Challenger

Allikas: Vikipeedia
Challenger eelviimase missiooni eel stardiplatvormil.

Kosmosesüstik Challenger (tähisega OV-099) oli üks NASA kosmosesüstikutest ja oli süstikute ehitusjärjekorras teine. Challenger startis oma esimesele missioonile (STS-6) 1983. aasta aprillis. Süstik jõudis enne hävimist sooritada üheksa missiooni ja on vähima arvu missioone teenindanud süstik.

Challenger oli esimene kahest süstikust, mille NASA kaotas. Süstik hävis 1986. aasta 28. jaanuaril kui 73 sekundit pärast starti plahvatas Challengeri parempoolse tahkekütusekiirendi tihendi purunemise tõttu kosmosesüstiku välispaak.

1991. aastal ehitas NASA Challengeri asenduseks kosmosesüstiku Endeavour.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Challenger peale valmimist.

Kosmosesüstik Challenger nimetati HMS Challengeri järgi, mis oli aastatel 1872 kuni 1876 mereuuringuid teinud Briti korvett.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna kosmosesüstikuid ei plaanitud ehitada suures koguses, otsustati ehitada Struktuuri Katsetamise Artikkel 099 (Structural Test Article, STA-099), mille saaks hiljem süstikuks ümber ehitada. STA-099 ehituslepingu sai 26. juulil 1972 endale Rockwell. Peale selle valmimist kasutas seda Lockheed, mis testis seda 11 kuu vältel vibratsioonitestides, et stimuleerida starti ja maandumist.

NASA plaanis algselt kosmosesüstik Enterprise´i ehitada ümber kosmoselendudeks, aga selgus et see plaan on liiga kallis ja keeruline. Kuna STA-099 kere polnud testimistel kahjustada saanud, otsustas NASA STA-099 ehitada ümber kosmosesüstikuks Challenger. Ehitus algas 1979. aasta jaanuaris meeskonnaruumi ehitusega, sest ülejäänud keret kasutas endiselt Lockheed. Challengeri ehitus lõppes 1982. aasta juulis.

Challenger oli esimene kosmosesüstik, millel oli laskumisefaasis kasutusel HUD ja mille mootorid arendasid stardil võimsust 104%.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Varsti peale esimest starti 1983. aasta aprillis, sai Challengerist NASA kosmosesüstikute tööloom, lennates Columbiast tunduvalt rohkem. Aastatel 1983 kuni 1984 lendas Challenger 85% kosmosesüstikute missioonidest ja isegi peale Discovery ja Atlantise lendude algust, lendas Challenger kolm missiooni aastas.

Challengeriga käis kosmoses USA esimene naisastronaut Sally Ride ja esimene afroaameeriklane, taanlane ja kanadalane. Samuti sooritas süstik esimese öise stardi ja maandumise. Challenger hävis 1986. aastal,kui oli startimas oma kümnendale missioonile.

Challenger oli ainus süstik, millele ei paigaldatud MEDS kokpitti ja pidurduslangevarju.

Pärast katastroofi[muuda | muuda lähteteksti]

Ookean uhub aeg-ajalt tänaseni kaldale Challengeri rususid. Kui mõni Challengeri jupp rannalt leitakse, siis NASA korjab selle ära ja ladustab teiste rusude juurde.

NASA tänuavaldus ja teenindatud missioonide embleemid[muuda | muuda lähteteksti]

NASA tänuavaldus Challengerile
Space Shuttle Challenger tribute poster.jpg
Challengeri missioonide embleemid
Sts-6-patch.png
Sts-7-patch.png
STS-8 patch.svg
Sts-41-b-patch.png
STS-41-C patch.png
STS-6
STS-7
STS-8
STS-41-B
STS-41-C
STS-41-G patch.png
Sts-51-b-patch.png
Sts-51-f-patch.png
STS-61-a-patch.png
STS-51-L.svg
STS-41-G
STS-51-B
STS-51-F
STS-61-A
STS-51-L


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]