Voldemar Päts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnikust ja pedagoogist; operaatori kohta vaata artiklit Voldemar Päts (filmioperaator).

Voldemar Päts (19. juuli 1878 Tahkuranna27. juuni 1958 Toronto) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Päts sündis ehitusmeistri perekonnas. Ta oli Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi üks noorematest vendadest.

1905. aastal lõpetas ta dekoratiivmaali erialal A. Stieglitzi kunsttööstuskooli Peterburis, 1907. aastal täiendas ta end Peterburi Pedagoogika Akadeemias.

Riigivanem Konstantin Päts, haridusminister kolonel Aleksander Jaakson ja Voldemar Päts (paremalt teine) 1936. aastal

Ta alustas õpetajatööd Riias Balti Õpetajate Seminaris[1] ja jätkas Tallinna koolides joonistusõpetajana (sealhulgas aastast 1906 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis), valiti 1907. aastal esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas ta aastatel 19121914 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914–1934 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. 1. maist 1934[2] kuni 1940. aastani töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna direktorina ja aastatel 1936–1940 oli ta ka haridusministri abi. 1934. aasta mais sai ta tehnika eriteadlaste registreerimise komisjoni juhatajaks. Aastatel 1934–1940 oli ta Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuse esimees.

Vabadussõja ajal töötas ta abiorganisatsiooni Ühistöö keskjuhatuse esimehena,[3] mille eest talle anti 14. detsembril 1920 Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu teenetemärk.[4][5]

7. märtsil 1938 valiti ta Eesti-Taani Sõprusühingu esimeheks[6]. 1940. aastal oli ta saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse likvideerimiskomisjoni liige[7].

Teise maailmasõja ajal põgenes Voldemar Päts Austriasse, sealt Rootsi ja 1951 Kanadasse.

Päts oli aktiivne ja mitmekülgne mees. Pätsil oli suur osa rakendusliku kallakuga Riigi kunsttööstuskooli programmi, struktuuri, õppeklasside ja -töökodade kujundamisel, kuid alalhoidlike vaadete tõttu sattus ta administraatorina kujutavate kunstnikega vastuollu. Soosis kodundus- ja käsitööharidust. Ta kuulus OÜ Kodukäsitöö juhatusse. 1931. aastal toimetas ta ajakirja Filminädal, mida ilmus ainult kaks numbrit[8]. 1937 pani Voldemar Päts Lagedi Põhikoolile nurgakivi. Pätsi algatusel hakati Lagedit varustama elektriga, rajati elektriliinid ja alajaamad. Päts oli ka Eesti Punase Risti asutaja, Eesti-Taani ja Eesti-Austria sõprusühingute esimees. Samuti oli ta Eesti Kunstnike Koondise Torontos (1956) asutajaid. On koostanud albumi "Eesti rahvariie ja ornament" I–II (1926) ja kirjutanud muid raamatuid.

Kunstnikuna on Päts maalinud lilli ja maastikke. Päts oli Eesti üks esimesi karikaturiste ja tema karikatuure avaldasid Teataja Nalja Lisa (1901-1904)[9], Kaval Hans (1911) ja Meie Mats (1916).

16. augustil 2008 avati Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muuseumis Voldemar Pätsi bareljeef.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Päts oli abielus Johanna Veileriga[10] (pärast abiellumist Päts), neil oli kaks tütart – Inna (abielus Kaldveer) ja Silvia (abielus Jürvetson). Silvia poja Tõnu poeg Steve Jurvetson on Ameerika riskikapitalist.

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti põllumeeste Keskseltsi näitus Tartus 1904 ja 1905
  • Eesti Kunstiseltsi näitus Tallinnas 1910
  • näitus Londonis (Kanadas Ontarios) 1951

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tiina Nurk, Eesti kunstiõpilased Stieglitzi kunstööstuskoolis, Tartu Kunstimuuseumi almanahh, 1972
  2. Saaga - Riigivanema otsused seadusandluse koosseisude kinnitamise ja armuandmise alal
  3. Kadri Bank (2017). "Vabatahtlik Ühistöö". Imeline Ajalugu 11. lk 32
  4. 4,0 4,1 "Voldemar Päts | Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 14. jaanaur 2019.
  5. ""Ühistöö" loodi 20 aasta eest". Päewaleht, 8. detsember 1938 (nr. 333). Vaadatud 11. november 2017.
  6. Vold. päts eesti-Taani ühingu esimeheks. Rahvaleht, 9. märts 1938, nr. 29, lk. 3.
  7. Saksa kultuuromavalitsus likvideerimisel. Rahvaleht, 3. jaanuar 1940, nr. 2, lk. 8.
  8. "80 aastat filmiajakirju Eestis". Sirp, 29.09.2006. Vaadatud 05.09.2017.
  9. Uudisleht 1934 15 juuli - Eesti karikatuuri häll - Voldemar Päts ja Toomas Gutmann meie pilkelehtede esiisad
  10. Johanna Päts, 17.12.1890 Tallinn – 13.11.1977 Toronto
  11. "Voldemar Päts | Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 14. jaanaur 2019.
  12. "Voldemar Päts | Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 14. jaanaur 2019.
  13. "Voldemar Päts | Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 14. jaanaur 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]