Voldemar Päts

See artikkel räägib kunstnikust ja pedagoogist; operaatori kohta vaata artiklit Voldemar Päts (filmioperaator).

---

Voldemar Päts VR III/2 (19. juuli 1878 Tahkuranna – 27. juuni 1958 Toronto) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog.

Elulugu

Voldemar Päts sündis ehitusmeistri perekonnas. Ta oli Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi üks noorematest vendadest.

1905. aastal lõpetas ta dekoratiivmaali erialal A. Stieglitzi kunsttööstuskooli Peterburis. 1905. aasta rahutuste järel põgenesid Konstantin Päts ja Voldemar Päts, Jaan Teemant, Peeter Speek, Otto Strandman, Karl Ast, Mihkel Martna jt Eestist. 1907. aastal täiendas Päts end Peterburi Pedagoogika Akadeemias.

Riigivanem Konstantin Päts, haridusminister kolonel Aleksander Jaakson ja Voldemar Päts (paremalt teine) 1936. aastal

Päts alustas õpetajatööd Riias Balti Õpetajate Seminaris ja oli aastatel 1906–1917 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis, 1909–1917 Tallinna Reaalkoolis ja alates 1907. aastast O. Johansoni Käsitöökoolis joonistusõpetaja, 1912–1914 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursuste juhataja, 1914–1934 Riigi Kunsttööstuskooli direktor, 1934-1940 haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna direktor, 1936–1940 haridusministri abi, 1938. aastast Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor, 1934. aasta maist tehnika eriteadlaste registreerimise komisjoni juhataja, 1934–1940 Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuse esimees. Teise maailmasõja ajal põgenes Päts Austriasse, sealt Rootsi ja 1951 Kanadasse.

Vabadussõja ajal töötas ta abiorganisatsiooni Ühistöö keskjuhatuse esimehena, mille eest talle anti 14. detsembril 1920 Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu teenetemärk.

Pätsil oli suur osa rakendusliku kallakuga Riigi kunsttööstuskooli programmi, struktuuri, õppeklasside ja -töökodade kujundamisel, kuid alalhoidlike vaadete tõttu sattus ta administraatorina kujutavate kunstnikega vastuollu. Ta soosis kodundus- ja käsitööharidust, kuulus OÜ Kodukäsitöö juhatusse, pani 1937. aastal Lagedi Põhikoolile nurgakivi. Pätsi algatusel hakati Lagedit varustama elektriga, rajati elektriliinid ja alajaamad. Päts oli Eesti Punase Risti asutaja, Eesti-Taani ja Eesti-Austria sõprusühingute esimees, Eesti Kunstnike Koondise Torontos (1956) asutaja. Ta on koostanud albumi "Eesti rahvariie ja ornament" I–II (1926) ja kirjutanud muid raamatuid. 1907. aastal valiti ta esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse, 7. märtsil 1938 Eesti-Taani Sõprusühingu esimeheks, 1940. aastal oli ta saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse likvideerimiskomisjoni liige.

Kunstnikuna on Päts maalinud lilli ja maastikke. Ta oli Eesti üks esimesi karikaturiste, tema karikatuure avaldasid Teataja Nalja Lisa (1901–1904), Kaval Hans (1911) ja Meie Mats (1916).

16. augustil 2008 avati Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muuseumis tema bareljeef.

Näitused

• Eesti põllumeeste Keskseltsi näitus Tartus 1904 ja 1905
• Eesti Kunstiseltsi näitus Tallinnas 1910
• näitus Londonis (Kanadas Ontarios) 1951

Tunnustus

• Vabadusristi III liigi 2. järk (14. detsember 1920)
• Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (22. veebruar 1921)
• Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste (7. veebruar 1929)
• Valgetähe II klassi teenetemärk (24. veebruar 1938)
• Austria teeneteordeni esimese järgu suurohvitseri aumärk (1937)

Isiklikku

Voldemar Päts oli abielus Johanna Veileriga (pärast abiellumist Päts), neil oli kaks tütart: Inna (abielus Kaldveer) ja Silvia (abielus Jürvetson). Silvia poja Tõnu poeg Steve Jurvetson on Ameerika riskikapitalist.

Välislingid

• Voldemar Päts Eesti biograafilises andmebaasis ISIK