Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 70 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Mõned üldised küsimused või targutused[muuda lähteteksti]

Statistika[muuda lähteteksti]

Kui nüüd vaadata statistikat lehelt http://tools.wmflabs.org/wikitrends/estonian-most-visited-today.html , siis tundub, et midagi imelikku on teoksil. Pidevalt figureerivad seal artiklid Qanıx (kuu aja jooksul on vaadatud 27 884 korda), Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film), Anahí ja veel mõned teised. Tõenäoliselt on pandud mingi robot päringuid tegema. Kas sellist tegevust, mis statistikat moonutab, kuidagi tõkestada ei saa? Velirand (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 15:32 (EEST)

Siis peaks vaatama külastajate IP-aadresse. "Ainus" "aga" selle juures, kui pidada seejuures näiteks ka silmas õhtul Snowdeni poolt BBC-le antud pikemas intervjuus NSA tegevuse kommentaariks öeldut: "külastaja" ise ei pruugi oma nn külastusest teadlikki olla... (Ehk siis, kui näiteks N riigi kaitseministeeriumi kodulehte külastatakse x-ajavahemiku jooksul erinevatelt aadressidelt nt miljard korda, siis on see küberrünnak, mitte populaarsuse tõus...)—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 15:58 (EEST)
Need otsingud võivad seotud olla koolitööga. Mõned päevad tagasi otsis mu laps Galileo Galilei, mis on 10 kohal. Ülesandes oli vaja teada eluaastaid.--Tiia (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 03:26 (EEST)
Kusjuures kummaline nähtus kestab edasi. Vaatasin statistikat. Artiklit Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film) on täna vaadatud 1598 korda, artiklit Qanıx 916 korda. Velirand (arutelu) 26. detsember 2015, kell 11:22 (EET)

Keelelinkideta kategooriad[muuda lähteteksti]

Kas kuskilt oleks võimalus leida kõik ilma keelelinkideta kategooriad? Väga paljudel kategooriatel pole millegi pärast keelelinke lisatud. Ilma keelelinkideta kategooriate otsimine on ka aeganõudev, kuigi on väljakujunenud mõned kindlad isikud, kes kunagi kategooriatele keelelinke ei pane (mis muidu veidi hõlbustab).--Raamaturott (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 18:08 (EEST)

Üks võimalus on järgmine: programmiga Minority Translate (vaid selle modifitseeritud versiooniga) saab seda koos programmiga AutoWikiBrowser tõesti teha, ehkki seda selgitada on raske ja see on ka vaid poolautomaatne. Ise olen nõnda kontrollinud võõrvikide Eestiga seonduvate kategooriate interwikisid--Estopedist1 (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 21:33 (EEST)

http://tools.wmflabs.org/joanjoc/artniw.php?l1=et&pr=wiki&ns=14&cat=&dpt=1&tpl=&uselang=en&go=Proceed --WikedKentaur (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 22:37 (EEST)

Suurepärane!--Raamaturott (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 16:04 (EEST)
Kas 500-st edasi ka kuidagi näeb?--Morel (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 18:12 (EEST)
See 500 on praegu koodi numbriliselt sisse kirjutatud. Aga sa saad koodi autorile kirjutada, et ta selle edasibrausimise võimaluse looks. --WikedKentaur (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 21:04 (EEST)
No mingit moodi saab ka nii, kui esimesele 500-le keelelingid ära lisada.--Raamaturott (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 21:20 (EEST)

@Raamaturott: if you're interested here is the full list of them. Only 638 categories - good job, Estonian colleagues! Very good result, I should say. Have seen much more worse results. And ONLY 1183 templates, that aren't connected to Wikidata. --Edgars2007 (arutelu) 13. november 2015, kell 10:10 (EET)

Thank you, but I think it's probably not full list.--Raamaturott (arutelu) 16. november 2015, kell 11:55 (EET)
@Raamaturott: It should be full. Of course, I'm not counting those categories, that are alone - categories, which has been connected to Wikidata, but have no other sitelinks. That is different story. Tommorow will take a look at them. --Edgars2007 (arutelu) 29. november 2015, kell 21:24 (EET)
@Raamaturott: Sorry for the late response. Here is the list of all categories, that are connected to Wikidata, but hasn't any iw links. Of course, some of them ir local, so they won't have any iw. There are 5702 categories, if you are interested in numbers. --Edgars2007 (arutelu) 9. detsember 2015, kell 18:57 (EET)

Vikipeedia tegijate/huviliste kokkutulek[muuda lähteteksti]

Tere! Kas toimuvad ka mingid vikipeedia tegijate/huviliste kokkutulekud? Oleks ju hea koos küsimusi arutada, infot vahetada ja lihtsalt mõnes arusaamatus küsimuses nõu pidada. Nimelik (arutelu) 28. november 2015, kell 02:40 (EEST)

Vahest ikka midagi toimub. Hetkeseisuga on Tartu ses osas vähe aktiivsem, aga senisest enam koos käimist kuluks ära igas paigas. Näidake ainult initsiatiivi ja küll saab korraldatud. Detsembris on muidu plaanis ka jõulupeod nii Tartus kui Tallinnas (kuupäev ja kellaaeg alles täpsustamisel). Ise olen viimasel ajal korraldanud kokkusaamisi pigem meie fotograafidele. Ivo (arutelu) 28. november 2015, kell 03:48 (EET)

Kategooria "Teisalda Saatkonda"[muuda lähteteksti]

Miks selle lehe all on punane kategooria "Teisalda Saatkonda"?--Morel (arutelu) 28. november 2015, kell 15:12 (EET)

Lehele on teemadele #Return to the topic, #Wikilabels localization, final few things, #Your attention please: VisualEditor feedback will be centralized on www.mediawiki.org, #Comparision of Baltic states' Wikipedias lisatud mall {{saatkonda}}, mis lisab kategooria. Postituvi 28. november 2015, kell 18:32 (EET)
Miks need seal on? Kui tahetakse malli näitena esitada, peaks kasutama malli {{malli näide}}.--Morel (arutelu) 1. detsember 2015, kell 01:53 (EET)
Arvan, et mall pole esitatud näitena. Malli on lisanud Kasutaja:Suwa. Postituvi 1. detsember 2015, kell 06:30 (EET)
point on ikka selles, et sisulised ja tehnilised küsimused on segamini nagu pudru-ja-kapsad, ning enamus wikielus osalejaid ei viitsi endakehtestatud ja/või üldisi vikireegeleid järgida-täita :P, see pole ka selle lehel esimene kord, kus ma juhin viisakalt ja vaikselt tähelepanu sellele, et teiste INIMESTE pöördumised jäävad tähelepanuta, kuna need positatakse „VALELE” lehele jne :P suwa 7. detsember 2015, kell 02:37 (EET)

Raamatuotsimine[muuda lähteteksti]

Erilehel Raamatuotsimine Rahva Raamatu otsing ei tööta. Ma ei tea, kust seda muuta saaks. --Metsavend 1. detsember 2015, kell 00:57 (EET)

Näit. ISBN 9789949391462 puhul tundub küll töötavat. --WikedKentaur (arutelu) 12. detsember 2015, kell 19:17 (EET)

Esilehel oleva sisu ja kujunduse uuendus[muuda lähteteksti]

Eelmisel hääletusel selgus, et paljud on huvitatud uuest esilehe kujundusest ja sisust, kuid ei hääletanud selle poolt korralduslikel põhjustel. Seetõttu teen uuesti hääletuse ent seekord on see jagatud kaheks: esimene hääletus selgitab välja, mida peaks esilehel nägema, teine kujunduse. Esimene hääletus algab 9. detsembril 2015 (L), praegu on hääletus üleval selgitusteks, täiendusteks ning probleemkohtade kõrvaldamiseks.

Palun vaadake hääletuse esimest osa, soovitage/lisage rubriike ning leidke vigu, et tulev hääletus oleks sobiv ning kõikide (kes sõna sekka ütlevad) ideed esindatud.

Postituvi 5. detsember 2015, kell 18:59 (EET)

soovitaksin sul siia lingid lisada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. detsember 2015, kell 22:30 (EET)
Hääletust saab kontrollida SIIT. Postituvi 5. detsember 2015, kell 22:47 (EET)
Palun avaldage arvamust. Hääletusteleht Postituvi 7. detsember 2015, kell 15:18 (EET)
Minu meelest peaks tegema uue kujunduse, mis sisaldab praeguse avalehe sisuelemente. See tuleb hääletusele panna. Kui kasutajad on poolt, siis läheb uus kujundus püsti. Alles seejärel võib hakata arutama, milliseid sisuelemente uue kujundusega avalehel kaotada, lisada või muuta.  Taavi|  7. detsember 2015, kell 18:02 (EET)
Aitäh soovitamast. Kes seda veel pooldaks? Postituvi 7. detsember 2015, kell 18:42 (EET)

Pakun, et võiks selle variandi aluseks võtta Kasutaja:Cumbril/Mustandid ja seda edasi viimistelda, kuni pisivead on kõrvaldatud. Sellel on kogu sisuelemendid olemas, mis vanal esilehel, pluss portaalide sektsioon, pluss sõsarvikipeediate sektsioon. Praegu jääb paremale alla nurka tühi ruum. Sinna kindlasti leiaks mingi sisu, kui tahaks.  Taavi|  7. detsember 2015, kell 22:12 (EET)

Ootame hääletuse ära, siis on selgem. Postituvi 7. detsember 2015, kell 23:07 (EET)
Minu meelest hääletus on praeguses etapis enneaegne. Ei saa hääletust teha, kui enne pole arutelu käigus jõutud selgete variantideni. St saab muidugi, kuid see kukub läbi nagu eelmine hääletus. Vikipeedias ei soovitata hääletusi inimeste eelistuste mõõtmiseks kasutada. Selleks on arutelu.  Taavi|  7. detsember 2015, kell 23:20 (EET)
Hetkene hääletus ei ole seotud kujundusega, vaid ainult rubriikidega. See lihtsustab kujunduste loomist, sest on kindlad asjad, mis peavad siis esilehel olema. Eelmine hääletus kukkus läbi minu vigade tõttu. Hääletuse lõpuni saab ju viimistleda esilehevariante, et need tõesti praegusest paremad välja näeksid. Postituvi 8. detsember 2015, kell 06:26 (EET)
Pakun lisaks välja sellise kujunduse, mida hakata arendama. See näeb välja kaasaegsem b:Kasutaja:Postituvi/Mustand. Postituvi 8. detsember 2015, kell 06:58 (EET)


Hääletus on alanud. Palun avaldage oma arvamus siin. Postituvi 9. detsember 2015, kell 06:39 (EET)

Mulle tundub, et see jupikaupa hääletamine on liiga keeruliseks aetud. Tahaksin süveneda, aga ei saa kiiresti ülevaadet, mis ja kus ja kuidas. Ma kardan, et sellisel kujul kukub hääletus jälle läbi.--Morel (arutelu) 9. detsember 2015, kell 10:17 (EET)
Morelil on õigus. Selliste hääletuste tegemine ajab inimesed üldse teemast eemale. Sellepärast pakun, et võtame selle hääletuse maha ja teeme valmis kujunduse, mis sisaldab kõiki vana lehe sisuelemente. Ei ole vaja mitut kujundust välja pakkuda, eelmisel hääletusel oli juba näha, millist kujundust eelistati. Siis paneb uue kujunduse hääletusele, kaks varianti, poolt või vastu. Pärast seda võib arutada, milliseid sisuelemente lisada või ära võtta.  Taavi|  9. detsember 2015, kell 14:24 (EET)
Sobib. Hääletus tühistatud. Teeme siis ühe kujunduse, näiteks lehe Kasutaja:Postituvi/Mustandid2 baasil. Postituvi 9. detsember 2015, kell 14:35 (EET)
Postituvi, vaata siit Kasutaja:Cumbril/Mustandid, tegin sinu varianti mõned parandused. Kokkuvõte: Kasutusjuhendi tekst kitsamaks tehtud, vahepealkiri, Kas teadsid sektsioonis on Arhiiv kaks korda, Sõsarprojektide all on kaks esimest paelkirja parandatud. Tee need muudatused oma variandis või põhjenda. Kujunduse ettepanekute peaksime kuskile mujale kolima, et mitte liigselt Üldist arutelu sodida, koliks näiteks Esilehe arutelusse.  Taavi|  9. detsember 2015, kell 14:53 (EET)

Viimistletud variant[muuda lähteteksti]

Palun tutvuge esilehe uue kujundusvariandiga: Kasutaja:Cumbril/Mustandid. Oleme esilehe arutelus osalejatega seda nüüd viimistlenud. Kas kellelgi on veel ettepanekuid või kommentaare?  Taavi|  18. detsember 2015, kell 18:12 (EET)

Esilehe kujundusvariant on täpselt selline nagu ta tulevikus hakkaks välja nägema, välja arvatud see, et "Nädala artikli" alt kaob ära link "Nädala artiklite arhiiv" (tuleb hetkel nädala artikli tekstist).  Taavi|  18. detsember 2015, kell 18:47 (EET)

Kas sellele, et see kõigist teistest Wikidest sundlaiuse tõttu erineb (hekseldasin juhuvalikul ca 10+ läbi), on ka mingi põhjendus. Selle asemel, et anda "vabadele" veergudele protsentuaalsed väärtused, on siin mindud erinevat teed. Samuti saab ka piltide suuruse skriptida vaataja akna suuruse järgi kohanduvaks.
Kusagil peaks olema statistika Wiki vaatajate akna suuruse kohta ja sealt (ja mujalt) peaksid ka suundumused näha olema; lisaks, vaataja ei pruugi tahta kasutada ekraani ainult ühe Wiki vaatamisele, vaid võib soovida nt avada kaks Wikit kõrvuti akendes.
Kui avada 1920 laiuses ja suumida nt 50% peale, siis... —Pietadè (arutelu) 18. detsember 2015, kell 19:28 (EET)
Veerud ongi pandud protsentväärtustega, mitte fikseeritud pikslitega. Vasempoolne veerg on 70% ja parempoolne 30%. Pildi suuruse skriptiga muutmist ma ei poolda: skriptid ei tööta samamoodi igas võimalikus brauseris, kasutaja võib olla skriptid välja lülitanud jne. Teiseks tuleb siis lasta iga kord brauseril kõige suurem pilt alla laadida, mis kulutab ribalaiust ja aeglase ühenduse puhul teeb alla laadimise aeglasemaks.  Taavi|  18. detsember 2015, kell 19:48 (EET)
Võrrelda võib võrrelda prantsuskeelse Vikipeedia avalehega: fr:Wikipédia:Accueil principal. Too läheb paremini väiksemaks.
Kui seda varianti (Kasutaja:Cumbril/Mustandid2) vaadata, siis see läheb ka paremini väiksemaks.
Miks peamine variant ei lähe hästi kokku: vasemas veerus olev pilt ei lase seda pildi suurusest (500px) väiksemaks minna.
Mõlemas variandis takistab ka paremas veerus oleva "Alusta uut lehekülge" sisendlahtri laius. Üldiselt see ei peaks probleemiks olema, sest valdav enamus kasutajaid ei vaata veebilehti läbi lukuaugu ja kui nad seda teevad, siis näevad nad ka teisi lehti peale Vikipeedia ekraanist laiemana.  Taavi|  18. detsember 2015, kell 20:16 (EET)

Siin on teine kujunduse variatsioon, mis sobib kitsamasse brauseri aknasse paremini: Kasutaja:Cumbril/Mustandid2.  Taavi|  18. detsember 2015, kell 21:28 (EET)

Kui W3Schools.com-i 2015. aasta jaanuarikuu ekraaniresolutsioonide statistikat uskuda, siis resolutsioonist 1024x768 väiksemat kasutab 2,3% kõigist veebikülastajatest. Selle sisse mahuvad ära kujundusvariant Kasutaja:Cumbril/Mustandid2 (nõuab 976 pikslit), Commonsi esileht (nõuab 899 pikslit), praegune esileht (nõuab 830 pikslit). Resolutsioonist 1280x800 väiksemat kasutab 4,3% kõigist vaatajaist. Siia mahub ära kujundusvariant Kasutaja:Cumbril/Mustandid (nõuab 1168 pikslit). See tähendab, et valides Kasutaja:Cumbril/Mustandid2 läheb 2,3% kasutajatest tekst üle ekraani serva, valides Kasutaja:Cumbril/Mustandid läheb 4,3% kasutajatest tekst üle ekraani serva. (Alla 800x600 resolutsiooniga ekraanid on ilmselt nutitelefonid; kui ainult arvutiekraane arvestada, siis 0,3% kasutab alla 1024x768 resolutsiooni.)  Taavi|  19. detsember 2015, kell 03:51 (EET)

Nende uute viimistletud variantide puhul jooksutab Firefox miskipärast mõlema puhul osa pealkirjasid tekstiga kattuma (Esimese puhul Kas teadsid, et... ja teise puhul Nädala foto) - Melilac (arutelu) 19. detsember 2015, kell 08:59 (EET)
Mis versiooni Firefox? Mul versioon 36.0.1 näitab ilusti.  Taavi|  19. detsember 2015, kell 12:40 (EET)
43.0 -Melilac (arutelu) 19. detsember 2015, kell 13:03 (EET)
Paigaldasin versiooni 43.0.1 ja ikka näitab normaalselt. Uurin edasi: mis operatsioonisüsteem ja ekraaniresolutsioon? Millist Vikipeedia skin-i kasutad?  Taavi|  19. detsember 2015, kell 13:29 (EET)
Ok, versioon uuendas end vahepeal ja nüüd on kõik korras. - Melilac (arutelu) 19. detsember 2015, kell 13:36 (EET)

Minu aus vastus eelnevale on siiski see, et kuna mul pole lehe "mootori" koodi võimalik vaadata, siis ei saa ma ka korrektset vastust endast eraldada; 20+ a lehekesi teinuna oli mõne aasta eest mu reaktsioon siia-ruumi tulles, et midagi on valesti (kusjuures senini on); ja kui ma ütleksin nt mõne untsuläinud kosmosevallutussurmalennu kohta, et "mix nad siis võtme selles suunas keerasid...", siis on see jama, mix me siis siin anname "vabaks"?—Pietadè (arutelu) 19. detsember 2015, kell 22:23 (EET)

Hääletus[muuda lähteteksti]

Kuna rohkem ei ole arvamusi tulnud, siis teen hääletuse. Üksikuid kujunduselemente saab vajadusel ka pärast hääletust viimistleda. Palun hääletage lehel Vikipeedia: Hääletused.  Taavi|  23. detsember 2015, kell 16:37 (EET)

"Äramärkimistega leheküljed"[muuda lähteteksti]

Leidsin huvitava erilehe Äramärkimistega leheküljed. Selle andmetel on meil eeskujulikke artikleid 2 (õige), häid artikleid 94 (tegelikult 125, mille järgi ta arvestab?) ja validated 1 (Viiburi kubermang, kus intervikide juures müstilised rohelised täpikesed, kuid muud märgistust ei näe). Mis see endast kujutab ja kuidas töötab? Adeliine 6. detsember 2015, kell 16:07 (EET)

Äramärkimisi lisatakse Wikidatas. Näiteks Hanerahu: [1] saad redigeerimisel muuta artikli äramärkimist: hea, eeskujulik jne. Postituvi 6. detsember 2015, kell 16:32 (EET)
Postituvi, kuna sa seda süsteemi paremini jagad, siis kas saad äkki korrastada heade artiklite märgised? Ivo (arutelu) 6. detsember 2015, kell 16:46 (EET)
Püüan korrastada. Postituvi 6. detsember 2015, kell 17:48 (EET)
Korrastatud. Postituvi 6. detsember 2015, kell 21:13 (EET)

Mikromentapolitosaurusest Vikikasutaja[muuda lähteteksti]

Kuidas oleks, kui kõik me võtaksime kätte ja esitleksime endid pikemalt. Ikka nii, et nt arutelus küsimusele "kas" vastamine ("jah") täidaks mitu-mitu+mitu rida/ekraanitäit, mida rohkem, seda uhkem (seda ei ole ju kirjas, et koodioskus on kohustuslik, ex teeme siis oma käitumusega, kohustuslikuks).— Pietadè (PS! Ei hakkanud meeldima hakkanud kasutajanime (Mikromentapolitosaurus) "värvima", mul ekraan väiksevõitu, aga, praegu võib teksti nt ka voodilinale (või Toompea fassaadile) projitseerida... )
Mikromentapolitosauruse esiisa vanaema lapselapse tütreonu ämmapoja sugulane...
Selgitan: mitte kõik ei pruugi osata leida "iva" kasutajanime kuvale eelnevast, mind see häirib, mida "pikem" ("koodiohtram") kasutajanime esitus, seda enam.Pietadè (arutelu) 12. detsember 2015, kell 22:46 (EET)
Ehk siis veel, täpsustuseks: kui nt kasutajanime "Mikromentapolitosaurus" tähed ükshaaval, olemasolevate css, html jne oskuste najal läbi hekseldada ja end sellega esitleda..., koodis,... ehk siis, kolmandat moodi: kas kusagil ei ole kirja/kehtestatud piiranguid? Ei ole proovinud, aga, kas nt panka saaksin sisse logida u 35 789 544 täheruumi pikkuse kasutajanimega (see hõlmaks enam-vähem pooli esivanemaid); küsimus ka: kuidas see siinses andmeruumis reguleeritud on?—Pietadè (arutelu) 12. detsember 2015, kell 23:17 (EET)

Mul on küll tagataskus varuks selline kasutajanimi: KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustaja. Kuriuss 13. detsember 2015, kell 02:11 (EET)
Ehk siis "päriselus": Tere, KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustaja, kuidas käsi käib, KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustaja, mina olen KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustajaAustaja.—Pietadè (arutelu) 13. detsember 2015, kell 02:35 (EET)
Ennustame siis prohveti kombel. Sind ees rasked ajad ootavad. Kuna kasutajanimed on globaalselt ühised, lisandub neid järjest juurde. Maailmas on x miljardit inimest. Oletame, et piisavalt jõukust, et wikipeedia kasutajanime teha, on 10 % elanikkonnast. Elanikkonna vaheldumist arvestades võime X väärtuseks võtta 10. See teeb kokku miljard kasutajat. Kui ka kõik ei viitsi asjaga tegeleda, on ikkagi olemas hüperaktiivseid Sars/Sals tüüpi kasutajaid, kes nende asemel on tervet rida tähekombinatsioone omale tunnusmärgiks registreerimas. Kui wiki peab vastu ühe sugupõlve, (no ei jõua kõike nii ruttu valmis ja uusiteadmisi lisandub ju ka), kasutajate arv kahekordistub. Lühemate kombinatsioonide seast muutub väga ruttu raskeks midagi enda jaoks välja sõeluda. . Melilac (arutelu) 13. detsember 2015, kell 07:16 (EET)
oo-suur-šamaan!, sa oled ajast juba mõned aastad maas :D
palun kiika siia: https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:GlobalUsers
ma just seda liigset läbu ei laigi jne ... suwa 13. detsember 2015, kell 16:37 (EET)

Iseenesest huvitav küsimus ... kas mitte lehe päise teksti kohta ei peaks panema keeletoimetamismärkust???  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. detsember 2015, kell 00:32 (EET)

Moved to Embassy[muuda lähteteksti]

Your attention please: feedback about the visual editor will soon be centralized on www.mediawiki.org[muuda lähteteksti]


Return to the topic[muuda lähteteksti]


Wikilabels localization, final few things[muuda lähteteksti]


Wikimania 2016: call for proposals is open![muuda lähteteksti]


Estonian is missing[muuda lähteteksti]


Eesti asulate tänavate nimed[muuda lähteteksti]

Pakun teha korda tänavate nimesid. Arvan, et peab olema mingit loogika, mis ei pea sõltuma inimeste arvamusest. Tänaseks kui samanimelised tänavad on mitmetes asulates, siis on järgmised variandid:

  • 1. variant. Tänava üldnimega lehekülg on täpsustuslehekülg, nagu Kase tänav, Adra tänav
  • 2. variant. Täpsustuslehekülje pealkiri on nagu siin: Tamme tänav (täpsustus), tänava üldnimega lehekülg on Tallinna tänava kohta (Tamme tänav), argument on "süsteemsuse huvides reserveerida Tallinnale" või Tartu tänava kohta (Betooni tänav), argumendid on "tartlastele see ei meeldi, et alati Tallinnale reserveeritakse", "Tartu tänav on vist tähtsam ja seal kasutatakse Betooni tänava nime sagedamini".
  • 3. variant. Tänava üldnimega lehekülg on Tallinna või Tartu tänava kohta, tesiste asulate tänavatele viited on teksti alguses, nagu: See artikkel räägib Tartu tänavast, Tallinna tänava kohta vaata Akadeemia tee, Pärnu kohta Akadeemia tänav (Pärnu).

Siis ma pakuksin teha nii: kui samanimelist tänavat on 1-3, kasutada 3. varianti, kui üle 3, kasutada 1. varianti. --Geonarva (arutelu) 22. detsember 2015, kell 14:46 (EET)

Pakun, et üldist loogikat ei pea olema. Ainult juhul, kui mõni tänav on väga tuntud, tuleb seda kindlasti eelistada, näiteks Viru tänav Tallinnas. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 15:29 (EET)
ei saa vaielda filosoofiga, kes selle küsimuse juures mingipärast loogikat ei taha näha. Ilmselt on mul teadmata mingid Andrese varjatud eeldused. Universaalne lahendus on see, et alati tänavate linkimisel lisada sulgudesse linna täpsustus (nt Viru tänav (Tallinn)), mispuhul ei pea keegi teadma, kas neid tänavaid on Eestis veel. Kas aga selline sulgudes kasutatud variant on vastuvõetav? Selle miinus on see, et kui X tänavat esineb vaid ühes Eesti asulas, siis linkimisel nähtavad kaks varianti (nt "Eduard Viiralti tänav" ja "Eduard Viiralti tänav (Tallinn)") võib kasutaja viia segadusse--Estopedist1 (arutelu) 22. detsember 2015, kell 17:48 (EET)
Leian, et väljaspool Tartut ja Tallinna pole üldse põhjust tänavaartikleid lubada (va üksikud olulisemad tänavad). Kui mingi nimega tänav kuskil olemas on, siis see ei ole veel põhjust artikli jaoks.
Üldise nimetamise loogika kohta on vaevalt võimalik ühte selget reeglistikku paika panna. Ivo (arutelu) 22. detsember 2015, kell 17:59 (EET)

Ma siis selgitan. Minu meelest üldine eeldus on, et igast asjast tuleb rääkida oma nime all. Kui on mitu samanimelist asja, siis tuleb ette näha modifitseeritud pealkirjad. Kui lugeja alustab tavalisest nimest, siis ta jõuab linkide järgi õigesse kohta välja. Lugeja jaoks on see minu meelest lihtsam kui mingeid loogikaid meeles pidada. Minu meelest ei ole loogika siin hädavajalik, küll aga võib tarbetut tööd juurde tuua ning annab mõnikord ebaotstarbeka lahenduse. Loogika rakendamine on võimalik küll, aga selleks peab tahet olema.

Ma ei näe, mille poolest Tallinna ja Tartu tänavad on tähtsamad kui teiste linnade omad. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 19:10 (EET)

Ma ka siis täpsustan. Linnadest väiksemate asulate ja väikelinnade puhul saab kogu olulise info lisada artiklisse ja pole põhjust peita seda kuhugi alamartiklite taha (suuremate asulate korral on aga infot juba rohkem ja kõik lihtsalt ei pruugi asula artiklisse ära mahtuda). Pean oluliseks, et teema kohta oleks võimalik midagi kirjutada, mis poleks juba niigi kaardi pealt ilmne. Pole põhjust ette näha artiklit, kuhu mitte kunagi ei teki asjalikku sisu, sest lihtsalt pole viidatavat teavet, mida lisada. Ivo (arutelu) 22. detsember 2015, kell 20:21 (EET)
Mulle meeldib, kui asjad on pigem eraldi artiklites. Inglise vikis on päris häiriv, kui klõpsad mingi tegelaskuju vms lingile artikli tekstis ja selle asemel, et avaneks vastava tegelaskuju lehekülg, avaneb hoopis suur tegelaskujude koondlehekülg, kust ma pean hakkama mind huvitavat tegelaskuju otsima. Kusjuures pole harvad juhud, kus artikkel, kuhu tegelaskuju vms link läheb, on üldse ringi tehtud ja seda tegelaskuju enam polegi artiklis, link on aga endiselt alles ja eksitab lugejat. Võiks olla nii, et kui on mõeldav, et mingit asja võidakse artklis linkida, siis peaks see olema olemaette artiklina.  Taavi|  22. detsember 2015, kell 20:55 (EET)
Kogemus ütleb, et ingleesvikis on "robot"-süsteem, mis ei lasegi ümbersuunamislehtedele viidata (st, viidata saad, aga mõne aja pärast on su arutelu lehel märkus su ebaõige käitumise kohta).
Tänavanimedest: kas nt oleks mõeldav artikkel à la "Aia tänav", kus oleks loetletud asulad, kus sellenimelist uulitsat pole? ;-)—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:11 (EET)
Ma pooldan eraldi artikleid samal põhjusel nagu Taavi.
Ma ei näe ka selles midagi halba, kui artiklis leidub sama info nagu kaardil. Üldjuhul on tänavate kohta siiski midagi enamat öelda. Näiteks kas või millal tänav rajati. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:14 (EET)
Aga, kui teha nt koondartikkel "Aia tänav" (Hiinas ja Indias; saaks veel ca 100 000 artiklit juurde)
Oma kodutänava kohta oskan öelda, et see "loodi" EW ajal kodanike algatusena, kes hobuvankritega siia täitematerjali töid (märksa huvitavam lugemisvara, mu meelest, kui kusagilt mahakirjutatud lugeda...)
Kas Piiteri Sadovaja tn kohta on artikkel olemas.
Lisaks; mu kodutänava maja alustas numbriga 4, praeguseks ligi 20; kes ütleb, et "tänavatreialid" pärast infi mahakirjutamist ka hiljem oma loodut jälgivad—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:22 (EET)
Leian, et Andrese ja Cumbrili seisukoht, et igast võimalikust mõistest/objektist artikkel teha, pole tõsiselt võetav. Samas nõus, et enwikis on kohati märksõnade koondmärksõna alla suunamistega liiale mindud. Eesti kontekstis on palju objekte, millele eraldi artikli tegemine pole sageli otstarbekas: kirikuaiad, mõisa pargid, mõisa peahooned, X kalmistu tuntud isiku hauad, X kalmistu vähemtähtsad kabelid, kihelkondade talud--Estopedist1 (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:43 (EET)
Jutt oli tänavatest. Kirikuaedadest on meil artiklid tehtud, sest eesmärk oli teha artiklid kõigist kalmistutest. Minu meelest ka mõisapargid väärivad artikleid, nagu kõik pargid. Mõisate peahoonetest on tava rääkida mõisa artiklites, ja nende kohta meil üldjuhul eraldi artiklit pole. Haudadest me eraldi artikleid ei tee, kalmistu vähetähtsatest kabelitest ja taludest ka üldjuhul mitte. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 23:12 (EET)
No ma ei tea, mis on Vikipeedia primaarsuundumus, Eesti, Euroopa, Maailm, mis vahekorras?—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2015, kell 23:58 (EET)
Minu meelest peaks muu maailm olema sama tähtis, aga Eestiga seotu tõstetakse eriliselt esile ja Eestiga seotud materjal jõuab Vikipeediasse kiiremini. Andres (arutelu) 23. detsember 2015, kell 00:48 (EET)

Nüüd, kus enamik teid on omale ametliku nime saanud, on Ivo suhtumine isegi mõistetav, aga Tallinn, Tartu? See välistaks artiklid Pärnu tänavatest, mis oleks mu meelest absurdne. Optimaalsuspiirina oleks mu meelest alampiiriks sobilikum pigem väikseim maakonnakeskus. Lisaks - minu jaoks on kriteeriumiks samamoodi olulisus, ehk siis see, mida baasinfole lisaks öelda saab (kui seal asub mingi muinsuskaitse või looduskaitsealune objekt, siis muutub oluliseks ka pisikese koha tänav). Samal ajal muudab minu jaoks olulisuse taset see, kui mujal on ka sama nimega tänavaid (ehk siis mingi Suvavere Pikk tänav võiks märkimisväärne olla näiteks selle tõttu, et erinevalt kõikidest teistest sama nimega tänavatest seal midagi märkimistväärset ei ole). Mõisaparkide puhul näen erinevalt peahoonetest ja kõrvalhoonetest suurt mõttekust: parkide liigiline koosseis on läbi aegade muutuv ja muutused on kiiremad kui hoonetel, ka võivad parkide piirid muutuda - ja taoline informatsioon pole mõisaga seotud. Löwenruh või Dunteni pargid on mõisad väga kenasti üle elanud. Samas kehtib see vajalikkus muidugi väljapaistvamate parkide kohta, ehk siis nende kohta, mis on mingil põhjusel kas loodus- või muinsuskaitse all. - Melilac (arutelu) 26. detsember 2015, kell 22:36 (EET)

Parkide kohta avaldatakse koguteoseid, kus on iga pargi kohta pikk jutt. Andres (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:27 (EET)
Palun seda Tallinna ja Tartu näidet mitte liiga sõna-sõnaliselt võtta. Ma ei usu, et siin oleks võimalik tõmmata selget piiri, kust alates on selline teguviis mõistlik ja kust enam mitte. Need kaks on lihtsalt meie riigi suurimad. Olgu see tänavajupp Paides, Tapal või Viljandis – esmased küsimused võiks olla ikka need, kas sellest on midagi kirjutada, mis tõesti lugeja jaoks selget väärtust kannab, ja kas selle selle info vahendamiseks pole kuskil mujal mõnd paremat paika, kui spetsiifilises artiklis, kuhu lugeja ei pruugi isegi sattuda ja mille omavaheline seostamine sarnastega on üks paras peavalu. Ivo (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:31 (EET)
Milles see peavalu seisneb? Andres (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:35 (EET)
Seisneb selles, et lugejale on info omastamine raskendatud. Artikleid ei ole võimalik omavahel seostada viisil, mis muudaks lihtsaks või vahel sootumaks võimalikuks tervikpildi saamise. On ainult halvasti seostatud infokilud, mis halvemal juhul ka teineteist dubleerivad, on viitamata ning sisult kaheldava väärtusega. Seesuguse fragmenteerituse pärast ei ole Vikipeedia artiklid heaks õppematerjaliks. Seda probleemi ei ole vaja süvendada. Me peaks parandama info kättesaadavust ja see tegevus hõlmab endas info sorteerimist. Olulise eristamist ebaolulisest.
Erinevalt peaaegu kõigist teistest kasutajatest soovid Sa artikleid absoluutselt kõigi võimalike asjade kohta. Kaasa arvatud objektid, mille artikliväärilisuses valdav enamik inimesi sügavalt kahtleb. Ma võin seda seisukohta mõista, aga ma ei ole valmis sellega nõustuma. Pean seda äärmuslikuks arvamuseks, mis pigem kahjustab kui toetab Vikipeediat. Ivo (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:54 (EET)
Lugejatel on erinevaid soove. Kas ei või teha nii, et kes tahab, loeb artiklit ühe tänava kohta, kes tahab, tänavavõrgu kohta? Mõlemal esitusviisil on oma eelised. Keegi tahab, et oleks kogu info teda konkreetselt huvitava asja kohta, ja keegi tahab üldist ülevaadet teda huvitavast objektide klassist.
Mis puutub olulisusesse ja viitamisse, siis need asjad ei sõltu esitusviisist.
Ja palun hoida arutelus asjalikku tooni. Andres (arutelu) 27. detsember 2015, kell 16:27 (EET)
Kui me ei suuda pakkuda normaalseid artikleid tänavate kohta, siis on parem neid üldse mitte vorpida. Sellised jublakad on sõna otseses mõttes lugejate solvamine. Neile ei ole vabandusi või põhjusi eksisteerimiseks. Need langetavad Vikipeedia mainet ja mõjuvad paljudele kaastöölistele nagu näkku sülitamine. Rääkimata sellest, et neist pole lugejatele mitte mingit kasu.
Siin on sisuliselt kaks asja: 1) info selline jupitamine raskendab märkimisväärselt teabe esitamist ja informatsioon fragmenteerub seosetuteks kildudeks; 2) meil puudub võimekus seda hallata (st lubades sääraste juppide teket langetame Vikipeedia üldist kvaliteeti, kuna me ei suuda me tagada nende kvaliteeti ja neid hiljem seostada). Ivo (arutelu) 27. detsember 2015, kell 20:12 (EET)
Mis tähendab "me ei suuda pakkuda"? Artikleid kirjutavad erinevad inimesed erineva kvaliteediga. Mille poolest tänavate artiklid teistmoodi on? Artikkel oli praegu sisuliselt õige ja keeleliselt korrektne. Lisasin veel pisut materjali. Minu meelest ei ole siin midagi häbeneda. Igatahes inimesed, kes neid artikleid teevad, leiavad, et need on vajalikud, ja minagi loeksin selliseid artikleid heameelega.
Ma tõesti ei saa aru, mis probleem nende seostamisega on. Mis mõttes me ei suuda seostada ja hallata? Veibri tänavavõrgu ülevaate võib ju ka eraldi teha. Andres (arutelu) 27. detsember 2015, kell 21:50 (EET)
Broken windows theory. Kas sellest piisab näitlikustamaks seda, mida silmas pean?
Kehtivad selged piirangud selles osas, kui põhjalikku entsüklopeediat üldse on kunagi võimalik kokku panna ja seejärel ajakohastada. Kui me lubame artikleid ükskõik millest, siis see ei tähenda, et me suudaksime kunagi kõik sellise põhjalikkusega ära katta. Pigem saame ainult esitusviisilt väga kalduoleva asja, mille edasine haldamine käib üle jõu ja milles esinevad äärmuslikud näited kutsuvad esile sarnase probleemse sisu lisandumise kiirenemist.
"Mina" esineja enese-ümbertituleerimise kohta "Meie"-ks on kirjutatud palju³.—Pietadè (arutelu) 28. detsember 2015, kell 16:12 (EET)
See, et sulle on säärased artiklid meelepärased, on täpselt sama halb argument nende kaitseks, kui see, et mulle need ei meeldi. See ei tõesta veel midagi. Küsimus on pigem ühelt poolt meie laiemates eesmärkides ja teiselt poolt selles, kui levinud on mingid arvamused. Näiteks, kui Estopedist/Bioneer on koostanud hulga lühikesi artikleid selgelt vajalikel teemadel ning selle tõttu pälvinud väga karmi kriitikat, siis kuidas saab olla üldse mõeldav, et suhtuda kõikelubavusega artiklitesse, mis on oma mahult, kvaliteedilt ja teema tähelepanuväärsuselt oluliselt madalamal võrreldes nimetatud kasutaja loominguga? Äkki see siiski on probleem?
Selle asemel, et anda põhiartiklis mingigi ülevaade, soovid sa soodustada alamartiklite vorpimist, mis omavahel hästi ei ühildu. Või kuidas peaks lugeja teadma, et osa infot on kuskile nurga taha peidetud? Kuidas ta peaks selle üles leidma? Mis kasu on tal üksikutest küsitava väärtusega faktidest võrreldes tervikliku tekstiga? Ma tõesti ei mõista seda. See ei ole lugeja huvides ja ei saa seda kunagi olla. Teatud asjad lihtsalt ei kuulu entsüklopeediasse ja teatud esitlusviise ei saa aktsepteerida. Ivo (arutelu) 28. detsember 2015, kell 15:52 (EET)
Broken windows theory ei ütle mulle midagi. Ma ei näe probleemi selles, kui meil on lühikesi artikleid, sõltumata sellest, kas teema võimaldab lühikest või pikka artiklit. Tänavaartiklid on mõnikord lühikesed, aga enamasti siiski usaldatavad. Kui need vajavad täiendamist, siis selles ma ei näe erilist probleemi, sest täiendamine on alati võimalik.
Ma ei näe probleemi selles, kui ühed teemad on põhjalikumalt kaetud kui teised. See on minu arvates lihtsalt iluviga. Minu meelest ei ole mõtet ette otsustada, millistel teemadel on perspektiivi ja millistel mitte. See võib vabalt oleneda ühest inimesest. Samuti ei ole meil võimalik ette näha, mida jõutakse ajakohastada. Mina isiklikult oletan, et mida vajalikumaks Vikipeedia inimestele saab, seda enam nad hakkavad hoolitsema teemade kaetuse ja esituse ajakohasuse eest. Mis puutub eeskujudesse, siis on minu meelest mõtet alustada kõige tähtsamate teemade võimalikult heast esitamisest.
Sa räägid, et üks või teine artikkel solvab lugejat. Ma lihtsalt toon vastuväiteid.
Estopedistile ei ole ette heidetud mitte artiklite lühidust, vaid seda, et neis on palju vigu.
Kuidas lugeja peaks teadma? Põhiartiklis on ju lingid. Mina igatahes püüan jõudumööda hoolitseda selle eest, et see nii oleks. See on elementaarne.
Mul ei ole midagi terviklike tekstide vastu ja keegi ei keela neid kirjutada. Ma ei saa aru, kuidas see välistab artiklid konkreetsete objektide kohta. Mis mõttes see ei saa lugeja huvides olla? Ühtegi tänavavõrgu ülevaadet seni pole ja ma ei ole kindel, kuidas niisugust asja teha. Andres (arutelu) 28. detsember 2015, kell 16:51 (EET)
Olen varem korduvalt sellele tähelepanu juhtinud, et seesugune lingikuhjamine "Vaata ka" alla ei ole mõistlik. Kui asja pole artiklis mainitud, siis ei pea kasutaja teadma, et millega üldse tegu või kuidas see artikli teemaga seostub. Rääkimata sellest, et sinna lõiku võiks paigutada tõesti ainult lingid kõige olulisemate seotud teemade juurde ning mitte kasutada seda lõputu loendina, kuhu kõiki kaudselt seotuid mõisteid lükata. Olen püüdnud sellega tegeleda, aga üksi tõesti ei jätka, kui teisest otsast kordades kiiremini tööpõldu laiendatakse.
Mul on arvukalt kogemusi sellega, kus olen pidanud Vikipeediast vesteldes selliseid teemasid puudutama. Minu isiklikud empiirilised kogemused ei näi toetavat sinu arvamust.
Vead on ka neis lühikestes artiklites ja mitte keegi ei vaevu isegi neid kontrollima, sest pea kellelegi ei lähe need artiklid korda. Minu meelest on see veel ohtlikum.
Lingitud katkise akna teooria viitab uskumusele, et korralagedus soodustab uute rikkumiste teket ja kahjustab inimeste usku sellesse, et asja parandamisel on mõtet. Leian, et selliste poolfabrikaatide produktsiooni toetamine soodustab probleemide kuhjumist ja kahjustab Vikipeediat.
Millel põhineb sinu arvamus, et tulevikus on meil enam kaastöölisi? Ülikoolide kaasamine on vajalik ainuüksi selleks, et üldse hoida senist kasvutempot ning pole ka see toonud uute aktivistide juurdevoolu. Praegune seis ongi meie jaoks normaalsus. Internetikasutajate arv meie riigis enam eriti ei muutu. Nende kasutamisharjumused kah niiväga mitte. Lisaks pole enam põhjust oodata eestikeelse Vikipeedia mahu ja kvaliteedi ulatuslikku muutumist, mis tooks siia oluliselt enam kasutaid kui praegu.
Ivo (arutelu) 28. detsember 2015, kell 19:32 (EET)
Loen sellise kirjaniku nagu Robert Jordan Wheel of Time'i sarja. Saaga mahukust arvesse võttes tekkis teatud hetkel vajadus tegelaste meenutamiseks Wikipedia poole pöörduda. Algselt olid olemas artiklid tegelaste kohta, siis aga ühel hetkel otsustati teha koondartikkel ja kõik peale tähtsamate (kelle kohta mul infot otsida vaja ei olnud, sest neid suutsin ma niigi mäletada) pandi sinna kokku. Selle protsessi juures vähendati artiklist info kätte leidmise huvides tunduvalt igale üksikule tegelasele pühendatud informatsiooni hulka. Ja vaat sellest hetkest alates ei olnud Wikipeedia enam informatiivne!!! Miks? Sest seda informatsiooni, mis igale tegelasele nüüd eraldatud oli, suutis mu rumal pea ka niisama kinni pidada, puudujääk oli aga detailide osas. Seetõttu olen ma nüüd sunnitud varasemaid osi kolmandat korda üle lugema, mis (arvestades seda, et tegemist on üle tosina enam kui tuhandeleheküljelise raamatuga) on ilmselgelt vihje sellele, et tehtud sai viga. Mis on siis mu jutu iva? Kas see on kriitika koondartiklite arvel? Jah, kui see vähendab saadava informatsiooni hulka - ja oht seda teha on koondartiklite puhul alati olemas. Tegelikult on aga sellised asjad vajalikud, kui mitmel pool mujal leiduvat informatsiooni saab niiviisi korraga ja kergemini esitada. Oletame näiteks (oma seisukoha paremaks esitamiseks), et mingis piirkonnas on mitu ühel ajal rajatud ja samasuguste põhimõtete järgi nime saanud tänavat. Kui nende kohta muud informatsiooni ei ole, piisaks minu meelest sellest, kui need esitada üldartiklis kas siis asula või asumi kohta. Mitme artikli sisu saaks kokku võtta ühe lausega. Kui aga neist ühe ääres kasvab looduskaitsealune puu, siis oleks see lisainformatsioon, mida võiks tänava artiklis esitada. Samuti tuleb märkida, et koondada saab ikkagi olemas olevat informatsiooni. Palju raskem on kirjutada pikka artiklit ja kõike piisava põhjalikkusega käsitleda, kui kirjutada tervet rida mikroartikleid (nende peale oma äranägemise järgi aega kulutades), kus oleva teabe saab hiljem palju lihtsamalt (kui need on korralikult katalogiseeritud) kokku koondada.
Kui Sina, Ivo, peaks näiteks leidma, et Riia ja Valga vahelise raudtee jaamad peale üksikute tähtsamate peaks olema koondatud ühte artiklisse, siis respekteerin ma sinu seisukohta. Kui suudad selle vajalikkust põhjendada, võin ma selle isegi ise valmis teha. Ainult et sellist artiklit ära minult nõua enne seda, kui jaamade kohta artiklid juba valmis on. Ma pole selliste asjade alustamiseks piisavalt introvertne, ekstravertse inimesena tahan ma mingit tulemust kohe näha, ma ei taha ilma tungiva vajaduseta artikleid ka pooleli jätta (mind lugejana kipuvad solvama ka sellised poolikud artiklid) ja internetti ühendatud arvutil puudub ka tekstitöötlusprogramm, kus saaksin artikli valmis kirjutada ja wikipeediasse lõpliku versiooni üles panna. Lõppversioonina toetan ma pigem sinu seisukohta, ent tööversioonina leian Andrese lähenemisviisi palju efektiivsema olevat. - Melilac (arutelu) 28. detsember 2015, kell 18:59 (EET)
Olen nõus, et "vaata ka" linke ei peaks kuhjama. See aga on võimalik ainult siis, kui artikkel korralikult valmis kirjutada. "Vaata ka" link on ikkagi parem kui lingi puudumine. Jah, paraku on meil toimetajaid liiga vähe, et kõiki asju jooksvalt korda teha, ja tööpõld aina suureneb. See on suur probleem, ja mina ei tea, kuidas seda lahendada.
Mida lugejad on Sulle siis öelnud ja mida Sa neile oled vastanud?
Minu meelest on valdav enamik Vikipeedia artikleid poolfabrikaadid, ja tänavaartiklid on isegi keskmisest kvaliteetsemad (ja ülikoolide artiklid on pigem keskmisest kehvemad). Kui on tõsi, et keegi neid ei kontrolli, miks siis arvata, et tänavavõrkude ülevaateid hakatakse kontrollima? Ja väide, et tänavaartiklid ei lähe korda, on vastuolus väitega, et tänavaartiklid on häirivad. Ühesõnaga, Vikipeedia on korralagedust täis, ja tänavaartiklid on selle kõrval köömes.
Täitsa võimalik, et meil tulevikus rohkem kaastöölisi ei ole, aga siis on Vikipeedia ka perspektiivitu, kvaliteetset entsüklopeediat teha ei õnnestu. Määrav ei ole isegi mitte kaastööliste üldarv, vaid see, kui suur panus tuleb intelligentsetelt tegijatelt.
Sellega, mis Melilac ütles, olen enam-vähem nõus. Lisaksin siiski, et minu meelest ei välista koondartiklid ja märksõnakesksed artiklid teineteist ja rahuldavad erinevaid infovajadusi (vastavad erinevatele päringutele). Mingi märksõna alla koondatakse kõik, mis puudutab ühte ja ainult ühte teemat, ja siis võib kindel olla, et seda ei pea veel mujalt otsima (või on lingid, mille kaudu süvitsi minna). See, kui palju on märksõna all infot, pole minu meelest oluline. Ka trükitud entsüklopeedias on artiklid väga erineva pikkusega. Kui on ümbersuunamine koondartiklile, siis kas peab kogu artikli läbi vaatama, et veenduda, et kogu mind huvitav info on käes, või suunatakse artikli keskele, kus puudub üldine kontekst. Mis puutub raudteejaamadesse, siis need on sõlmteemad asula teema ja raudtee teema vahel, sellepärast on eraldi artiklid minu meelest otstarbekad. Miks peaks asula artiklist suunama seda läbiva raudteelõigu artikli juurde? Ja pikk jutt raudteejaamadest teeb raudteelõigu artikli vähem ülevaatlikuks. Andres (arutelu) 29. detsember 2015, kell 14:38 (EET)
On tõene, et suures koondartiklite koostamise himus võib osa vajalikust infost kõrvale jääda. Ja see oleks viga. Küll aga mitte paratamatus. Leian, et piisava hulga materjali olemasolul on artiklid õigustatud kõikvõimalikel teemadel ning ma ei poolda info eemaldamist. Nõndasamuti pole mul mitte vähimatki raudteejaamade artiklite vastu. Tänavatest rääkivad artiklid hõlmavad endas aga mitte ühte väga konkreetset mõistet, vaid võrdlemisi laialivalguvat territooriumi, mille kirjeldamine ei pruugi antud kohas kaugeltki kõige mõistlikum olla.
Muide, ma soovitaks sul (Melilac) katsetada selle programmiga. Sellega saab muuhulgas tööversioonis olevaid asju salvestada ja üles panna siis, kui nad valmis. Ivo (arutelu) 28. detsember 2015, kell 19:32 (EET)
Ma ei ole nõus sinu halvustava suhtumisega üliõpilaste töösse. Kust võtad sina sellise kvaliteedihinnangu, seda mina ei mõista. Samuti ei mõista ma seda, kust tuleb idee kirjutada nende artiklite arutellu sedavõrd destruktiivseid kommentaare nagu näiteks see Sinu kommentaar siin. Mida peab tudeng selle peale tegema? Pane palun end tema positsiooni.
Alustuseks võiks üldse selgelt eristada püsikaastöölisi ja ülejäänuid. Tudengid lähevad sinna viimase alla. Nad pole varem kunagi kaastööd teinud ja meie huvides on on, et esimene kogemus oleks neile meeldiv. Muidu jääme seisu, kus seda asja siin teed Sina üksi ja siis ei sa sellest tõesti kunagi asja. Lisaks on väga suur vahe, kas neid tudengeid on instrueeritud või mitte (viimasel juhul on tudeng võrdeline juhusliku anonüümse kaastöölisega, kes esimest korda midagi teeb ja tõenäoliselt päris kõvasti eksib). Muul juhul pidavat siin ju aga eeldus olema, et kvaliteet sünnibki koostöös. Miskipärast eelistatakse aga ainult tudengite tööd halvustada ja oodata, et erinevalt kõigist teistest artiklitest oleks need kohe ideaalsed. Kui mõne juures on aga probleeme, siis on kõik kohe halvad. See mõjub ärritavalt.
Tunnistad ka ise, et tööd tuleb kiiremini juurde, kui seda teha jõutakse ning Sa ei tea kuidas seda lahendada. Täpselt seepärast ma siin seda räägingi. Minu lahenduseettepanek ongi see, et me ei luba väheperspektiivikates teemades selliste poolfabrikaatide tekitamist. Meil näib olevat siin kaugelt kõige lubavam keeleversioon üldse ja vähemalt minu arust on sellega tugevalt üle vindi mindud. Leian, et see tekitab rohkem probleeme, kui neid lahendab. Ivo (arutelu) 30. detsember 2015, kell 22:07 (EET)
Ei, ma ei halvusta, lihtsalt minu mulje järgi enamik üliõpilasi ei oska kvaliteetseid artikleid kirjutada, mõnikord on asi ikka väga hull. Tänavaartiklite keskmine tase on kindlasti tunduvalt kõrgem. Iseasi on see, et neid on ka palju kergem kirjutada, üliõpilastel on keerulised teemad.
Kui ma oleksin teadnud, mis see pealkiri peaks olema, siis ma oleksin kohe öelnud, nägin lihtsalt, et see on vale. Alles Kuriuss pani õige pealkirja, mina poleks ka teadnud. See märkus ei olnud suunatud mitte üliõpilasele, vaid sellele, kes tema tööd kommenteeris. Ma olin imestunud, et ta polnud märganud, et pealkiri on vale. Kuidas ma oleksin pidanud oma märkuse sõnastama?
Alamlehe pealkiri võib olla ka "xyz". See on tegelikult täiesti ükskõik.
Kui kommentaar oli suunatud assistendile, siis oleks võinud sellest kas vastav mulje jääda. Lisaks sellele oli see toonilt ründav. Sama hästi oleksid võinud öelda, et "kõik siin väidetu on ju vale" vms.
Kas see Sinu varasemas kommentaaris olev lause ei tundu natuke kokku sobimatu? "Ei, ma ei halvusta, lihtsalt..."
Järeldan, et 1) me oleme vist lugenud väga erinevaid tänavaartikleid ja 2) samuti väga erinevaid tudengite koostatud artikleid. Ma ei taha nõustuda kummagi väitega. Esitasin 2 tudengite artiklit hea artikli kandidaadiks ja kui aega saan, siis otsin veel hunniku. Loodetavasti tekib mingi hetk ka aega, et see heade artiklite sorteerimine lõpuni viia. Ivo (arutelu) 30. detsember 2015, kell 23:58 (EET)

Ma esitan oma repliigi nüüd uuesti, sest see oli mul pooleli. Pidin vahepeal salvestama, et saaksin linke järgida.

Ei, ma ei halvusta, lihtsalt minu mulje järgi enamik üliõpilasi ei oska kvaliteetseid artikleid kirjutada, mõnikord on asi ikka väga hull. Tänavaartiklite keskmine tase on kindlasti tunduvalt kõrgem. Iseasi on see, et neid on ka palju kergem kirjutada, üliõpilastel on keerulised teemad.
Kui ma oleksin teadnud, mis see pealkiri peaks olema (kas sidekriipsuga, kokku või hoopis kreeka tähega), siis ma oleksin kohe öelnud, nägin lihtsalt, et see on kindlasti vale. Alles Kuriuss pani õige pealkirja, mina poleks ka teadnud (ega ma praegu ka ei tea, võib-olla ta eksis, aga igatahes on "alfaisane", "alfaosake" jne). See märkus ei olnud suunatud mitte üliõpilasele, vaid sellele, kes tema tööd kommenteeris. Ma olin imestunud, et ta polnud märganud, et pealkiri on vale. Kuidas ma oleksin pidanud oma märkuse sõnastama? Miks see siis nii destruktiivne on? Ma eeldasin, et seda viga lihtsalt polnud märgatud. Teksti sees on kirjutatud sidekriipsuga. Kui ei üliõpilane ise ega kommenteerija ka pärast märkust ei saa aru ei sellest, et pealkiri on valesti kirjutatud, ega sellest, et pealkirjas on teisiti kirjutatud kui tekstis, mida sellest siis arvata?
Ma tahtsingi just öelda, et kvaliteetset artiklit kirjutada on väga raske, praktiliselt on see võimalik ainult ühiste jõupingutustega. Muidugi eri tegijatel on üldine kvaliteeditase erinev, aga täiuslikku tööd ei tee keegi. See on arusaadav, et üliõpilased on kogenematud. Ja ma ei väida, et kõik üliõpilased teevad halba tööd. Ma olen sekkunud ainult siis, kui olen näinud vale pealkirja. Aga kui üliõpilaste töid tuleb massiliselt, siis mõju Vikipeediale on samasugune nagu siis, kui üks inimene kõik need artiklid kirjutaks.
Ma ei pea Sinu meedet vajalikuks, sest 1) teemad on perifeersed ja mõjutavad üldist pilti vähe, 2) tänavaartiklite rühma üldine tase on Vikipeedia keskmisest pigem kõrgem kui madalam ja 3) keelamine on destruktiivne, sest see suleb mingid võimalused. Minu arvates tuleks keskenduda pigem sellele, et ühiselt luua kesksetel teemadel kvaliteetne sisu. Väga paljud artiklid olulistel teemadel on karjuvalt viletsad. Selle kõrval tundub perifeersete teemade seis väheoluline. Andres (arutelu) 31. detsember 2015, kell 00:02 (EET)

No ma ei tea. Kui alamlehel on vale pealkiri, mis siis tagab, et see hiljem parandatakse? Kas sellest ei tohi siis enne salvestamist rääkida? Pealegi, kui pealkiri on vale, siis ei saa isegi kontrollida, kas vastaval teemal on artikkel juba olemas.

Palun vabandust, kui minu kommentaar ründava mulje jättis. Mul ei olnud kavatsust rünnata. Aga palun õpeta siis, kuidas ma peaksin jutu sõnastama. Kommentaar oli suunatud eeskätt parandajale ning teises joones ka autorile. Muide, minu meelest on tarbetu ressursikulu, kui autorile näidatakse näpuga kõik vead ja lihtsalt öeldakse, kuidas tuleb parandada. Julgen arvata, et üldjuhul see ei pane mõtlema ega õpeta. Ma ei saa aru, kuidas saab võrrelda seda, et pealkiri on vale, sellega, et kõik siin väidetu on vale. Muide, enam-vähem sääraseid asju tuleb ka ette, nagu näiteks artiklis Islami seadus.

Mida Sa nimetad halvustamiseks? Kas see, kui öeldakse, et kvaliteet ei ole hea, on halvustamine? Kuidas ma peaksin sellest rääkima, et see ei oleks halvustamine? Mulle jälle tundub, et Sa halvustad neid, kellel on teistsugune arvamus kui Sinul.

See on täiesti võimalik, et me oleme lugenud erinevaid artikleid, ja ma ei taha üldse eitada, et mõned üliõpilaste artiklid on hästi kirjutatud. Tänavaartiklitest on ka vähemalt üks esitatud hea artikli kandidaadiks. Andres (arutelu) 31. detsember 2015, kell 00:17 (EET)

Ma ei arvanudki, et keegi teist raudteejaamade artikleid ebavajalikuks peaks. See oli lihtsalt näide teema kohta, kus saaks samuti koondartiklitega piirduda. Koondartiklit on siiski lihtsam kirjutada, kui olemas on materjal mida koondada ja ma olen ka seisukohal, et koondaja peaks olema isik, kes nende artiklite valmimise juures on olnud, kuna nii on kindlam, et midagi välja ei jää. Olen juba selline veidrik, kes peab info puudumist halvemaks kui selle puudulikku esitust, seega ei pea ma ka probleemiks tudengiartiklite halba taset. Minu jaoks on elementaarne see, et artikleid tuleb parandada ja et head artiklid valmivad koostöös. Olles teinud märkimisväärsel hulgal muudatusi andesiidi juures on mulle samal ajal selge, et Siimu töös on hulk selliseid asju, mida mina poleks osanud lisada, ma olen talle tehtud töö eest tänulik ja pean tema panust äärmiselt suureks. Miks peaks ma mõnd teist, väiksemat panust, teisel pilgul vaatama, kui tegemist pole just vandalismiga? (P.S Broken Window theory? Tänavatel ringi kõndides olen ma ikka rõõmustanud hea, sisuka gräffiti üle. Panus seegi. Nulltolerants tähendaks ka Edward von Lõnguse välistamist. Ka olen olnud ise sunnitud avalikus kohas urineerima, sest puudusid alternatiivid. Pigem usun suunamisse ja konstruktiivsesse kriitikasse kui välistamisesse.) - Melilac (arutelu) 31. detsember 2015, kell 19:15 (EET)

Siin läheb aruteluteema juba laiaks. Mulle tundub, et Andresel ja Ivol on erinevad kriteeriumid kvaliteetsusele, sellepärast peab üks tänavaartikleid keskmisest paremateks ja tudengiartikleid keskmisest halvemateks ja vastupidi. Kogenud vikipedistide kommentaarid tudengitele ei ole enamasti halvustavad, probleem on selles, et Vikipeedia tegemise maailm on eraldiseisev ülikoolimaailmast ja lähenemised erinevad selles suhtes, kuidas ja mil viisil tööd hinnatakse ja kommenteeritakse. Ma mõtlen seda, et Vikipeedias on tavaline asuda kohe asja kallale ja osutada selgelt ja otse vigadele, mis võib tunduda toorusena ja hoolimatusena ja oskamatusena tagasisidet anda. Tegelikult ei ole aga tegemist tagasisidega autorile, vaid kommentaaridega Vikipeedia artiklile. Ma ei arva, et vikipedistidelt peaks võtma vabaduse otse vigadele osutada (loomulikult viisakalt). See vabadus hoiab kokku aega ja energiat. Kui ülikooli poolt on ette nähtud tagasisidestajad, siis lähtugu nemad ülikooli juhistest tagasiside andmisel. Minu arvates on väga hea isikliku arengu võimalus õppida mitte solvuma ja mitte isiklikult võtma vikipedistide kommentaare, vaid hoopis püüdma neid kõige paremal viisil kasutada, ütlen seda oma kogemusest. Teema juurde tagasi tulles, pooldan üksikartikleid tänavatest, sealjuures lootes artiklist ka rohkem sisu leida kui asukoht ja pikkus. Kui tõesti pole kuidagi rohkem võimalik öelda, siis ei pea artiklit olema. Adeliine 1. jaanuar 2016, kell 13:54 (EET)

Tänavate kohta on alati põhimõtteliselt ka rohkem öelda, aga alati ei ole info hõlpsasti leitav. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2016, kell 14:16 (EET)
Kas me peaksime püüdma kokku leppida tänava tähelepanuväärsuse piiri? Nt peab vähemalt üks tingimus olema täidetud järgmistest: vanus üle x aasta, pikkus üle x meetri, tänaval asub tähelepanuväärne hoone, loodusobjekt vms. Seda kõike loomulikult (sh mittehõlpsalt) leitava info põhjal. Adeliine 1. jaanuar 2016, kell 14:42 (EET)
Selleks et öelda, kas tänav on nii vana, kui tarvis, tuleb teada, kui vana ta on. See ongi asi, mida ei ole alati hõlbus teada saada (kuigi enamasti on KNAB-ist näha, millal tänav nime sai), aga mida alati saaks lisada.
Mina isiklikult ei näe, et uuemad tänavad artiklit vähem vääriksid kui vanemad. Kui vaadata Ivo argumente, siis tundub, et kõik need asjad, mida Sa mainid, on tema jaoks ebaolulised. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2016, kell 15:17 (EET)
Mina olen sisuliselt väitnud, et 1) kui pole ikka asja kohta midagi kirjutada, siis ei ole vaja asja kohta kirjutada ning 2) kui info esitamiseks on eraldiseisvast artiklist sobilikumaid kohti, siis tuleks esimeses järjekorras neid kasutada. Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 07:11 (EET)
Mina jällegi seda, et kuigi iga tänava kohta midagi kirjutada on, ei pruugi seda olla nii palju, et seda mujal esitada parem ei oleks, aga et seda mujale koondamist võib olla hõlpsam (nii füüsiliselt kui psüühiliselt) teha siis, kui kõik mikroartiklid antud koondteemal on juba eelnevalt valmis. Eks see kõik sõltu ka asulast... Tootsi puhul on näiteks tänavad koondatult esitatud, aga tulemus pole kuigi informatiivne. ˇ- Melilac (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 07:37 (EET)
Okei, ma arvan, et ma saan üldjoontes aru, mida Ivo ja Melilac ütlevad. Mul tekivad küsimused, et mis on täpsemalt see "midagi", mida üldse saab / mis peab olema asja (tänava) kohta kirjutada. Kas me saaks seda kirjeldada ja püüda mingit üksmeelt leida? Mis võivad olla täpsed põhjused ja põhjendused, et asjast rääkida mitte eraldi artiklis, vaid mingi laiema teema artiklis? Kas materjali hulk? Kus on sel juhul piir, millest rohkemaga saab oma artikli? Adeliine 2. jaanuar 2016, kell 13:41 (EET)
Toon järgneva näite. Minu arust ei ole õigustatud bussipeatustest artiklite loomine, aga kui loodud tekst on vähemasti nii pikk nagu see siin, siis mul pole selle vastu mitte vähimatki. Sellises mahus infost on kindlasti huvilisele kasu ning pole mõeldav seda kuhugi mujale artiklisse paigutada. Näiteks selline tekst on aga lugejale kasutu.
Tänavaartikli puhul eeldaksin, et sealt saab ülevaate selle asukohast (ka koordinaadid), üldise kirjelduse (nt kuju, pikkus, laius, majade arv, valgustatus, bussipeatused, haljastus, kõnniteed), seotuse teiste objektidega (seos transpordivõrgustikuga (maanteed, raudteed, teised tänavad) + olulised objektid tänava ääres), ajalugu (millal tekkis/rajati, varasemad nimed, on seal asunud midagi olulist). Hea oleks ka mõni pilt (kaart ja/või foto). Kohe alguses ei pea kõik olemas olema, kuid infot peaks siiski olema siiski piisavalt, et sellest võiks huvilisele selget kasu olla. Muidu võiks seda võrrelda ühe vigase definitsiooniga lühiartikliga, mis tekitab pigem probleeme. Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 18:36 (EET)
Olen Melilaciga nõus ses suhtes, et info lisamise mõttes on praktilisem ja lihtsam teha omaette tänavaartikkel, kui hakata sama infot esitama kuskil ülema taseme artiklis (linna artiklis) või tänavavõrgustikuartiklis. Kui luuakse täna artikkel ja seal on kirjas, et X on tänav Karuaugu alevis ja selle pikkus on 60 meetrit, siis kuidas seda infot panna Karuaugu artiklisse, nii et see loomulik oleks? Ei hakka ju kirjutama seda ühte-kahte lauset mehaaniliselt artiklisse? Ja tänavavõrgustiku koondartiklit, milles on üks tänav, ei ole ka mõtet teha – see oleks nagu suu, milles särab üks hammas. Kasutajal on kõige lihtsam teha tänava jaoks oma artikkel; kui talle öelda, et tee tänavavõrgu artikkel või pane info linna artiklisse, siis ta lööb tõenäoliselt käega ega hakka rohkem midagi lisama. Cumbril 2. jaanuar 2016, kell 19:05 (EET)
Nõus, et võib olla lihtsam. Loomulik oleks võib-olla teha Karuaugu artiklisse tänavate nimekiri koos pikkustega. Sest siin on nüüd see teine küsimus, tähelepanuväärsuse küsimus. See 60-meetrine Karuaugus asuv tänav tundub mingi väike tänav olevat. Kas ta on tähelepanuväärne, et temal pikemalt peatuda? Minu arvates ainult see, et ta on olemas ja ta on tänav ja tema kohta on võimalik kirjutada kuju, asukoht, pikkus ja veel paar asja, ei tee teda tähelepanuväärseks omaette artikli jaoks. Peab olema mingi põhjus, miks temast artiklit teha, samuti nagu inimeste puhul. Adeliine 2. jaanuar 2016, kell 19:22 (EET)
Nimekirjaga tekiks sama probleem, mis koondartikliga (...ja Karuaugus on järgmised tänavad: nr 1. Nurmenuku (60 m).)
Tähelepanuväärsuse kriteeriumiks oleme lugenud seda, et ajakirjanduses võib midagi teema kohta leida. Tähelepanuväärsuse küsimus kerkib enamasti seoses sellega, et keegi inimene või ettevõte, kes muidu ei ole tähelepanuväärne, üritab end promoda. Tänavatega seda küsimust üldiselt ei peaks tekkima. Cumbril 2. jaanuar 2016, kell 19:56 (EET)
Minu meelest on kõik tänavad tähelepanuväärsed.
Igast bussipeatusest saab teha umbes sama pika artikli kui Käru tee bussipeatusest. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 20:45 (EET)
eks tähelepanuväärsuse küsimus olegi Vikipeediate üks nõrki kohti. Pole head vastuargumenti, miks mingi küla tänav pole Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne. Samas hägustuvad nüüd teised tähalepanuväärsed? objektid: kõik Eesti talud, kalmistute tuntumad hauad jne. Tundub, et see asi viib tulevikus hääletusteni iga konkreetse objektiklassi kohta (nt ettevõttete tähelepanuväärsuse kriteeriumid). Siiski, ennist mainitud ajakirjanduses (kollane ajakirjandus?) vm meedias mainimiste argument on hea argument tähelepanuväärsuse poolt--Estopedist1 (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 22:39 (EET)

Sündmused maailmas[muuda lähteteksti]

Olen nüüdseks mitu aastat teinud rubriiki "Sündmused maailmas" ja kui varem oli mulle seal tihtipeale abiks ka teisi, kes regulaarselt seda rubriiki täiendasid, siis enamik neid inimesi on tänaseks Vikipeediast suuresti eemale jäänud. Nii on vaid üksikuid, juhuslikke täiendusi, mis lisaks minu kogutud materjalile sinna lisandub, ja tõtt-öelda on mul hakanud tekkima väsimus sellest igapäevasest tööst, mida selle rubriigi päevakohasena hoidmine eeldab.

Lisaks on muutunud probleemiks seegi, et seda rubriiki ei ole enam ammu võimalik lihtsalt leida ega inimestele tutvustada. Kui varem suunas jooksva kuu sündmustele artikkel "Sündmused maailmas", siis ühel hetkel kadus see seoses tehniliste uuendustega Vikipeedias ja ainus link nende jooksvate sündmuste juurde läheb Vikipeedia põhimenüüst. Nii ei ole võimalik seda rubriiki panna omale järjehoidjatesse ega huvilistele seda linki jagada. Nii on neid, kes seda jooksvate sündmuste jälgimiseks leida ja kasutada oskavad, üpris vähe.

Veelgi enam, ingliskeelne Vikipeedia on tänaseks üldse loobunud taolisest sündmuste kroonika pidamisest ja vast oleks ka meil mõtet seda tulevikus teha, sest siinne napp inimressurss ei võimalda seda rubriiki ajakohasena hoida. Ise taandan ennast uuest aastast selle rubriigi regulaarsest täiendamisest ja toimetamisest. Lihtsalt ei jõua ega viitsi enam. -- Toomas (arutelu) 23. detsember 2015, kell 15:46 (EET)

Miks seda artiklit siis ei saa taastada? Piisab ümbersuunamisest, mida iga kuu uuendatakse.
Kui inimressurss jääb üha napimaks, võib-olla pole siis üldse mõtet Vikipeedia tegemist jätkata? Andres (arutelu) 25. detsember 2015, kell 03:39 (EET)
Looda vaid :) Me elame siiski arvuti-/internetiajastul ja infoühiskonnas--Estopedist1 (arutelu) 26. detsember 2015, kell 10:43 (EET)
Tõtt öelda on vahel tunne, et parem tõesti tegemata jätta kui sellise kvaliteediga edasi teha, mida praegused koosseisud võimaldavad. :P -- Toomas (arutelu) 1. jaanuar 2016, kell 13:12 (EET)
Mis minusse puutub, siis olen Su otsusega nõus. Teine võimalus: palu mõned (kümned, sajad, tuhanded jne) euromiljardid ürituse toetuseks. Info maksab, ka valeinfo maksab. Ilmselt ei ole kogu W-l sellist raha, ja, Reutersi, BBC, jne toetamine, nende valikute toetamine, ei peaks ehk olema eesmärk. Parem ehk oleks aidata kaasa kõrvadekandja arengule.
Kumb on kallim, inforelv või tuuma- jne relv või, kumb on laastavam?
Lisaks, täpsustused või kuis iganes neid nimetatakse, ilmuvad tavaliselt u 10 p pärast, väikses kirjas; enda kohta oskan öelda, et kui nt samaaegselt ERR-d ja BBC-d kuulata/vaadata, siis võivad nt hukkunte arvude vahed olla sadades; kas lahendus oleks, et võtaksime nt pensionid vähemaks ja ostaksime kvaliteetsemat infot?
Siis vähemalt teaksime, täpsemalt, nt, kellena sureme...—Pietadè (arutelu) 28. detsember 2015, kell 18:49 (EET)
Tere Pietadè!
Minu jaoks on küll Vikipeedias olemine see protsess, mida ma püüan ja tahaksin teha ka ilma tasuta kui võimalik, see et keegi püüab hinnata kasutajate kaastööd oma isiklikest standarditest lähtuvalt ei muuda, kuni talle võimu ei anta kõike temale vastuvõetamatut blokeerida ja/või ära kustutada, seda küll vast, mõtlen ma...
mis mõttes, et vähemalt teaksime, täpsemalt, nt kellena sureme ... mis siin kahtlast saab olla mina küll ei saa näiteks rästikuna ja/või sibulana ära surra ikka inimesena mõtlen ma ehk, et inimene sünnib- sureb-sünnib-sureb-sünnib-sureb-sünnib...
Mariina 13. jaanuar 2016, kell 15:42 (EET) alias Простота

Wikipedia 15[muuda lähteteksti]

Vikipeedia lehtedel on teatis, et Wikipedia saab 15-aastaseks. Kas Eestis on välja planeeritud ka mingeid sündmusi? -Mardus /arutelu 10. jaanuar 2016, kell 20:51 (EET)

Mõttes on kokkusaamised Tartus ja Tallinnas. Vast saab mingi hetk ka info üles. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2016, kell 21:32 (EET)

Kõik huvilised on oodatud 15. jaanuaril kell 18:00 nii Tartus (Wikimedia Eesti kontor, Lai 6, III korrus) kui Tallinnas (Tommi Grill, Tatari 64), kaasa võite soovi korral võtta ka sülearvutid, et koos natuke vikiasja ajada. Marival (arutelu) 12. jaanuar 2016, kell 19:42 (EET)

Vikipeedia sünnipäeva võiks lisada "Kas teadsid"-rubriiki avalehel. Paljude jaoks on see üllatus, et viki nii vana on.

Võiks lisada, ent kui öelda, et Vikipeedial on sünnipäev, siis see on eksitav, sest Vikipeedia all mõeldakse tavaliselt eestikeelset Vikipeediat ja see ei saanud alguse 15. jaanuaril 2001. Ingliskeelse Wikipedia kohta aga pole meil artiklit, millele linkida. EDIT: Näen nüüd, et artikkel on siiski olemas: Vikipeedia. Cumbril 13. jaanuar 2016, kell 13:03 (EET)
Nojah, aga kas on mõtet nii kangesti tähti närida? Ma arvan, et pigem on sümboolsus selles, et Wikipedia/Vikipeedia kui nähtus sai sellel päeval alguse. Minu meelest on just pigem nii, et ka eestikeelse sõnaga "vikipeedia" mõeldakse tervet Wikipediat, mis tahes keeles parasjagu kasutatav versioon ka ei ei oleks. No näiteks kui juhtumisi mõni eestlane otsib midagi prantsusekeelsest vikipeediast, siis ta ju ei ütle, et vaatab Wikipédiast (õige prantsusekeelse hääldusega). Marival (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 14:17 (EET)
OK, lisasin. Cumbril 13. jaanuar 2016, kell 14:38 (EET)

Internetiallikad surematuteks[muuda lähteteksti]

Tuletan meelde, et kui kasutada internetiallikad viidetena, siis tuleks see ka salvestada ülemaailmses veebiarhiivis http://archive.org/web/ (ülekaalukalt usaldusväärseim ja mahukaim veebiarhiiv). Nõnda muudame kasutatud internetiallikad surematuteks ja nendes olevat infot saab hõlpsasti uuesti kontrollida, kui internetiallikas muutub kättesaamatuks. Ka Eesti riigil peaks mingi analoogne projekt olema, ent tolle jätkusuutlikkuses ma kahtlen--Estopedist1 (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 10:54 (EET)

kui veebiserveri seaded või ntx robots.txt ei luba veebiarhiivi või mujale salvestada, siis otsirobotid neid käske ka järgivad. suwa 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET)

Logode lisamine eestikeelsesse Vikipeediasse[muuda lähteteksti]

Kas on lubatud lisada siinsesse keskkonda logosid? Postituvi 19. jaanuar 2016, kell 22:21 (EET)

On lubatud need logod, millel pole autoriõiguslikke piiranguid. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2016, kell 00:52 (EET)

Ümmargused tähtpäevad 2016[muuda lähteteksti]

Tegin väikese loetelu kuulsamatest: neid artikleid võiks ju vastava kuupäeva lähenedes kõpitseda: Kasutaja:Morel/Tähtpäevad 2016.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 20:44 (EET)

Vanade piltide lisamine[muuda lähteteksti]

Kas on lubatud lisada internetist leitud ajaloolised linna pildid, kui:

  • pole teada, mis allikast on nad võetud ja kes on autor;
  • on teada, mis allikast see on, aga pole teada, kes on autor;
  • skäneeritud vanad fotod, kui on teada, mis allikast see on ja kes on autor?

Kuidas üles laadida

  • skäneeritud vanad fotod, mille autor on minu sugulane, aga ta on surnud;
  • skäneeritud vanad fotod teiste inimeste perearhiivist?

Kuidas üles laadida pilte, mille autor andis mulle luba neid kasutada (saatis emaili teel)? --Geonarva (arutelu) 24. jaanuar 2016, kell 09:10 (EET)

  1. Eesti autoriõiguse seadus lubab päris vabalt kasutada vaid pilte, mille autor on 70 aastat surnud. Kui autor on teada ja kindlasti juba nii ammu surnud, siis on korras, võib ka Commonsisse laadida.
  2. Kui autor pole teada, võib väita, et tegu on orbteostega, aga selles kindluse saavutamiseks vajalikud protseduurid on meil veel pisut lahtised (kohtuasju pole olnud, nii et täpselt ei tea keegi, mida tuleks teha või kellelt küsida), nii et lugu on kahtlane. Võiks arvata, et kui foto on küllalt vana (nt 19. sajandist), siis on autor vast ikka vähemalt 70 aastat surnud, aga näiteks Johannes Pääsuke oleks võinud vabalt elada kauem kui 1945. aastani, nii et 1910ndad ses suhtes enam kindlad ei ole.
  3. Kui autor on teada ja ei ole 70 aastat surnud, siis peab Commonsisse laadimiseks olema kirjalik luba temalt (kui ta on elus) või pärijatelt (kui ta elus ei ole). Lihtsam on, kui luba on e-kirjas, siis saab selle edasi saata OTRS-aadressile (peast ei mäleta, aga seal taga on Ivo, küll ta ütleb). Siin on muidugi selline konks, et kui luba on küsitud ainult ühelt pärijalt, ei pruugi teised sellega hiljem nõus olla - ega üks ei saa teiste eest otsuseid teha. Aga üldiselt ei ole meil hakatud kellegi kõiki pärijaid taga otsima ja läbi käima, siiani on arvatud, et ühest loast piisab.
  4. Kas pilt on kellegi perealbumis või ei, ei ole autoriõiguse seisukohast absoluutselt oluline. Kui autor on sinu sugulane (nt vanaonu naisevenna nõotütre ämm), aga sina pärija ei ole, ei saa sina avaldamiseks luba anda. Otsi pärija üles ja küsi tolle käest.
  5. Allikas ei ole tavaliselt oluline, kui pilt on väga vana või kui autorilt või ta pärijatel on luba. Uuemate piltide puhul võib see vahel oluliseks muutuda, kui need on raamatus, ajalehes vms, mille jaoks foto spetsiaalselt tehti. Kui fotograaf tegi foto tööülesandena, võisid varalised õigused jääda tööandjale, nt ajalehest võetud fotode kasutamiseks oleks mõistlik küsida luba ka ajalehelt. Aga perekonnaalbumeid see ei puuduta.
  6. Lihtsalt niisama "internetist leitud" pilte ei tohi ükskõik kuidas kasutada. Vt kõik eelnevad punktid. --194.204.33.69
Aitäh vastuste eest.--Geonarva (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 06:41 (EET)

Väga nõrkade artiklite käsitlemine[muuda lähteteksti]

Diskussioon sai alguse siit Arutelu:Raivo_Kaer, kuid teema on kahtlematult laiem, sestap jätkan seda üldise arutelu all ning sõnastan mõned konkreetsed ettepanekud. Aeg-ajalt ilmub ikka Vikipeediasse tekste, mis on küll ehk artiklit väärivatel teemadel, kuid kahjuks väga kasinalt kirjutatud. See võib tähendada näiteks, et puudu on elementaarne definitsioon; tekst on nii segane, et tavalugejale pole arusaadav, millest käib üldse jutt; vastuolulisest/kõmulisest/terviseprobleemidega isikust esitatakse selektiivne info. Praegu lisavad administraatorid sellisetele tekstidele sageli mitmeid märgendeid, nt vajab toimetamist, vajab vormindamist, sisu vaidlustatud, reklaam vm. Mõnikord, kui asi väga hull, siis selliseid tekste ka kustutatakse, aga enamasti mitte. Võttes arvesse, et kustukummi siin liiga palju ei kasutata, teen järgmise ettepaneku. Vikipeedia võiks artiklite aktsepteerimisel lähtuda sarnasest skaalast nagu seda teevad kõik teadus- ja ka paljud populaarteaduslikud ajakirjad, aga seda mõnevõrra mugandatud kujul. Põhi- ehk avalikku vaatesse jäetakse artiklid, mis tinglikult vastaksid kategooriatele "accepted as it is" või "accepted with minor revision". Sellised artiklid võivad küll vajada olulist sisulist täiendamist, võivad vajada ka toimetamist ja vormindamist (ja neile võib lisada vastavad märgendid), kuid info on vähemalt olulises osas õige, tekst ei moonuta asja sisu ja olemust. Seevastu artiklid, mille hinnanguks oleks kategooriad "major revision needed" või "rejected in its current form" teisaldataks põhivaatest nö kommunaalsesse liivakasti seniks kuni vajalikud olulised muudatused on sisse viidud. See puudutab mõistagi ikkagi vaid selliseid tekste, kus midagi säilitamisväärset on siiski olemas, nt mõned õiged faktid, viited jm. Kus midagi säilitatavat ei ole, need tuleks muidugi täielikult kustutada. Tehnilisest poolest tähendaks see, et lisaks kasutajate individuaalsetele liivakastidele luuakse üks ühine liivakast, millele saaks siis teha erinevaid alamlehti. Oluline põhjus selliste artiklite põhivaatest teisaldamiseks on minu hinnangul see, et Vikipeedia külastajale ei pruugi olla koheselt arusaadav, kas ja milline osa olemasolevast tekstist on adekvaatne, usaldusväärne ja kasutatav, ja milline osa seda ei ole. Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis mõned näited tekstidest, mis sellisel kujul artikli mõõtu välja ei anna: Euroteaduskond, Meenutamine, Mõjutamine, Pakane, Paul Kerese mälestusturniir, Turunišš. See on mõistagi vaid väike ja juhuslik valik probleemsetest tekstidest. Usutavasti saaks kõikidest neist korralikke artikleid kirjutada kasutades seejuures kilde olemasolevast, kuid sellisel kujul ei vasta need paraku ka kõige minimaalsemale kvaliteeditasemele. --VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 14:53 (EET)

Need kommunaalsesse liivakasti viidud tekstid kaoksid sisuliselt ära. Ainult Vikpeedia kõige aktiivsemad kasutajad teaks, kust neid otsida. Mis tähendab omakorda seda, et kui keegi Vikipeedia mitte nii aktiivne tegija, võib-olla alles esimesi katsetusi tegev kasutaja otsustab samal teemal artikli teha, siis tema jaoks pole varasemat materjali olemas ja ta alustab nullist. Juhul kui liivakasti idee kasutusele võtta, siis peab artikli nimi ikka artiklite nimeruumi jääma ja sealt peab minema link liivakastis olevale materjalile. Või kuidas seda muidu üles leiaks? Cumbril 25. jaanuar 2016, kell 15:29 (EET)

Jah, see võiks olla üks võimalus, et artikli nimi säilib ja selle on näiteks malli kujul link, mis osutab liivakasti materjalile.--VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 15:35 (EET)

Leidmise probleemi lahendab suuresti Google.
Kui midagi kuhugi alamlehekülgedele teisaldada, siis ehk ikka kasutaja enda alamleheküljele koos vastavate märkuste esitamisega teksti lisanud kasutajale. Miks peavad teised selle praagiga tegelema? Ühtlasi pole keeruline lisada juurde mõnda ajamärgist, mille alusel tuvastada, et kui asi on pikalt ripakile jäänud ja pole lootust, et see paraneb, siis materjal kustutatakse. Ehk motiveeriks see teksti edasi arendama. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 16:06 (EET)
Osasid selliseid artikleid saaks tõesti teisaldada ka algse kirjutaja alamlehele, kuid mitmed sellised artiklid on algatanud anonüümsed/registreerimata kasutajad, mõned pärinevad kirjutatelt, kes pole enam Vikipeedias aktiivsed. Kui tehniliselt pole liiga keeruline, siis võiks tõesti anda juurdetulevatele nõrkadele tekstidele nö katseaja - kui selle aja jooksul pole parandatud, siis kustutatakse (või teisaldatakse). See eeldaks aga, et mingi elektrooniline kell läheb tiksuma ja siis kella kukkumisel käivitub vastav toiming. Vaevalt, et keegi käsitsi sellist aega võtma hakkab.--VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 16:25 (EET)
a) Vikipeedia ongi üks suur avalik liivakast, mis vahet seal niiväga on, kas neid artikleid lapitakse kuskil salaja või avalikult. b) Säilitamisväärsuse kohta on meil siin arvamui seinast seina. c) Artiklite sortimine iseenesest kvaliteeti ei tõsta: kui nende arendamisega ei tegeleta avalikus ruumis siis miks kuskil kommunaalses liivakastis paremini läheks? Inimesed teevad kaastööd täpselt niipalju kui viitsivad ja täpselt neil teemadel, mis huvitab. Kui ikka mükoloogia pinget ei paku, siis ei innusta ka kustutamishirm parandama kohutavas seisus artiklit "Kükametsa kakaseen". --Kyng (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 19:25 (EET)

Mina va rumal inimene nüüd küll probleemi ei näe. Milleks meil on olemas pooleliolevate artiklite mall? Kas üksnes selleks, et autor saaks öelda, et tahab edasi kirjutada ja ärgu teised sellest veel midagi oodaku? Malli formaat seda ei väida. DjCaprcicorn a.k.a Estopedist on minu mäletamist mööda paljude oma miniartiklite kohta öelnud, et tahab neid hiljem edasi teha, et tal on lihtsam kirjutada stiilis "üks allikas korraga". Seega on neist paljud ju pooleli. Nõnda on pooleli ka eeltoodud artiklid. See mall juurde, nii saab igaüks aru, et tegu ei ole "päris" artikliga" ja nii ei tohiks need mainet rikkuda. Ühtlasi on need vajaduse korral leitavad JA meil on ühtlasi ladu kaubaga, mida keegi ehk vahel tahab edasi nikerdada. Hundid söödud ja lambad ka nagu enam näljased pole või mis? - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 19:35 (EET)

See ongi üheks probleemiks, et Vikipeediat nähakse sellise avaliku liivakastina. Kui ikka teised vaatavad, et kast on "miine" täis, siis nad ei taha siia mängima tulla. Ja see on probleem.
Nõnda on vajalik seada ka miinimumnõuded kvaliteedile. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 19:56 (EET)
Nõus, et märgistamata miinid mõjutavad mainet. Ja et tõstatatud teema on oluline. Samas on ilmselt ka Kyngil ning Cumbrilil õigus - kuhugi nurga taha peitmine asja paremaks tõenäoliselt ei tee. Puuduste märgistamine ehk siis taolistele artiklitele poolelioleva staatuse andmine annaks märku, et a: meie eesmärgiks on paremad artiklid b: meil on vaja kaastööd c: kaastööd on vaja just sellel konkreetsel teemal ja d: vihjaks autorile, et artikkel niisugusel kujul pole see, mida wikipeedia ootaks. Muutused on vajalikud, aga mina katsetaks poolelioleva artikli malliga, küll hiljem paistaks, kas see aitab, või on vaja edasi mõelda. (Inglise wikis on vastavale miuiniväljale märkus stub, kuigi stubi staatusega on seal ka asju, mille kohta palju materjali ei ole, nii et see on mõnevõrra eksitav. Parem oleks ausalt välja öelda, et mõnda asja peab edasi kirjutama) - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 20:35 (EET)
Oma mõtet illustreeriva näitena võib tuua artikli Läti Vabadussõda, millel on juures märkus, et artikkel on pooleli. Käsitlus kuni vastava hetkeni, mil artikkel lõpeb, on hea, aga sõja hilisem pool, mille kohta eestlastel niikuinii vähem teavet on, pole seal käsitletud. Kuigi artikkel on pikk ja põhjalik ja ei saaks stubi staatust, on see siiski sõja kui terviku käsitluselt selle Kerese mälestusturniiriga umbkaudu samal tasemel - ja seal on otse välja öeldud, et artikkel on pooleli. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 20:41 (EET)
Ma ei leia, et mallide lisamine probleemi lahendaks. Pigem vastupidi. Meil on need mallid külge keevitatud ka artiklite, kus pole suurt midagi viga ja püüa sa neid sealt eemaldada. See mõjub samuti tõrjuvalt, kus üsna asjalik kaastöö märgistatakse samamoodi, kui need miinid. Rääkimata siis sellest, kas sa laseksid oma lapsed liivakasti, mis on paksult täis pikitud hoiatavaid silte. Miks peaks keegi tulema siia asjalikku kaastööd tegema? Sellised märkused kujundavad lugejate arvamust ning mitte meile kasulikus suunas.
Pigem tahaksin väita, et oleks vaja anda selge signaal praaki tootvatele autoritele, et sellisel viletsal kujul me seda teksti ei aktsepteeri, teised sinu järelt koristama ei pea ja kui sa seda korda ei tee, siis see kustutatakse. St. et asja ei tõsteta nurga taha lootuses, et keegi meist seal sellega tegeleb, vaid ikka autorite distsiplineerimiseks ja mänguväljaku puhtana hoidmiseks. Kui asi ei parane, siis teatud aja pärast tuleks see rämps lihtsalt jäädavalt maha matta. Kustutamine on aga juba kiire ja lihtne protsess. Oleks tagumine aeg see tegevus ära õppida. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 20:57 (EET)
Üks vähe kasutatud variant on ka materjali tõstmine arutelulehele ja artikli enda kustutamine, nii et aruteluleht jääb alles. Kui mõelda, siis sel polegi erilist vahet VillaK pakutud kommunaalse liivakastiga. Ja siis asuks materjal kohe artikli läheduses. Ainuke miinus on vast see, et see oleks arutelulehe mittesihipärane kasutamine. Kuid arutelulehel oleva teksti saab hiljem arhiveerida. Kõige parem on veel see, kui artiklit ennast ei kustutata, vaid sinna jääb mingi väike osa, mis on OK, näiteks ühelauseline definitsioon.
Poolelioleva artikli mall on sellise olukorra kohta, kus artikkel algab ilusti, kestab ilusti ja katkeb siis äkki ootamatult kuskil poole peal, nagu kirjutaja oleks suure kiiruga arvuti juurest minema tormanud ja tagasi tulles enam mitte mäletanud, et üldse kunagi sai midagi alustatud.
Kustutamist või kärpimist peaks rakendama siis, kui "puudu on elementaarne definitsioon; tekst on nii segane, et tavalugejale pole arusaadav, millest käib üldse jutt; vastuolulisest/kõmulisest/terviseprobleemidega isikust esitatakse selektiivne info" (VillaK).
Objektiivseid kriteeriume oleks vist raske kokku leppida. Minu jaoks on määrav see, kas artiklist tundub olevat lugejale rohkem kasu või kahju. Kui see on väga segane või vale, siis on parem see lugeja silmade eest ära peita. Cumbril 25. jaanuar 2016, kell 21:17 (EET)
Nagu ma aru saan, on taoliseid artikleid kahesuguseid. Ühed on segased ja kui neid klaarida ei oska, siis tuleks see artikkel kustutada tõesti. Ehk lasta veel paar päeva rippuda, sest vahel leidub inimesi, kes segasest tekstist piisavalt aru saavad, et päästeaktsiooni alustada (olen ka ise ühe artikli "päästnud"). Teised jälle - pakane ja turunišš eelpool toodutest - on ilusasti alanud, pole aga kestnud, vastavad ent siiski minu meelest sellele lõbusale kirjeldusele, mis Taavi eelpool tõi. Ja malliga öelda, et kuule, sell, see on sul ju poolik töö, tasuks vähemalt alguses küll - ehk aitaks. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 22:09 (EET)

Pooleli-mall on ikkagi selliste juhtude jaoks, kus mingi pikka juttu vajav artikkel on pooleli nii, et jutulõng on katkenud. See ei ütle midagi kirjutatu kvaliteedi kohta.

Minu meelest on hea idee juhul, kui artikkel on talumatult halb, kuid sisaldab midagi säilitamisväärset, mida ei saa sellisel kujul kasutada, viia sisu üle arutelulehele. Kui keegi hiljem hakkab sel teemal kirjutama, on tal võimalus seda kasutada. Ja kui seda enam tarvis ei lähe, saab selle kustutada. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 03:06 (EET)

Tere!
Mul on nende juttudega siin pisut keeruline kaasa minna, mitu aastat tagasi kui alustasin 'siin liivakastis mängimist' oli mängijaid rohkelt ja ka ütlemisi rohkem, aga, nii mulle vähemalt tundus oli ka Vikipeedia meisteramist omajagu.
Hetkel on meistreid minimaalselt ja ka 'meisterdamine hõrenenud', seega selle asemel, et 'talveuinaku' ajal ikka 'elutähtsad meisterdamised' saaksid jätkuda ja normaalne Vikipeedia toimida ja administraatorid saaksid 'oma osa' esindada ja vabatahtlikud oma püütakse 'süüdlasi leida' ja siis oma õlult ei teagi täpselt mida 'maha raputada' 'ära matta' räägin siinkohal ühe tõestisündinud loo: 9 aasta eest, kui perega maale elama kolisime, seisis verandaakendest vaadates lõunapool ühe hariliku männi juurte peal üliuhke tume-tumeroheline harilik kuusk, nii 1,5 meetri kõrgune kuid mulle tundus, et tema 'kõnetas mind ja justkui rääkis minuga' - kohkusin muidugi ja jagasin oma muljeid välisilmast ka oma kalli abikaasaga, tema muidugi naeris, et kõnelevaid puid pole olemas aga ometi on ju, mõtlesin mina. Liikusin vaikselt teiste puude poole kuid nemad 'ei esinenud' - minu rahu taastamiseks otsustasin selle kõneleva kuuse 'ümber istutada' teise kohta maailmamaal ja milline avastus - selle puu alla oli vana pererahvas enne tema istutamist tekitanud prügila, sinna olid maetud värvipurgid, pudelid, kilekotid, vanaraud ja selgus, et 1,5 pikkusest kuusk pöördus 2 meetri sügavuseks ja laiuseks prügikraatriks... .
Ehk aitaks tõsiasjade tunnistamine, et meid ikkagi on vähe - noh mind 'peaaegu mitte hulka' arvates, vast ainuke 'liivakastikaaslane' on kasutaja Andres, teised ongi püüdnud need mitu aastat tõsta mind 'oma uhkes inimväärikuses' 'paralleel-liivakasti' - minu mõte oleks, et püüaks lõpetada selle 'sildistamise ja vahetegemise' ja igaüks püüaks 'meisterdada maaliivast' omi elemente, minu omad on suuresti looduslikku päritolu, teiste omad võivad ka poollooduslikust liivakastist või hoopis 'tehnoloogisest liivast' pärineda - kõike me ei jõua ju ja kui lisandumas uusi kasutajaid siis saab neid suunata nn heade artiklite juurde (kas nende kategooriad on nüüd mitme kuu tagant paigas või) ... hetkel oleme 'talveuinakuises meeleolus' ja siit 'energiapiiskade väljapigistamine' võib tekitada mittevajalikke pingeid ('õilis agressioon' ja teiste pihta 'pihustamine' ei jäta jälgedeta ka selle algatajaid ja kaasaminejaid, see muudab inimese 'biokeemilist konstitutsiooni' ja käib läbi lümfoid-(immuun)süsteemi näituseks), näit uuesti lasta käiku 'vihjevõtteid' kasutajate suunas kellele administraatorid on juba mitu 'karistusekuhja' kaela määranud ei ole ilus...
Mariina 26. jaanuar 2016, kell 07:27 (EET) alias Простота
Ma tänan numbriga 85.253.172.216 kasutajat Tartust, kes võttis vaevaks ja kirjutas kiiresti mitu ülalviidatud artiklit ringi talutavale kujule. --VillaK (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 08:57 (EET)
Siin on kokku lobisetud rohkem teksti kui kulus artiklite kordategemisele. Järeldagu igaüks ise. --85.253.172.216 27. jaanuar 2016, kell 00:05 (EET)
Toimetamine oli tõesti väga tänuväärne. Kuid viitasin ülal kuuele artiklile, märkega, et need on juhuslikult valitud näited. Tegemist oli tõesti vaid killuga jäämäe tipust. Toimetamist vajavaid artikleid on Vikipeedias praegu üle 10 tuhande ehk ca 7% artiklite üldarvust. Vormindamist ootavaid artikleid üle tuhande, puuduvate viidetega artikleid ligi kaks tuhat, vaidlustatud neutraalsusega artikleid 114. Võrdluseks, häid artikleid 130. Targutaja ütleks siin vist: järeldused tehku igaüks ise ... --VillaK (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 07:36 (EET)
Facebook logo thumbs up like transparent SVG.svg rohkem õlut ja mõistlikult vahtu, vähem bürookraatost jne ... suwa 27. jaanuar 2016, kell 02:09 (EET)
Tere suwa!
Meie vist ei ole kirjutanud varem, igaljuhul meeldis pildike aga õlle olulisus ei ole mitte vitamiinides vaid selles 'vurtsus', mis inimkeha iseäralikult käima paneb ☺, minu arust, noh-jah peab vaatama kes millega õlut serveerib, osadele sakslastele meeldib poolele liitrile õllele veel ka 50 grammi viina peale sortsutada jne...
Mariina 27. jaanuar 2016, kell 06:27 (EET) alias Простота

Muidugi on ka veel artikleid, mil mingeid märkusi juures ei ole, kuid mis sellele vaatamata võivad väga nõrgad olla. Hiljuti märkasin näiteks artiklit Nazgulid, mis antud seisundis on väga nõrk, mis oli olnud wikis pikka aega ja märkusi ei olnud (praeguseks on see viga parandatud). Aga mida teha artiklitega, mis on keeleliselt korrektsed, võivad olla ka viitega, aga kajastavad teemat puudulikult? Praegu pole meil selliste jaoks ühtegi hoiatusmärki. Kui poolelioleva märkus ei sobi, siis ehk luua selliste jaoks uus mall Poolik?? - Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2016, kell 12:04 (EET)

Kirjeldatud olukorras sobib mall {{Lisa materjali}}.
Samas jääb küsimus hoiatusmallide kasulikkusest. Neid võib panna artikli etteotsa igasuguseid, ent kasu on neist vaid siis, kui artiklis seepeale midagi paremaks läheb. Kui ilma igasuguse selgituseta mall panna, siis ei pruugi kasutaja aru saada, mis valesti on. Ta saab vaid aru, et keegi pole millegagi rahul ja võib mõelda, et see on kius. Ja kui teine kasutaja teeb oma õudseid tõlkeartikleid edasi hoolimata sellest, et iga artikli ees on malle mahu poolest rohkem kui artikli teksti, siis on jälle mallide panemise kasulikkus küsimuse all. Äkki on selle asemel targem enamus teksti või kogu artikkel kustutada. Cumbril 30. jaanuar 2016, kell 12:30 (EET)
Kui ka autorit see ei mõjuta, siis uutele üritajatele on see vähemalt vihjeks, et sellest artiklist ei tasu eeskuju võtta. Sama kehtib ju ka poolelioleva artikli malli kohta - ja tavaliselt lisavad seda autorid ise (ok, selles puudub mul statistika, aga kõikidel juhtudel, kus ma neile sattunud olen, on selle lisanud autor). On märkusi, mis uut kaastöölist ei puuduta (keeleline korrektsus - ei kujuta ette, et keegi hakkaks uude artiklisse eeskujuks oleva artikli värdkeelendeid ümber panema), aga on oluline anda märku, et selles ja selles kohas liivakastis liiva napib ja et kui ise midagi teete, siis ei peaks olema teile normiks nende kohtade liivakihi paksus. - Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2016, kell 12:44 (EET)

Pooldan seda, et väga nõrgad artiklid kustutatakse. Need hakkavad juba Vikipeedia nägu kujundama ja tekitavad lihtsalt piinlikkust. Pealegi on paljude viimasel ajal tekkinud artiklite puhul ilmne, et need võtavad rohkem ära kui juurde annavad, sest teistel kulub nende talutavaks muutmiseks rohkem aega kui tegijal "artikli" tegemiseks. --Epp 1. veebruar 2016, kell 00:23 (EET)

Teeme siis nii, et kui keegi näeb midagi piinlikku, siis tõstab arutelulehele. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:55 (EET)
piinlikkus on liiga ähmane. Enwikis pannakse lihtsalt stub-märge ja üldjuhul ei kustutata 1-2-lauselisi artikleid, eeldusel, et need 1-2 lauset on asjakohased--Estopedist1 (arutelu) 2. veebruar 2016, kell 10:34 (EET)
eeldusel, et need 1-2 lauset on asjakohased. See on õige eeldus, aga usutavasti kõik siinkirjutajad panevad südamele, et püüa teha kõik endast olenev, et vähemalt need paar lauset oleksid siis tõesti asjakohased ja mitte ähmased. Et saaksid enda üle uhke olla ja et teised ei peaks tundma piinlikkust.--VillaK (arutelu) 2. veebruar 2016, kell 11:11 (EET)
Nõustun siinkohal Estopedistiga, Inglise/Hollandi/ wikide puhul on selliseid minikilde umbkaudu samal määral. Inglastel on Stub juures, kohe uutel kasutajatel selgus olemas, et parem on nii mitte teha. Aga eks nad vorbivad neid ikka samamoodi edasi.- Melilac (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 11:47 (EET)
"Stub" ei ole hinnang, vaid nending, et artikkel on algfaasis.
Etteheide ei ole see, et artikkel on lühike, vaid see, et on ära toodud juhuslikud nopped, mis annavad eksitava pildi. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 12:02 (EET)
Tere!
ma olen jälle midagi/kuidagi eemale kandunud, kuidas on sattunud nii, et kirjeldame 'Vikipeedia tähestikku' nii:
Andres: Teeme siis nii, et kui keegi näeb midagi piinlikku, siis tõstab arutelulehele. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:55 (EET)
Loen mina : artikli Zika-viirusinfektsioon arutelu
levik seksuaalsel teel?, dallase maakond, teksas, usa ==
kas see käib nüüd ka piinlikkuse alla? Kas piinlikkus on midagi mida saab läbi õhu edasi kanda ehk võtaks mingi teise kriteeriumi, minule isiklikult on piinlik ja piinarikas ühekorraga artikli anaalseks peakiri juba ...
kuivõrd kasutajat Estopedist1 on hetkel Vikipeedias ainult üks, siis ehk annaks temaga kokku leppida, et püüaks teha artikli kus oleksid täidetud sellised ja sellised minimaalsed mahud, nõuded ja või mis muud administraatoritel südamel aga administraatorite ülesandeid ei saa ju talle ette heita siin on pikemad keerud ka juba sees - kui kasutajat igast küljest 'lakkamatult noolida' siis ei pruugi kokkuleppele jõudmine ka edukaks osutuda ...
Võtame või näiteks minu, kui administraatorid 'ei näe', et inimene ei ole 'koostööaldis' st 'käskudele ja ebaviisakale suhtlemisele ei allu' siis, mis kasu on administraatorite 'pahameele kroonilisest välja valamisest', mis on eesmärk? jääb mulle arusaamatuks - noh õnneks pole see seemnevedelik ja ma neelan selle alla aga tuletan siinkohal veelkord meelde, et Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada...
Mariina 3. veebruar 2016, kell 12:27 (EET) alias Простота

Minu arvates teeks olukorra paremaks probleemidele tähelepanu juhtivate mallide asjakohasem, läbimõeldum ja rohkem kasutamine. Artiklite juures võiks olla seal leiduvaid vajakajäämisi võimalikult täpselt kajastavad mallid (keeletoimeta, vikinda, pooleli, vaidlustatud, allikad, lisa viide jne). Populaarset, kuid häguse sisuga märget "See artikkel vajab toimetamist" võiks kasutada tunduvalt vähem või üldse mitte - see sisuliselt ütleb, et "siin on midagi viga, aga mis täpselt, võid ise välja mõelda kui oskad". Vikipeedia kirjutajatele-toimetajatele see ehk nii suur probleem polegi, aga lugejatele mõeldes on tegu halva lahendusega. Mõne läbinisti kehva artikli puhul võib teemat mitte tundev inimene vabalt arvata, et ju siin on küsimus konarlikus keeles ja võtab sisu tõsiselt. Ja vastupidi, viletsa vormistuse tõttu vastava malli külge saanud muidu asjalik artikkel jäetakse igaks juhuks üldse kõrvale. Samas on palju artikleid, kus on erinevaid puudujääke, aga pole lugejale ega toimetajale üldse mingeid hoiatusi, isegi mitte "toimetamise" märget. Sellise mallide ebajärjekindla või põhjendamatu (mitte)tarvitamise pärast kannatab Vikipeedia usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus.

Mallide hoolikam kasutamine näitaks lugejatele, et Vikipeedia tegijad saavad aru, milles puudujäägid seisnevad, püüavad neid kõrvaldada ning hoolivad sellest, et ka lugejad teaks, mida saab usaldada ja millega on veel probleeme. Praegu on kahjuks nii, et kui ma loen eestikeelse Vikipeedia artiklit teemal, kus ma olen täielik võhik, siis olen ma selle sisu õigsuse osas kahtlev isegi juhul, kui seal pole ühtegi hoiatust juures, sest tuttavamate teemadega artiklite järgi näen, et skepsis on igati põhjendatud. --Minnekon (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 14:33 (EET)

Minnekoniga tuleb selles osas üksnes nõustuda, et mallide kasutamine peaks olema täpsem, nende kasutamist tuleks põhjendada ja mitmelt poolt on need puudu, kus neid samaväärsete olukordade võrdse kohtlemise printsiibi alusel kasutada tuleks. Kuid olukorda kvalitatiivselt paremaks teeks ikkagi see kui nende mallide lisamisele mõistliku aja jooksul järgneks ka toimetamine. Kui hulk kasutajaid tekitavad sissetulevat voogu, mida siis teine hulk toimetajaid muul moel hallata ei suuda kui üknes mallide lisamisega ja need mallid ripuvad seal küljes aastakümneid, siis on raske näha, kust hakkaks tekkima kvalitatiivne pööre. --VillaK (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 15:14 (EET)
See on tõsi, et märkused peavad olema täpsed ning ka enamasti on tarvis ka selgitust. Minu meelest praegu märkusi valesti enamasti ei panda.
Toimetamise märkus on nende juhtude puhuks, mis teiste märkuste alla ei liigitu, ja see peab olema arutelulehel või resümees selgitatud. Kui ei ole, siis võib selle ära võtta.
Ma ei kujuta ette, kuidas saaks tagada, et kõik märkusi vajavad artiklid need saaksid.
Märkuste panemine ei ole omaette eesmärk. Need ongi ju olemas peamiselt sellepärast, et kõike ei jõuta toimetada. Olukorda parandaks ainult toimetajate juurdetulek. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 18:21 (EET)
  • 'Nõrkade artiklite' ümbertõstmist liivakasti ma ei toeta, sest siis kaoks ära algmaterjal, mida oleks mõnel toimetajal hiljem võimalik parendada ja vajadusel ka ümber teha. Et siis ärakaotamisel (liivakasti tõstmisel) kaoks ära ka motivatsioon artiklit täiendada.
Küll toetan täpsemat mallide kasutust, à la "see artikkel on lühike (stub)", "see artikkel vajab täiendamist ja toimetamist", "see jäi pooleli ja vajab täiendamist/parandamist" jne.
Niigi on võimalik vastavalt tähistada head, eeskujulikud ja esiletõstetud artiklid, mis peaks nagu näitama, et teised artiklid võiks olla sama tugevad kui vot need. See töö, mis artikli kallal teha tuleks, tuleb ära näidata artikli artueluleheüljel. Ingliskeelses Vikipeedias on selleks olemas eraldi mallid.
Nii et kokkuvõttes on kõik vajalikud tööriistad juba olemas, ning täiendavat komplekssust lisada pole vaja. -Mardus /arutelu 5. veebruar 2016, kell 07:28 (EET)

Sündmused maailmas ümberkorraldamine[muuda lähteteksti]

Palun ümberkorraldusega seoses asendada lehe MediaWiki:Currentevents-url sisu tekstiga "Portaal:Sündmused". Esilehel võiks päise kuupäev viidata terviklikult lehele Portaal:Sündmused. Postituvi 31. jaanuar 2016, kell 11:50 (EET)

Kas sündmused on dubleeritud kahele lehele? Andres (arutelu) 31. jaanuar 2016, kell 14:22 (EET)
Ei. Jaanuarikuu sündmused talletatakse lehel Jaanuar 2016, alates veebruarist lehtedel Portaal:Sündmused/kuu aasta. Lehekülgedele kuu aasta lisatakse ümbersuunamisleht portaali. Hetkel on portaalis jaanuarikuu sündmused lisatud, et veebruarikuu esimesel nädalal saaks kuvada eelnevate päevade sündmuseid. Postituvi 31. jaanuar 2016, kell 16:47 (EET)
Minu meelest tuleks vanad pealkirjad ja vormistus säilitada, vähemalt pärast kuu möödumist. Peale selle, praegune süsteem teeb sündmuste lisamise liiga keeruliseks. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2016, kell 19:15 (EET)
Palun täpsusta, mida mõtled Vanade pealkirjade all (Portaal:Sündmuste sisu läheb arhiivilehekülgedele Portaal:Sündmused/veebruar 2016). Vormistus on toodud üle ingliskeelsest Vikipeediast ning aitab paremini orienteeruda. Sündmuste lisamine ei ole keerulisem kui praegu, vaid isegi lihtsam, sest sisuleheküljed on lühemad. Postituvi 31. jaanuar 2016, kell 19:48 (EET)

Arvan, et uudiste portaalil on senise süsteemiga võrreldes eeliseid. See näeb kenam välja ja kalendri funktsioon on väga käepärane. Kuid enne uuele süsteemile kolimist tuleks mõned asjad läbi arutada, näiteks vahepealkirjad ja uudiste järjekord. Jätaksin vana süsteemi veel toimima kuni uues on kõik lahendatud. Cumbril 31. jaanuar 2016, kell 21:35 (EET)

Olgu, aga minu meelest võiks pealkirjad samaks jätta. Milleks need keerulised pealkirjad väljaspool Vikipeedia nimeruumi? Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:43 (EET)
Mis pealkirjad? Cumbril 1. veebruar 2016, kell 00:45 (EET)
Portaal:Sündmused/kuu aasta. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:52 (EET)
Nüüd saan aru. Selles mõttes sobiks portaali nimeruum paremini, et kujundus (kastid jms) on portaalile omane. Kui vaadata muukeelseid Vikipeediaid (libista hiirega üle vasakus servas oleva loendi lehel Portaal:Sündmused), siis näeb, et uudised on valdavalt kas Portaali või Vikipeedia nimeruumis (Vikipeedia nimeruum on see, mis algab Vikipeedia: ...). Artikli nimeruum on mõeldud artiklitele ja uudised pole tegelikult artikkel. Põhimõtteliselt muidugi saab panna mistahes asju mistahes nimeruumi. Cumbril 1. veebruar 2016, kell 01:12 (EET)
Meil ei ole ju uudiste lehekülg, vaid entsüklopeediline sündmuste lehekülg. Nädalapäevad on muidugi head, sest need aitavad orienteeruda ka vanemas ajas. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 01:23 (EET)
Jah, selles ongi asi ka sisu puhul, et need pole ju päevauudised. Tuleks vaadata, kuidas varem on tehtud. Ja samamoodi on meil ju ka aastaartiklid, kus räägitakse sündmustest. --Epp 1. veebruar 2016, kell 01:42 (EET)
Ma olen ka sellega nõus, et Vikipeedia ei peaks vahendama päevauudiseid. Sündmused peavad olema entsüklopeedilise väärtusega sündmused, mis on ka kümne ja saja aasta pärast olulised. Adeliine 1. veebruar 2016, kell 01:55 (EET)
Palun defineerige siis, mis vahe on entsüklopeedilisel sündmusel ja päevauudisel. Cumbril 1. veebruar 2016, kell 02:07 (EET)

"Räägitakse, et kunagi olevat juhtunud see ja see" võib küll olla uudis, aga sündmusena seda kirja panna ei saa.

Seda, kas see on kümne või saja aasta pärast oluline, on raske hinnata. Arvan, et kuu lehel ei peaks selle pärast pead murdma, küll aga peaks seda arvestama aasta lehe puhul. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 18:15 (EET)

Niimoodi saan mina ka aru. Ma küsisin sellepärast, et päevauudised (mitmuses) on ju need uudised, mida raadiost või TV-st igal tunnil lastakse; päevauudis (ainsusena) on päeva tähtsaim uudis. Kui Vikipeediasse uudiste lehele lisatava sisu kriteeriumiks on see, et need ei tohi olla päevauudised, siis tekib paratamatult küsimus, mida sinna siis tohib panna. Cumbril 3. veebruar 2016, kell 19:23 (EET)
Lihtsalt päevauudised koostatakse teisel põhimõttel ja neil ei ole täpselt sama sisu kui päeva sündmuste nimekirjal. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 19:35 (EET)

Veebruar on sõbrakuu[muuda lähteteksti]

Tere, hea eestikeelse Vikipeedia kogukond. Eile seletasin ühele inimesele, et Vikipeedias on loogika niipidi, et üksteisega suheldakse peamiselt ainult siis, kui midagi on valesti või halvasti. Kui keegi midagi ei ütle, näitab see, et tehtu oli lubatav või isegi hea. Põhjus on see, et meile tundub, et vigadele osutamine nende parandamiseks aitab kõige paremini parandada Vikipeedia kvaliteeti. Selline on reaalselt eksisteeriv loogika Vikipeedias ja kuigi olen ise sellega harjunud, nõustun ka nendega, kes ütlevad, et paljude inimeste jaoks on negatiivne tagasiside demotiveeriv ja üks põhjustest, miks uued kaastöölised Vikipeediasse pikemaks ei jää. Palun mitte alustada siin nüüd arutelu uute kaastööliste töö kvaliteedi, positiivse ja negatiivse tagasiside definitsioonide ja proportsioonide teemal, see ei ole minu postituse eesmärk (kirjeldatut võib ka muidugi teha, aga palun mitte konkreetselt siin). Minu eesmärk on kutsuda kogukonnaliikmeid üles osalema eksperimendis, milles selle veebruarikuu ehk sõbrakuu jooksul pöörame teadlikult rohkem tähelepanu positiivsele tagasisidele. Teen lihtsa ettepaneku, et eksperimendis osalejad annavad kuu jooksul välja vähemalt ühe tunnustähe, kirjutavad vähemalt ühe kaastöölise arutelusse, et tema tööd kõrgelt hindavad (vms sõnastus, ja ka konkreetselt, et tööd mille kallal) ja tänavad vähemalt üht kaastöölist muudatuse eest (tänamisnupp). Ehk siis vähemalt kolm eri kaastöölist saavad positiivset tagasisidet. Ja mitte niisama linnukese kirjasaamiseks (Adeliine käskis, ma tänan siis suvalist kasutajat), vaid läbimõeldult ja siiralt ja asja eest. Need ei pea tingimata olema kõik uued kasutajad, tegelikult on ju igaüks siira tunnustuse üle õnnelik, ka kogenud (ja kibestunud?) toimetajad.

Püüdke seda üleskutset meeles pidada, võin ka siin kuu jooksul paar meeldetuletust teha. Ja siis kuu lõpus võib igaüks välja kuulutada, mitut kaastöölist ta tänas ja mitu tunnustähte andis. Kohe võib ka siia kirja panna, kes tahavad eksperimendis osaleda. Ma siis alustan:

  • Adeliine 3. veebruar 2016, kell 15:03 (EET)
siiani on jaatavat tagasisidet antud igatsorti tähtede ja ilusate plagudega ! :D
kui on tahtmist sellise atribuutika kasutamist elavdada, siis võiks sellekohase lehe Vikipeediasse tõlkida
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia_awards
suwa 3. veebruar 2016, kell 16:57 (EET)
See on kategooria. Mida sealt täpsemalt võiks tõlkida? Või mõtled, et üldse võiks mingi positiivse tagasisidega seotud lehe eesti vikisse tekitada? Adeliine 3. veebruar 2016, kell 17:32 (EET)
ikka laiemalt, luua kategooria ja lisada kogu jaa-tagasiside sinna, mul pole ka õrna aimu, kuidas peaks uus vikipedist saama aimu, kuidas mõnd teist kiita nende tähtedega, on selleks mõni vikileht ?? suwa 3. veebruar 2016, kell 21:42 (EET)

Olen ühe tänamise täna juba teinud:) Tunnustähte ma välja ei anna, aga kui näen, et keegi teeb head tööd, siis ütlen. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 18:10 (EET)

Olulised muudatused Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Teen uuesti selle märkuse, et kui Vikipeedias käib miski põhimõtteline hääletus, siis sellest võiks "Üldises arutelus" või üleval pealkirja all asuvas teatetahvlis märku anda. Muidugi saab lehekülgi nagu hääletused v administraatorikandidaadid panna jälgimisloendisse, aga alati ei ole ju sisseloginud. Olulised hääletused võivad jääda märkamatuks, kui nendest ei anta teada. --kanakukk (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 15:05 (EET).

Võiks küll, jah. -Mardus /arutelu 5. veebruar 2016, kell 07:32 (EET)
Juba tegin ära, kas ei ole märgatavas kohas? Adeliine 5. veebruar 2016, kell 17:14 (EET)
täitsa nähtaval viimaste muudatuste päises: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&limit=35
suwa 5. veebruar 2016, kell 23:52 (EET)

Lehe vaatamise statistika[muuda lähteteksti]

Miks lehe vaatamise statistika enam ei tööta? Kas keegi oskab parandada? --Epp 7. veebruar 2016, kell 05:37 (EET)

Tükk aega juba, kusjuures nt enwi lehel töötab osaliselt, terrroristid-vabadusvõitlejad (vt alt)Pietadè (arutelu) 9. veebruar 2016, kell 16:52 (EET)

Vaieldav sildistus[muuda lähteteksti]

"Mõned inimesed ütlevad, et libedad ja kõrvalepuiklevad sõnad on suurepärased"

terrorist, vabadusvõitleja,... jne; tipi sisse ja otsi...—Pietadè (arutelu) 9. veebruar 2016, kell 16:52 (EET)

"Weasel words" (weasel=nirk; weasel words=libedad ja kõrvalepuiklevad sõnad):
"... some people say, many scholars state, it is believed/regarded, many are of the opinion, most feel, experts declare, it is often reported, it is widely thought, research has shown, science says, it is often said ..."