93,2% protsenti valijatest riigi iseseisvust.
11. veebruar – Haagis asutati Esindamata Rahvaste Organisatsioon.
13. veebruar – lahesõda; USA lennukid hävitasid Bagdadis asunud punkri, mida peeti armeeobjektiks, kuid kus tegelikult viibisid tsiviilisikud. Eri andmeil hukkus 40–500 inimest.
15. veebruar – Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola asutasid Visegrádi grupi.
19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail Gorbatšovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.
22. veebruar – lahesõda: Iraak nõustus Nõukogude Liidu pakutud vaherahuettepanekuga. Ameerika Ühendriigid lükkasid selle tagasi ja andsid Iraagile 24 tundi aega oma väed Kuveidist välja viia.
26. veebruar – lahesõda: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja. Lahkuvad Iraagi väed süütasid Kuveidi naftaväljad ning Ühendriigid jätkasid õhurünnakutega.
28. veebruar – lahesõda: Lääneriigid ja Iraak lõpetasid vastastikuse sõjategevuse ning Iraak lubas nõustuda kõigi ÜRO resolutsioonidega Kuveidi suhtes.

Märts

3. märts – Lätis ja Eestis toimus iseseisvusreferendum. Mõlema riigi valijad pooldasid iseseisvust.
3. märts – Mustanahalise taksojuhi Rodney Kingi peksmine Los Angelese politseinike poolt põhjustas avalikkuse pahameeletormi, mille tõttu kasvasid pinged mustanahaliste kogukonna ja politsei vahel.
6. märts – India peaminister Chandra Shekhar astus tagasi.
9. märts – Jugoslaavia sõjavägi sisenes mitmekümne tankiga Belgradi, kus politsei ja mitmetuhande kommunismivastase meeleavaldaja vahel toimunud tänavalahingutes oli surma saanud vähemalt kaks inimest.
14. märts – Kuveidi emiir Jaber Al-Ahmad Al-Sabah naasis kodumaale pärast seitsmekuist eksiili ning kaks nädalat pärast riigi vabastamist Iraagi okupatsioonist.
17. märts – Toimus üleliiduline referendum Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses. Kuus vabariiki boikoteerisid seda. Ülejäänud vabariikides hääletas ligi 80% valijatest Nõukogude Liidu säilitamise poolt.
23. märts – Sierra Leones algas kodusõda.
26. märts – Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay sõlmisid lepingu Lõuna-Ameerika ühisturu Mercosur moodustamiseks.
31. märts – Kommunistid saavutasid Albaania esimestel mitmeparteilistel valimistel võidu, kuid opositsioon võitis kõigis suuremates linnades.

Aprill

5. aprill – kosmosesüstik Atlantis startis 37. süstikumissioonile, lastiks gammakiirgust uuriv observatoorium.
9. aprill – Gruusia kuulutas välja iseseisvuse.
9. aprill – Poolast lahkusid esimesed Nõukogude väed.
10. aprill – Itaalias Livorno lähistel põrkasid tihedas udus kokku reisilaev ja tanker. Hukkus 140 inimest.
12. aprill – avati Varssavi börs.
16.–18. aprill – Mihhail Gorbatšov tegi esimese Nõukogude Liidu juhina riigivisiidi Jaapanisse.
26. aprill – Esko Aho sai 36-aastaselt Soome ajaloo noorimaks peaministriks.
29. aprill – Bangladeshi tabanud tsüklonis hukkus hinnanguliselt 138 000 inimest.

Mai

7. mai – Malaisias Sungai Bulohi linnas asuvas ilutulestikutehases toimunud plahvatuses ja tulekahjus hukkus 21 inimest.
15. mai – Édith Cresson sai Prantsusmaa ajaloo esimeseks naispeaministriks.
18. mai – Somaalimaa eraldus Somaaliast.
19. mai – Toimus Horvaatia iseseisvusreferendum Jugoslaaviast. 93,2% hääletanutest olid iseseisvuse poolt.
21. mai – Indias hukkus enesetapurünnakus endine peaminister Rajiv Gandhi.
24. mai – Iisraeli kaitseväed alustasid salaoperatsiooni "Solomon", mille eesmärgiks oli Etioopia juutide toomine Iisraeli.
26. mai – Zviad Gamsahhurdia valiti Gruusia presidendiks.
26. mai – Veidi aega pärast õhkutõusu Bangkoki lennujaamast Tais hakkas Austria lennufirma Lauda Airi reisilennuk õhus lagunema, kuni alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 223 inimest.
31. mai – Portugali pealinnas Lissabonis kirjutati alla Angola rahuleppele.

Juuni

8. juuni – Pakistanis Ghotki linnas põrkas täiel kiirusel kihutav reisirong kokku jaamas seisnud kaubarongiga, hukkus vähemalt 100 inimest.

10. juuni – Esmakordselt mitme sajandi jooksul hakkas purskama Pinatubo vulkaan Filipiinidel, mistõttu USA Clarki õhujõudude baasist evakueeriti tuhandeid ameeriklasi.
10. juuni – USA-s California osariigis South Lake Tahoes rööviti 11-aastane Jaycee Dugard, kel õnnestus vabaneda alles 18 aastat hiljem.
12. juuni – Boriss Jeltsin saavutas Venemaa esimestel presidendi otsevalimistel võidu kommunistide üle.
12. juuni – Sri Lankal Kokkadichcholai külas tapsid sõjaväelased üle 150 tamili tsiviilisiku.
17. juuni – Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus tühistas viimase apartheidiseaduse.
20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.
24. juuni – Põhja-Ameerikas tuli müügile videomängusarja "Sonic the Hedgehogi" esimene osa.
25. juuni – Jugoslaavia vabariigid Sloveenia ja Horvaatia kuulutasid end iseseisvaks, vallandades vägivallalaine.

Juuli

1. juuli – Ida-Euroopa liidrid kuulutasid Prahas Varssavi pakti laialisaadetuks.
7. juuli – Brioni kokkuleppega lõppes kümme päeva väldanud Sloveenia iseseisvussõda.
10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.
11. juuli – Veidi aega pärast õhkutõusmist kukkus Saudi Araabias alla Nigeria Airwaysi lennuk palveränduritega, surma said kõik 261 pardalviibinut.
11. juuli – Toimus 20. sajandi viimane täielik päikesevarjutus.
31. juuli – Leedu-Valgevene piiril asuval Medininkai piiripunktis toimunud rünnakus tapsid Riia OMONi eriüksuslased seitse inimest.

August

4. august – kosmosesüstiku Atlantis pardalt saadeti Maale esimene e-kiri kosmosest.
6. august – Briti arvutiteadlane Tim Berners-Lee avaldas kirjelduse World Wide Web projekti kohta.
8. august – Kukkus kokku Varssavi raadiomast, mis oli sel ajal maailma kõrgeim ehitis.
16. august – Mihhail Gorbatšov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.

19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse, mis kahe päeva pärast nurjus.
20. august – Eesti taasiseseisvus.
21. august – Läti kuulutas end iseseisvaks.
22. august – Island tunnustas esimese riigina Balti riikide iseseisvust.
24. august – Ukraina taasiseseisvus.
24. august – Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov astus tagasi kommunistliku partei juhi kohalt ning kutsus selle juhtkonda NLKP-d laiali saatma.
25. august – Valgevene kuulutas end iseseisvaks.
25. august – Saksa vormelisõitja Michael Schumacher debüteeris Vormel-1 sarjas Belgia Grand Prix 'l.
27. august – Moldova kuulutas end iseseisvaks.
30. august – Aserbaidžaan eraldus Nõukogude Liidust.
31. august – Usbekistan ja Kõrgõzstan kuulutasid kümnenda ja üheteistkümnenda endise liiduvabariigina välja iseseisvuse.

September

3. september – USA-s Põhja-Carolina osariigis Hamleti linnas asuvas kanaliha töötlemiskeskuses toimunud tulekahjus hukkus 25 inimest.
6. september – Nõukogude Liit tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.
9. september – Tadžikistan kuulutas end iseseisvaks.
17. september – ÜRO Peaassamblee võttis organisatsiooni liikmeteks Eesti, Läti ja Leedu, samuti Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Mikroneesia Liiduriigid ning Marshalli Saared.
17. september – Soome päritolu tarkvaraarendaja Linus Torvalds avaldas operatsioonisüsteemi Linuxi esimese versiooni.
19. september – Kaks saksa turisti avastasid Austrias Alpidest umbes 3330. aastast eKr pärineva jäämees Ötzi hästi säilinud muumia.
21. september – Armeenia kuulutas end iseseisvaks.
29. september – Haiti president Jean-Bertrand Aristide tagandati pärast kaheksa kuud varem toimunud esimesi üldvalimisi riigis sõjaväelise riigipöörde käigus.

Oktoober

1. oktoober – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee piiras Horvaatias sisse Dubrovniki ümbritsevad alad ja alustasid seitse kuud kestnud linna piiramist.
3. oktoober – Nadine Gordimer pälvis esimese lõuna-aafriklasena Nobeli kirjandusauhinna.
7. oktoober – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee korraldas Zagrebis õhurünnaku Horvaatia presidendi ametlikule residentsile Banski dvorile.
14. oktoober – Eesti sai UNESCO liikmeks.
16. oktoober – Relvastatud mees sõitis USA-s Texase osariigis Killeenis sõidukiga kohvikusse ja avas seejärel tule, tappes 23 inimest.
20. oktoober – Indias Uttarakhandi osariigis toimunud 6,8-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 768 inimest ja purunes tuhandeid hooneid.
27. oktoober – Poolas toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.
27. oktoober – Türkmenistani ülemnõukogu võttis vastu Nõukogude Liidust iseseisvumise seaduse.
29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi foto asteroidist 951 Gaspra, mis oli üldse esimene lähifoto asteroidist.
30. oktoober – Kogunes Madridi konverents, mis oli rahvusvahelise üldsuse katse taasalustada Iisraeli-Palestiina rahuprotsess läbirääkimiste kaudu.
31. oktoober–3. november – Kesk-Lääne piirkonda USA-s tabas ulatuslik lumetorm. Hukkus 22 inimest.

November

2. november – USA kirderannikut ja Kanada kagurannikut tabas esimese kategooria orkaan, millele anti nimeks "Täiuslik torm". See tõi kaas suure veetaseme tõusu ja tugevad tuuleiilid. Hukkus 13 inimest.
6. november – NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetas ametlikult tegevuse.
7. november – Profikorvpallur Magic Johnson teatas HI-viirusega nakatumise tõttu sportlaskarjääri lõpetamisest.
12. november – Ida-Timoris Dilis tapeti üliõpilaste demonstratsioonil vähemalt 250 iseseisvuspooldajat.
18. november – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee vallutas Vukovari linna Horvaatias, lõpetades 87 päeva kestnud piiramise.
20. november – Mägi-Karabahhi sõda: Rahuvalvajaid vedanud Aserbaidžaani helikopter tulistati Mägi-Karabahhi kohal alla, hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest. Sellega katkesid käimasolevad rahukõnelused.