18. juuli
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | ||||||
| 2023 | ||||||
18. juuli on Gregoriuse kalendri 199. (liigaastal 200.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1558 – Vene-Liivi sõjas alistus Tartu Vene vägedele.
- 1873 – Tallinnas toimus esimene voorimeeste streik.
- 1926 – Tartus algasid 29. juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress[1].
- 1934 – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Reiu vallavanema Eduard Siimu.
- 1940 – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusele Kadrioru staadionil järgnes stiihiline isamaaline meeleavaldus, mis punaväelaste poolt summutati. Aktsioonile järgnesid ulatuslikud repressioonid.
- 1965 – kohe pärast üldlaulupidu toimus 20. juulini kestnud rahvakunstiõhtu[1].
- 1970 – Tallinnas algas 19. juulini kestnud IX üldtantsupidu[1].
- 1976 – jalgrattur Aavo Pikkuus võitis Montréali olümpiamängudel 100 km meeskonnasõidus kuldmedali.
- 1994 – Balti riigid ja Euroopa Liit sõlmisid vabakaubanduslepingu.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 387 eKr – Rooma langes senoonide kätte..
- 1942 – Teine maailmasõda: USA kuulutas sõja Ungarile, Bulgaariale ja Rumeeniale.
- 1942 – Saksamaal tegi esmalennu esimene seeriatoomises reaktiivlennuk Me 262.
- 1945 – Teine maailmasõda: USA õhujõud pommitasid Tokyot, osales üle 2000 pommituslennuki.[2]
- 1968 – asutati Intel Corporation.
- 1980 – India saatis kuuenda riigina maailmas maailmaruumi oma satelliidi.
- 1984 – USA California osariigis San Diegos avas James Oliver Huberty McDonald'si kiirtoidurestoranis inimeste pihta tule. Hukkus 21 inimest ja haavata sai 19.[3]
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 18. juulil
Pikemalt artiklis - 1811 – William Makepeace Thackeray, inglise kirjanik
- 1892 – Bruno Schulz, juudi päritolu Poola kirjanik
- 1918 – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane
- 1921 – John Glenn, USA sõjaväelendur, astronaut ja poliitik
- 1925 – Shirley De La Hunty-Strickland, austraalia kergejõustiklane
- 1933 – Jevgeni Jevtušenko, vene luuletaja
- 1939 – Brian Auger, inglise klahvpillimängija
- 1958 – Toivo Tulev, eesti helilooja
- 1961 – Pasi Rautiainen, soome jalgpallur ja treener
- 1966 – Argo Moor, eesti sotsioloog ja kultuuriantropoloog
- 1966 – Dan O'Brien, USA kümnevõistleja
- 1977 – Kristiina Ehin, eesti luuletaja ja tõlkija
- 1983 – Mikk Pahapill, eesti kümnevõistleja
- 1986 – Triin Tulev, modell, näitleja, DJ, jurist
- 1986 – Deniss Karpak, eesti purjesportlane
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 18. juulil
- 1610 – Michelangelo Caravaggio, itaalia maalikunstnik
- 1817 – Jane Austen, inglise kirjanik ja novellist
- 1883 – Karl Rosenbach, eesti rahvaraamatute tõlkija
- 1927 – Eduard Hennings, Vene sõjaväelane
- 1947 – Heiti Talvik, eesti luuletaja
- 1983 – Salo Flohr, Tšehhoslovakkia / NSV Liidu maletaja
- 1984 – Grigori Kromanov, eesti teatri- ja filmilavastaja
- 1991 – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
- 2015 – Rein Vihalemm, eesti filosoof
- 2021 – Enn Tarto, Eesti poliitik ja vabadusvõitleja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
Nimepäev[muuda | muuda lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 215
- ↑ Was war am 18. Juli 1945 Chroniknet
- ↑ James Oliver HUBERTY Murderpedia