Läti

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehekülge Läti (täpsustus).

Läti Vabariik
läti Latvijas Republika
Läti lipp Läti vapp
Läti lipp Läti vapp
Läti asendikaart
Riigihümn Dievs, svētī Latviju
Pealinn Riia
Pindala 64 589 km²
Riigikeel(ed) läti keel
Rahvaarv 1 953 000 (1.01.2017)[1]
Rahvastikutihedus 30,2 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Raimonds Vējonis
Peaminister Māris Kučinskis
Iseseisvus – kuulutatud Venemaast sõltumatuks 18. novembril 1918
- tunnustatud 26. jaanuaril 1921
NSV Liidu 1. okupatsioon
17. juuli 1940
Natsi Saksamaa okupatsioon
10. juuli 1941
– NSV Liidu 2. okupatsioon
1944
– taasiseseisvumine 21. august 1991
SKT 35,08 miljardit USA dollarit (2006)
SKT elaniku kohta 15 400 USA dollarit (191 968 Eesti krooni)
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .lv
ROK-i kood LAT
Telefonikood 371

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Latvia 1998 CIA map.jpg

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Asend ja piir[muuda | muuda lähteteksti]

Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega (163 km).

Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.[2]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Läti satelliidilt.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.

Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on mitu üle 300 m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312 m). Kõrguselt teine mägi Lätis on Sirdskalns. Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik, põhjaosa asub Tālava madalikul. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik, mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.

Latvija fizGeogr.jpg

Geoloogiline ehitus ja maavarad[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka paljudr jõgede ürgorgudes devoni punased liivakivid. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Läti ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500 km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100 km. Pikimad jõed on Väina (Daugava), Lielupe, Koiva (Gauja), Venta ja Salatsi jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10–12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10 km², on vaid 15. Suuremad järved Lätis on Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga on Läti kliima märksa pehmem. Seda põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on riigi lääneosas Liepajas −2,8 °C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis −6,6 °C. Juuli õhutemperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7 °C ja 17,6 °C.

Liepaja LVA climate.svg Riia-kliima.svg Daugavpils-kliima.svg
Liepāja Riia Daugavpils

Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550–600 mm, kõrgustikel 700–800 mm sademeid.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on harilik mänd (51%), kask (24%), harilik kuusk (17%).

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.

Kõrgeima võimu organiks on Läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmeline parlament seim (saeima) ja omavalitsuste volikogud.

President[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läti Vabariigi president.

Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib seim salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.

Läti president alates 8. juulist 2015 on Raimonds Vējonis.

Seim[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seim (Läti).

Seim on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupäeval.

Läti Vabariigi Ministrite kabineti hoone Riias, Brīvības 36[4]

Läti presidendil on õigus seim laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist.

Seim asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.

Valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läti valitsus.

Parlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament seim. Valitsusse kuulub 16 ministrit.

Läti Vabariigi peaminister on Māris Kučinskis, kes astus ametisse koos valitsusega 11. veebruaril 2016.

Välispoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läti välispoliitika.

Kohe pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige.

1990. aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO rahuvalvamismissioonidel.

Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.

Pealinn[muuda | muuda lähteteksti]

Läti Vabariigi pealinn on Riia.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Läti haldusjaotus
Next.svg Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus.

Alates 1. juulist 2009 jagati Läti üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1. järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi nagu endistes rajoonides ei eksisteeri. 2011. aastast on piirkondi 110.


Regioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Läti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja viieks ajalooliseks regiooniks:

Vahel liidetakse Sēlija Zemgale kokku ühtseks Zemgaleks, ka loetakse neid piirkondi koos Kuramaaga vahel ühtseks Kuramaaks, kuna need alad kuulusid kõik kunagi Kuramaa hertsogiriiki.

Parteid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läti parteid.

Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.

Läti parlamendis on 2014. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaarv[muuda | muuda lähteteksti]

Läti rahvaarv mai 2014 seisuga on 1 997 500. Sellega on ta rahvaarvult Euroopas 36. kohal.

Läti rahvaarv läbi ajaloo:

  • 1 905 936 (1935)
  • 1 708 800 (1946)[5]
  • 2 079 948 (1959)
  • 2 351 903 (1970)
  • 2 503 145 (1979)
  • 2 665 770 (1989)
  • 2 377 383 (2000)
  • 2 067 887 (2011)

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastikutihedus on 30,2 in/km².

Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis on 77 linna. Neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri: Riia ja Daugavpils. 22 Läti linna ületavad 10 000 elaniku piiri.

Suurimad linnad[6].
Järjekord Linn Piirkond Elanikke Järjekord Linn Piirkond Elanikke
Riia
Riia
Daugavpils
Daugavpils
1 Riia Riia 715 978 11 Salaspils Salaspilsi piirkond 20 987
2 Daugavpils Daugavpils 104 870 12 Tukums Tukumsi piirkond 20 080
3 Liepāja Liepāja 85 149 13 Cēsis Cēsise piirkond 18 312
4 Jelgava Jelgava 65 630 14 Kuldīga Kuldīga piirkond 12 916
5 Jūrmala Jūrmala 56 069 15 Olaine Olaine piirkond 12 723
6 Ventspils Ventspils 43 088 16 Saldus Salduse piirkond 12 427
7 Rēzekne Rēzekne 35 625 17 Sigulda Sigulda piirkond 11 487
8 Valmiera Valmiera 27 453 18 Talsi Talsi piirkond 11 362
9 Jēkabpils Jēkabpils 26 578 19 Dobele Dobele piirkond 11 241
10 Ogre Ogre piirkond 26 238 20 Krāslava Krāslava piirkond 10 958

Etniline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.

Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad 2016. aasta seisuga 61,8% riigi elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 25,6% rahvastikust.[7] Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.

Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%), poolakad (2,2%), leedulased (1,2%), juudid (0,3%), sakslased (0,3%), mustlased (0,1%) ja eestlased (0,1%).

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7% elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:

Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49% vastasid, et usuvad on olemas mingisugune vaimne jõud ja 10% vastasid, et ei usu mingisuguse vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatatakse, et moslemite arv Lätis on 500–5000.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Läti majanduse reaalkasv 1996–2006.

Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.

Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on maailma üks suuremaid toornaftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus)[8].

Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, sai Lätist Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli −18%.

1. jaanuaril 2014 mindi Läti latilt (LVL) üle eurole.

Inflatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.

Inflatsioon oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase kümne aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.

Keskmine palk[muuda | muuda lähteteksti]

Läti keskmine brutopalk oli 2007. aasta teises kvartalis 558 eurot kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).

Kaitsejõud[muuda | muuda lähteteksti]

Läti kaitseväe suurus on umbes 5000 inimest, millele lisandub ka ligikaudu 10 000 Zemessardze, Läti vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget.

Läti sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: strateegilise tasandi moodustab Läti Vabariigi Kaitseministeerium, mis vastutab nii kaitsepoliitika kujundamise kui ka väevõimekuste arendamise planeerimise eest. Läti kaitseväe juhataja allub Läti kaitseministrile ja kaitseväe juhataja on kaitseministeeriumi koosseisus. Teise, operatsioonide tasandi moodustab kaitseväe juhataja koos ühendstaabiga, millel on põhimõtteliselt vägede operatiivjuhtimise ülesanne. Ühendstaabi ülesanded on taandunud vaid kaitseväe operatsioonide ja igapäevategevuse juhtimisele. Kolmas, taktikaline tasand – jalaväebrigaad, õhuväebaas ja mereväe flotill on otse allutatud kaitseväe juhatajale.

Läti maaväe komponendiks on jalaväebrigaad on põhimõtteliselt kergejalaväe brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest jalaväepataljonist, logistikapataljonist ja tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest. Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses toetavaid ülesandeid, näiteks julgestamine või tagalaalade kontroll.

Läti õhuväe pearõhk on suunatud õhuseiresuutlikkuse ja vastuvõtva riigi toetuse osutamise võimekuse väljaarendamisel, sõjalennukeid Lätil pole. Õhuväe arendamiseks vajalikud vahendeid on investeeritud eelkõige radarisüsteemide soetamisele ja viimastel aastatel lennuväljade väljaarendamisele.

Läti mereväe relvastuses on neli Imantas-tüüpi miinijahtijat ja neli Norralt saadud Storm-tüüpi patrullkaatrit.

Lätis on võimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni Zemessardze liikmeks pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist, Zemessardze ja Leedu KASP on põhimõtteliselt võrreldavad Eesti Kaitseliiduga. Zemessardze on jagatud kolmeks regiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ja regiooni kuulub viis pataljoni. Teise regiooni staap asub Rēzeknes ja selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni staap on Riias ja selle alla kuulub kuus pataljoni. Organisatsioonis kokku on umbes 10 000 liiget.

Kaitseväe relvastuses on Saksa päritolu 5,56-millimeetrise kaliibriga automaadid G-36, tankitõrjeraketikompleksid Spike ja 40-millimeetrise kaliibriga automaatgranaadiheitjaid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läti ajalugu.

Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Balti hõimud jõudsid Läänemere idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed Rooma ja Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu. Umbes 900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ja ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased, kellest aja jooksul kujunes lätlaste rahvus.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, 12. sajandil aga saatis Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid ristiusk ei leidnud laia kõlapinda ja kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.

Next.svg Pikemalt artiklis Liivi ristisõda.

13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast saadik oli Riial, kui sadamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses.

Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa., Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, pärast Liivi sõda (1558–1583) läks Liivimaa ning Kuramaa Poola-Leedu riigi valdustesse.

17. sajand oli kogu Euroopas ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus reformatsioon, Vana-Liivimaa (Liivi ordu ja piiskopkondade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati mitme riigi vahel. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud Altmargi vaherahulepingu ja 1660. aasta Oliwa rahulepingu nn Poola Liivimaa (v.a Latgale) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli Liivimaa kubermanguna Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv Kuramaa hertsogiriik, Rzeczpospolita vasallriik.

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang., Rootsi aeg, Liivimaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond

Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal Liivimaa kuberner, koos Liivimaa provintsi kantseleiga ja Liivimaa rüütelkond.

Põhjasõda ja Venemaa keisririik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda.

Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa Riia kubermang, kuhu kuulus kolm maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond. Hilisem Liivimaa kubermangu Tartu maakond kuulus aastatel 1704–1713 Sankt-Peterburi maakonda.

1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa keisririigiga liidetud Kuramaa kubermangus olid lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:

1783. aastal Venemaa keisrinna Katariina II läbi viidud haldusreformide käigus moodustati Liivimaa kubermangust Riia asehaldurkond, mis eksisteeris kuni 1796. aastani, kui Katariina poeg Paul I taastas endisaegse halduskorralduse.

Valitsusorganitena tegutsesid Lätis Liivimaa osas Liivimaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Liivimaa kuberner ja Liivimaa rüütelkond ning Kuramaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Kuramaa kuberner ja Kuramaa rüütelkond.

Läti ärkamisaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Esimene Läti ärkamisaeg.

Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silma­paistvate nimedega nagu Kaspar Biezbārd, Juris Alunāns, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvald, Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega ka Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis – Tartu ülikoolis.

Läti poliitilised organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.

Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedut ka Läti kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3. september ukj) 1917. aastal. Läti kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada Läti rahvusväeosad, 8 polku ja 1 tagavarapolgu (asukohagaTartus).

1. Läti kütibrigaad:

  • 1. Läti Daugavpilsi kütipolk
  • 2. Läti Riia kütipolk
  • 3. Läti Kurzeme kütipolk
  • 4. Läti Vidzeme kütipolk

2. Läti kütibrigaad:

  • 5. Läti Zemgale kütipolk
  • 6. Läti Tukumsi kütipolk
  • 7. Läti Bauska kütipolk
  • 8. Läti Valmiera kütipolk

1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini organiseeritud sõjalise jõuna – läti küttidena.

Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Lätimaa Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30. juulil (12. augustil ukj) 1917. aastal Riias, Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille koosseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegutsesid Fricis Rozinši juhtimisel enne lõplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.

Iseseisvumine[muuda | muuda lähteteksti]

Läti püsis Esimese maailmasõja käigus saksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i vaherahuga.

1918. aastal Lätis Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der Goltzi juhtimisel nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik Andrievs Niedra juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.

Pärast nõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslaste Landeswehri vägede invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.

28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Läti de jure iseseisvaks riigiks[9].

Läti postmargiga ümbrik, mis on välja antud Läti taasiseseisvumise puhul 4. mail 1990.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.

Esimene lätikeelne romaan oli 1879. aastal ilmunud Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte "Maamõõtjate ajad".

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.

Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

Ajakirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läti meedia.

Läti suurimad päevalehed on Diena, Neatkarīgā Rīta Avīze ja Latvijas Avīze. Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954 algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT ja TV3 Latvia.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.

Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Elvīra Ozoliņa, Dainis Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja Staņislavs Olijars. Kahekordseks olümpiavõitjaks on tulnud BMX-rattur Māris Štrombergs.

Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.

Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis 2003/2004. õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.

Lätiga seotud isikud[muuda | muuda lähteteksti]

Fakte Lätist[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]