Karlsson katuselt
Karlsson katuselt (ka Karlsson, Katuse-Karlsson; rootsi keeles Karlsson på taket) on väljamõeldud tegelaskuju Astrid Lindgreni lasteraamatutes.
Karlsson on väikese poisi kasvu töntsakas mehike; enda sõnul "ilus, ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates". Ta elab Stockholmis Vaasalinnas (Vasastan) neljakorruselise maja katusel korstna taga tulemüüri lähedal peidus olevas majakeses. Selja peal oleva propelleri abil saab ta lennata, propeller käivitub kõhu peal paiknevale nupule vajutamisel. Karlsson ei täpsusta, kust selline seadeldis pärit on, kuid kinnitab, et niimoodi lennata pole raske, ehhki igale "põhukotile" ta seda ei soovitaks.
Karlssoni päritolu on teadmata, kuid oma sõnul on tal vanaema, kes on maailma suurim pragaja, aga kes teda sellele vaatamata pööraselt armastab. Karlsson lisab, et tema vanaema elab majas, mitte ei jookse ööd läbi lageda taeva all ringi. Hiljem selgub Karlssoni jutust, et tema ema on "memm" ning isa Unne-Matti, kes kutsub teda mürakaruks. Karlsson meenutab seejuures juhtumit oma lapsepõlvest, kui isa teda ümber Malari järve joostes taga ajas.
Karlsson on parasjagu suurustaja, märkides sageli, et ta on ühes või teises valdkonnas maailma parim. Näiteks on Karlsson oma sõnul maailma parim lapsehoidja, maailma parim kukemaalija, maailma parim kunstlendur ning maailma parim majahoidjataltsutaja. Karlsson liialdab alatihti, ta kinnitab Väikevennale, et tal on kodus tuhat aurumasinat ning hulk lennata armastavaid koeri, kelle kõigi nimi on Ahlberg. Ta korraldab hulga pahandusi: viskab potilille aknast välja, korraldab Väikevenna korteris uputuse, mängib toiduga ning lõikab kääridega auklikuks vooditeki, et sellest tondirüü valmistada. Karlsson on ka ahne ning sööb Väikevenna eest ära kommid ja koogid ning teeb ta rahast lagedaks.
Esialgu Svantessonide perekond ei usu Väikevenna Svante juttudesse Karlssoni olemasolust, kuid hiljem nad satuvad juhuslikult Karlssonit nägema ning perekond lepib kummalise mängukaaslasega, kelle pesamuna on endale leidnud. Karlsson tunneb ennast Svantessonide pere täieõigusliku liikmena, kes nõuab ühtaegu nii süüa kui ka eesukse kaudu väljaviskamist nagu tema sõnul kõiki korralikke inimesi välja visatakse. Kuigi Karlsson seda eriti sageli välja ei näita, peab ta Väikevennast ("Nii imelik kui see ka pole, sa siiski meeldid mulle!" jm) ja tema emast lugu ("Sul on üsna armas ema, kahju ainult, et nii kitsi."). Ta on Väikevennale toeks, kui ema haigestub ning koos "tirriteeritakse" käreda meelega koduabilist Majasokku ning hiljem külla sõitvat Svantessonide kauget sugulast, vanapoissi onu Juliust.
Teose lõpus saab Karlsson rikkaks. Kohalik ajaleht kirjutab, et Vasalinnas on tihti näha ringi lendamas tundmatut objekti, mille tabajale on auhinnaks 10 000 rootsi krooni. Karlsson läheb toimetusse ise kohale ning teatab, et kogu summa tuleb talle välja maksta. Ta nõuab kogu auhinnaraha ainult viieöörilistes, topib taskud münte täis ja lubab ülejäänule hiljem aiakäruga järele tulla.