Mine sisu juurde

Tartu Ülikool

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Universitas Tartuensis; korvpalliklubi kohta vaata Tartu Ülikool (korvpalliklubi); lühendi "TÜ" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge TÜ (täpsustus).
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli peahoone
Ladina keeles: Universitas Tartuensis
Asutatud 1632
Tüüp avalik-õiguslik teadusülikool
Eelarve 227,3 miljonit eurot (2023)[1]
Rektor Toomas Asser
Akadeemilisi töötajaid 1847 (2022)[2]
Tugitöötajaid 1520 (2022)
Üliõpilasi 14 263 (2022)[2]
Magistriõppes 4342 (2022)
Doktoriõppes 1134 (2022)
Asukoht Tartu
Ühendused ENLIGHT, EUA, Coimbra grupp, Utrechti võrgustik, The Guild
Tartu Ülikooli Delta keskus on ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas
Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas

Tartu Ülikool (lühend TÜ; ladina keeles Universitas Tartuensis) on avalik-õiguslik teadusülikool Tartus, mis on Eesti rahvusülikool.

1632. aastal avatud ülikooli algsed nimed oli Academia Gustaviana (selle asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi) või Academia Dorpatensis (asukoha järgi). Ülikooli ajaloos on olnud mitu tegevuse katkemist ja nimemuutust. Eestikeelse ülikoolina ja eestikeelse nimega Tartu Ülikool alustas tööd 1919. aastal.

Tänapäeval koosneb Tartu Ülikooli akadeemiline struktuur neljast suurest valdkonnast: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, sotsiaalteaduste valdkond, meditsiiniteaduste valdkond ning loodus- ja täppisteaduste valdkond. Valdkondade koosseisus on 32 struktuuriüksust, mida nimetatakse instituutideks ja kolledžiteks.

Ülikoolis on üle 140 õppekava, õpib üle 13 600 üliõpilase ja töötab üle 3600 töötaja. Tartu Ülikoolil on ligi 100 000 vilistlast üle maailma.[3] Alates 2018. aastast on ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Tartu Ülikool on 15 teadusvaldkonnas maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste seas. Üle 80 TÜ teadlase kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (ISI Web of Science).[4] Ühe 2017. aastal ilmunud maailma ülikoolide pingerea järgi tõusis TÜ 314. kohale ehk maailma parima 1,2% ülikooli hulka.[5] TÜ teadlased on avaldanud üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest (neid on ETIS-e andmeil u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500). Tartu Ülikoolis kaitstakse ka üle poole Eesti doktoritöödest (u 120 doktoritööd aastas).

 Pikemalt artiklites Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikooli nõukogu ja Tartu Ülikooli senat

Aastast 2012 on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Nõukogu koosneb 11 liikmest, kelle nimetavad ülikooli senat, Eesti Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusminister.[6] Alates 30. detsembrist 2021 kuuluvad Tartu Ülikooli nõukokku Arto Aas, Heidi Kakko, Marja Makarow, Ants Nõmper, Ruth Oltjer, Elmer Sterken, Jaan Eha, Birute Klaas-Lang, Tuul Sepp, Martin Aleksander Noorkõiv ja Urmas Varblane.[7]

Senat on akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab Tartu ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest. Senatisse kuuluvad rektor senati esimehena ja kuni 21 liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased.[6] Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat (üks igast neljast valdkonnast) ning TÜ üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.[8]

1. augustist 2023 on teist ametiaega Tartu ülikooli rektor neurokirurgia professor Toomas Asser. Rektoraadis on ka õppeprorektor Aune Valk, teadusprorektor Mari Moora, arendusprorektor Tõnu Esko, akadeemiline sekretär Tõnis Karki, kantsler Kstina Noormets ja finantsjuht Kalle Hein.[9] Alates 1. jaanuarist 2024 on dekaanid Anti Selart, Margit Keller, Külli Kingo ja Leho Ainsaar.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Sotsiaalteaduste valdkond Meditsiiniteaduste valdkond Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ajaloo ja arheoloogia instituut Haridusteaduste instituut Bio- ja siirdemeditsiini instituut Arvutiteaduse instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Johan Skytte poliitikauuringute instituut Farmaatsia instituut Eesti mereinstituut
Filosoofia ja semiootika instituut Majandusteaduskond Hambaarstiteaduse instituut Füüsika instituut
Kultuuriteaduste instituut Psühholoogia instituut Kliinilise meditsiini instituut Genoomika instituut
Maailma keelte ja kultuuride instituut Õigusteaduskond Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Keemia instituut
Usuteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Matemaatika ja statistika instituut
Viljandi kultuuriakadeemia Narva kolledž Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Pärnu kolledž Tartu observatoorium
Tehnoloogiainstituut
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Bioinseneeria instituut

Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad neli valdkonda, nendesse koonduvad instituudid ja kolledžid ning valdkonnavälised ülikooli asutused. Ülikooli tugiüksuste hulka kuulub 16 osakonda.[10]

Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri asutustena Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli teaduskool.

Tartu Ülikooli Türi Kolledž suleti 2011. aastal.

2020. aastal valminud õppe- ja teaduskeskuses Delta asuvad arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond jt TÜ üksused.[11]

 Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli peahoone (litograafia, 1860)
Droonivideo Tartu Ülikooli peahoonest 2021. aasta detsembris

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:

  • 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
  • 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
  • 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
  • 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene õppekeelele)
  • 1918 Landesuniversität Dorpat
  • 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
  • 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool
  • 1940–1941 ja 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
  • 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Rahvusvaheline koostöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikooli strateegilised partnerid on Euroopa tunnustatud teadusülikoolide võrgustikud ning Aasia ja Põhja-Ameerika kõrgetasemelised teadusülikoolid, kellega tehtav koostöö põhineb tippkompetentsil ja vastastikustel teaduskontaktidel.[12]

Enlight on 2020. aastal loodud Euroopa ülikoolide võrgustik, mis edendab kõrghariduse ümberkujundamise kaudu õiglast elukvaliteeti, kestlikkust ja avatust maailmale. Võrgustiku moodustavad kümme klassikalist teadusülikooli.[13]

2003. aastast kuulub ülikool Coimbra gruppi,[14] mis koosneb 41 Euroopa ülikoolist.[15] 2006. aastast kuulub ta ka Utrechti võrgustikku,[16] kus on 31 Euroopa ülikooli.[17]

2016. aastal loodud Euroopa juhtivate teadusülikoolide võrgustikus The Guild (ingl k The Guild of European Research Intensive Universities) on Tartu Ülikool üks 14 asutajaliikmest. Tänaseks on selle ühenduse liikmeks valitud vaid 23 ülikooli.

LERU-CE7 algatus on Euroopa juhtivate teadusülikoolide võrgustiku LERU (The League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mille eesmärk on mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.[18]

Tartu Ülikool on sõlminud üleülikoolilised koostöölepingud 66 partnerülikooliga 26 riigis.[19]

2025. aasta mai seisuga on TÜ liikmetega seotud 61 ülikooli spin-off ettevõtet.

Viimaseil aastail[millal?] on Tartu Ülikool maailma ülikoolide kahes mainekamas pingereas (QS World University Rankings ja Times Higher Education World University Rankings) püsinud esimese 300 seas, kuuludes Baltimaade ainsa ülikoolina 1% maailma parimate ülikoolide hulka.

Tartu Ülikool oli 2018. aastal esikohal ajakirjas Times Higher Education avaldatud nn uue Euroopa ülikoolide eripingereas (The New Europe Ranking), mis koosnes 53 parimast ülikoolist 13 riigist, mis on Euroopa Liiduga ühinenud pärast 2004. aastat.[20]

Vilistlased

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikoolil on ligikaudu 100 000 vilistlast.[21]

Tartu Ülikooli juures tegutseb Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, kellele kuulub Tartu Ülikooli spordihoone.[22]

  1. ↑ Tartu Ülikooli 2023. aasta eelarve
  2. 1 2 http://statistika.ut.ee
  3. ↑ "Avaleht". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2025. Vaadatud 8. aprillil 2025.
  4. ↑ "Ülikool arvudes | Tartu Ülikool". ut.ee. 11. mai 2021. Vaadatud 8. aprillil 2025.
  5. ↑ "Tartu ülikool tõusis maailma ülikoolide pingereas 314. kohale" Maaleht, 22. juuni 2017
  6. 1 2 "Tartu Ülikooli seadus". Riigi Teataja.
  7. ↑ Nõukogu Tartu Ülikool
  8. ↑ Senat tartu Ülikool
  9. ↑ "Tartu Ülikooli rektoraat". Tartu Ülikool.
  10. ↑ "Ülikooli struktuur". Tartu Ülikool.
  11. ↑ https://delta.ut.ee/
  12. ↑ "Rahvusvaheline koostöö".
  13. ↑ "ENLIGHT". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2023. Vaadatud 3. aprillil 2023.
  14. ↑ Coimbra grupp Tartu Ülikool
  15. ↑ Liikmete loetelu. Coimbra grupi liikmete loetelu.
  16. ↑ Utrechti võrgustik. Tartu Ülikool
  17. ↑ Our members Utrecht Network
  18. ↑ "23 leading universities pushing the frontiers of innovative research". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2023. Vaadatud 3. aprillil 2023.
  19. ↑ "Partnerülikoolid".
  20. ↑ "Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites". Tartu Ülikool.
  21. ↑ "Vilistlaselu". Tartu Ülikool.
  22. ↑ "TÜASK - Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi".
  • Piirimäe, H 1982: Tartu ülikooli ajalugu I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl 1982: Tartu ülikooli ajalugu II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Edgar V. Saks: "Eesti renessanss aastatel 1802–1850". Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
  • Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889 (Digitaalselt)
  • Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost I: 80 aastat Tartu Helikunsti Seltsi kammermuusikasarjast" – Teater, Muusika, Kino 2012, nr 5, Virge Joamets.
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost II: Grosser Hörsaal der Keiserlichen Universität" – Teater. Muusika. Kino 2013, nr 1, nr 3 ja nr 4, Virge Joamets.
  • Olev Remsu. "Targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Rahvusülikooli juubeliks". Postimees, 30. dets 2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_Ülikool&oldid=7010277"