Tartu Ülikool

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Universitas Tartuensis; korvpalliklubi kohta vaata Tartu Ülikool (korvpalliklubi); siia suunab ka märksõna TÜ, mille teiste tähenduste kohta vaata TÜ (täpsustus).

Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone

Ladina keeles: Universitas Tartuensis

Asutatud 1632
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 158,5 miljonit eurot (2014) [1]
Rektor Volli Kalm
Akadeemilisi töötajaid 1790 (2012) [2]
Tugitöötajaid 1988 (2012)
Üliõpilasi 13 700 [3]
Bakalaureuse-
õppes
8400[3]
Magistriõppes 4000[3]
Doktoriõppes 1300[3]
Asukoht Tartu
Ühendused EUA, Coimbra Grupp, Utrecht Network

Tartu Ülikool (lühend ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Ainukese ülikoolina Baltimaades kuulub Tartu Ülikool 3% maailma parimate sekka.[4]

Tartu ülikooli asutamisaastaks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati ametlikult Academia Gustaviana. Selle ajalukku jääb mitmeid katkestusi ja erinevaid perioode. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

2016. aasta seisuga on Tartu ülikoolis 4 valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond,[5] sotsiaalteaduste valdkond,[6] meditsiiniteaduste valdkond[7] ning loodus- ja täppisteaduste valdkond[8]. Õppekavu on 167 – 2015. aasta sügisel toimus vastuvõtt 60 bakalaureuse-, 72 magistri- ja 35 doktoriõppekavale[9].

Ülikool on hinnatud üheks paremaks Baltikumis. Näiteks QS World University Rankings hinnangul oli Tartu ülikool 2014. aastal maailma ülikoolide seas paremuselt 379. kohal,[10], 2015. aastal 400. kohal[11] ning 2016. aastal 347. kohal,[12] mis on Eesti kõrgkoolide seas seni kõrgeim koht.

Tartu ülikooli rektor on alates 2012. aastast prof Volli Kalm.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli nõukogu istung.
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu ülikooli rektorite loend, Tartu Ülikooli valitsus, Tartu Ülikooli nõukogu ja Tartu Ülikooli senat

Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Alates 2012. aastast on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat, varem olid need valitsus ja nõukogu.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab muuhulgas ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Sinna kuulub 11 liiget, kelle nimetavad ametisse ülikooli senat, Eesti Teaduste Akadeemia ja haridus- ja teadusminister. Praegu kuuluvad nõukokku Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp, Paul Varul, Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft, Aku Sorainen ja Kari Olavi Raivio.[13]

Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab õppe- ja teadus- ning arendustegevus eest. Sinna kuuluvad rektor ja kuni 21 liiget. Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat igast valdkonnast (humaniora, medicina, realia et naturalia, socalia) ning üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.[14]

1. juulil 2012 asus Tartu ülikooli rektori ametikohale rakendusgeoloogia professor Volli Kalm. Rektoraadis on ka õppeprorektor Mart Noorma, teadusprorektor Marco Kirm ja arendusprorektor Erik Puura. Ülikooli kantsler on Andres Liinat. Eri valdkondade dekaanid on Margit Sutrop, Margus Lember, Raul Eamets ja Peeter Burk.[15]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Sotsiaalteaduste valdkond Meditsiiniteaduste valdkond Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Usuteaduskond Õigusteaduskond Bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesti mereinstituut
Ajaloo ja arheoloogia instituut Majandusteaduskond Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Füüsika instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Ühiskonnateaduste instituut Farmaatsia instituut Keemia instituut
Filosoofia ja semiootika instituut Haridusteaduste instituut Kliinilise meditsiini instituut Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Psühholoogia instituut Hambaarstiteaduse instituut Ökoloogia ja maateaduste instituut
Maailma keelte ja kultuuride instituut Johan Skytte poliitikauuringute instituut Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Tehnoloogiainstituut
Viljandi kultuuriakadeemia Narva kolledž Arvutiteaduse instituut
Pärnu kolledž Matemaatika ja statistika instituut

Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri Eesti Geenivaramu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum koos botaanikaaiaga, Tartu Ülikooli Teaduskool jt osakonnad ning asutused.[15]

2016. aastal jõustunud reformist, millega koondati erinevaid struktuuriüksusi nelja valdkonna alla, andis ülikool teada 2014. aastal. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.[16]

Tartu Ülikooli Türi Kolledž suleti 2011. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Uus Anatoomikum valmis 19. sajandi lõpul.
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:

  • 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
  • 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
  • 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
  • 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele)
  • 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
  • 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
  • 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Tegelikult on selline periodiseering lihtsustatud. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ja 1940–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool.

Rahvusvaheline koostöö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 2003 kuulub Tartu ülikool:

Tartu ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 70 eri ülikooliga.[17]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuses Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas[18].

Vilistlased[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu ülikoolil on hinnanguliselt umbes 70 000 vilistlast.

2016. aasta jaanuarikuust kasutab Tartu ülikooli vilistlasvõrgustikku utalumni

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Piirimäe, H 1982: Tartu ülikooli ajalugu I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl 1982: Tartu ülikooli ajalugu II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Edgar V. Saks: "Eesti renessanss aastatel 1802–1850". Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
  • Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889 (Digitaalselt)
  • Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 ESTERis (Digitaalselt)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]