Hilda Moosberg

Allikas: Vikipeedia

Hilda Moosberg (23. november 1903 Peterburi31. mai 1985 Tartu) oli eesti ajaloolane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1951).

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Peterburi Eesti Hariduse Seltsi Algkoolis 191318 ja lõpetas 1926 J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikooli Leningradis.

Moosberg oli NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riikliku Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi aspirant 1933–36 ja ajalookandidaat (1936), NSV Liidu TA Ajaloo Instituudi doktorant 1949–52 ja ajaloodoktor (1953).

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Moosberg oli õppejõud Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis 1930–36 ja NSV Liidu TA Arheoloogia Instituudi Leningradi osakonnas 1936–40. 1941 tegutses ta Eestis Nõukogude okupatsioonivõimude tsensorina.

Tallinna Polütehnilises Instituudis oli ta krediidi ja finantsmajanduse kateedri rahvamajanduse ajaloo professor 1941. aasta kevadsemestril. 1940–41 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi direktor, sõja-aastail ajalooõpetaja Jaroslavli oblastis ja õppejõud Tomski Pedagoogilises Instituudis, 194555 Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent, 1956 professor ja 195263 kateedrijuhataja, hiljem konsultant-professor 1974. aastani.

Moosberg oli Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi direktori asetäitja 1947–52. 1951 valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ajaloo alal.[1]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Talurahva olukord Eestimaal 13.–14. sajandil, revolutsiooniline liikumine Eestis 20. sajandi algul ja töölisliikumise sidemed Venemaaga, Eesti ajaloo historiograafia probleemid. Ta osales 1937, 1938 ja 1939 arheoloogilistel väljakaevamistel Krimmis ja Donimaal. Ta arendas Eesti NSV-s skandinavistika-alast tegevust. Tal on ligi 50 publikatsiooni, sealhulgas populaarteaduslikke artikleid.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Tallinn, 2008, lk 122.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982. 3. kd. Tallinn 1982, lk 248–250
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986, lk 86, 330
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppeteaduskoosseisu biobibliograafiline nimestik 1944–1980. Tallinn 1987, lk 40–41
  • Neevalinnast Emajõelinna : mälestusi. Tallinn 1989, 116 lk
  • ETBL 2. 2005
  • Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu 2007, lk 468, 524, 620, 622, 623, 628

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]