Elmar Ilus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Elmar Ilus, 1939

Elmar Ilus (30. juuli 1898 Kaarli vald, Viljandimaa3. detsember 1981 Tartu) oli eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elmar Ilus sündis 30. juulil 1898 Torimo talus Kaarli vallas (Halliste kihelkond).

Alustas 1911. aastal õpinguid Pärnu gümnaasiumis, kuid tulenevalt maailmasõjast lõpetas hoopis Polangeni gümnaasiumi, mis oli evakueeritud Stavropoli linna Lõuna-Venemaal.[1]

Ta teenis 1919. aasta maist kuni järgmise aasta juunikuuni Musta mere laevastikus miinipaadil.[1]

Sügisel 1920 algasid õpingud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mis lõppesid esimese järgu diplomi saamisega 1924. aastal. Järgnes töö Tartu-Võru ringkonnakohtus ja õigusteaduskonna raamatukogus. Magistriväitekirja kaitsmine leidis aset 1930. aastal ja teemaks oli "Hoonestusõigus".[1]

1931 ja 1932 oli Ilus stipendiaadina Leipzigis ja Pariisis. 1939 kaitses ta doktoriväitekirja, mille teemaks oli "Piiratud asjaõigused omale asjale".

Okupatsioonide ajal jäi Elmar Ilus Tartusse ning sõjajärgselt olevat ta olnud ainukene sõjajärgne rooma õiguse professor Nõukogude Liidus. Ta andis peamiselt kahte üldkursust, milleks olid "Rooma õigus" ja "tsiviilõiguse üldosa", ja kahte erikursust, vastavalt siis "transpordiõigus" ja "välisriikide tsiviil- ja kaubandusõigus".[1]

Tema 1960. aastatel ilmunud Rooma eraõiguse loengutest on 2000. ja 2005. aastal ilmunud uued redaktsioonid.

Professor suri 3. detsembril 1981. Ta on maetud Halliste kalmistule.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Elmar Ilusa vend oli kaugsõidukapten Peeter Ilus. Tema pojad on põllumajandusdoktor Ants Ilus, luuletaja Peeter Ilus ja ehitusametnik Märt Ilus. Elmar Ilus oli poeg Märdi kaudu laulja Maarja-Liis Ilusa vanaisa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Linda Vaher: "Professor Elmar Ilusat meenutades" Pärnu Postimees, 10. august 1993

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]