Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 70 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Sisukord

Kriipsuõigus[muuda lähteteksti]

Kui mingi väljaanne, olgu see siis Komsomolskaja Pravda, Postimees või Reuters, avaldab artikli, ja kasutab pealkirjas nt lühikesi kriipse (-) — kui õigustatud on sellisel juhul "parandasin skripti abil kriipsud" kaudu viites pealkirja muutmine, ja mil viisil on see "parandatud" pealkiri hiljem leitav (näiteks, kui aadress muutub)?—Pietadè (arutelu) 15. märts 2017, kell 15:51 (EET)

Minu meelest ei tohiks pealkirju parandada. See on autori võõrandamatu õigus käia oma loominguga ümber just nii, nagu ta soovib. Rääkimata siis sellest, et viimane võib olla taotluslik. --kanakukk (arutelu) 15. märts 2017, kell 16:28 (EET).
Vene keeles tiree pikkus pole määratud ja neid võibki olla kolmes pikkuses, seega vene keele puhul ma küll nende kallale ei läheks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2017, kell 16:46 (EET)

Muidugi ei tohi pealkirju parandada. Andres (arutelu) 15. märts 2017, kell 18:41 (EET)

No jah, just tüpograafia puhul on see suur küsimus. Mõned pealkirjad on trükitud näiteks  n õ n d a  — mida siis? (Kriipsu pikkust muutudes artikli otsimisega probleeme ei ole, ja autoriõigust see ei puuduta, sest ei ole üldse kindlaks määratav, kas autor ise selle kriipsu pikkuse kohta otsustas, või mingi toimetaja hiljem. Või mingi poolgraafik kuskil trükikojas, keda ei leia enam kunagi.) --Mmh (arutelu) 16. märts 2017, kell 18:27 (EET)
Pealkirja sõrendamine on ju kirjastiil, autori selge tahteavaldus ja seadustähe kaitse all. Mida siin arutada on?
Ma ei saa aru, kuidas toimetaja v trükikoja poolgraafik asjasse puutub? Iseenesest on muidugi õige, et presidendi etteloetud kõne autor ei ole alati otsast lõpuni tema ise, aga kui üleriiklise levikuga päevalehe artikli all on 1 (üks) autor, siis ei ole minu meelest mõtet küll hakata oletama, kas äkki toimetaja on pealkirjaga omatahtsi ümberkäinud. Seda enam, et see ei puuduta meie subjektiivseid õiguseid. --kanakukk (arutelu) 19. märts 2017, kell 14:21 (EET).
Lehetoimetajad panevadki ise pealkirju ja muudavad teksti. Asi pole selles. Lihtsalt pealkirju tuleb esitada nii, nagu nad on avaldatud. Andres (arutelu) 19. märts 2017, kell 16:11 (EET)

Leian, et kui artiklis on kirjavead/stiilivead vms, siis ei pea Vikipeediasse sama vigaselt sisestama. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:35 (EET)

Räägitavasti juhtus nõuka ajal NO Eesti trüki kojas järgmine lugu: ajalehe esiküljel, oktoobripöörde aastapäeva tähistama mõeldud artikli hüüdlause (à la, vankumatult me seisame) taga olev kremli müür oli laduja/trükkali või kelle iganes, süül sattunud olema mitte-vankumatult kaldu — kas sel puhul tegemist edastamist mittevääriva apsuga, ja kes otsustab?—Pietadè (arutelu)

Artikli sisu refereerimisel ei ole tarvis vigu üle tuua, aga artikli pealkirjas tuleb viga säilitada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:32 (EET)

Igaks juhuks ütlen, et mulle on õpetatud, et versaalis ehk suurtähtkirjas pealkirjad tuleb siiski harilikku kirja panna. Olen nii teinud. Kuriuss 5. juuni 2017, kell 23:33 (EEST)
Suurtähed ise on erinevad: toodetavad mitmeti, kas Shift klahvi all hoides, Caps Lock klahviga, jne, või siis käsuga "All Caps", viimasel juhul, nt kopeerides AA pdf failist, võib saada tulemuseks, nt: PeAlkiRi, vms... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 17:37 (EEST)

Viidete koondamine[muuda lähteteksti]

Pole just otseselt see teema, aga arvan, et ka selline viimaste muudatuste reostamine, nagu Iifar siin teeb, tuleb ära lõpetada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 14:12 (EET)

Iifar ju märgib pisiparandusteks. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:05 (EET)
Leian, et viimaseid muudatusi ei ole võimalik reostada, kui tegu on eesmärgipärane. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:37 (EET)
Kõik võib ju õige olla, aga õigeid asju õigeks muuta ainult muutmise pärast ei ole mõtet. Oleks et siis artikleid endid paremaks muudetaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 15:59 (EET)
Jah, see on iseasi, kas midagi paremaks läheb. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 19:33 (EET)
Teoreetiliselt läheb, nii on lihtsam vananenud netiviide uue allika vastu välja vahetada. Praktikas ei pruugi selle jaoks muidugi vajadust olla. Aga selliste muudatuste tegemisel peab muidugi artikli läbi vaatama ja nii saab varem läbi lipsanud kirjavead ka ära parandada (mis on ka pisiparandused). - Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 08:13 (EET)
Siis on hea, kui sellest ka kasu on. Mina vaatan viimaseid muudatusi ja kui sealt enam miskit muud välja ei paista, siis tekitab asi küsimusi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 10:08 (EET)
Pictogram voting comment.svg Kommentaar: Artiklit on palju kergem täiendada/parandada, kui kõik viited on alla kokku koondatud, kas tõesti pole see arusaadav?! Viimaste paranduste filtreerimine ei ole just tuumateadus, nii et see reostamise jutt tõsiselt kummastav. --Ivar (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:03 (EET)
Ei ole arusaadav ja ilmselt ei hakkagi olema. Minu meelest on kergem artiklit parandada siis, kui viide on selles kohas, kus see tekstis on. Vigaste viidete parandamiseks võimalik, et tõesti on mugavam, kui need viited koos on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 11:56 (EET)

Muudatuste filtreerimine on justnimelt kaugelt olulisem tegevus kui robotlik mõttetuste tegemine. Kummastav on hoopis siinne viimane arusaam.

Iifar pidas silmas seda, et tema tegevus ei tohiks kedagi häirida, sest ta märgib oma muudatused pisiparandusteks. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:44 (EET)
Häirib. Kui selliseid muudatusi on paar tükki, pole hullu, aga kui selline tegevus on massiline, siis tuleb seda teha boti kontot kasutades.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 11:58 (EET)

Kui toimetamiskastis on palju pikki viiteid, siis on sealset teksti raske jälgida ning see raskendab toimetamist. Mõne inimese jaoks on see tühine ebameeldivus, mõni aga ei suuda selliseid artikleid üldse toimetada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:53 (EET)

Mina tegin viidete koondamise tööriista. Tööriista loomise eesmärk oli säästa aega ja vaeva. Viidete artikli alla koondamise võimalus on MediaWiki tarkvaras olemas laienduse tasemel (laiendus mw:Extension:Cite – sama laiendus, mis igasugused viited võimalikuks teeb). Nägin, et osad kasutajad aeg-ajalt koondasid viiteid artikli alla, tegin seda ka ise vahel, ja tean, kui palju see suure artikli korral aega nõuab (pool tundi ja enam, vabalt). Miks siis mitte kirjutada programm, mis teeb sama asja ära mõne sekundiga. Ingliskeelses Vikipeedias on leheküljel en:Help:List-defined references öeldud, et kumbki viis (viited on kirjeldatud artikli teksti sees vs viited on alla viidud) pole eelistatud ja ilma konsensuseta ei tohiks artiklis hakata viiteid ühest vormingust teise viima. Osad autorid eelistavad ühte, osad teist. Mõlemal viisil ongi omad plussid ja miinused. Viited artikli teksti sees plussid:

  • viide asub kohe teksti järel, mille viiteks ta on – saab toimetamise ajal viite teksti kohe vaadata ja parandada
  • viidet saab muuta VisualEditoriga

Viited viitemalli sees plussid:

  • viide ei sega artikli toimetamist; kui viite tekst on suur ja neid on iga natukese aja tagant (ühes lauses mitu), on väga raske aru saada, kus asub viide ja kus artikli tekst. Meil siin vikis on erinevad inimesed läbi aegade kurtnud, kuidas viitemallid teksti sees teevad artikli toimetamise raskeks, ja on ka öeldud, et viidete koondamine on selle lahenduseks.
  • kõik viited on ühes kohas koos muust tekstist eraldi, neid saab järjest läbi vaadata

Minu jaoks kaaluvad viidete koondamise plussid miinused üle. Lisaks teeb tööriist ka muud kasulikku. Näiteks otsib üles ja koondab ühe nime alla täpselt sama sisuga viited, mida autor on kas kogemata või teadmatusest tekitanud. Hakata tekstis käsitsi duplikaate taga ajama ja võrdlema on paras neegritöö. Tööriistaga saab ka vaadata, kui palju mingit viidet on tekstis kasutatud. Veel saab viiteid väga lihtsalt ümber nimetada. Tööriist kontrollib ka osasid viidete koodis olevaid vigu ja fokusseerib artikli tekstis selle koha peale, kus viga on. Nii saab viidete koodi parandada. Botina seda jooksutada aga ei saa samal põhjusel – kuna viited kirjutatakse artiklitesse enamasti käsitsi, siis on seal suure tõenäosusega vigu. Mingi väikse näpuvea tõttu võib tööriist aga kõik viiteid täiesti pekki keerata. Seepärast on vaja, et inimene üle vaataks tulemuse. Cumbril 25. märts 2017, kell 12:35 (EET)

Ka botikonto puhul peab inimene ehk siis see, kes botti jooksutab, muudatused üle vaatama. 'a propos' – ma just eriti ei usu, et keskmise tempoga 10 minuti jooksul 20 muudatust tehes ja seda pikema aja vältel, inimene suurt midagi kontrollida jõuaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 12:45 (EET)
Mis mõttes: "kirjutatakse käsitsi"? Kes kirjutab nt viidatava allika aadressi ja pealkirja käsitsi???—Pietadè (arutelu)
Naiste võrdõiguslikkus meeste duširuumis ja meeste võrdõiguslikkus naiste duširuumis, ehk siis, igal asjal oma koht, IMHO.

Näiteks hetkel panin artiklile, mida igapäevaselt vähemalt 3× täiendan (Timeline of the war in Donbass), 830. viite (art suurus on hetkel 505 267 baiti); kogu artikli peale on umbes 80–90 korduvat viidet; füüsiliselt oleks sellist kogust ükshaaval läbi kontrollida, ...mitte-lihtne.
Mõnes Wikis praktiseeritakse nt infokasti üksnes "ref name" panekut ja koondatakse need viited täispikkuses kujul artikli alla, kas Allikate, Viidete vms alla → tulemusena olemas nii viide, kui nt allikate loend.
PS, circa samamoodi häirib mind näiteks see, kui pean otsima "tekstist" bull-nbsp-bull-cursive vahelt kohta, kuhu oma tagasihoidlikud kirjaread mahutada (ehk olex võimalik koondada ka/hoopis pikemad kasutajanimed)—Pietadè (arutelu) 25. märts 2017, kell 13:05 (EET)

Just neil põhjustel, mida Taavi ennist mainis, eelistangi artikli loomisel viiteid mitte koondada. Viidete järjestikusest läbivaatamisest ei saa aru, aga pikkade viidete puhul võivad need toimetamist segada küll. Jällegi - nagu netiviite väljavahetamisel - on tegemist võimaliku olukorraga, sest kui viide samale reale ära mahub, ta toimetamist reaalselt ei sega. Tegemist on seega "võib-olla kunagi läheb vaja" stiilis tegutsemisega, mis võib muuta elamise kolikambriks, aga samas võib kunagi ka kellelegi abiks olla. Ise ei teeks, aga kui keegi viitsib, siis äkki lähebki vaja:) - Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 14:27 (EET)
Järjestikkuse läbivaatamise all pidasin silmas seda, et kui soovid ainult viidetega tööd teha: kontrollida üle, kas lingid töötavad; kas metaandmed on korrektsed; või soovid viidete koodis midagi süstemaatiliselt parandada. Siis on lihtsam seda teha, kui viited on ühes kohas koos, võrreldes olukorraga, kus neid peab artikli teksti vahelt otsima. Cumbril 25. märts 2017, kell 16:30 (EET)

enwi-s on järgmine võimalus, redigeerimisel:
Check for the following errors:
– References with the same content
– Multiple references with the same name
– Usage of undefined named references
neat; ja pärast seda "koondada" (mida see viimane sõna õieti tähendab? sisuliselt (Üheks tõhusaimaks elust koondamise vahendiks on osutunud surm)Pietadè (arutelu)

Ma pean Cumbrili kiitma selle skripti eest (samuti nagu tuleb kiita kriipsuskripti tegijaid). Ka AWB on kasulik asi näiteks murdmatute tühikute panemiseks sinna kuhu neid vaja panna on. Kuid siiski kõikide nende puhul peaks kehtima põhimõte – usalda, aga kontrolli. Aga lugedes Cumbrili lauset, et see tööriist võib midagi... siis neid muudatusi ei peaks siis ka pisiparandusteks märkima – oma mahult ei ole nad seda niigi – aga kes neid muudatusi kontrollib?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 14:15 (EET)

Tööriist paneb selle pisiparanduse linnukese kasutaja eest, nagu kriipsuskriptki. Kuna viidete koondamine pole sisuline muudatus, vaid vormiline, siis minu meelest on see pisiparandus. Kui skript terve artikli segi keerab, siis ei ole see jah pisiparandus, aga sel juhul ei tohiks seda ka salvestada – kasutaja, kes skripti töö tulemust erinevuste vaates enne salvestamist näeb, peab selle ära hoidma. Cumbril 25. märts 2017, kell 15:58 (EET)

Tegelt ka oleks aeg viimaste muudatuste reostamine lõpetada. Selline massiline muutmise seda just on. Kui paar-kolm muudatuste teha pole hullu, aga sadades seda produtseerida, ei ole normaalne. Pealegi saan aru, et tegelikult selliseid muudatusi ei tohiks artiklis enne ette võtta, kui see on kokku lepitud. Peaks kehtima ka reegel, et õiget õigeks muuta ainult muutmise enda pärast ette ei võeta. Halb on ka see, et artikli osa redigeerimisel ei saa sedasi enam viiteid üldse vaadata ja neid tegelikult ka mitte muuta ja lisada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 10:18 (EEST)

Lisada ju saab. Pole mingit takistust. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2017, kell 12:53 (EEST)
iseenesest saab jah, aga et viited võiksid olla siis kõik kas teksti sees või siis lõpus, tuleb skripti veel teist või kolmandatki korda kasutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 14:21 (EEST)
Ahjaa, see miinus läks mul ennist meelest ära, et sektsiooni muutes ei saa viiteid muuta, kui need on viitemallis defineeritud. Ja viiteid lisada saab sektsiooni muutmisel küll. See viidete artiklis esitamise mittemuutmise reegel kehtib enwikis, siin vikis tuleb oma konsensusele jõuda. Paljud artiklite autorid ei tea võimaluse kohta viiteid viitemallis kirjeldada, seepärast pole viidete artikli teksti sees kirjeldamine tõenäoliselt teadliku valiku tulemus.
Aga mulle tundub, et sind (ja ehk veel kedagi) häirivad rohkem massilised ühetaolise sisuga muudatused, mis kajastuvad viimastes muudatustes, mitte see, et just seda tööriista on kasutatud nende tegemiseks. (Kui keegi kriipsuskripti massiliselt kasutaks, siis häiriks samamoodi?)
Mul endal puudub seisukoht, kas massiline viidete koondamine artiklites on hea või halb. Tegin vaid tööriista, mis seda võimaldab ja plaanin tööriista edasi arendada, et selle kasutajal oleks rohkem valikuid. Näiteks selle osas, kui paljude kasutustega viited koondada; arvatavasti saab seda tööriista millalgi kasutada ka vastupidi, st. koondatud viidete artiklisse laiali paigutamiseks. Cumbril 31. märts 2017, kell 13:15 (EEST)
Oo õudust. Ära sellist toodet küll letile too:). Olen sama meelt Ahsoousiga, et skripti loomine on kena saavutus meie tööriistavaramus. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2017, kell 13:39 (EEST)
Kriipsuskripti kasutamine mind üldiselt ei häiri, sest seda kasutatakse vigade parandamiseks. Küll aga häirib mind kui muudetakse näiteks Category Kategooria'ks või File Pilt'iks (kusjuures tegelikult File on nimeruumi nimena õigemgi, kuna see sisaldab ka muid meediafaile) ilma, et artiklis midagi muud muudetakse. Aga selle viidete skripti vastupidine töölepanek võiks ju muidugi olemas olla, iseasi, et ega ta väga kasutust ei leia. Kuid mõeldes, kus sellest võiks kasu olla, siis mingi mõte tekkis - näiteks siis, kui tekib tahtmine artiklit mitmeks jupiks jagada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 14:21 (EEST)
Selle kasu peale ma ise ei tulnudki. Aga see on parim asi – kui kasutajad leiavad tööriistale selliseid kasutusi, mida tööriista looja ise ette ei osanud näha.
"Pilt:" tuleks asendada nimeruumi nimega "Fail:", nii et "Pilt:" jääb ka tööle. Huvitav kuidas selle tehnilise teostatavusega on. Mind ka segab, kui videofail või PDF-fail on eesliitega "Pilt:". Cumbril 31. märts 2017, kell 14:43 (EEST)

Tõesti viskab juba üle. Kas tõesti inimene aru pähe ei võta ja ei suuda seda tegevust lõpetada. Ta ju kontrolli seejuures ka mitte midagi. Mittetöötavad lingid, lingid valedesse kohtadesse jne kõik on ju alles jäetud. Pealegi puudub iga sugune vajadus neid muudatusi teha ja õiget pole vaja õigeks parandada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. aprill 2017, kell 20:56 (EEST)

Märgiks ära, et Viidete koondaja skript töötab nüüd mõlemapidiselt: viiteid saab nii koondada kui ka laiali paigutada. Seetõttu nimetasin tööriista ümber Viidete korrastajaks. Pietade mainis ühes arutelus, et tema meelest peaks ainult neid viiteid artikli alla koondama, millel on mitu kasutust – see on ka nüüd tööriistaga võimalik. Ehk kasutajast oleneb, kuidas ta tööriista kasutab. Cumbril 7. mai 2017, kell 21:43 (EEST)

Nimeruumi alias[muuda lähteteksti]

Uurisin nimeruumile Pilt: aliase Fail: tegemist. (Parandus: ikka vastupidi, Pilt: oleks Fail:-i alias) Tehniliselt teostatav. Info siit: mw:Help:Namespaces#Namespace aliases. Enwikis ongi nii tehtud, Image: on nimeruuminime File: alias. Kui nüüd vastu polda, siis esitan taotluse konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks. Cumbril 31. märts 2017, kell 15:30 (EEST)

Nõus. Adeliine 31. märts 2017, kell 17:03 (EEST)
Tegin Phabricatoris ülesande: phab:T162744. Cumbril 11. aprill 2017, kell 23:16 (EEST)

Muudatused on konfiguratsiooni sisse viidud. Pildi nimeruumi asemel on nüüd faili nimeruum. Pildi arutelu nimeruumi asemel on faili arutelu nimeruum. Senised "Pilt:" ja "Pildi arutelu:" toimivad edasi aliastena. Cumbril 28. aprill 2017, kell 16:00 (EEST)

Mulle seesugune muudatus ei meeldi. Pean seda liiga võõrapäraseks ja üldse naljakas (võrdle file vs fail ja mõtle selle kirjapildi ingliskeelse tähenduse peale).
Samuti oleks tarvilik selliste muudatuste tegemisel alati juhendileheküljed üle vaadata ja ajakohastada. Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:58 (EEST)

Kutse osalema liikumise strateegia arutelus[muuda lähteteksti]

Head kolleegid!

Juba 16 aastat (Eestis pea 15) on vikipedistid ja vikimedistid koos loonud inimajaloo suurimat vabade teadmiste allikat. Vikipeedia on kasvanud globaalseks liikumiseks, millel nägemuseks maailm, kus iga inimene saab vabalt osa kõigi teadmiste kogusummast. Ja meil kõigil on võimalik nyyd otsustada, kuidas sellest punktist edasi minna - kuidas muuta visioon reaalsuseks. Mida me soovime järgmise 15 aastaga saavutada? Milline on meie roll maailmas aastal 2030? Just sellistele kysimustele otsitakse vastuseid Wikimedia liikumise pikaajalise strateegia aruteludes, millest olete lahkesti oodatud kõik osa võtma.

Strateegiaprotsessi praeguse faasi (mis kestab 15. aprillini) kohta saab lugeda Meta-vikist. Alustada võiks kasvõi siinsamas. Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2017, kell 23:04 (EET)

Meta-vikist leiab ka põhjalikuma ylevaate strateegiaprotsessi taustast. Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2017, kell 23:10 (EET)
Ma loodan, et eksin, aga tundub, et Wikimedia Eesti ja Vikipeedia kogukond üha kaugenevad teineteisest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 14:32 (EET)
Ahsoous, kas saad seda kaugenemist täpsemalt kirjeldada? Ning kas ja miks see on halb? Adeliine 25. märts 2017, kell 15:05 (EET)
Pidasin silmas, et väljendus 'vikipedistid ja vikimedistid' justnagu vastandaksid eri pooli. Aga Adeliine käest sain aru, et teine sõna peab tegelikult silmas neid, kes oma aega raiskavad näiteks commonsis, sõnaraamatutes, metas jne. Sellega sain oma arusaamatusele piisavalt ammendava vastuse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 23:12 (EET)
Lühidalt: Wikimedia Eesti on nagu mingi asi iseeneses, millel on eestikeelse Vikipeedia ja teiste projektide heakäekäigu ja muredega vähe pistmist. Näiteks see, mida siin ette pannakse, on meie kogukonna silmis pseudotegevus.
See on halb eeskätt sellepärast, et kisub tublid tegijad (keda meil niigi napib) eemale artiklite toimetamisest. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:29 (EET)
Ma tooks siin mingis mõttes paralleeli poliitikaga: tavainimese jaoks tundub see kauge asi, millesse on keeruline ise süveneda, aga poliitikute kallal virisetakse ikka, et nad tegelevad mitte millegagi ja tavalist inimest ei kuula. Wikimedia strateegia mõjutab lõpuks ka meie väikest Vikipeediat (nagu poliitika mõjutab igapäevaelu), ja praegu kutsutakse kaastöölisi oma sõna sekka ütlema. Kindlasti ei ole see lihtne, kui ei süvene, ja kindlasti ei saa strateegiategijad kõiki ettepanekuid täielikult arvesse võtta, aga võimalus rahvale on antud. Artiklite toimetamisest eemale kiskumise kohta ma arvan nii, et igaüks teeb vabatahtlikuna seda, mis huvitab. Keegi ei kisu kedagi. Adeliine 25. märts 2017, kell 20:19 (EET)
Strateegia koostamise vajadus ei ole ilmne ega selgu ka selgitustest, mis seisnevad õõnsates sõnades. Mina küll ei näe, kuidas see strateegia meie kogukonda mõjutab. Muide, strateegia koostamise eelarve on 2,5 miljonit USA dollarit. Minu meelest on see raha raiskamine. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 21:45 (EET)
Mõneti ikka on ilmne - on vikipeediaid, kus meil arutatud probleemid on palju sügavamad, ja üks eesmärke ongi leida neile probleemidele lahendus. See, kas lahendus on leitav ja teostatav, on juba iseasi. Kui tegu poleks pelgalt sõnadega, siis oleks lahendused ju olemas ja siis poleks ka pikemas perspektiivis probleeme... Õõnsateks sõnadeks ja raharaiskamiseks saab taolisi projekte liigitada ikkagi alles tagantjärele. Teine pool on seotud vikidega, kus keele kasutajate kohta, kel ligipääs arvutile, nii autoreid kui kasutajaid vähe on. Seal on mõtted palju konkreetsemad, aga meid siin see muidugi ei puuduta. Samas on ilmne ka see, et eestikeelset vikipeediat ei peeta kumbassegi sihtrühma kuuluvaks ja see mõju meile, kel rohkem ühist esimese rühmaga, võib seega kujunedagi olematuks - aga taas on tegu tulevikuga, mida me ei tea. - Melilac (arutelu) 26. märts 2017, kell 08:43 (EEST)
Ju Sa oled rohkem lugenud, mina ei leidnud midagi konkreetset. Kui see seal on, siis müra varjutab selle ära. Andres (arutelu) 26. märts 2017, kell 11:05 (EEST)
Usun, et pikemas perspektiivis on mingisugune strateegia vajalik. Me oleme siin ennegi arutanud mõnes mõttes strateegilisi küsimusi (ei hakka näiteid tooma, et taas mingeid arusaamatusi ei tekiks), ja arutame ilmselt ka edaspidi. Tegelikult oleks meil vaja ka eestikeelse Vikipeedia arendamiseks mingit strateegiat, kuid minu meelest selline kirja teel arutamine võtab liiga palju aega ja ei pruugi olla eriti tulemuslik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 23:12 (EET)
Oma viki (ja ka eesti Vikisõnastiku) strateegia arutamine on iseasi. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 23:58 (EET)
Ma arvan ka, et Vikipeedias võiks eelkõige arutada omakeelse viki strateegiat, kuid ma ei välistaks võimalust, et sellest koorub välja ka midagi globaalselt olulist. See aga ei peaks olema siin esmatähtis. Daniel Charms (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:24 (EEST)
Wikimedia Eesti ja vikikogukonna kaugenemine on ka mulle silma jäänud ning MTÜ juhatuse liikmena teeb see mulle iseenesest natuke muret. Minu meelest on see yhemõtteliselt probleem, kuna kogukond on see, millele Wikimedia tegevus toetub. Alates kasvõi sellest, et suurema osa WMFi iga-sissetulekust moodustavad eraisikute annetused.
Kaugenemise põhjuseid leiab minu meelest mõlemalt poolt. Yhelt poolt näib kogukonna huvi MTÜ tegevuse vastu olevat vähenenud, mida peegeldab näiteks aeglustunud liikmete arvu kasv. Huvi vähenemine võib olla seotud sellega, et MTÜ tegevuse sihid on aastate jooksul muutunud ning peamine aur läheb haridusasutuste ja muude suurte institutsioonidega suhtlemisele, mis aktiivsemate kasutajate elu pigem kibedamaks teeb (tekitades palju uusi kasutajaid, kes kirjutavad yhe artikli ning siis kaovad), ning väliskoostööle, mis samuti vikikogukonna liikmeid väga palju ei mõjuta.
Samas tundub mulle, et kaugenemine ei ole siiski tingitud mitte niivõrd nendest tegevustest endist, kui sellest, et see kõik ei paista lihtsalt väga hästi välja. Kui MTÜ liikmetel on listi kaudu veel teatav ylevaade tegevusest olemas (muuhulgas jooksvalt täiendatava MTÜ tegevusaruande näol), siis teiste vikipedistideni jõuab sellest ilmselt võrdlemisi vähe. Siinkohal võikski võib-olla arutada, kas ja kuidas saaks seda parandada. Daniel Charms (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:24 (EEST)

Mida teha?[muuda lähteteksti]

Alustaks otsa lahtitegemiseks väikestest asjadest. Kysiks seega lihtsalt, mida te tahaks Vikipeedias teistmoodi näha või mis puudu on. Sealt saab juba edasi mõelda, kuidas ja millisel yldistustasandil neid probleeme lahendama peaks. - Daniel Charms (arutelu) 1. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)

Esimesena tuleb pähe, et toimetajaid on vähe võrreldes materjaliga, mida toimetada tuleb. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:06 (EEST)
Muidugi nõus, aga ega seda muidugi Vikimeedia ei lahenda. Mina unistaks Vikipeedia oma kaardist ja need asjad panin sinna projektilehele ka kirja. - Melilac (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:55 (EEST)
Oma kaarti oleks muidugi tarvis. Küllap see juba oleks, kui seda oleks lihtne teha.
Minu meelest me ei anna siin Wikimediale ülesandeid, vaid arutame, mida annaks teha. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:48 (EEST)
Teine teema (mis on loomulikult tihedas seoses Vikipeedia sisulise tasemega) on see, et Vikipeediat ei osata ega taheta ära kasutada praktilises õppetöös. Olen saanud päris palju tagasisidet erinevatelt kooliastmetelt, et halvemal juhul õpilastel keelatakse, paremal juhul mitte millegagi ei soodustata Vikipeedia kasutamist, samas selgitamata, mis on selle suhtumise põhjuseks. Samuti pannakse riigihangetena üüratuid summasid magama uutel suletud platvormidel e-õppevahendite arendamiseks, kasutamata ära Vikipeedia, Vikiõpikute, Vikiülikooli jne potentsiaali. Kui Vikipeedia arendamisega tegeleks ka õpetajad, oleks muutused kindlasti märgatavad. --Andrus Kallastu (arutelu) 1. aprill 2017, kell 12:07 (EEST)
Minu meelest tuuakse enamasti põhjenduseks, et "seal saab ükskõik kes ükskõik mida kirjutada" või midagi analoogset. Selle vastu aitaks vähemalt mingilmääral Wikipedia:Flagged revisions kasutamine, mida näiteks @Estopedist1: on ka varem soovitanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. aprill 2017, kell 14:43 (EEST)
Võib-olla tõesti, aga see tähendaks toimetajatele lisakoormust ning jätaks artiklid paisu taha kinni. Kui näha olev versioon ja toimetamiskastis olev tunduvalt erinevad, siis on ka toimetamine raskem. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:45 (EEST)
Oleks nähtavasti tarvis palju teavitustööd, et õpetajad taipaksid, et nad koos saavad Vikipeedia sisu kontrollida. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:48 (EEST)
Just. Hästi paljud ütlevad, et "Ega ma ei olegi mõelnud, kust need artiklid sinna tulevad." Ja suuremalt jaolt ei ole kohale jõudnud, et artiklite all olevad viited on vahel inforikkamadki kui artikkel ise. --.Toon (arutelu) 1. aprill 2017, kell 16:13 (EEST)
Olen ka mõne õpetajaga vestelnud. Neile on tulnud üllatusena, et Vikipeedia artikleid saab ise toimetada.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. aprill 2017, kell 00:33 (EEST)
Kuidas see õpetajate teadvusse viia. Kas ehk pakkuda Õpetajate Lehte artikkel, kus asja selgitatakse ning antakse ideid Vikipeedia kasutamiseks? Muide, Kasutaja:Geonarva on püüdnud geograafia riigieksami materjali katta Vikipeedia artiklitega. Seal võiks rääkida ka võimalusest kooli Vikipeedia-koolitajat kutsuda. Andres (arutelu) 2. aprill 2017, kell 19:36 (EEST)
Teha viki veebikeskonnas Suure muutmisnupu nädal, mil esiletõstetud muutmislinkidega ning bänneritekstiga igati rõhutada -- et teksti saab igaüks muuta. --WikedKentaur (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:09 (EEST)
Olen igati päri WikedKentauri ettepanekuga. Olen ka ise selle üle pikalt mõelnud ja see on põhilisi eesmärke miljon+ kampaania taga, et just seda võimalust reklaamida (selle kohta oleks ka paar spets bännerit, aga praegu on lihtsalt päisetekstis nii palju asju, et kogu selle kraami millegagi asendamine, isegi miljon+ teavitusega, ei läheks vist niipea läbi). Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:24 (EEST)
Jah. Samas, selgub, et see 'saab igaüks' peletab teistpidi ka eemale (eriti just õpetajad on arvanud, et kui igaüks, siis ei saa õige asi olla). Toimetamist peaks ka rõhutama. Mingi "Kes teab, see jagab"-tüüpi asi? --.Toon (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:53 (EEST)
Tõsi. Eks ma seepärast ole olnud ka mõneti ettevaatlik mingi kampaania algatamisega :) Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:19 (EEST)
Selline mustandileht siis Vikipeedia:Suure muutmisnupu nädal. --WikedKentaur (arutelu) 9. aprill 2017, kell 17:49 (EEST)
Lisaks võib see ka vandalismile üles kutsuda. "Hinnakem teadmisi, jagagem teadmisi" ehk? Aga Õpetajate Lehele artikkel oleks kindlasti ka hea mõte. - Melilac (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:18 (EEST)
Ka Berliinis äsja lõppenud Wikimedia konverentsil oli yks aruteluteemasid Vikipeediasse uute lugejate ja toimetajate toomine. Seal pakuti välja päris palju erinevaid viise artiklite parandamise võimaluse laiemaks teadvustamiseks. Mõned neist olid muidugi tehnilisemad kui teised (suurem muutmisnupp, progressiribad), kuid kõneldi ka artikli valmisolekuastet tähistavate märgiste laiemast kasutamisest - nii et eeltoodule lisaks tasuks Ivo loodud kvaliteediklasse ulatuslikumalt rakendada. Daniel Charms (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:10 (EEST)
Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et märgistest kasu on? Nende laiem kasutamine vajab toimetamisressurssi, aga seda meil napibki. Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:34 (EEST)

Kusjuures, sellega ollakse nõus, et ingliskeelne Wikipedia on juba üsna usaldusväärne (vähemasti algus-allikana), ja kui küsida, miks, siis enam-vähem alati keegi pakub, et "Kirjutajaid on palju." Sealt on lihtne teemat edasi arendada. Üks argument on ka, et Vikipeedia on koht, mille kõik leiavad (vastupidi foorumitele jms päris headele allikatele). --.Toon (arutelu) 3. aprill 2017, kell 12:51 (EEST)

Pakun välja haridusasutus(t)es korraldada kokkusaamisi. Ning siis (suurema) seltskonnaga üheskoos hakata teatud valdkondi/teemasid ühiselt parendama. Pelmeen10 (arutelu) 3. aprill 2017, kell 13:15 (EEST)

Kas Sa mõtled kokkusaamist vikipedistide ja õpetajate/õppejõudude vahel?
Kas Sa mõtled Vikipeedia toimetajate ja asjatundjate organiseeritud koostööd? Võib-olla tasuks siis kohtumisi korraldada näiteks ainesektsioonidega? Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:34 (EEST)

Artiklite kvaliteedikriteeriumite all võiks ehk olla ka, milline on n-ö miinimum-tava, s.t kui natuke võib kirja panna, et see sobilik oleks? --.Toon (arutelu) 3. aprill 2017, kell 21:44 (EEST)

Ühelauseline artiklialge võiks ka tolereeritum olla. Pelmeen10 (arutelu) 4. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)
E-klassi artikleid (ja üldiselt kohendamist vajavaid) on nagunii juba väga palju ja nende massiline juurdetootmine ainult süvendab seda toimetamisprobleemi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. aprill 2017, kell 03:20 (EEST)
Seda küll, aga mina mõtlesin lihtsalt lühidat artiklit (artikli algust). Et kui inimene näiteks tahaks mingi fakti lisada, aga kõhkleb, kas see on piisavalt oluline, sest pikka juttu ajada ei anna. --.Toon (arutelu) 4. aprill 2017, kell 07:53 (EEST)
Miinimum oleks üks korrektne defineeriva iseloomuga lause.
Kui artiklit ei ole, siis ei saa keskele kuuluvat lauset sisse panna. See on ka üks põhjus, miks üks lausegi võiks olla. Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:38 (EEST)
Artikli lisamine on tehniliselt ka veidi segasem kui olemasoleva parandamine. Kui uuepoolne kasutaja artiklit tahab lisada, siis kus ta seda teha saab? Inglise vikis näiteks avalehel sellist võimalust ei olegi. Meil on selle jaoks avalehel tekstikast ja nupp, kuid tekstikasti kohal on miskipärast ingliskeelne kiri, millest jääb mulje, nagu oleks see ingliskeelne kontaktivorm. - Daniel Charms (arutelu) 4. aprill 2017, kell 21:18 (EEST)
Kohendasin seda kohta. Adeliine 5. aprill 2017, kell 14:25 (EEST)

Üks asi veel, põhitegijatel on eesti keele reeglid väga selged. Aga mõnda inimest ei huvita õigekiri või sõnastus eriti palju. Ei tasu väga agressiivselt neid kohe õpetama hakata. Mõne jaoks on mõtte edasi andmine olulisem kui stiil jms. Et laske kõigil elada :) ... Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 03:04 (EEST)

Kui inimene ei suuda emakeeles arusaadavalt väljenduma õppida, peaks ta tegelema mõne muu asjaga kui entsüklopeedia tegemine.194.150.65.74 6. aprill 2017, kell 15:10 (EEST)
Entsüklopeediale saab kaastööd teha ka keelt vähesel määral osates: teha pilte, diagramme, otsida faktilisi vastuolusid eri artiklite vahel jne. --WikedKentaur (arutelu) 9. aprill 2017, kell 12:01 (EEST)
Tõepoolest, kui isikupäraseid mõtte edasi andmise variante palju tekib, võib nende mõistmine kaunis keerukaks kujuneda. Vast ehk oleks tõesti mõistlikum tavapäraseid keelereegleid järgida. --.Toon (arutelu) 6. aprill 2017, kell 15:21 (EEST)
Ma arvan, et entsyklopeedia tegemiseks on vaja nii inimesi, kes tunnevad koliinesteraasi inhibiitorite toimemehhanisme (suvaline näide), kui ka inimesi, kes tunnevad peensusteni eesti keele reegleid. Aga need omadused ei pea tingimata olema yhendatud yhes ja samas isikus. - Daniel Charms (arutelu) 6. aprill 2017, kell 15:51 (EEST)
Kui ta ei oska oma teadmist arusaadavalt edasi anda, on see teadmine täiesti kasutu, ja tekib küsimus, kas see on ikka teadmine. Kui see pole arusaadav, ei saa keegi seda ka parandada. Kui teha vikist üks järjekordne sodi kogumise koht, ei satu siia tõepoolest enam ükski intelligentne inimene.194.150.65.85 6. aprill 2017, kell 16:08 (EEST)
Kes oled, et keelad siin koostööd teha? Minu jaoks oleksid tõsiseltvõetavam, kui sisse logiksid. Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:26 (EEST)
Minu meelest ei keelanud ta otseselt kedagi. Olen selles osas nõus, et kõik vikipedistid ei pea ühtlasti olema keeleteadlased ja algajate peale pole vaja üleliia kurjaks saada. Sellest hoolimata ei tohiks lubada olukorda kus osade tegelaste, kes ei kavatsegi vormistus-, viitamis- jne. reegleid jälgida, tagant peab järjepidevalt koristama, viitama jne. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. aprill 2017, kell 17:44 (EEST)
Mis tähendab PEAB? Kas tegemist on kohustusliku tegevusega? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:51 (EEST)
Kui kaastöölised ei suvatse kokkusaamistele tulla, kas pean ukse taha tulema? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:52 (EEST)
Mida see pidi tähendama? Kas teised on kohustatud sinuga kuskil väljaspool viki asju arutama? Kas eesmärgiks seatud tase on selline: Seriaal?146.255.183.76 6. aprill 2017, kell 18:33 (EEST)
Vikipeedia on pidevalt täienev. Mis eesmärki sa seada tahad? Kas sul on terve elu eesmärk paigas? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 18:58 (EEST)
Kuidas kooliõpilastel keelata kodutööd teha, kui ei oska? Inimene õpib, eksole? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:43 (EEST)
Kui inimene õpib, miks ei või siis teda õpetada? Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:52 (EEST)
Siin on minu meelest üks aga. Kas inimene võib ise ka valida õppimismeetodid? Või peab alati õpetaja näpunäidete järgi käituma? Ning valida endale ise õpetaja? Pelmeen10 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 00:11 (EEST)
Jah, see on hea argument. Aga Vikipeedia ei ole ainult ja eeskätt õppimise koht. Õpetamine ei ole siin omaette eesmärk, vaid on mõeldud selleks, et teistel oleks edaspidi vähem tööd. Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:14 (EEST)

Kas on mõni näide, kus on agressiivselt õpetatud? Kui inimene ei valda õigekirja, siis pole õpetada mõtet, tuleb lihtsalt vead ära parandada. Kui jutt pole selgelt sõnastatud, siis paremal juhul saab sõnastust parandada, halvemal juhul jääb arusaamatuks, mida öelda taheti. Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 20:07 (EEST)

Pahatihti on tõesti selline probleem, et toimetamist ei vaja mitte keel, vaid mõte.--VillaK (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:46 (EEST)
Meil on ju kustutamisvõimalus olemas, eks ole? Kui annab parandada, siis tasub ka parandada, kui ei anna, siis on tekst kas piisavalt hea, et selle üle rõõmustada, või siis pole selge, milleks tekst parandada tuleb. Kustutamisega muidugi ei tasu kiirustada, mis ühele mõistetamatu, võib teisele olla raskestimõistetav. P.S Neptuuniumi peab oli minuarust samatähenduslik Teeme Äraga - seal ka inimesed ei pea metsaalust koristama minema, samas on mingi sisemine peab, mis ei luba asju ka vanaviisi jätta, saadab inimesed metsa ning ajendab neid hiljem lagastajaid kiruma. - Melilac (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:06 (EEST)
Ma siiamaani oma isa peale kuri, et kunagi sodi metsa alla vedas. Aga kui näete sellist tegevust, astuge vahele. Pelmeen10 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:35 (EEST)
Just, seda me teemegi. Ja kui ei õnnestu vahele astuda, tuleb ise sodi ära koristada. 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:16 (EEST)
Tere! Loen aga päriselt vist ei ole lugeda ... kõike ma siia kirja panna ei saa - olen otse omadega tulevaste klassiõpetajate nii 2. kui 3 ja osaliselt ka 4. kursuse möchte gerne õpetajatega nüüdseks piisavalt aega ........ vast ja tean natuke, millised on nende võõrkeelte ja emakeele oskuse ning haridustehnoloogia tasemed, seetõttu ei saa aru milliseid 'muutuste tuuli' peaks tooma Vikipeediale artikkel "Õpetajate Lehes"? ja üks eestkõneleja rääkis mingitest intelligentsetest inimestest, kes justkui Vikipeediast eemalduksid - talle soovitan Thomas Armstrongi raamatut Multiple Intelligncies in the Classroom ... (mis on küll teaduslikus mõttes mõnel pool maailmas 'lehma küljealuseks kuulutatud' aga mingi ettejujtuse saab inimeste erikülgusest) aga see tõi mind mõtteni, et need nn intelligendid ju ei jää kauaks (õnneks) intelligentseteks inimesteks, siin on mitmeid põhjuseid ealised iseärasused (sh dementsus) ja elukibestumus ja teatavasti on inimelul ka teatav pikkus ... aga meie järeltuleval põlvel on neile 'küürselgsälgadele' omakeelne lugemisvara alustuseks ees, meie ju ei tea kui tarkadeks nemad ennast õpivad (inimlapse õppimine ei ole õpetajale (noh vähemalt enamikele õpetajatest) tuvastatav, moodne õppekava ei soosi indiviidi arengut ja seetõttu pole selle kontrolli ka arusse ja töökohustuste hulka võetud jne) mis ühe jaoks sodiartikkel on teise jaoks hingeavaldus ja kolmanda jaoks mõtlemiskoht ja neljanda jaoks võimalus, minule näiteks ei jää meelde liiklusmärgid, ükskõik kui palju neid näha pole lihtsalt ei jää meelde ... minu arvates tuleks alustada Vikipeedia seest - miks on administraatorite nimistust järel vaid 'riisikad', kuidas oleks võimalik toimetada siin viisakalt ja asjalikult...
Mariina 7. aprill 2017, kell 17:21 (EEST) alias Простота
On Sul ettepanekuid, kuidas Vikipeedias õhkkonda parandada? 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:16 (EEST)
Noored tavaliselt lahendavad nii: saavad kokku, panevad pidu või suitsetavad kanepit. Võõraviha on tavaline, tuleb tuttavaks saada. Ühised huvid või tegevused. Pelmeen10 (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:55 (EEST)
Tooks võrdluse Eesti riigiga: võim on rangelt keskklassi käes ning noored (ja vanad) ei tunne ennast siin vajalikuna. Seepärast noored otsivad kohta, kus ennast vabamalt tunda. Kuna arvan, et olen päris laia silmaringiga, siis oleks ehk teil minult rohkem õppida, kui minult teilt, aga see selleks. Päris paljud asjad vaikitakse maha. Ning noorte inimeste enesetapud on väga suur probleem. Enamus lähevad siiski õnnetuste nimekirja, sest seda on keeruline välja uurida ning et mitte asja suureks puhuda, on lihtsam kõik õnnetusteks märkida. Noored ka ei julge oma vanematele rääkida, millist elu nad tegelikult elavad, see aga pmts lõikab juured läbi. Sõpru usaldatakse rohkem kui oma pere. Et kunagi kui teadlased hakkavad uurima eestlust kui väljasurnud kultuuri, siis on hea mõtiskleda, miks küll nii juhtus. Edu teile! 87.119.184.183 12. aprill 2017, kell 10:11 (EEST)

Minu meelest siin ongi enamasti teiste kasutajate kaastöö modifitseerijad, mitte kaastöölised või tekstilisajad. Pelmeen10 (arutelu) 12. aprill 2017, kell 10:46 (EEST)

Tere. Olete oodatud strateegia teemal kaasa rääkima 5. mail kl 18 Tartus - kohtumisele tulevad ka mõned Soome-Ugri vikipedistid, mistõttu püüame mitmes keeles suhelda. Aadress on Raekoja plats 16 (sissepääs Kompanii 2; uks, mille kohal on punane vapp), pakume sooja jooki ja suupisteid. Beetlebeard (arutelu) 2. mai 2017, kell 12:12 (EEST)

Mentor?[muuda lähteteksti]

Võibolla peaks uuel tegijal olema võimalik soovi korral n-ö mentor (ÕS-i tõlgendusest 'nõuandja'! mitte õpetaja või kasvataja, loodetavasti) saada, kellelt meilitsi otse küsida, kui jänni jääb? Mulle endale olid Adeliine ja Ivo suureks abiks (ja on praegugi aegajalt). Kui on võimalik kuidagi nii korraldada, et väheseid inimesi paljude küsimustega ära ei uputata. --.Toon (arutelu) 17. aprill 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu meelest võib ta vabalt kasutada selleks 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:38 (EEST) küsimiseks 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:37 (EEST) oma arutelulehte. See on seni töötanud. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:35 (EEST)

§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel[muuda lähteteksti]

§ 19.  Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
 Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
 4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele;
 5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
 6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks;

Kuidas sellest paragraafist tulenevate õiguste kasutamisega Vikipeedias siis ikkagi on? Mittevaba sisu kriteeriumite lugemine ei teinud eriti targemaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 16:01 (EEST)

Mõnevõrra targemaks teeb muidugi selle lehe arutelulehe lugemine. Eestikeelses Vikipeedias selliseid teoseid tohtima motiveeritud mahus kasutada, Commonsisse laadida mitte - Vikipeedia puhul saab apelleerida mitteärilisele kasutamisele, Commonsi puhul mitte. Samas peab selliste materjalide kasutamisel järgima WMFi litsentseerimispoliitikat, mille järgi mittevabade materjalide kasutamine peab olema minimaalne ja sellised failid vastavalt märgistatud. Daniel Charms (arutelu) 27. märts 2017, kell 16:50 (EEST)
Niisiis tohin võtta näiteks enwikist fair use-i alla kuuluva pildi ning selle antud põhjendusega (st lisades pildi infosse selle põhjenduse) üleslaadida? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 18:40 (EEST)
viide allikale:
Autoriõiguse seaduse 
IV. peatükk AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE) 
2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016020?leiaKehtiv#para19

mh, mis on USA serveritesse topitud ja osaliselt korrastatud infol pistmist Eesti seadusandlusega, mida otseselt ei kata rahvusvahelised kokkulepped? suwa 27. märts 2017, kell 20:15 (EEST)

Mõne arvates on kõige kõrgem seadus USA-l, muud midagi. Pelmeen10 (arutelu) 27. märts 2017, kell 20:22 (EEST)
Viidatud § 19 Vikipeediat väga oluliselt ei puuduta, kuna Vikipeedia ei lange ühegi punktides 2-6 nimetatud kategooria alla. Ta ei ole teadusväljaanne (ei avalda esmaseid teadustulemusi), ei ole õppeotstarbeline (teda saab õppimiseks kasutada, kuid see ei ole tema põhifunktsioon), ei ole õigusemõistmise ega avaliku julgeoleku tagamise organ, ei ole mõeldud eelkõige puuetega inimestele ega keskendu ka päevauudiste kajastamisele. (Kahtlejad võiksid lugeda inglisviki teksti "What Wikipedia is not").
Ainus osa, mis katab nii Vikipeediat kui ka ükskõik keda muud, on tsiteerimine, millega seoses tekitavad vaidlusi tsitaadi mõiste erinevad tõlgendused. Õiguspärase tsiteerimise piirid Eestis ei ole seadustes fikseeritud ning selle kohta pole ka kuigivõrd kohtulahendeid, mis olukorda selgitaksid. Parim kättesaadav ligikaudne orientiir on kunagine Ajalehtede Liidu liikmete omavaheline kokkulepe, et uudiseid võib otseselt tsiteerida kuni kolme lause ulatuses (edasi võis tekst jätkuda refereeringu ja kommentaariga).
Kindel on see, et teost tervikuna "tsiteerides" rikutakse autoriõigust ka siis, kui teos on lühike - tsitaat peab olema osaline ja, nagu seadus ütleb, "motiveeritud mahus". Seega oleks autoriõigusega kaitstud haikude tsiteerimisest Vikipeedias mõistlik hoiduda. (Nt Kivisildnik on protesteerinud valjult enda haiku "tsiteerimise" vastu õpikus talle kui autorile piisava tasu maksmiseta.) Teisalt - motiveeritud mahus tsiteerimine on vaba sõltumata sellest, kas see autorile meeldib või ei. Kui ohtralt emotsioone tekitanud definitsioonide teemat meenutada, siis teise teatmeteose pikemast artiklist ühe lause tsiteerimine, mille aluseks on vajadus säilitada definitsiooni korrektne sõnastus ja terviklikkus, on autoriõigusega kooskõlas. Ühelauselise artikli tervikuna tsiteerimine seevastu ei ole hea mõte, kui selleks pole väga selget otsest vajadust. Ent kui tsiteerimise käigus ei rikuta seaduse nõudeid, siis ei saa autoriõiguse omanik seda keelata. Vikipeedias lühiartiklite vorpimine pelgalt tsitaatide abil, kui tsiteeritakse korektselt, on üsna halb stiil ja ei anna entsüklopeedilist lisaväärtust, mille aluseks peaks olema eri allikate kokkuvõtmine ja kõrvutamine - aga ebaseaduslik see ei ole.
Kokkuvõttes: tsiteerida võib, aga parem oleks seda teha minimaalses vajalikus mahus ning kahtluse korral piirduda refereerimisega. Samas tuleks mõlemal juhul korrektselt allikale ja autorile viidata (mitte üksnes lingiga, sest lingist ei ole näha teksti autorit ega alati isegi pealkirja) ning meeles pidada, et kopeerimine ilma jutumärkideta ei muuda tsitaati veel refereeringuks. Mingeid muid seaduslikke erandeid see paragrahv Vikipeediale ei anna. Mõnes riigis, nt Poolas, on entsüklopeediatele või teatmeteostele seaduses eraldiseisev erand kehtestatud, aga minu teada pole seda võimalust Eestis isegi mitte arutatud. Kui tahate, tehke ajakirjanduses avalik ettepanek ja algatage poliitiline debatt. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)
Väike ääremärkus ka "USA serverite" teemal, mis vikipedistides alatasa segadust tekitab. Wikimedia Fondi põhimõtteline otsus on olnud, et iga üksiku projekti tegevus peaks alluma kahe riigi seadustele: USA, kus asuvad Fond ja serverid (suuremas osas), ning projekti/kasutaja asukohariik. See on väga pragmaatiline otsus, sest kõigi maailma riikide seadusi korraga täita ei ole lihtsalt võimalik, aga need kaks puutuvad alati asjasse.
Projektikogukondadele on jäetud õigus teha mittevaba (=mitte täisvaba, mittevabaks loetakse kõik, mida ei tohi kasutada igas mõttes vabalt) sisu kasutamises erandeid, aga need kehtivad ainult üksikprojekti piires ja teistesse üle ei kandu. (Nt venes ja inglises lubatu ei ole automaatselt lubatud ka Eestis.) Eesti Vikipeedias on siiani jõutud hääletusel kokkuleppele vaid ühe erandi asjus, mis puudutab panoraamivabadust: Eesti seadus lubab alaliselt avaliku kunsti pilte kasutada Vikipeedias ning ka lugejad saavad neid edasi pruukida, aga ainult mitteäriliselt, seega otsustati lubada Eestis tehtud avaliku kunsti fotode kasutamist eestikeelses Vikipeedias. See otsus ei kata Lätit, USAd ega Indoneesiat. (Nt Läti vikiekspeditsiooni materjalide kasutamise üle on juba küllalt vaieldud, konsensust ilmselgelt ei ole.) Kui inglise Vikipeedias kasutatakse fotot õigustatud kasutuse (fair use) erandi alusel, siis meil sellist erandit pole ja Eesti seadus selleks luba ei anna; foto võib olla kasutatav muudel põhjustel (nt kui fotograaf on andnud loa, foto on avalikus omandis vms), aga automaatselt seda eeldada ei maksa. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste [ning nende asutuste] ja ametiisikute poole ning et vastamise korra sätestab seadus ("Avaliku teabe seadus", "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus", "Tsiviilkohtumenetluse seadustik", "Kriminaalmenetluse seadustik" ja äkki veel mõni). PS § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohtu halduskolleegium on 02.11.2015 haldusasjas 3-3-1-22-15 p-s 14 sedastanud järgmist: asutuse poolt isikule antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses 08.06.2016 haldusasjas 3-3-1-12-16 eelnevat korranud ning täpsustanud, et ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel.

Neptuunium, oma küsimustega on tark tegu pöörduda Justiitsministeeriumi poole (võib ka e-kirja teel), mille põhimääruse punkt 9 märgib, et nimetatud riigiasutuse ülesandeks on kureerida autoriõiguste valdkonda. Kui nende antav vastus pöördujale tundub nõrkadel alustel olevat, siis on viimasel õigus pöörduda halduskohtusse (riigilõiv 15 üleliidulist raha) kohustamiskaebusega toiming sooritada. Viimast saab teha ka e-toimik.ee vahendusel. Teine võimalus on muidugi autoriõigustega kaitstud materjali netti postitada ja siis iseenda peale kuriteokaebus esitada. "Kriminaalmenetluse seadustiku" § 6 järgi on uurimisasutus v prokuratuur kohustatud toimetamata kriminaalmenetlust, et välja selgitada, kas on toimepandud kuritegu. Kui kuriteokoosseisu ei leita, siis on seaduses lünk või oled teoste vaba kasutamise sätetest õigesti aru saanud.

Ma ei saa aru sellest küsimusest, kas netis tuleb järgida õiguskorda, kui server asub USAs ja mina ise Eestis. Vastus on loomulikult jaatav. YouTube blokeerib päris kindlasti autoriõigustega kaitstud materjali, mis on loodud Eestis. Mis rikkujast edasi saab, ei tea. Aga äkki mõni meie riigiasutus oskab öelda, et kas võetakse tsiviil- või kriminaalvastutusele, millise riigi seaduste järgi, kas kohaldatakse väljasaatmist teise riigi kohtu alla jnejne. Küsimise aluseks ikka seesama PS § 46.

Kas et.wikipedia.org veebilehel esitatu peab vastama Eesti seadustele. Jah! Sama lugu on ka kõigi teiste projektidega. Ei saa nii olla, et ru.wikipedia.org võib rahulikult vahendada lapspornot, autoriõiguste rikkumisi, kaughasartmänge jms. Vt ka nt en:Websites_blocked_in_mainland_China, en:Internet_censorship_in_Russia, en:Internet_regulation_in_Turkey. Näiteks Eestis blokeeritakse Maksu- ja Tolliameti nõudmisel hasartmängu võimaldavad veebilehed, kellel puudub õnnemängudeks vastav luba, serverid asuvad loomulikult Eestist väljas (vt "Hasartmänguseadus" § 56, blokeeritud ebaseadusliku kaughasartmängu serverite domeeninimed, blokeeritud saidi teade, vt nt 10bet.com), vist ka lapspornot, kiire guugeldamine sobivat ajakirjandust välja ei toonud.
--kanakukk (arutelu) 5. aprill 2017, kell 02:59 (EEST).

Kas keski võiks selle serverite asukoha(usa+2) ja õigusruumilise alluvuse, lisaks ka siinse wiki kogukonna kokkulepped kirjutada Eestikeelne_Vikipeedia sisse nõnda, et kõik tutvujad saaksid kohe algusest üheselt arusaadava pildi ja arusaama ette? suwa 12. aprill 2017, kell 14:07 (EEST)

Eestis peab välisriikide autorite õiguseid austama, sest "Autoriõiguse seadus" (AUTÕS) ütleb, et "Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule" (AUTÕS § 3 lg 1 p 3). Selline lepe on näiteks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. Autoriõiguse rikkumine on mõnel juhul karistatav, sest Eesti Vabariigi karistusseadustikus (KARS) on märgitud, et: "Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: /---/" (KARS § 7 lg 1). Teisal juhul on autoriõiguste rikkumine vaidlustatav üksnes tsiviilhagiga, st politsei ja prokuratuuri abi ei ole.
Teema jätkuks üks lahend teose vaba kasutamise kohta: Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.02.2017, tsiviilasjas 3-2-1-159-16. --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 22:31 (EEST).

Tervitamine[muuda lähteteksti]

Neptuunium, palun ära kasuta tervitamiseks malli. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 18:49 (EEST)

Minu meelest on OK tervitamiseks malli kasutada. Cumbril 8. aprill 2017, kell 19:42 (EEST)
See ei jäta muljet tõelisest tervitamisest, vaid nagu oleks tegu robotiga. Mind küll häiriks, kui mind nii tervitataks. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 20:10 (EEST)
Mina küll ei tea, kas uued kasutajad tajuvad seda robotlikuna või mitte. Adeliine 8. aprill 2017, kell 20:18 (EEST)
See standardne "Tere tulemast Vikipediasse, X!" jätab samasuguse robotliku mulje. Malliga tervitamisel on vähemalt mõned kasulikud lingid tervituses sees. Cumbril 8. aprill 2017, kell 20:22 (EEST)
Kasutasin malli sellepärast, et käsitsi sama asja, eriti selle allkirjastamist puudutava lause, kirjutamine on tülikas. Selles osas olen nõus, et tervituse "isiklikkus" võib sel moel kaduma minna. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. aprill 2017, kell 20:48 (EEST)
Osades vikides on nii, et iga kasutaja saab registreerumisel automaatselt enda kasutajalehele n-ö stardipaketi, kus on lingid olulisematele juhenditele sees. See ei tule üheltki kasutajalt, vaid süsteemilt. Ehk peaks ka siin seda rakendama. Cumbril 8. aprill 2017, kell 20:45 (EEST)
Pooldan. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. aprill 2017, kell 20:48 (EEST)
Minu meelest see on liiga pealetükkiv ja jällegi robotlik, sest see ei arvesta sellega, mida keegi konkreetselt vajab. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 21:09 (EEST)

Ma olen seda robotlikkust teistes vikidest küll ja küll kogenud, nii et üks tunnistus on olemas.

Kuigi on tegu standardse lausega, kirjutavad inimesed selle ise ja ainult siis, kui nad tõesti soovivad seda inimest siia kirjutama. Aga võib ka muud tervituseks kirjutada. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 21:09 (EEST)

Ka mina pooldan seda, et süsteem saadaks ise automaatselt tervituse koos olulisemate linkidega kasutamisjuhenditele.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2017, kell 21:22 (EEST)
Pelgalt lause põhjal ei saa küll öelda, kas see kirjutati ise või mitte. Sama vabalt võib tervitustekst olla salvestatud kuhugi, kust see kopeeritakse tekstiaknasse ja asendatakse nime kohatäitja kasutajanimega. Või kasutajal on selline brauseris töötav skript tehtud. Sel juhul on olukord täpselt sama, mis malliga tervitamisel: ise kirjutati vaid kasutajanimi. Malliga tervitamisel saab ka ise kirjutada juurde personaalse teksti.
Minu meelest on oluliste linkide kasutaja arutelulehele panemine häiriv siis, kui seda teeb mõni kasutaja, kes pole üldse süvenenud sellesse, mis kogemused uuel kasutajal on (st, kes ei vaevu vaatama, millist kaastööd kasutaja on teinud). Kui süsteem saadab teate, siis see ei häiri, sest kõik saavad aru, et süsteem ei tee kasutajatel vahet. Cumbril 9. aprill 2017, kell 00:52 (EEST)
Mäletan, et 2011. (või isegi varem) aastal tegin sama vea, kui hakkasin malliga tervitama. Igaljuhul, tervitamine peab tulema südamest... Pigem võiks jääd see adminidele. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 02:49 (EEST)

Mulle tundub ka, et tervitamine peaks tulema südamest.

Jah, pigem eksitakse selles suunas, et arvatakse, et tegu on robotiga, isegi siis, kui on inimene taga. Aga meil tuleb häid ja asjalikke kirjutajaid nii harva juurde, et võib vabalt neid jälgida ja neile personaalselt midagi öelda. Andres (arutelu) 9. aprill 2017, kell 07:46 (EEST)

Ega kasutajatunnuse loomine ei tähenda seda, et keegi üldse kaastööd tegema hakkab, aga kui ta saab koheselt selle peale teavituse, mismoodi seda teha, et seda võib ja on isegi soovitav teha jne., ning kust kohast infot leida, võib äkki olla siiski kasulik?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2017, kell 10:53 (EEST)
Meil on olnud kombeks, et tervitatakse ainult seda, kes on juba kaastööd teinud. Tundub, et muidu see oleks pealetükkiv. Ja juhised kaastöö tegemiseks on hõlpsasti leitavad. Nendele näpuga näitamine on signaal, et inimest peetakse ebaintelligentseks. Konkreetsetele asjadele on põhjust tähelepanu juhtida siis, kui on näha, et inimene pole nendest teadlik. 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 13:23 (EEST)
Minu meelest ei tasu sellseid veidraid oletusi teha ja eriti veel siis kui oletatakse kellegi teise motiive. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. aprill 2017, kell 14:24 (EEST)
Minu meelest sellised oletused realistlikud, kuigi kõik inimesed ei pruugi seda nii tajuda. Kui ma hakkan kellelegi palumata õpetama elementaarseid asju, siis tal on õigus arvata, et ma pean teda lolliks. Minu meelest on parem mitte hakata midagi ennatlikult õpetama.
Üksteise motiivide oletamine käib minu meelest suhtlemise juurde, aga oma jutuga ma ei tahtnud mingeid motiive oletada. 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 15:43 (EEST)
Nõustun nendega, kes soovitavad peamistest Viki reeglitest uuele kasutajale teada andmist. See vähendaks teadmatuse tõttu tehtud kehva kaastööd. Kui keegi tahab neid ise otsida, siis ta muidugi leiab, aga paljud ilmselgelt ei tea neid otsida (nt eelarvamuse tõttu, et siin polegi mingeid reegleid või on mingid teistsugused reeglid). Mul on raske uskuda, et inimesed enda informeerimist nii massiliselt (või tegelikult üldse) solvamisena võtaksid, et see kasulikud küljed üle kaaluks. Pigem on inimesele solvav ja tuju rikkuv see, kui ta teadmatuse tõttu heas usus viletsat kaastööd teeb ja siis tagantjärgi teatatakse talle, et ta pole asjadest aru saanud ja kõik tuleb ümber teha või - nagu ma siin vahel olen näinud - kaastöö ilma ühegi põhjenduseta kustutatakse. Põhiinfo saatmine on tavaline ja levinud praktika igasugu foorumite, projektide jms liitumisel. Ma tõesti ei näe, kuidas see probleem võiks olla. Minnekon (arutelu) 9. aprill 2017, kell 18:36 (EEST)
Minu meelest ei ole see pealetykkiv. Ja uute kasutajakontode loomise käsitsi jälgimine on pigem tarbetu ajakulu. Daniel Charms (arutelu) 9. aprill 2017, kell 15:07 (EEST)
Kõigile ei pruugi olla pealetükkiv. Aga kui ma loon konto ainult lugemise jaoks, siis mulle tundub küll, et minu värbamine kaastööd tegema on pealetükkiv. Ma tunneksin siis end süüdi, et ma kaastööd ei tee.
Minu meelest ei ole siin mingit erilist ajakulu. Kui ma niikuinii uusi muudatusi läbi vaatan, siis ma ju näen, kui mõni uus kirjutaja ilmub. 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 15:43 (EEST)
Kahtlen sügavalt, et enamus inimesi loovad konto puhtalt lugemise jaoks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. aprill 2017, kell 15:56 (EEST)
Hääletamise jaoks võidakse ka luua. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 16:01 (EEST)
Varem oli küll nii, et suur enamik inimesi, kes konto lõi, ei hakanud kirjutama. Praegu võib-olla ei ole enamik, aga mis vahet seal on, kas neid on enamik või vähemik? 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 16:03 (EEST)
Mulle tundub, et kohesel tervitamisel võiks olla ka mõnevõrra distsiplineeriv mõju – äkki siis need koolilapsed, kes loovad konto ja hakkavad roppusi postitama taipavad, et nende tegevust ka märgatakse ning jama tekib vähem. Ja mitte ei ole tegu õpetamisega, vaid suunamisega lehtedele kust leida infot, ehk siis õnge ulatamisega, aga mitte tema eest kala püüdmisega. Kui soovib õppida, siis õpib, kui mitte siis ei tee ta seda nagunii. Mõnikord on RTFM soovitus ikkagi hea.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2017, kell 18:00 (EEST)
Igati nõus - Melilac (arutelu) 11. aprill 2017, kell 13:10 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Olen päri kõigi nendega, kes arvavad, et uutele kasutajatele võiks tulede ja viledega manuaali arutellu lisada. Tegelikult oleks mul, kes ma juba julgelt 10 aastat vikis, nüüdsamagi midagi sellist vaja. --kanakukk (arutelu) 11. aprill 2017, kell 21:33 (EEST).
See on mujal olemas, miks see peab kasutaja arutelulehel olema? Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:17 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Tegelikult oleks kõige õigem lajatada hea ja lingirohke malliga kõiki, kes konto teevad. Jääb ära mõtisklemine, kuidas võiks tervitada, kas ainult nii nagu Andres vanasti või mõni juhis veel. Kui teised tervitavad, siis Andresel on tunne nagu ka tema eest tervitatakse. Teeme ühe korraliku tulede ja viledega malli ja laseme automaatselt selle lisada kasutaja arutelu lehele. --Tiia (arutelu) 7. mai 2017, kell 23:38 (EEST)
Ma olen selle vastu. Tervitamine kaoks sellisel juhul ära. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:17 (EEST)

Vikipeedia õhkkond[muuda lähteteksti]

Vaadake seda: [1]. Selliste asjade pärast kaob tahtmine siin kaasa lüüa ja suhelda ära. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 15:17 (EEST)

Kui mõtled resümeed, siis saaks viisakamalt küll, aga need viited, mis anonüümne kaastööline eemaldas, on tõesti katki. Adeliine 13. aprill 2017, kell 16:46 (EEST)
Viiteid saab tihti (nagu ka antud juhul) arhiivi abil taastada, kuigi ilmselt polnud anonüümne kaastööline sellest teadlik. Muidu olen nõus, et selline resümeedes ilkumine ei sobi Vikipeediasse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. aprill 2017, kell 16:53 (EEST)
Paraku pole kusagil juhendit, mis ytleks, mida sellesse lahtrisse kirjutada kõlbab - või mida sinna kirjutada tasuks. Nii et riiakatele kasutajatele pole midagi nina alla ka torgata. Link lehele Vikipeedia:Resümee on juhendmaterjalides aegade algusest saadik punane. - Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 17:22 (EEST)
Jah, juhendi võib muidugi kirjutada, aga kindlasti kõik seda ei loe. Ja isegi juhend ei pruugi muuta inimese väljendusviisi. Praegu oleks võinud anonüümsele kasutajale märkuse arutelusse kirjutada, blokeerimine polnud minu arvates vajalik ega põhjendatud. Võib ka kritiseerida blokeeringu resümeed. Adeliine 13. aprill 2017, kell 17:56 (EEST)
Kõik ei pruugi seda tõesti lugeda, kuid sellele saab, nagu öeldud, vajaduse korral alati viidata, et inimene aru saaks, kuidas ta paremini oleks saanud käituda. Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 18:11 (EEST)
Mis puutub siia juhend? Kas siis Vikipeedias need käitumisnormid ei kehti mis tavaelus?
Küsimus on selles, mida teha, et õhkkond oleks parem.
Blokeerimist ma ei poolda. Võtan selle maha, kui see veel jõus on.
Muidugi tuleb viiteid kontrollida ja muudki teha, aga ülekohtune ja tänamatu on panna kõik ühe inimese õlule. Inimene peab magada ka saama. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:04 (EEST)
Keda sa ühe inimese all silmas pead, kas iseennast? Kes paneb kõik (mis see kõik on?) kelle õlule? Adeliine 13. aprill 2017, kell 21:24 (EEST)
Loe seda kommentaari, siis saad aru. Jah, praegusel juhul on jutt minust, aga ma olen alati vahele astunud, kui ma midagi sellist näen. Püüad artiklit paremaks teha ja näed vaeva, ja siis heidetakse mõnitades ette, et sa rohkem ei teinud. See tähendabki artikli eest vastutuse panemist ühe inimese õlule. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:57 (EEST)
Jah, Vikipeedias kehtivad samad käitumisnormid mis tavaeluski, kuid sarnaselt Vikipeediale kiputakse neid ka tavaelus sageli ära unustama - või siis arvama, et teatud olukordades tavalised viisakusreeglid ei kehti. Mul on näiteks tuttavaid õppejõude, kes arvavad, et tudengit peab võimalikult tihti informeerima sellest, kui loll ta on ja kui väga sa teda seepärast põlgad. Ka anonyymne kasutaja käitus mu meelest just sellest põhimõttest lähtuvalt. Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 22:37 (EEST)
Kui õppejõud niimoodi käitub, siis see pole eraasi, vaid ülikool vastutab selle eest. Vähemalt peaks see minu arvates niimoodi olema. Ja selleks pole tingimata tarvis, et kodukorras oleks öeldud, et nii ei tohi käituda.
Noh, juhendisse võib muidugi kirjutada, et tuleb olla viisakas. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 23:18 (EEST)

Aga IP-aadressi arutellu kirjutasid, et seda laadi halvakspanu põhjustab vähemalt ühele kaaskodanikule hingepiinu, et avaldaja püüaks edaspidi paremini, vähem sapiselt? Ah et kuidas edasi ja paremini? Väike inimene – väike kannatus, suur inimene – suurem kannatus :) --kanakukk (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:33 (EEST).

Vabandust, ma ei saa aru, mida Sa silmas pead. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:57 (EEST)
Sisened üleilmse veebivõrgu aadressile https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:85.253.65.9&action=edit&redlink=1 ja jätad sinna teate, et... või mis siin selgitamist vajab? --kanakukk (arutelu) 13. aprill 2017, kell 22:20 (EEST).
Ma ei taha sinna midagi kirjutada. Miks Sa mulle seda ette heidad? Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 22:59 (EEST)
Mõnikord pole inimesel kavatsustki solvata, aga teine inimene solvub. Emotsioon tekib ikka enda sees ja selles ei saa kedagi süüdistada. Andres, oled tõesti võtnud päris suure koorma enda kanda. Minu meelest ei ole see resümee midagi hullu, aga isikliku suunaga emotsionaalse sisuga resümee saab ajaloost peita ning kasutajat hoiatada. Pelmeen10 13. aprill 2017, kell 23:47 (EEST)
Andres, 28. mail 2014 kirjutasid, et administraatorite järgi otsustatakse Vikipeedia üle. Kuigi vist mingeid tööülesandeid adminnidel kirjas ei ole, siis kaastööliste korralekutsumine võiks ju eeldatavasti ühe administraatori ülesanne olla küll. Sel põhjusel arvasingi, et võiksid oma murest temale arutellu kirjutada. --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2017, kell 15:19 (EEST).
Ma reageerin alati, kui ma näen mõnitamist või muud sarnast. Aga ma ei saa seda hästi teha, kui ma ise olen ohver. Peale selle, pole eriti mõtet kirjutada dünaamilise IP-aadressi arutellu. Kohe siin all on nähtavasti sama inimene kommenteerinud. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:27 (EEST)
Andres, ma olen nõus, et kohtunik peab end asjas taandama, kui ta leiab, et tema erapooletus võidakse tugeva kahtluse alla seada. Aga ma ei nõustu, et kohtunik peab tingimata teise kohtuniku kutsuma, kui kohut solvatakse. --kanakukk (arutelu) 23. aprill 2017, kell 13:19 (EEST).
Minu meelest võrdlus kohtunikuga pole sobiv, sest kellelegi pole määratud kohtuniku rolli. Administraatori solvamine ei ole raskem rikkumine kui kellegi teise solvamine. Minu meelest me peaksime kaitsma üksteist, mitte niivõrd ennast. 194.150.65.150 23. aprill 2017, kell 14:26 (EEST)
Andres, "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!" (Matteuse 7:1–2) ei käi vast ainult nende inimeste kohta, kes on miskisugusesse instantsi kohtunikuna nimetatud, vaid üleüldiselt hinnangute andmise kohta. Isegi EKSS teab, et kohtunik võib tähendada ka "millegi, kellegi üle otsustaja, millegi kohta hinnangu, otsustuse andja" (vt 3. tähendus). Ma ei saa nõustuda, et sul puuduvad Vikipeedias bürokraadi staatuse privileegid (blokeerimine, administraatori staatuse andmine). Tahad sa nii mõelda v mitte, aga sisuliselt oled sa otsustaja rollis, ja mitte kuidagi teisiti. --kanakukk (arutelu) 24. aprill 2017, kell 12:36 (EEST).
Minu meelest ma ei tohi näiteks kedagi blokeerida selle eest, et ta mind solvas, ega põhjendada seda, et mind solvata ei tohi, sellega, et olen administraator. Andres (arutelu) 24. aprill 2017, kell 13:09 (EEST)

Ja vaadake Kasutaja arutelu:Neptuunium lõppu. Kus ma siin korrale kutsun? Muide, reageerida võib igaüks, selleks ei pea olema administraator. Aga mitte keegi ei tee välja, ja see, keda mõnitatakse, palub vabandust. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:31 (EEST)

Kohati tundub mulle, et see romaan siin kujutab Andrese võitlust Vikipeediaga. :)

Ei kujuta. Vikipeedia põhimõte on lihtne: kui tuvastad ilmse vea, siis paranda ära ja ära mõnita varasemaid kaastöölisi. Ning kui millegi põhimõttelise üle on arutleda, siis tee seda arutelulehel. Ja veel: viisakas inimene teeb kaastööd oma nime all. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. aprill 2017, kell 21:39 (EEST)

Tegelikult on muidugi tegemist osaga laiemast probleemist - internetist kaob asju, need kolivad teisele aadressile jne. Tegemist on muutliku keskkonnaga ja seetõttu on taoline kommentaar nagu resümees oma olemuselt kohatu, isegi eelmisel päeval töötanud link võib tänaseks kadunud olla. Sellega seoses: meil võiks olla mingi erilehekülg lehtedega, mille viimasest redigeerimisest on kõige rohkem aega möödas. Nendel lehekülgedel on ka kõige tõenäolisemalt taolisi probleeme, samuti võib eksisteerida vajadus nende ajakohastamiseks. - Melilac (arutelu) 20. aprill 2017, kell 11:24 (EEST)

Aga see ju on selline erilehekülg Eri:Vanimad_leheküljed  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. aprill 2017, kell 11:37 (EEST)
Mul on koguaeg mõte, et võiks välja kuulutada mitmesugused erilehtede talgud: "kaotada" artiklid, mida pole vähemalt 10 aastat uuendatud (hetkel 310), "kaotada" artiklid, mis on lühemad kui 200 baiti (hetkel 1090) jms. Arvulised väärtused võib ka teistsugused valida. Adeliine 20. aprill 2017, kell 14:38 (EEST)
Meil võiks olla ikkagi artiklitele personaalne lähenemine. Lihtsalt midagi kustutatada kustutamise pärast tundub imelik. Pelmeen10 29. aprill 2017, kell 18:29 (EEST)
Kaotamine ei tähenda siin kustutamist, vaid uuendamist, täiendamist jne. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 22:53 (EEST)
Näiteks artikli Heinrich II (Saare-Lääne piiskop) viimasest uuendamisest saab peatselt 10 aastat. Selleks aga, et sinna sisukamat teavet juurde saada, oleks vaja arhiivitööd, mis pole aga üleöö teostatav. Nii et ikkagi võiks personaalselt läheneda. Kalev Kask 29. aprill 2017, kell 23:15 (EEST)
See esimene plaan on küll hea, kuigi sellel Ahsoouse välja toodud leheküljel on mitmed leheküljed täpsustusleheküljed, millega väga midagi teha ei annagi. Sama hästi võiks redigeerida mõnd korralikult tehtud ümbersuunamist. Nende lehekülgede puhul, mis on aga omaette artiklid, olen taoliste talgute poolt. - Melilac (arutelu) 20. aprill 2017, kell 15:57 (EEST)

Minu meelest anonüümsel kirjutajal oli selles õigus, et kui teisest vikist viited üle võtta, siis tuleb neid ka kontrollida. 146.255.183.246 21. aprill 2017, kell 22:41 (EEST)

Viidete töökorras olekus peab veenduma, aga ta oleks pidanud seda resümees tunduvalt viisakamalt sõnastama. --Kuuskinen (arutelu) 21. aprill 2017, kell 23:28 (EEST)

Pildiparameeter 'püsti'[muuda lähteteksti]

Pildiparameeter 'upright' võiks olla tõlgitud kui 'skaleering'. Praegu on 'püsti', mis jätab mulje nagu oleks sellel midagi pildi püsti (versus pikali) seismisega tegemist. Cumbril 16. aprill 2017, kell 21:11 (EEST)

Ei poolda sõna "skaleering", sest võiks olla ikkagi eestikeelne ja see pole arusaadavam. Äkki siis "püstine"? Adeliine 16. aprill 2017, kell 22:21 (EEST)
'püsti' jääb nagunii alles ja ei kao kuhugi, sest see on juba igal pool lehekülgedel sees. See peaks olema mingi verb, sest parameeter ütleb, et pildiga tehakse midagi. 'Mastaapimine' on ka variant. Cumbril 16. aprill 2017, kell 22:37 (EEST)
Kui ma õigesti mäletan, siis upright ei ole seotud mitte pildi paigutusega vaid suurusega. upright=1,25 näitab pilti võrreldes kasutajaeelistustega 1,25 korda suuremalt, 0,5 poole väiksemana (vaikimisi väärtus on 0.75). Seega püsti on antud puhul minu meelest vale sõna ja tuleks ära kaotada. Ja kui nüüd sõnastust mõelda, siis pildimääratluses 'püsti=3' kõlab nagu päris imelikult.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. aprill 2017, kell 23:49 (EEST)
Õigesti mäletad. Kahjuks 'püsti'-st lahti ei saa, sest nagu öeldud on see juba kesteab paljudesse artiklitesse sisse kirjutatud. Mida saab, on see juhendi(de)st ära kaotada. Mis sõna siis sobiks selle asemele? Cumbril 17. aprill 2017, kell 00:08 (EEST)
Skaleeringuga võiks isegi nõus olla (inglise keeles öeldakse selle asja kohta, et see on scaling factor ehk siis skaleerimistegur /liiga pikk sõna/).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. aprill 2017, kell 00:20 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Mina "tõlgiksin" kui upright ;), vrdl "sputnik", taevavanker jne—Pietadè (arutelu) 17. aprill 2017, kell 08:48 (EEST)

Kui parameetrile lisada väärtus, siis näiteks "mastaap=3" sobiks minu arvates hästi. Aga kui on lihtsalt "mastaap" ilma väärtuseta, siis on jälle imelik. Tegusõna ehk siis "mastaapimine" oleks vist tõesti parem. Pooldan seda, mitte skaleerimist. Adeliine 21. aprill 2017, kell 23:52 (EEST)

Ilmselt on see selline sõna, mille tõlget on raske leida, aga kui ette satub, siis taipad, et see sobib. Muidu kui otsetõlget järgida, siis ka 'püstasend' kipub parem olema, kui see mis praegu on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. aprill 2017, kell 00:58 (EEST)
Siin on vist häda selles, et ingliskeelne parameetri nimi ka päris ei vasta asja sisule. Vähemalt ma ei saa aru, kuidas see võiks vastata, ükskõik kuidas seda lugeda, kas tegu-, omadus-, nimi- või määrsõnana. Cumbril 23. aprill 2017, kell 17:37 (EEST)

Toimetamismallid[muuda lähteteksti]

Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST)

Minu teada pole need kuskile kadunud. Vaatasin just hetk tagasi – kõik on ilusti alles. Pooleli-mall teiste seas. Oodake-mall pole vist kunagi seal redigeerimisakna all asunud. Selle võib lisada. Cumbril 27. aprill 2017, kell 00:41 (EEST)
Võib-olla on asi selles, et vaatasid redigeerimisakent mujal kui artiklinimeruumis. Toimetusmallide olemasolu aknas sõltub nimeruumist. Cumbril 27. aprill 2017, kell 00:53 (EEST)
Jah, nii on, ma ei teadnud seda. Palun lisa ka oodake-mall. 194.150.65.50 27. aprill 2017, kell 11:17 (EEST)

Redigeerimissõda artiklis "Raudteetransport"[muuda lähteteksti]

Artiklis Raudteetransport on redigeerimissõda, osa materjali on üle viidud artiklisse Raudteetranspordi kõikvõimalikud puudused. Siin on tarvis erapooletute moderaatorite abi. 194.150.65.50 27. aprill 2017, kell 11:08 (EEST)

Minu arvates tuleb asjad läbi arutada, mitte minna konfrontatsioonile, sest see töötab Vikipeedia huvidele vastu. 194.150.65.50 27. aprill 2017, kell 11:10 (EEST)

"Oranž saar"[muuda lähteteksti]

Kas keegi ehk teab öelda, kuidas oleks eesti keeles õige/korrektne kirjutada saare nimi: "Oranž saar", hiina keeles: 桔子洲 või 橘子洲.
Aitäh!—Pietadè (arutelu) 27. aprill 2017, kell 15:41 (EEST)

Mõlemad on Juzi Zhou (Júzi Zhōu) 'Mandariinisaar' (esimene võib olla ka 'Apelsinisaar'), mitte 'Oranž saar'. 146.255.183.246 27. aprill 2017, kell 16:01 (EEST)
Aitäh!—Pietadè (arutelu)

"Järsakult on tõusnud vikipedeerijate töövõimekus?"[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Teateid tiksub juurde ja juurde … ma ei ole infotehnoloogia spetsialist aga minule teadaolevalt võtsin kasutajalehel maha kõik vikipeedia teated ja jälgimisloendid - miks veel teateid saata? "Kas need on tapmisähvardused - oeh jah need veel õnnest puudu".

'Kuidas need mõned Chihuahuad mõtlevad omal jalul seisvale teadvusel Tiibeti mastifile taha keerata jääb arusaamatuks, kas rikošettiga?'

Mul on Teie 'uue-vikipeedia uue juhi' luba vikipeedias toimetada, mitte et see ülepea vajalik oleks - Beat It - I am the bad bitch & I don't wanna fit wherever...

Mariina 27. aprill 2017, kell 16:24 (EEST) alias Простота

@Mariina:Teateid saadetakse sulle sellepärast, et sa järjepidevalt keeldud oma materjalilehtedel kategoriseerimise reegleid jälgimast. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. aprill 2017, kell 16:38 (EEST)
Ta ei vaatagi kunagi neid teateid – "Kas need on tapmisähvardused".--Raamaturott (arutelu) 27. aprill 2017, kell 19:30 (EEST)
Minu meelest võiks sellise käitumise jätkumisel järgneda ajutine blokeerimine. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. aprill 2017, kell 20:07 (EEST)

Minu meelest see on nii, et inimene surutakse nurka ja ka nurgas ei jäeta rahule. Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 20:09 (EEST)

Paraku halvendab Mariina "oma nurgas" reeglite rikkumisega (kategooriate lisamise näol) otseselt paljude kategooriate kvaliteeti. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. aprill 2017, kell 20:49 (EEST)

Ja, mis selles ses nii arusaamatut on? Üks, näiteks, Marina, on kogunud endasse aastaid teadmisi, Eesti elanike maksudega toetatud haridussüsteemist, ja, inkognito mede 6igus ründab teda... Ja mis siis veel juhtuma peaks, kui selguks, et EW on nõustunud võtma pagulusse ca 1,5 miljonit nigeerlast... kas siis Putini makstud tegelased (täna just oli yts tegelane otse eetris) jäävad peale, ja V saab aint nentida, et see pole see...Pietadè (arutelu) 27. aprill 2017, kell 20:23 (EEST)

sorteeritavad tabelid automaagiliselt[muuda lähteteksti]

tere. küsimused programmeerijatele: äkki saaks teha nimekirjad selliselt, et kui lisad miskit, siis pannakse automaatselt tähestiku- või mis iganes järjekorda, no et seda saaks valida, kuidas nimekirja kuvatakse (vanuse, surmakuupäeva jne järgi).  ?

vastus EriliseleKonnale
kas sa mõtled neid? https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Sorting
--suwa 29. aprill 2017, kell 00:46 (EEST)

Vene isanimed[muuda lähteteksti]

Peeter Päll ütles vene isanimede kohta: "Minu teada küll mingeid piiranguid ei ole. ... Ka Eesti dokumentidesse saab soovi korral isanime kanda teise eesnimena; tõsi, selleks tuleks vist teha nime muutmise avaldus. ... See on rohkem tava küsimus. Meil tõesti elulooliste andmete puhul enamasti isanime ei märgita, aga mingit keeldu selleks pole."

Nii et see, et eesti keele reeglite järgi ei tohi vene isanime kasutada, on ümber lükatud. Andres (arutelu) 28. aprill 2017, kell 17:02 (EEST)

meie kultuuriruumis võiks minu arvates piisata, kui sulgudes olev kirillitsas nimi sisaldab isa- või emanime.
suwa 29. aprill 2017, kell 00:48 (EEST)
Esiteks, seda ei pruugita osata lugeda. Teiseks, see on nime osa, miks mitte seda entsüklopeedias täielikult ära tuua? Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 01:21 (EEST)
Mina olen nende äratoomisele eesti keeles vastu või kui siis tuleb seda teha kujul Ivan, Nikolai poeg, aga mitte Ivan Nikolajevitš.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. aprill 2017, kell 11:16 (EEST)
Miks? Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 12:45 (EEST)
Me ei peaks artiklites eesti keeles üldjuhul vene isanime ära tooma. Piisab sellest, kuid kirillitsas nimekujus ära tuuakse. Ma usun, et absoluutne enamus oskab seda lugeda küll. Velirand (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:05 (EEST)
Mis siis nendega teha, kes ei oska?
Sama loogika järgi võiks nime üldse ainult vene tähtedega kirjutada. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:15 (EEST)
Isanimi ei kuulu eesti nimesüsteemi ja me ei peaks seda nii väga esile tooma. Velirand (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:33 (EEST)
Mis puutub siia eesti nimesüsteem? Üldiselt me ju lähtume sellest nimesüsteemist, millesse nimi kuulub. Eestis ei tohi üle kahe eesnime anda, aga me toome ära kõik eesnimed, ükskõik kui palju neid on. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:44 (EEST)
Minu teada on eesti Vikipeedias tavapärane praktika, et artikli pealkiri esitatakse kujul, mis on juurdunud eesti keeleruumis ning artikli esimeses lauses lisatakse vajalikud selgitused: näiteks "Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart", vt Mozart. Sama korra järgi võiks toimida ühtegi võõrkeelt või traditsiooni eelistamata kõigi isikunimedega. --Andrus Kallastu (arutelu) 29. aprill 2017, kell 14:55 (EEST)
Minu meelest on isikuartiklid stiilis Vladimir Iljitš Lenin kõige ehtsam venepärasus (russism) - isegi, kui sellest endale aru ei anta. Olen sellele ka varem tähelepanu juhtinud. Kompromissiks oleks sulgudes venekeelsele nimele järgnev ladina transkriptsioon - nii, nagu teistegi mitteladina tähestikus kirjutatud nimede puhul. 2001:7D0:87C0:6880:2D68:A8:84C2:EA22 29. aprill 2017, kell 17:15 (EEST)
See "Sinu meelest" ei ole argument. Kus siis veel peaks vene keelt eeskujuks võtma kui vene nimede puhul? Ja miks ainult vene nimed on kõlbmatud, mitte näiteks hiina, korea ja vietnami nimed, mida me ei tee eestipäraseks ümber, tõstes perekonnanime tahapoole? Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:30 (EEST)
Ungari nimed, muide, tõstame ümber, aga hiina nimede puhul ei suuda enamik eesti vikipediste lihtsalt vahet teha, kumb on ees- ja kumb perekonnanimi. See selleks. Vene nimede puhul on isanimi ses mõttes tihti oluline, et esiteks on vene nimede seas korduvate osakaal märksa suurem kui eesti nimedes (seepärast kerkivad nt Eesti nimestatistikas vene nimed nii tugevalt esile) ja see tekitab natuke probleeme ning teiseks on ka eesti keeles vene isanimede äratoomisel suhteliselt tugev ajalooline traditsioon, mis praegu kipub muidugi taanduma (keeleoskus käib alla ning kohati kaldutakse rahvuslikku hüsteeriasse, just nagu kellegi isanime mainimine tõsimeelse rahvuslase maksast tüki välja rebiks) - näiteks Lenini puhul on see oluline, kuna suur osa kirjandust kasutab just nimelt seda nimekuju, mistõttu tõenäoliselt osa inimesi selle järgi ka otsib. Kuna eesti keeles on tegu tõesti taanduva traditsiooniga, oleks ehk mõistlik isanimesid mitte kõigile artiklitele kampaania korras läbivalt lisada, vaid kirjutada need, nagu eespool soovitatud, samamoodi põhinime taha sulgudesse kui kõik alternatiivsed täisnimed (ja vähemalt olulisematel juhtudel võiks olla ka suunamised). --82.131.109.135 30. aprill 2017, kell 17:38 (EEST)
Kui täisnimi on väga pikk, siis me oleme küll sulgudesse pannud, aga tavaliselt on piirdutud täisnime esitamisega artikli päris alguses (ja lühemat nime siis enam ei esitata).
Minu meelest on vene nimede puhul enamasti kohe isanimi ära toodud, viimasel ajal on hakatud neid nimedest välja võtma, ja selle vastu ma protestingi. Andres (arutelu) 30. aprill 2017, kell 19:35 (EEST)
Väljavõtmine on tõesti jabur. Oma veidraid vorme võtnud rahvuslusega lehvitamiseks on muud kohad, mitte teatmeteosed. (Analoogne näide on juba aastaid kestnud jõulusõjad.) Niimoodi jõuame varsti sinnamaale, kus kellegi meelest ei tuleb Ivan IV artikkel teisaldada nimekujule Juhan Julm (mis kah ajalookirjanduse eriti patriootlikust marginaaliast läbi on käinud). --82.131.109.135 1. mai 2017, kell 14:36 (EEST)
nohh, seda nimekuju on päris pikalt kasutatud, isegi NSVL-i okupatsiooniajal, vt ka
https://www.google.ee/search?q=%22Juhan+Julm%22+site%3Adigar.ee&
nt ka „Juhan Julm ja tema poeg Joann"
suwa 8. mai 2017, kell 12:18 (EEST)

Jah, on kasutatud, ja seda tulebki mainida. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 15:47 (EEST)

Mustandi nimeruumi loomine[muuda lähteteksti]

On ettepanek luua eestikeelsesse Vikipeediasse samuti mustandi nimeruum. Praegu saab artiklite jms poolikuid tööversioone hoida kasutajate alamlehekülgedele, aga see protsess võiks olla lihtsam ja selgem, kui mustandite tarbeks on eraldi nimeruum. Selline nimeruum on olemas ka nt ingliskeelses Vikipeedias. Arvamused? Ivo (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:40 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt suwa 30. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Daniel Charms (arutelu) 30. aprill 2017, kell 09:17 (EEST)
Symbol neutral vote.svg Erapooletu Mulle meeldib rohkem, kui iga kasutaja hoiab oma sodi ja eksperimente oma kasutajalehe alamlehtedel. Siis on kuuluvusega kõik selge. Mustandi nimeruum oleks koht, kuhu igasugu kraam aastateks unustada. Ja kuna mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma – igaüks võib sellega teha mis tahab. Katseks kustutasin maha Suwa tehtud kritselduse (millest ta arvas, et see on mustandi nimeruumis, ehkki tegelikult oli artiklite all) ja kohe oli kisa taevani. Cumbril 3. mai 2017, kell 22:34 (EEST)
Symbol neutral vote.svg Erapooletu Pigem võiks koolitööd olla mustandi nimeruumis. Ma kaldun ka arvama, et kui mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma. --Tiia (arutelu) 3. mai 2017, kell 23:03 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Tundub, et siiski on asjalik. Kui ikka unustatakse kauaks ajaks ja reeglid on olemas, siis pole probleemi. --Tiia (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:54 (EEST)

Kui mustandi nimeruum on kõigi oma, siis milleks midagi sinna panna? Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 00:08 (EEST)
Sama siin. Kui mustand on sisuliselt kõigile muutmiseks avatud, siis sama hästi võib asja kohe artiklisse panna. Vahet ju poleks: üks poolik lehekülg, mida kõik muuta saavad. Redigeerimiskonfliktid ja asjatu frustratsioon on garanteeritud.
Kasutaja alamlehekülgedele saab asju sisuliselt igaveseks unustada (ja õigusega). Mustandite puhul saame seada miskid ajalised reeglid. Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:30 (EEST)

Tehtud :) --Framawiki (arutelu) 5. juuni 2017, kell 22:45 (EEST)

Palun abi[muuda lähteteksti]

Kasutaja:Märt Põder vaidlustas artikli elektrooniline hääletamine Eestis. Riigi Infosüsteemi Amet pole e-hääletusega seoses autoriteet, sest selle valdkonna eest vastutab e-hääletuse komisjon ja riigi valimisteenistus, RIAl puudub nende teemade pädevus. Enne minu redigeerimist polnud artiklis ühtegi RIA blogi linki. Lõigu mis ma lisasin sai teada, et kui välismaalased ei suutnud kuidagi aru saada PKIst ja isikukoodist, hakkasime eristama i-valimisi e-valimistest. Anto Veldre on RIA analüütik, kes kirjutab blogis kõigile arusaadavalt. Eelnevas arutelus selgus ka, et Veldre pole Märt Põderile vastanud ja arvatavasti seetõttu on ta tõrges RIA blogi aksepteerimast. Hetkel tundubki, et Märt võitleb riigi vastu. Kõik muud viited sobivad aga RIA blogi ei sobi. Palun kedagi vahekohtunikuks. --Tiia (arutelu) 2. mai 2017, kell 15:31 (EEST)

Mina juba kirjutasin oma arvamuse artikli arutelusse. Mulle tundub, et Märt Põdral on selles õigus, et Tiia lisatud tekst on sellisel kujul sobimatu. RIA autoriteedi kohta ei oska midagi öelda, aga see pole siin minu arvates oluline. Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 16:29 (EEST)
Sisulisse külge süvenemata: kui üle ca poole artikli mahust moodustab kriitika, siis võiks see olla eraldi üksuses-artiklis, mille saavutamine "hoolsa" viidete "koondamise" järel ei ole lihtne ega vähest ajakulu nõudev ülesanne...—Pietadè (arutelu)

Allmärkuste mallid[muuda lähteteksti]

Proovisin ingliswiki sandboxis malle Mall:Efn,Mall:Efn-ua,Mall:Efn-lt,Mall:Efn-ur,Mall:Efn-lg koos vastava Mall:Notelist malliga, ja need toimisid kenasti. Eestikeelses aga ei tööta. Kas see peabki nii olema? https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Footnotes --90.191.199.140 4. mai 2017, kell 01:50 (EEST)

Igas Vikipeedia keeleversioonis on omad mallid. Meil selliseid malle loodud/siia toodud ei ole ja seepärast neid ka kasutada ei saa (on aga nt mall Märkus). Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 01:59 (EEST)

Teeme ära! talgud[muuda lähteteksti]

Kes Tartu kandis peab plaani Teeme ära! talgutel osaleda, siis nüüd sai registreeritud ka selline asi nagu Tartu vikitalgud. Toimuks see 6. mail kell 12–17. Kõik huvilised on oodatud. :) Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 19:22 (EEST)

Tervitamismall[muuda lähteteksti]

Protesteerin tervitamismalli kasutamise vastu. Minu meelest ei tohiks seda ilma konsensuseta teha, sest tervitus läheb siis justkui meie kõigi poolt. Kui keegi väga tahab just seda sõnastust kasutada, kopeerigu siis see endale ümber. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:36 (EEST)

See pole isegi mitte eesti keeles. Millega tutvuda? Väärakas lause.146.255.183.4 5. mai 2017, kell 15:53 (EEST)
Vikipeedias on hulk selliseid asju, mille suhtes on praktiliselt kõik nõus. Näiteks eesti õigekeelsusreeglite järgimine artiklites, KNAB-ist lähtumine jms. Teisalt on hulk selliseid asju, mille suhtes on inimestel eri arvamused ja kus igaüks talitab omamoodi. Näiteks viitemallide kasutamine, viidete vormistamine. Tervitusmalli kasutamine käib nende teiste asjade alla. Kui lugeda kõnealuse malli arutelulehekülge, siis ei ole näha, et selles küsimuses kuskilt otsast konsensus valitseks. Nii ei saa nõuda, et kui konsensust ei ole malli kasutamise suhtes, siis ei tohi malli kasutada. Sest konsensust pole ka malli mittekasutamise suhtes. Andres, tee hääletus, ja kui enamik arvab, et ei tohi tervitusmalli kasutada, siis on asi otsustatud. Mul isiklikult pole tervitusmalli kasutamise vastu otseselt midagi, ehkki saan aru, et mõnes olukorras on seda parem mitte teha. (Malli sõnastus on omaette teema.) Cumbril 5. mai 2017, kell 16:14 (EEST)
Minu põhjendus on see, et kui tervituses kasutatakse malli minu tahte vastaselt, siis ma tunnen, et mina olen vastu minu tahtmist tervitajate hulk arvatud. Malli kasutamine teeb tervitaja just nagu kõigi teiste esindajaks.
Mis aga puutub õigekeelsusse, siis see minu meelest konsensust ei vaja, sest õigekeelsus oleks vajalik isegi siis, kui keegi meist seda ei pooldaks. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:06 (EEST)
Mina nii ei tunne, et kui keegi kedagi arutelulehel tervitab, siis ta tervitab ka minu nimel. Arvan, et ta tervitab enda nimel – tema nimi ju seisab all, mitte Vikipeedia nimi. Kui robot saadaks kõigile automaatselt teate, siis see oleks Vikipeedia nimel. Cumbril 5. mai 2017, kell 17:25 (EEST)
Mina arvan ka, et tervitan oma nimel. Samas ma igat ühte ka ei tervita. Kõik oleneb sellest, mis kaastööd teeb ja kuidas. Vahel lisan malli Tere ja enda kommentaari lisaks. Mõtlen sellest seisukohast, millise malliga ma saan uut kaastöötajat. kõige paremini aidata. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:42 (EEST)
Olen kategooriliselt tervitamismalli kasutamise poolt. Terve kogukonna esindajaks ei tee ju uustulnuka silmis tervitajat mitte mall, vaid tervitamise fakt kui selline ning asjaolu, et uustulnukas ylejäänud kogukonda ei tunne. Malli kasutamine võimaldab kõigil tagada, et neid esindatakse viisil, millega nad nõus ja rahul on (või vähemalt lepivad). Vaidlusaluse malliga ma isiklikult siiski rahul ei ole, kuna lisaks keelevigadele jääb selles kõvasti puudu põhjalikkusest. Daniel Charms (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:32 (EEST)
Arvan, et Andres mõtleb, et kui kellelegi arutelulehele malliga ports juhiseid panna, siis see inimene võib tunda, et teda patroniseeritakse või et sellega näidatakse talle, et ta on keegi, kes ise ei suuda juhiseid leida vms. Ja tõsi on, et kuna Vikipeedias on inimesi igas vanuses ja kogemustepagasiga, siis on veidi imelik küll, kui kooliõpilane õpetab arutelulehel mõnd temast palju vanemat ja haritumat inimest. Aga ma arvan, et tervitusmalliga pandavat juhisteportsu – kui see on korrektse sõnastusega ja informatiivne – võetakse nagu ebaisiklikku ja poolautomaatset tervitust, mida see ju ongi. Kasutajad on piisavalt targad, et seda ignoreerida, kui neil sealt midagi võtta pole. Nagu keegi ütles, siis paljud veebifoorumid saadavad kasutajaile sellise automaatse tervituse, Vikipeedia tervitusmalliga pandud tervitus sobitub sellesse tuttavasse kogemusmustrisse. Patroniseerimine ja liigagar abistamine toimub pigem ilma tervitusmallita. Cumbril 5. mai 2017, kell 19:28 (EEST)

Seda ma olen nüüd õppinud, et ma olen arvatavasti erandlik selles, et mind palumata õpetusports häirib. Praegu ma räägin sellest, et malli kasutamine jätab mulje, et sõnad ei tule selle poolt, kes malli kasutab, vaid muu hulgas ka minu poolt. Kui keegi kirjutab ilma mallita, siis on vähemalt sõnad tema poolt.

Malli tekstis on raske (kuigi võib-olla võimalik) kokku leppida, aga see on võimatu, kui keegi leiab, et malli ei tohiks üldse kasutada ning keegi ei tohiks teda tervitades esindada. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 22:52 (EEST)

Kuigi ajaoost on näha, et kasutati malli, siis tegelikult jääb tekst nagu oleks ise kirjutatud. Mallil on 3. ülesannet
  1. tervitus
  2. lingid juhenditele
  3. juhend allkirjastamiseks, sest algajad ei oska algul allkirjastada ja pidevalt tuleb aruteludes õpetada.
Ma ei tea, miks sul on tunne, et see tuleb sinu poolt. Allkiri on ju olemas ja mall pole meie vormis. Hetkel on sõnastust parandatud aga kui kellelgi on veel sõnastamise mõtteid, siis andke teada. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 23:17 (EEST)
Kui keegi kasutab sõnastust "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja", siis ka ei tule sõnad tema poolt, ta on arutelulehele kopeerinud ühe väga kulunud väljendi. Kui ta ise tervituse sõnad välja mõtleks – vot siis tuleks need tema poolt. Keeruline juhtum, kui keegi tunneb, et mingite sõnade kasutamisel räägitakse ka tema eest. Cumbril 5. mai 2017, kell 23:28 (EEST)
Ei, mitte sõnade, vaid malli. Kas või kopeerige mallist, aga palun ärge kasutage malli. See on ikkagi näha, et malli on kasutatud. Andres (arutelu) 6. mai 2017, kell 00:17 (EEST)
Malli kasutamist on näha ainult juhul kui kasutaja vaatab lehe ajaloost konkreetse muudatuse detaile (miks ta seda tegema peaks?). Lihtsalt lähtekoodi vaadates pole malli {{subst:teretulemast}} kujul näha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. mai 2017, kell 00:32 (EEST)
See on täiesti minu isiklik arvamus, aga pean malliga tervitamist sobimatuks. Ma ise sain esimesel-teisel päeval pärast tehtud tööd Andreselt tervituse, mis käis ilmselgelt minu tehtu koha ja mida on praegugi hea vaadata. Kui selle asemel oleksid olnud juhendite lingid, oleksin arvanud, et mind peetakse harimatuks, sest enne tegevuse alustamist olin mitu õhtut Vikipeedia juhendeid lugenud. Samuti pidasin rumalaks rootsi viki automaatset tervitust, mis saabus umbes viis aastat pärast mu esimest parandust seal. Kui siis vastasin, et hei, ma olen juba aastaid eesti viki administraator ja siin olen ka juba viis aastat parandusi teinud, siis saabus kelleltki isiklik tervitus. Ise olen kirjutanud vähe tervitusi, peamiselt siis, kui sellele on mingi konkreetne juhis lisada, s.t tervitus on konkreetsele isikule ja näitab, et tema tehtut on märgatud. Ssgreporter (arutelu) 6. mai 2017, kell 01:12 (EEST)
Igale kasutajale tulebki isiklikult läheneda, mitte lihtsalt moe pärast malli panema. Seepärast valingi ma pöördumiseks 3 malli vahel ja sõltuvalt eelnevast kaastööst. Peaks mainima, et mina kasutan malli siis kui kasutaja on teinud uue artikli ja pole eelnevalt artikleid parandanud. Mina sain Andreselt tervituse alles aasta pärast siin nokitsemist ja alles siis tundsin, et mind on märgatud. Algul ma vist täiendasin ja uusi artikleid ei teinud. Hetkel käib jutt uute artiklite tegijatest, mis lihtsalt näha Uute kasutajate kaastööst. --Tiia (arutelu) 6. mai 2017, kell 02:14 (EEST)

Pooldan isiklikku tervitamist. Pooldan ka malli, mille võib tervituse alla panna. Või siis hiljem lisada, kui keegi märkab, et selleks vajadus. Aga kui inimesel on ehk ainult 1 küsimus ja siis keegi lisab suure hunniku informatsiooni - võib hoopis pea segamini ajada ja kaastöölise ära hirmutada. Pelmeen10 6. mai 2017, kell 14:01 (EEST)

Lisan mõnevõrra hilinenult, et kui ma noorem olin, siis häiris mind malliga tervitamine hullupööra, ma kahtlustasin, et mind kas peetakse lolliks või olen midagi valesti teinud. Aastaid hiljem, kui mind on eri projektides kümneid kordi malliga tervitatud, olen muutunud tuimemaks, aga nendesse projektidesse, kus mind pole malliga tervitatud, suhtun ikkagi suurema soojusega. Taivo 28. mai 2017, kell 20:48 (EEST)
Taivo, meil on nüüd sellised mallid, et arutelu lehel pole näha, et on kasutatud malli. Seda näeb ainult ajaloost. Viimasel ajal ei viitsigi keegi enam tervitada. Milleks energiat kulutada sellele, sest eelnevalt tuleb tutvuda uue kasutaja kaastööga. Me ei räägi siin lihtsalt "templi" panemisest. Kui juhendada ei tohi, siis tuleb see töö teha vanadel "kaladel". Seega jõudu tööle! --Tiia (arutelu) 28. mai 2017, kell 21:03 (EEST)

Uustulnuka hammustamine[muuda lähteteksti]

Minu meelest on lehel Kasutaja arutelu:Avatudylikool kasutatud liiga ründavat tooni. Märkusi konkreetsete artiklite kohta ei tuleks teha artikli arutelulehel. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 16:26 (EEST)

Ma mõtlesin, kas kirjutan arutelu lehele või ainult kasutaja lehele. Uus kasutaja ei pruugi osata suhelda erinevates kohtades ja seetõttu kirjutasin kõik tema lehele. Nii kui Googlesse teksti panin, lõi välja vana faili. See oli siiski kasutaja juhendamine ja polnud mõeldud teiste jaoks. Vahepeal askeldas Neptuunium, mida ma tähelegi ei pannud ja viimane tegevus on ka Neptuuniumi oma. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:49 (EEST)
Vaadake kasutaja arutelulehe ajalugu. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 22:56 (EEST)
Kas Sa pead silmas seda Avatudylikooli muutuse tühistamist? Minu meelest selle tühistamise kommentaar pole ründav. Seda enam, et olin sama mõtte juba varem pikemalt lahti kirjutanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. mai 2017, kell 23:08 (EEST)

Minu meelest selline tegevus summaarselt tekitab kirjutajal mulje, et ta pole siin oodatud, sest ta teeb kõike valesti. Ajaloost on ka näha, kuidas ta on reageerinud. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:22 (EEST)

Jah, uutele kasutajatele peaks jätma rohkem hingamisruumi ja mitte hakkama nende tööd kohe parandama, või õpetama, kuidas asju õigesti teha. Kui nad just ise abi ei küsi, või kui nad midagi sellist ei tee, mis lausa karjub silma (see on tunnetuse küsimus). Siia alla käib ka vastsete artiklite igasuguste toimetusmallidega üle külvamine. Olen ise selle vastu eksinud. Cumbril 8. mai 2017, kell 00:40 (EEST)
Mina poleks tõstnud ajutist materjali kasutaja lehele vaid kohe alamlehele või liivakasti. Hetkel see tekitaski segadust nii minus kui ka arvatavasti uues kasutajas. Tavaliselt kui mingi materjal teisaldatakse, siis antakse sellest ka teada, kus see on. Meil ju tavaliselt ei hoita artiklite mustandeid kasutaja lehel. Konflikt tekkiski selles, et uue kasutajaga tegelesid 2 inimest aga sellest ei tasu nüüd teha põhjapanevaid järeldusi. Hea on kui keegi tegeleb ka mõne uue kasutajaga. Kõigi jaoks pole meil ju aega ja tahtmist. --Tiia (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:54 (EEST)

Jah, hammustage parem Pelmeeni. :) Aga tõsiselt, uue tulija tehniline künnis on probleem mitut pidi. Ühelt poolt on siin samasorti reaktsioon nagu eestlasel välismaa poes, kus müüja kohe ligi astub ja kõiksugu asju pakkuma kukub: võeh, kõtt, kassasaadminema! Las ma vaatan rahulikult ringi. Teisalt pole suurt osa tavasid muidugi kirjas, kirjutatutest osa on tegelikult inglise vikis ja nende ametlik kehtivus siin on vaieldav (teoreetiliselt ei tule sealsed standardid automaatselt üle, pealegi on neid lihtsalt liiga palju) ning osa keelde on kehtestatud ainult mõne inimese peas (nagu siinsamas lähedal kirjeldatud keeld kasutada tervitusmalli). Selle kõigega harjumine võtab tõepoolest aega ja seni tuleb kõiki asju üle seletada. Ega neid kaht poole lõplikult ühildada saagi, alati tunneb keegi end torgituna. Samas häirib mind isiklikult palju rohkem, kui lollusi teeb keegi, kes staaži ja kogemuste järgi otsustades võiks paremini teada. Siis tuleb küll lootusetu masendus peale.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.109.135 (arutelukaastöö) .

Aitäh muheda kommentaari eest! Andres (arutelu) 10. mai 2017, kell 22:38 (EEST)

Mina mäletan, et minul oli väga abi kõigist märkustest, mis minu esimestel kuudel Vikipeedias minu arutelulehele kirjutati. Uutele tulijatele ei tohiks liiga palju "hingamisruumi" jätta, st jätta nende apsud kommenteerimata, sest kommentaar on väga tihti kasutaja õppimise seisukohast efektiivsem kui ootamine, et kasutaja ise asjast aru saaks. Ja kasutaja võib olla üldsegi tänulik (nagu mina olin), et teda juhendatakse, mitte ei jäeta iseseisvalt ekslema. Ning ka artiklite arengu seisukohast on kasulikum tegeleda puudustega kohe, mitte jätta need aastateks seisma (sest kui probleemse muudatusega ei tegelda täna-homme, kaob see viimastest muudatustest ja seega toimetajate vaateväljast).

Teine küsimus on, kuidas uutega suhelda. Olen kokku puutunud õppurite ja nende Vikipeedia-töödega. Mind on mitmel täiendkoolitusel haritud tagasiside andmise alal. Kuid ma leian, et mitmeid tagasiside andmise tehnikaid ja põhimõtteid on keeruline Vikipeedias rakendada. Näiteks on üks põhimõte, et kui tahad anda negatiivset tagasisidet (viidata puudustele), on sinna juurde kindlasti vaja anda ka positiivset (öelda, mis oli hästi). Teine on nö hamburgeri tehnika: alusta positiivsega, siis nimeta parandamist vajavat, lõpeta positiivsega. Vikipeedias on keeruline rakendada sellepärast, et esmatähtis ei ole autor, tema psühholoogiline seisund ja teadmiste-oskuste areng, vaid artikli kvaliteet. Autorile mõtlemiseks (positiivse tagasiside lisamiseks igasse kommentaari) on ressurssi vähe. Adeliine 13. mai 2017, kell 21:32 (EEST)

Jääb arusaamatuks, kas tegu on entsüklopeedia või suhtlusklubiga. No ei saa siin lasteaia kiitmispõhimõtteid rakendada. Teisest küljest loomulikult ei tohi uutelt nõuda asju, mida adminnid ise ei tee. Keda siia siis lõpuks oodatakse? Küündimatuse üleskiitmine ja "omade" hea töö materdamine viib/on viinud väärtusliku kaastöö.194.150.65.19 13. mai 2017, kell 21:47 (EEST)
Justnimelt: tegu on entsüklopeedia, mitte õppeasutusega. See tähendab, pole vaja tegelda kaastöölise õpetamisega stiilis "loe seda ja teist". Vaja on konkreetses artiklis konkreetne asi ära parandada, parandust arutelulehel põhjendada ning vajaduse korral esitada kinnituseks viide. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. mai 2017, kell 13:08 (EEST)
Kui vigu näed ja endal pole aega parandada (lihtsalt viskad pilgu peale), siis tuleb siiski märku anda, mis viga on. Neid toimetamise malle ilma selgituseta on vormitud siin vanasti väga palju ja mall ei ütle uuele kasutajale mida ta peab parandama. Palju suhtlust toimub ka resümees. Üks põhjus on juhendamisel see, et kasutaja õpiks õigesti tegema. Me ei tegele ju kõigi uute kaastöötajateega vaid mõne üksikuga. Vikipeedia on online õppeasutus, sest siin õpitakse viki tarkvaraga töötamist.
Kui näed probleemi, aga hetkel parandada ei jõua, võib ju alati lisada märkuse arutelulehele. Tehnilistes küsimustes oleks viisakas enne õpetama tormamist kas asi ise vaikselt ära parandada või oodata ära inimese küsimus. Praeguse teemapüstituse põhjus oli ju eelkõige selles, et tormati uustulnukat kamandama, enne kui too midagi üldse õieti teha oli jõudnud. Ja selline käitumine on loomulikult eemaletõukav. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. mai 2017, kell 18:58 (EEST)
Ma siis parem üldse rohkem ei panustaks. Olen isegi arutelu lehele kirjutanud ja siis küsitakse, kellele see on mõeldud. Ilmselt sa ei tea kõiki tagamaid. --Tiia (arutelu) 14. mai 2017, kell 19:35 (EEST)

Sageli tekib tunne, et autor vähemalt hetkel ei suuda tehniliselt paremini kirjutada ega midagi juurde õppida. Sel juhul pole mõtet temalt midagi nõuda, ja see võib olla ka kahjulik, sest ta võib loobuda kirjutamast, kui ta näeb, et tema tööga rahul ei olda. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 07:29 (EEST)

isikuartikli foto valimine[muuda lähteteksti]

Võiks tekitada soovituse, et isikuartikli malli-tabelis olev foto valitakse selline, millel inimene vaatab artikli sisse, mitte ekraanilt välja, s.t kui foto on lehel vasakus servas, siis näovaade on otse või ninaga paremale ja kui pilt on paremas servas, siis vaatab portreteeritav vasakule või otse. Nt hetkel kuumaks teemaks võiks olla Emmanuel Macroni artikkel, millel mina valiks "paraadfotoks" alumise, mis siis, et must-valge, kuid inimene vaatab ikkagi sinu poole, mitte kuhugi ekraanitaha ... suwa 8. mai 2017, kell 13:26 (EEST)

Jah, alumine pilt on etem. --Hirvelaid (arutelu) 8. mai 2017, kell 14:26 (EEST)
Minu arust on üsna ükskõik, kuhu täpselt inimene fotol vaatab (sobiks hästi ka nt see foto). Põhiline, et tegu oleks kvaliteetse (portree)fotoga, sest mingite kehvade piltide eksponeerimine teeb Vikipeediale häbi (ja selles osas on alumine foto selgelt parem). Samuti võiks foto esitleda inimest sellisena, nagu teda avalikkus tunneb (mõned näited; sportlase fotolt võiks selgelt välja tulla, et tegu on sportlasega, muusiku portreepilt võiks olla esinemiselt jne). Lisaks on siin kohati halb komme püüda artiklisse panna viimast saadaolevat fotot: prioriteetne peaks aga olema fotomaterjal ajast, mil inimene oli oma kuulsuse tipul (antud artikli puhul see küll probleemiks pole). Ivo (arutelu) 8. mai 2017, kell 15:00 (EEST)
nojah, kui lihtsad tõed on liiga lihtsad, eks siis võta ja hammusta natuke teadust ! :) s.t ntx Fittsi seadus. suwa 10. mai 2017, kell 22:22 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2017[muuda lähteteksti]

Oleks ettepanek teha suvepäevad Vana-Vigalas ning kutsuda sinna vikipediste ka Lätist ja Soomest. Ajaliselt pakuks välja vahemiku 29.–30. juuli. Mõtteid ja kommentaare? Ivo (arutelu) 15. mai 2017, kell 15:44 (EEST)

Nojaa, Läti poolt on ühistranspordiga sinna jõudmine muidugi keerukam küsimus, Soomest ei tohiks sinna saamisega vähemalt Helsingist raskusi olla. Talolinn-Riia bussid peatuvad Pärnus, aga kuidas on lood bussiühendusega Pärnu ja Vigala vahel? - Melilac (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:33 (EEST)
Küllap tuvastame minejate seast ka mõne autoomaniku ning pakime need autod hulgemini rahvast täis. Pärnu ja Tallinna poolt (ning Saaremaalt) on sinna saamine võrdlemisi hõlbus ja ajaliselt kiire (ning lätlased tuleksid küllap niikuinii autoga). Märjamaa jt maanteeäärsete kohtade ja Vana-Vigala vahel transpordiks on auto olemas. Ainuke koht, kust on ajaliselt ja logistiliselt keerukam kohale jõuda, on Tartu, aga küllap saab sellegi lahendada. Ivo (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:56 (EEST)
Pärnust, http://www.peatus.ee/#route_search;80261;22997
Märjamaalt tundub parem ühendus olevat http://www.peatus.ee/#route_search;123166;22997
suwa 15. mai 2017, kell 23:35 (EEST)
Loodan, et programmi kuulub ka kylaskäik Vigala chapteri kontorisse :) Daniel Charms (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:02 (EEST)

Vikipeedia:Suvepäevad 2017 Ivo (arutelu) 30. mai 2017, kell 02:01 (EEST)

Registreeruda paluksin siin Ivo (arutelu) 30. mai 2017, kell 23:15 (EEST)
Meenutan, et lähenevad Vikipeedia suvepäevad. Kes ei ole veel oma osalemissoovist teada andnud, siis nüüd on tagumine aeg seda teha.
Kui kellelgi on konkreetseid teemasid, mida suvepäevadel vaatluse alla võtta, siis ettepanekud on teretulnud (aga üldiselt oleks tarvilik, et asja arutamisest huvitatu ka ise kohal oleks, sest muidu on keeruline tulemust tagada). Ivo (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:33 (EEST)

Filtrid[muuda lähteteksti]

Kas keegi õpetaks, kuidas filtreid kasutada? Kuidas näiteks pisimuudatused sõela peale jätta? Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:23 (EEST)

Kui teed hiireklõpsu otsingu lahtrisse (ikoon luup - Filtri viimaseid muudatusi (sirvi või alusta tippimist)) ja valid loendist või tipid otsingusse Pisimuudatused. Teised aktiivsed filtrid kustutad. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:53 (EEST)
Ma tegin seda, aga pisimuudatused jäid alles.
Miks teised filtrid tuleb kustutada? Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:03 (EEST)
Sa soovisid "pisimuudatused sõela peale jätta" ehk, tahad näha ainult pisimuudatusi. Kui ei soovi, siis tuleb see (pisimuudatuste) filter kustutada. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:20 (EEST)
Kui see ka ei aita, siis peab vist Jälgimisloendist peitma pisimuudatused. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:23 (EEST)
Ma ei kasuta jälgimisloendit.
Kas ei saa kuidagi vana filtrite vormistust tagasi? See ei tööta ju. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:03 (EEST)

Võib-olla ma kirjeldasin valesti, aga minu meelest see, mis sõela peale jääb, läbi sõela minuni ei jõua. Ühesõnaga, mina ei taha pisimuudatusi näha. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:06 (EEST)

kas selline toimib?
https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&hideminor=1&limit=850
suwa 15. mai 2017, kell 23:51 (EEST)
Selles pole tõesti pisimuudatusi ja kuidas sa toimisid? --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 00:40 (EEST)
triki teeb hideminor=1 kui väärtus on 0, siis pisimuudatusi ei peideta. kui palju kuvada, seda numbrit saab ka käsitsi ise muuta (850 vms)
mobiilile ja tahvlile kõlbaba kahh vist https://et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&hideminor=1&limit=100
suwa 16. mai 2017, kell 02:38 (EEST)
Kui ma seda linki klõpsan, siis avab sellise aadressi ehk siis peaksin selle järjehoidjasse panema aga ma tahaks teada, mis "jamad" selle lingiga veel kaasa tulevad. Tavakasutaja ei lisa kuhugi väärtusi. Ja veebiaadress ka ei peaks see koht olema. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:48 (EEST)
mm, mul miski tavaline mozilla firefox ja miskeid erilisi stiile ja skripte kasutusel pole, seega mul sellist pahna URL-i lõppu ei lisata, ehk adminnid oskavad oletada. suwa 16. mai 2017, kell 02:53 (EEST)
Viimaste muudatuste lehel on üleval osas "Viimaste muudatuste seaded" ning sealt saab muuhulgas valida pisiparanduste peitmise (aga ka muud: nt enda muudatuste peitmise ning isegi tõenäoliselt heade muudatuste peitmise, et näha ainult arvatavalt probleemseid). Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:39 (EEST)
Minul pole kuskil näha Viimaste muudatuste seadeid. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:44 (EEST)
Sellist asja näen küll esimest korda. Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:03 (EEST)
Sul on administraatori õigused ja seega järeldan, et seda teistel pole. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:05 (EEST)
@Kruusamägi: Seda näed sa siis, kui lülitad beetafunktsioonide alt sisse 'Uued filtrid muudatuste ülevaatuseks'.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. mai 2017, kell 18:08 (EEST)

Hea küll, me saame vast kuidagi hakkama, aga süsteem peaks olema niisugune, et tavakasutaja sellest aru saaks. Juhendit ka pole. Minu meelest sirvida praegu ei saa. Andres (arutelu) 16. mai 2017, kell 09:18 (EEST)

Uued filtrid on väga lihtsad. Põhimõte on see, sulle näidatakse algselt kõiki muudatusi. Kui lisad mõne filtri, siis valid, et näidataks kõiki muudatusi, millel on küljes valitud tunnus. Kui sa ei vali filtris midagi, on kõik pisimuudatused tulemustes sees. Kui valid "Pisimuudatused", näidatakse ainult pisimuudatusi. Kui valid "Pole pisimuudatused", näidatakse kõiki tulemusi, mis pole pisimuudatused. Cumbril 16. mai 2017, kell 12:53 (EEST)
Kui sirvimine töötaks, siis oleks lihtne. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 15:27 (EEST)
Mismoodi see sirvimine ei tööta? Cumbril 17. mai 2017, kell 18:44 (EEST)

Praegu ma tippisin sisse "Pole pisimuudatused", aga kuidas seda filtrit aktiveerida?

Peale selle, tundub, et osa filtreid on konjunktiivsed, osa disjunktiivsed. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 15:32 (EEST)

Linnuke kasti filtri ette (kast muutub siniseks). Missugune filter on disjunktiivne? Cumbril 17. mai 2017, kell 18:44 (EEST)
Mul ei tule sellist kasti. Ka tippimine ei anna midagi. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)
Näiteks "Lehekülgede alustamine". See filter ei anna ainult neid muudatusi, mis on lehekülgede akustamised. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)
Selles suhtes on sul õigus, et kõik filtrid ei tööta ühtemoodi. Kategooriamuudatused, vikiandmete muudatused, logitoimingud ja robot on teistsugused. Need on teist värvi taustal ka. Cumbril 17. mai 2017, kell 23:31 (EEST)
Mul ei ole teist värvi taustal. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)
Tee kuvatõmmis avatud filtritest ja laadi Vikipeediasse. Kirjuta, mis veebibrausrit kasutad. Ma ei oska muidu aidata.
See teist värvi taust vist oli valeinfo, eile nägin nagu oleks need väljad olnud beežil taustal, kuid täna on kõik ühesugune valge. Cumbril 18. mai 2017, kell 18:36 (EEST)
Kui ei taha kuhugi faile üleslaadida, siis võib kasutada ekraanipildi tegemiseks näiteks https://app.prntscr.com/et/ Kopeerid veebiaadressi ja paned siia lingi. --Tiia (arutelu) 18. mai 2017, kell 18:41 (EEST)

@Andres: ootan endiselt kuvatõmmist või vähemalt brauseri nime ja versiooni. Cumbril 19. mai 2017, kell 20:54 (EEST)

Viimaste muudatuste "Pole pisimuudatus" EI TÖÖTA. Kuna metsikult on suurenenud pisimuudatused (näiteks Wikidata kasutaja lisab keelelinke või mõne "abimehega" tehakse parandusi), siis soovisin pisimuudatused eemaldada aga kui uuesti lehe avan, siis on filter kadunud. Võtan vasakult menüüst või brauseri järjehoidjast aga nii kui artiklit vaatama lähen, siis "Pole pisimuudatus" filter kaob ära. Kasutan Chrome'i. --Tiia (arutelu) 1. juuli 2017, kell 04:34 (EEST)

Võta eelistustest kaart "Viimased muudatused" ja määra seal. Kas siis ka ei tööta? Adeliine 1. juuli 2017, kell 15:36 (EEST)
Sellega töötab. Polnudki seda kohta enam meeles. Tegelikult võiks toimida ka filtrites. --Tiia (arutelu) 1. juuli 2017, kell 16:21 (EEST)

New notification when a page is connected to Wikidata[muuda lähteteksti]


JavaScript error[muuda lähteteksti]


Wikimedia CEE Meeting 2017: call for delegates and speakers[muuda lähteteksti]


Hääletus - Poliitika mallid[muuda lähteteksti]

Kas mallid Mall:Sotsialism, Mall:Liberalism ning Mall:Konservatism vajavad lippu ning vastavat värvitooni? Eriti riivab silma see punane värv sotsialismil. Nagu ma ka Kasutaja_arutelu:Neptuunium lehel põhjendasin: "Mallide ülesanne (sarnaselt kategooriatele) on mugav orienteerumine. Seega ei pea need üldse olema värvilised ning tõesti ei vaja ka lippu." Peaksid olema võimalikult neutraalsed, nagu ka terve Vikipeedia. Sooviks arutada, kas sellel teemal on vaja teha hääletus. --Pelmeen10 2. juuni 2017, kell 04:41 (EEST)

  • Symbol oppose vote.png Vastu. Need värvid/lipud on malli teematikale vastavad ja külgribade illustreerimine on igati positiivne, sest antud illustratsioonid (nagu ka artiklis olevad pildid/illustratrsioonid) lisavad artiklitele, kuhu külgribad paigutatakse, väärtust juurde. Samuti ei muuda väiksed lipud antud malle liiga kirevaks. Lisaks:
  1. Mallide illustreerimist kasutavad põhimõtteliselt kõik teised vikid.
  2. Tegu pole navigatsioonimalliga (kuigi aegajalt illustreeritakse ka neid). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 06:19 (EEST)
  • Symbol oppose vote.png Vastu. Nende mallide värvid ja lipud ei ole minu arvates lugejat häirivad ning muus osas nõustun Neptuuniumi põhjendustega. --Kuuskinen (arutelu) 2. juuni 2017, kell 11:35 (EEST)
Kuidas nimetada siis neid malle, kui need ei ole mõeldud navigeerimiseks? Pelmeen10 2. juuni 2017, kell 14:31 (EEST)
  • Symbol support vote.svg Poolt Ma võin küll aru saada värvidest, kuigi ka need tunduvad üleliigsena, aga need lipukesed seal mallides muudavad need lihtsalt inetuks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuni 2017, kell 22:18 (EEST)
  • Symbol support vote.svg Poolt Sel põhjusel, mis Ahsoous allpool esitas, ehk siis värvid pole ideoloogiatega üheselt kokku langevad. - Melilac (arutelu) 3. juuni 2017, kell 07:27 (EEST)
Arusaamatu kuidas saa
  • Symbol support vote.svg Poolt - elu ei ole mustvalge (antud juhul puna-kolla-sinine). Pelmeen10 3. juuni 2017, kell 15:14 (EEST)

Pole isegi arusaadav, mida see lipp tähendab ja kes selle kasutusele võttis. Lihtsalt "ilu" pärast on see täitsa mõttetu.146.255.183.167 2. juuni 2017, kell 15:43 (EEST)

Arvan, et need on võetud yle inglisvikist. Värvid tähistavad nende poliitiliste voolude traditsioonilisi lipuvärve - sinine oli näiteks Briti tooride traditsiooniline värv, punasega peaks asi olema ilmselge ning kollast kasutab näiteks europarlamendis ALDE ja meil mõistagi Reformierakond (kelle orav on kyll nähtavasti konservatiivne :). Eestis on see traditsioon muidugi veel õhukesevõitu, aga symboolika siiski kasutusel, nii et minu poolest võivad need lipud jääda. Daniel Charms (arutelu) 2. juuni 2017, kell 16:15 (EEST)
Daniel Charms seletas juba kõik lahti. Sotsialism on punane ja meil pole mõtet seda eirata ja neutraalsust taga ajada. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 18:21 (EEST)
Mille ta lahti seletas? Et inglise viki teab a soluutset tõde ja need lipud on enesestmõistetavad?146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 18:57 (EEST)
Soovitan strawmanide esitamise asemel Danieli sõnavõtt läbi lugeda. Muuseas need mallid on illustreeritud sisuliselt kõigis vikides, mitte ainult inglise omas. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:08 (EEST)
Soovitan rääkida eesti keeles. Vikpeedia ei tohiks igasugu meelelahutusmaailma lihtsustuste ning vilkuvate ja värviliste viledega kaasa minna.146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 19:11 (EEST)
Eesti keeles nimetatakse seda demagoogiavõtet vist õlgmeheks. Vilede ja vilkuvate värvide osas ei saa antud juhul nõustuda, sest need mallide puhul on kasutatud üsna lihtsaid illustratsioone. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:19 (EEST)
Anonüümne, (erakondade) sümboolikal on omad värvid ja need kõik on tulnud ajaloost. Teema algataja polnud sellest lihtsalt teadlik. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 19:13 (EEST)
Kõigepealt, me oleme siin üsna võrdselt anonüümsed, eksole. Aga kuudas saab väita, et kõik nende mallide alla liigitatud voolud ja liikumised just sellise värvi all on esinenud? Väitlejate asjatundlikkus lihtsalt ei tundu mulle veenev.146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 19:19 (EEST)
Kuna antud liikumiste esindajad on neid värve laialdaselt kasutanud ja paljudes allikates seostatakse neid värve nende liikumistega. Lugemist: Red flag (politics), Why is the Conservative Party blue?, Political colour, "blue for conservatism, red for socialism etc". jne - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:36 (EEST)
No ja muidugi - USA Vabariiklik partei, mis on oma olemuselt ka konservatiivne, kasutab punast värvi ja Jaapani Sotsiaaldemokraatlik Partei sinist (nagu ka USA Demokraatlik Partei). Kollane võib sama hästi olla mingi budistliku liikumise värv, kui liberaalide oma jne. Ja muidugi Keskerakond on meil ka väga rohelist ideoloogiat esindav jne. Nii et ei näe ma põhjust neid malle ka mitte värvilistena teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuni 2017, kell 22:31 (EEST)
Kasutades argumendina kahte eranditˇ väiteks, et punane värv ei esinda sotsialismi, on võrdlemisi kummaline. Seda enam, et jäetakse kõrvale punalipu ajalugu Red flag (politics) ja asjaolu, et globaalselt kasutavad punast värvi peamiselt siiski sotsialistlikud parteid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. juuni 2017, kell 16:31 (EEST)
Sorry, aga punalipp ei ole sugugi mitte (üksnes) sotsialismi esindav värv, vaid see on see, mida nimetatakse vasakuks tiivaks ehk siis siia käivad lisaks sotsialismile sisse sotsiaaldemokraatia, sotsiaalliberalism, kommunism, anarhism, feminism, (radikaalne) vabariiklus jne. Aga punane värv tähendas Prantsuse revolutsiooni ajal, millest see poliitiliste liikumiste puhul kasutusele võeti, algselt hoopis patriotismi. Ning rahutusteni Merthyr Tydfililis, Pariisi kommuunini ning Chicago töölisliikumiseni kulus veel aega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. juuni 2017, kell 17:16 (EEST)
See vajaks juba analüüsi ja võrdlemist. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 19:27 (EEST)
tegelt ajame selle arutelu täitsa jaburaks, ajalugu jms inimtegevust käsitlevad tagantjäreletarkused ei ole maitseta ja lõhnata ained, sellistel asjadel on isegi palju värve jne. suwa 2. juuni 2017, kell 22:18 (EEST)

nn isehakand usaldusisikud alustavad redigeerimissõda ilma kirjaliku põhjenduseta[muuda lähteteksti]

thnx juuser cumbril, enne lammutamahakkamist võiks lisada ka lause oma tegevuse põjendamiseks, samas pole ükski nn trastidjuuser viitsind mu küsimustele arutelulehtedel vastada juba päris mitu kuud, mis on üheselt tõlgendatav pahatahtliku käitumisena. palju õnne kogukond ! :P suwa 4. juuni 2017, kell 20:12 (EEST)

Nojah, põhjendada võiks küll.
Millistest küsimustest on jutt? Andres (arutelu) 4. juuni 2017, kell 20:23 (EEST)

Kui arusaamatuks jäi, miks tühistasin, siis kaks põhjust.

  1. Välislinke ei panda Viidete alajaotuse alla. See on kirjas Vikipeedia vormistusreeglites. Kuidas keegi üle 10 aasta Vikipeedia kasutaja olnu ikka taolisi vigu teeb, käib üle minu mõistuse.
  2. SpaceX on teinud üle 30 kosmosemissiooni, kõigist neist või enamikust on videod Youtube'is olemas. Mis selle viimase missiooni nii eriliseks teeb, et just sellele videole lingi panema peab? Välislinkide alajaotus pole koht, kuhu artikli teemaga lõdvalt seotud linke kuhjata. "Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu" (Mida Vikipeedia ei ole). Cumbril 7. juuni 2017, kell 19:36 (EEST)
Aga miks artiklil pole alajaotust Välislingid? Mina küll selles midagi halba ei näe, et mõnest missioonist ka link on. Tavaliselt lisataksegi viimasest sündmusest link kui eelnevaid pole. Muide välislinkide osast on võimalik teha ka edaspidi viiteid ja seega on see koht, kus saab kaasajastada artiklit. Hetkel tundub, et see on Cumbrili personaalne artikkel ja teised ei tohi sellesse panustada. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:17 (EEST)
Artiklil pole alajaotust Välislingid, sest keegi pole seda teinud. Mille põhjal see mulje on tekkinud, et see on minu personaalne artikkel? Tühistaksin samasugused muudatused ka teistes artiklites, kuid ma ei jõua neid kõiki lihtsalt jälgida; see artikkel on mul jälgimisloendis ja olen artikli teemaga hästi kursis. Cumbril 7. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)
Seega oleks võinud Suwa lingile lisada alajaotuse Välislingid ja poleks olnud mingit probleemi. Artikli ajalugu ju näitab, et enamasti täiendad ise seda artiklit. Hakkasid kaitsma ka seda ise ehk kuritarvitasid võimu. Kaitsma oleks pidanud keegi teine. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:47 (EEST)
Oleks küll olnud probleem, sest link on juhuslik ja niimoodi üksikuna ei sobi. Teiseks ei pea keegi kellegi järelt koristama. Kaitsmisega on nii, et meil on lihtsalt nii vähe kaastöölisi, et artikleid kahjustavaid muudatusi lastakse pidevalt läbi. Kui mina ei reageerinuks, siis jäänukski vigane muudatus sisse. Ideaalis peaks keegi teine kaitsma, kuid see lihtsalt ei toimi administraatorite puuduse tõttu. Cumbril 7. juuni 2017, kell 21:08 (EEST)
Samas võib lisada videod ka teistele missioonidele. Üksik video on ehk tõesti kummaline, ent kui lisamissoovi on, siis minu meelest taolised videod teevad asja paremaks küll. - Melilac (arutelu) 7. juuni 2017, kell 22:11 (EEST)
Mhmh. Kõige kergem ja lihtsam oleks lisada link Youtube'i kanalile. Cumbril 7. juuni 2017, kell 22:54 (EEST)

Nii siin nüüd asjad käivadki, ülbelt ja põhjendamata nullitakse. Teretylnud ja ainult robotid ja kopeermasinad. Võtke siis viitamisnõue reeglitest ära, kui adminnid aiult halba eeskuju näitavad, samal ajal algajaid kottides. Ja "entsüklopeedia" võib ka nüüd nimest ära võtta.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 146.255.181.169 (arutelukaastöö) .

Vormistustavadele mittevastaval kujul üsna juhusliku välislingi lisamine vale alajaotuse alla. Mulle on senini arusaamatuks jäänud, et kuidas lugupeetud Suwa selle sama asja vastu aastast aastasse ja artiklist artiklisse eksib.
Jah, Cumbril oleks võinud selle lingi ka nö korda teha, välislinkide alajaotuse moodustada ja sarnaseid linke juurde otsida, et moodustada terviklik komplekt, kuid täiesti adekvaatne reageering oli ka muudatuse tagasipööramine. Kui millegi vastu kisa tõsta, siis ainult Suwa käitumise osas. Cumbril pole midagi valesti teinud.
Ning redigeerimissõda ei alga tehtud muudatuse tagasipööramisest, vaid alles siis, kui tagasipööramise järel sama muudatust läbi suruma hakatakse. Ivo (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:49 (EEST)
Täpselt nii. Tänan, Ivo. Cumbril 7. juuni 2017, kell 21:08 (EEST)
Hetkel oli tõesti see link vormistuselt vale ja millegipärast ka mingist kindlast ajast. Tundub, et isegi vanad kalad ei oska vormistada. Seega ei tee paha kui resümees sellest märku anda. Võib olla siis poleks sellist olukorda tekkinud. Suwa tõesti ei saanud aru, miks muudatus tagasi pöörati. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 21:27 (EEST)

Tõlketalgute ja Kesk- ja Ida-Euroopa kevade artiklivõistluse auhinnatseremoonia[muuda lähteteksti]

Kõik vikipedistid ja Vikipeedia sõbrad on oodatud tõlketalgute ja Kesk- ja Ida-Euroopa artiklivõistluse ametlikule lõpetamisele, mis toimub 8. juunil kell 17 Euroopa Liidu Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4. Koosviibimisel antakse üle auhinnad ning saab kohtuda võistluse osalejate ja žürii liikmetega. Laual on suupisted ja joogid. Tere tulemast! Adeliine 6. juuni 2017, kell 20:24 (EEST)

Kategooria:Keskkonnareostus[muuda lähteteksti]

Puudub Kategooria:Keskkonnareostus, mida kasutada keskonnareostuste, neist põhjustatud haiguste ja haiguspuhangute (epideemiate) artiklite ülesleidmiseks. 2001:7D0:87C3:8680:884B:580B:BD54:E874 15. juuni 2017, kell 16:42 (EEST)

Soovitan alustada artikli loomist keskkonnareostus aga see ei ole takistuseks Kategooria:Keskkonnareostus tegemisel. --Tiia (arutelu) 15. juuni 2017, kell 20:21 (EEST)
Aga palun, tegin kategooria. Kas selle siin mainimine oli pigem üleskutse? Pelmeen10 16. juuni 2017, kell 05:28 (EEST)
Kui minu käest küsisid, siis tõesti soovisin, et keegi teeks. Kategooria tegemisel peab olema kursis, mis juba on ja kuhu sobib. Seepärast see teema siia loodigi. Tänan sind! --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 05:36 (EEST)
Tänan samuti, see oli tõepoolest märguande ja üleskutsena mõeldud. 2001:7D0:87C3:8680:884B:580B:BD54:E874 16. juuni 2017, kell 13:30 (EEST)
Nüüd tekkis väike segadus. Kategooriad Keskkonnaprobleemid ja Saastumine on kategooria Keskkonnareostuse ülemkategooriad ja seega peaks need artiklist eemaldama. Või tuleb muuta ülemkategooriaid. Näiteks Saastumine ära jätta ja jääks ainult Keskkonnaprobleemid? --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 21:23 (EEST)
Praktiline oleks teha eraldi kategooriad üldiste probleemide ja konkreetsete saastejuhtumite kohta. --193.40.13.163 21. juuni 2017, kell 17:55 (EEST)
Kui üldisemaks minna, siis Kategooria:Keskkonnaprobleemidele võiks lisada lihtsalt Kategooria:Probleemid. Artikkel Probleem saaks siis ka kategooria. Kas sobib? Millised on konkreetsed saastejuhtumid? --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 22:38 (EEST)
"Probleem" on natuke liiga üldine nimetus, kuna praktilises tarvituses pannakse suured keskkonnareostuse juhtumid ühte punti pigem muude hädadega (terrorirünnakud, laeva- ja lennuõnnetused, loodusõnnetused) kui probleemidega, mis on pigem häirivad ja lahendamist vajavad, kuigi võib-olla ka lahendamatud nähtused (nt sotsiaalprobleemid) või teaduslikku või filosoofilist mõttetööd pakkuvad küsimused või ülesanded (mida nimetatakse probleemiks ka pärast lahendamist, nt Fermat' probleem). Seepärast on küsitav, kas see sõna hõlmab üldse üht või hoopis mitut mõistet, mis peaksid jagunema mitme artikli vahel, mitte olema kohmakalt topitud "Siga ja kägu"-tüüpi artikliss Probleem (sel juhul langeb ära ka vajadus seda kategoriseerida). - Kui konkreetseid saastejuhtumeid otsida, siis esimesena meenuvad tööstuslikud juhud nagu Fukushima tuumaõnnetus (2011), British Petroleumi naftaleke Mehhiko lahes (2010-?), Tšernobõli katastroof 1986, Exxon Valdeze naftaleke Alaskal 1989 ja Bhopali gaasiõnnetus 1984; vt ka nt 25 Biggest Man Made Environmental Disasters In History, 7 Deadly Environmental Disasters j Top 10 Environmental Disasters. (Inglise viki loend en:List of environmental disasters tundub siit vaadates imelik, sest koosneb suures osas mitte konkreetsetest juhtumitest nagu mõeldakse eesti sõnadega "keskkonnaõnnetus" või "keskkonnakatastroof", vaid pikaajalistest tendentsidest, loodusnähtustest või isegi olenditest nagu Aafrika mesilased. Nähtavasti on mõistete liigendus meil ja neil erinev.) Eestis kustuvad kohalikud juhtumid mälust ruttu ja kuna Vikipeedia neid kuigi korralikult jäädvistanud pole, siis on neid ka veebist raske leida. See ei tähenda, et nt Muuga lahe naftareostus Kreeka tankerilt Alambra 2000. aastal artiklit ei vääriks (vt REOSTUS: Muuga lahe naftareostus Eesti suurim keskkonnakatastroof EPL, 25.09.2000). --82.131.109.135 22. juuni 2017, kell 19:52 (EEST)
Ka siin on olnud ja ilmselt on ka edasi pikemaajalisi tendentse, mille puhul sõna "probleem" kasutati - näiteks Maardu rebasesaba või Ida-Viru kaevanduste ja keemiatööstuse reostus. Ja nii Fukushima kui Tšernobõl on pikaajalise mõjuga (vaata näiteks Kamarovičy küla lugu. Probleem on pikaajaline, õnnetused juhtuvad, kuigi vahel võib probleem ka õnnetusest tuleneda. - Melilac (arutelu) 23. juuni 2017, kell 09:58 (EEST)

Mall:Veebiviide[muuda lähteteksti]

Avastasin vormistuse vea mallist {{veebiviide}}, mida saab näha välislinkide all artiklis Paavo Järvi ehk Priit Kuusk (17. detsember 2008). Paavo Järvi juhatab Saksamaal Beethoveni IX sümfooniat. ERR uudised.

Kuupäev on vales kohas. Malli näidetest loen välja, et see vormistatakse nii siis kui kasutatakse arutori nime(sid). Ma tean, et see mall on vigane aga kas saaks välja "aeg" kuvamist lisada lõppu? --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 06:03 (EEST)

Ei ole ju vales kohas. See on teadlikult nii tehtud, et kuupäev oleks autori nime järel ja minu meelest näiteks sinna see kõige paremini sobibki. Seda enam, et teadustöödes jne viitatakse samuti sellist stiili kasutades. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 14:20 (EEST)
Keegi ei viita malliga veebiviide teadusartiklile. Kuupäev on vales kohas. Ivo (arutelu) 18. juuni 2017, kell 18:12 (EEST)
Võibolla väljendasin end halvasti. Igastahes pidasin silmas, et üldiselt (ehk siis ka Vikipeedia väliselt) viidates pannaksegi kuupäev autori nime taha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 19:04 (EEST)
Kui meie siin nii ei tee, siis järelikult ei sobi meile ka selle malli tekitatav tulem. Ivo (arutelu) 18. juuni 2017, kell 19:55 (EEST)
Ei tee? Seda ma ausaltöeldes ei teadnudki. Muidu näiteks teised viitemallid (Cite journal, cite book jne) tekitavad ju kuupäeva samasse kohta (autori nime taha), ja ma ise olen kogu aeg, isegi käsitsi kirjutades, nii viitanud. Teistes wikides on ka viitemallides selline (avaldamise kuupäev autori nime järel) stiil kasutusel, rääkimata ülikoolidest jne. Arusaamatu, et miks siin teistmoodi olema peaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 20:21 (EEST)
Käsitsi me paneme tegelikult kogu aeg lõppu, isegi nimede puhul. (Nimi: Pealkiri...) Kuna välislinkide all oli selline vormistus, siis see paistis silma. Kuna need on üle toodud inglise vikist, siis see viga võib tõesti olla ka teistel. Kahjuks just nimede lisamisel. --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 20:30 (EEST)
Ma jällegi olen arusaanud, et lõppu käib hoopis allika kasutamise kuupäev. Lisaks vähemalt mina ei nimetaks seda endiselt "veaks". - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 20:32 (EEST)
Just nad on seal lõpus kõrvuti. Enne kirjutamise kuupäev ja siis vaatamise kuupäev. Kui artiklil on kuupäev olemas ehk blogi-artikli postitus, siis mina vaatamise kuupäeva ei lisa, sest artikli kuupäev ei kao kuhugi. --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 20:36 (EEST)

Ma ei ole mitte kuskil säärast vormistust näinud, kus kuupäev lisatakse autori nime taha. Aastaarv küll, aga kirjes seegi ilma sulgudeta. Andres (arutelu) 18. juuni 2017, kell 22:57 (EEST)

Lingi täpsustused[muuda lähteteksti]

Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST)

jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--Estopedist1 (arutelu) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)
näen, et oled (kasutaja:Ahsoous) teinud lingi Meeletu maailm (Terminaatori laul), ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent Terminaator desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--Estopedist1 (arutelu) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST)
Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)
Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime Kategooria:Muusika kategooriad riigiti ja aastaid Kategooria:Albumid aastati, artiklites mitte. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST)
kasutaja:Ahsoous mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "Parim päev (album)" või "Absoluutselt (singel)" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette ja on ju kindlam lisada link Parim päev (Getter Jaani album), võrreldes lingiga Parim päev (album)--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:19 (EEST)
et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu jätkub Üldises arutelus: Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:19 (EEST)
Mitte artikkel ei pea tingimata olema pikema pealkirja all, vaid sinna tuleks ümbersuunamine teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuni 2017, kell 10:32 (EEST)
Muide, Getter Jaani albumi puhul võimalik, et ka artikli pealkiri võiks olla täpsustusega (Getter Jaani album), sest on olemas film "Parim päev" (originaalpealkiri "Самый лучший день"), millele lisaks on olemas ka filmi (mitteametlik) soundtrack, aga see selleks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuni 2017, kell 10:42 (EEST)
Vikiprojekt Muusikud on meil paigas, kuidas käituda. Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Vormindamise juhend#Artikli nimi on kirjas: Albumi nime täpsustus võib olla ... (album). Kui on palju sarnaseid albumeid, siis on soovitav teha (esitaja nimega omastavas käändes album). Näiteks (Britney Spearsi album). Singli puhul kirjuta artikli täpsustuseks kas ... (laul) või kelle laul, näiteks Songbird (Oasise laul). Tuntud laulude esitajatele lisatakse ainult nimi, näiteks Last Christmas (Birgit Õigemeel), sest põhiartikliks jääb tuntud laul ja täpsustuseks ei sobi panna selle näite puhul "Birgit Õigemeele laul" (ei ole ju). Artiklis tuleb plaadi liik linkida. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 19:25 (EEST)

Veel kord viitamisest: puiselt ja punaselt[muuda lähteteksti]

Järgnev jutt on mõeldud niihästi staažikatele vikipedistidele kui ka algajatele, kuna nähtavasti ei ole isegi aastad tegevust Vikipeedias mingi garantii, et inimene saab aru, mis on viitamise mõte ja kuidas peaks viitama, et viitamisel mõte oleks. Kirjutan värske masenduse ajel, mille otsesele allikale ei hakka viitama. Esiteks tunneksid sel juhul mingid tegelased, et jutt käib nende pihta ja võtaksid isiklikult, mitte õppust. Teiseks tunneksid sel juhul kõik ülejäänud, et nemad ei puutu asjasse. Aga puutuvad küll. Jama oled kokku keeranud just Sina! Vaata nüüd oma hingesoppi ja mõtle järele. Niisiis:

Viitamisel on Vikipeedias mitu funktsiooni. Esiteks peab saama viitega varustatud väidet sedaviisi kontrollida. Kas seal ikka on päris nii öeldud? Äkki ei saanud vikipedist võõrast keelest aru? Äkki tegi näpuka? Äkki ei saa ta üldse millestki eriti hästi aru? (Olgem ausad, eks me kõik tea mõnd näidet, igaüks erinevat - Vikipeedia on nagu korteriühistu koosolek.) Aga võib-olla ajas ka teadlikult jama ja püüdis lugejaid eksitada. Eks kõik on võimalik ja selle vastu aitabki viitamine.
Teiseks võimaldab viitamine entsüklopeedias lühidalt kokku võetud teemasse süveneda, pöördudes kasutatud allikate poole, mis üldjuhul peaksid olema põhjalikumad kui entsüklopeedia. Vikipeedia asi on teha kogu maailma teadmistest lugemiskõlbulik ja võhikule arusaadav kokkuvõte, mitte kõik teadmised hunnikusse kopeerida. Muidu oleks meil siin telefoniraamatute kogu.
Kolmandaks ei ole ilma korrektse viitamiseta võimalik teada, mis ajast mingi viidatud fakt pärineb. Suur osa Vikipeedias esitatud infost aegub, olgu jutt kellegi töökohast, firma või asutuse asukohast või lihtsalt statistikast (mida meil on Kohutavalt Palju). Statistika ilma konkreetse allika ja ajamääranguta on mõttetu ja kasutu. Mida ütleb ühe valla elanike arv, kui ma ei tea, kas see pärineb aastast 1995, 2005 või 2015, enne või pärast naabervalla allaneelamist või statistikaameti arvestusmetoodika muutumist?
Lühidalt, lihtsalt ja kellegi jaoks kindlasti liiga otsekoheselt: kui sa arvad, et ükskõik millise arvu viiteks kõlbab "Statistikaamet" ilma viiteta konkreetsele tabelile või uuringule andmebaasis ja kuupäevata, millal see sealt võeti, siis sa oled Väga Rumal Inimene.
Üldse on ükskõik kelle veebist leitud kõikvõimalike andmete puhul üksnes avalehele viitamine üsna tühm mõte. Kodulehed on suured ja haralised, nende eri osad pärinevad tihti eri aegadest ja väidavad eri asju. Üks üldviide ei tõesta midagi. See on sama loll kui mõne kooli õpilaste uurimistöödes (nimesid nimetamata) juhendi kaudu juurutatav komme viidata konkreetsete väidete korral ikkagi ainult tervele raamatule, lehekülgi mainimata. See tühistab viitamise mõtte kui niisuguse.
Korrektsel viitamisel on veel üks funktsioon. Nimelt kipub suur osa veebiallikaid kõduma. Kodulehtede sisu muudetakse (näiteks seesama statistikaamet ei salvesta andembaasi lehtede vanu versioone mitte kuhugi, uued andmed kirjutatakse eelmiste peale ja kui sa vaatamise kuupäeva külge ei pannud, siis järgmine lugeja leiab, et sa valetasid, arvud on hoopis teised), lehti nimetatakse ümber ning kaovad ka terved saidid. Lingikõdu vastu saab võidelda kahel moel. Esiteks: kui viites on antud näiteks leheartikli pealkiri, saab teksti otsida üles ajalehe uues veebis või hea õnne korral mõnes peeglis. Teiseks: kui on konkreetse veebikülje aadress, saab seda otsida Internet Archive'ist. Kui kumbagi pole, siis palju õnne, sa oled teinud täiesti mõttetu viite ning selles pole süüdi miski muu kui su enda rumalus. Oleksid võinud viitesse samahästi kirjutada "Naised saunas rääkisid" või "Allikas: Internet", nagu anonüümseks jääda sooviva Kaarel T. ajal oli Sirbis kombeks varastatud fotode alla kirjutada.
Kogu see jutt konkreetsusest ja täpsusest kehtib paberallikate kohta täpselt samamoodi kui veebis. Kui keegi viitab raamatule, ütlemata, millisest väljaandest (aasta, kirjastus, ilmumiskoht) seda lehekülge otsima peab, vannun ma neid kõiki otsides ja lapates tulist kurja ning ei pruugi viidatud väidet lõpuks ikkagi leida. Kui ajalehe puhul pole konkreetset kuupäeva ja soovitavalt ka lehekülge, siis on sellest väite allika leidmine lootusetu.
Sellest, kui masendav on olukord eesti Vikipeedias viitamisega, annab tegelikult tunnistust ka sisu. Olen üsna kindel, et igal aastal otsib vähemalt mõni tuhat õpilast, õpetajat, tudengit ja õppejõudu siit ülevaadet teaduslikust viitamisest ega leia. Artiklis Viide on mingi kasutu jama ning artiklit Viitamine pole üldse. Mitte, et Vikipeedia viitamisreeglid mõne üldtunnustatud süsteemiga nagu APA täielikult ühilduks, oh ei. Aga kui meil endilgi pole kohta, kust võrdlusmaterjali järele vaadata, mis sealt siis ikka oodata. Teaduslike viitesüsteemide eesti keeles läbikirjutamine kohalikest tavadest lähtuvalt on muidugi suur töö (mõni infoeriala tudeng võiks selle magistritöö teemaks võtta) ja tõenäoliselt ei võta seda keegi ette, tüüpilisest toortõlkest oleks sedavõrd täpsust vajava teema korral aga samavõrd kahju kui kasu. Nii et on nigu on.
Seega ainus, mis teha saab, on ise korralikult viidata. Mitte, et ma usuks, et keegi mind kuulab, kõik on ise targad. Aga vähemalt saan ennast välja elada, kui ütlen:
Pane viitesse konkreetne veebileht JA selle pealkiri võimalikult täpselt. Kirjuta üles avaldamisaeg, kui see seal antud on, JA aeg, mis seda vaatasid. Kui on võimalik viidata eri aadressidega, kasuta staatilist (näide: teadusraamatukogude kataloog Ester). Ning kui kasutad statistikat, pane viitesse kõik, isegi kui sa sellest hästi aru ei saa: veebisait, veebikülg, andmed algselt produtseerinud uuring, kõik sealjuures antud daatumid, tabeli või graafiku pealkiri ning kuupäev, mil sa seda seal nägid.
Viite puudumine on vahel parem kui rumaluse ja laiskuse tõttu mõttetu viide, kuna niisugune viide jätab esmapilgul väitest usaldusväärsema mulje, mida see tegelikult ei vääri. Lugeja usub ja saab petta.
Ja ceterum censeo: kurat võtaks, ära kasuta väljendeid nagu "praegu", "hetkel", "viimastel aastatel" jne, mis viitavad olevikule ilma seda määratlemata. Kümme aastat hiljem loeb keegi sinu ajamääratlust ja arvab, et sa oled idioot. Ja kahjuks on tal õigus. --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 25. juuni 2017, kell 14:39 (EEST)
Lisaksin mõned mõtted... Teiseks võimaldab viitamine entsüklopeedias lühidalt kokku võetud teemasse süveneda, pöördudes kasutatud allikate poole, mis üldjuhul peaksid olema põhjalikumad kui entsüklopeedia. Vikipeedia asi on teha kogu maailma teadmistest lugemiskõlbulik ja võhikule arusaadav kokkuvõte, mitte kõik teadmised hunnikusse kopeerida määratleb vikipeediat muidugi isiklikult. Princetoni ülikoolis töötav spetsialist võib artiklit kirjutades muidugi viidata oma ülikooli raamatukogus asuvale rariteetsele teosele, aga selle viite eesmärk ei saa kindlasti mitte olla (igal) lugejal kasutatud allika poole pöördumise võimaldamine.
Tekst Lingikõdu vastu saab võidelda kahel moel. Esiteks: kui viites on antud näiteks leheartikli pealkiri, saab teksti otsida üles ajalehe uues veebis või hea õnne korral mõnes peeglis. Teiseks: kui on konkreetse veebikülje aadress, saab seda otsida Internet Archive'ist. Kui kumbagi pole, siis palju õnne, sa oled teinud täiesti mõttetu viite ning selles pole süüdi miski muu kui su enda rumalus on muidugi rumalus. Esiteks: sajaprotsendilist garantiid ja kaitset lingikõdu vastu paraku pole. Teiseks pole ka taoline viide teatud juhtudel mõttetu. Kui keegi on seda viidet kontrollinud, leidnud, et kirjutaja sai tekstist aru ja ei teinud kirjavigu sisse, ja on ära märkinud, et viide on üle vaadatud, siis on viide mõttekas isegi pärast seda kui ta enam ei tööta. Enne internetti kirjutati palju raamatuid ja mõningate sisu teame me ainult seetõttu, et teised autorid on neile viidanud. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 15:44 (EEST)
Parem oleks mitte nimetada rumaluseks. Sellised avaldused solvavad asjatult. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:32 (EEST)
Õigust räägid. Paraku pole siin tarka lahendust loota; kes siin lahendust teaks, saaks ilmselt Jimbo Walesi isikliku tänukirja. Sellist isikut, kes nimelt kõik viited üle kontrolliks ja neid permanentselt mõttekaks muutes üle kinnitaks, isetegevuslikus entsüklopeedias kardetavasti ei teki, aga igat netiviite sajakilomeetriliseks vedamine lootuses, et see kõik ka sajand hiljem leitav on, on Sisyphose töö, eriti kui tegemist on oma andmeid uuendava ja vanu versioone mitte salvestava portaaliga. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:48 (EEST)
Küllap parem jah (mitte nimetada), aga kui ikka ajab hinge täis... vähemalt on näha, mis juhtub, kui viited on viletsad? "Üldse on ükskõik kelle veebist leitud kõikvõimalike andmete puhul üksnes avalehele viitamine üsna tühm mõte." - lisaksin, et mõned lehed teisendavad ka täpsema artikli juurde viiva aadressi lihtsalt avalehe omaks, mille peale viitaja ei pruugi tulla. Aga viitamisest üldisemalt võiks artikkel olla küll, muuhulgas ka teadusartiklite andmebaasides kasutatavast "automaatviitajast", mis viite olulisemate avaldajate nõuete järgi korraldab. --.Toon (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:56 (EEST)
lingikõdu on väga tõsine teema. Ise ma viidates vastava URLi küll alati siin (http://archive.org/web/) salvestan, ent mõnda URLi salvestades selgub, et peal on nn robotikaitse ja selliseid URLe polegi võimalik tulevikuks salvestada. Võib muidugi mõelda, mis juhtub kui see (http://archive.org/web/) hingusele läheb. Huvilisele veel: en:Wikipedia:Link_rot--Estopedist1 (arutelu) 26. juuni 2017, kell 10:27 (EEST)

Lisaks veebiarhiivile on olemas ka digari kohalik

tundub täitsa võrreldav miskist aastast alates

miski areng on olnud, kui mõned aastad tagasi ei saadud aru, et tohib üldse veebiarhiivi koopialehele viidata, siis nüüd on suhtumine talutavamaks muudetud. suwa 26. juuni 2017, kell 13:38 (EEST)

Kasutaja:Mariina 2[muuda lähteteksti]

Palun vaadake Mariina kaastööd. Võtke kohe ette 1000 või 2000 viimast muudatust. Näete, et Mariina on need peaaegu eranditult teinud enda nimeruumis, lisades sinna megade kaupa läbitöötamata teksti. Seda teksti on lihtsalt liiga palju selleks, et keegi (vahest peale tema enese) suudaks seda läbi töötada. Järelikult on ta seda teinud üksnes enese, mitte teiste tarbeks. Kuigi igaüks tohib enda nimeruumi mõistlikkuse piires koondada mitmesugust teavet, on Mariina selgelt mõistlikkuse piirid ületanud ja rängalt rikkunud reeglit, mis keelab Vikipeedia kasutamise isiklikuks otstarbeks (vt Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole#Vikipeedia_ei_ole_isiklikuks_kasutamiseks_mõeldud_veebiruum_ega_-leht). Soovitan kogu Mariina materjali kustutada ja kui selline käitumine korduma peaks, siis blokeerida. Mariinal omakorda soovitan kõik need leheküljed kopeerida omaenda kodusesse arvutisse ning hoida ja täiendada neid seal. Ühtlasi meenutan, et kui läbitöötamata materjali hakata lisama enda nimeruumi asemel artiklitesse, võib seegi olla karistatav ja selliste muudatuste tagasikeeramine ilma sisulise aruteluta võib mõnikord olla põhjendatud. Artiklitesse tuleks lisada eeskätt läbitöötatud ja korralikult vormistatud teavet. Taivo 26. juuni 2017, kell 14:21 (EEST)

Minu meelest on selline lähenemine ebakonstruktiivne. Mariina on kirjutanud artiklitesse nii, nagu ta oskab, ja tema teksti on massiliselt välja visatud. Nähtavasti sellepärast ta artiklitesse enam ei kirjuta. Aga Vikipeediasse ta kirjutab ikkagi teiste jaoks, mitte ainult enda jaoks. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)
Me peaksime vaatama ikkagi mitte seda, mida keegi tahab, vaid seda, mis on välja kukkunud. Ta võib ju mõelda, et kirjutab seda teiste jaoks, aga välja kukkus ikkagi nii, et üksnes enesele. Kui valida: kas on parem, et jätkab sedasi või et ei kirjuta üldse, siis parem ärgu kirjutagu üldse. Taivo 26. juuni 2017, kell 16:10 (EEST)
Minu meelest on parem, kui ta niimoodi jätkab. See materjal on olemas ja seda on võimalik kasutada, vajaduse korral ümbertöötatud kujul. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:37 (EEST)
Minu meelest ei ole siin küsimus selles, et Mariina rikub reegleid, vaid selles, et Andres, õigustades sellist reeglite rikkumist, kuritarvitab võimu ja usaldust. --VillaK (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:46 (EEST)
Mul ei ole siin mingit võimu, ja ma lihtsalt esitan oma arvamuse. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:55 (EEST)
Võimu kasutamine ei seisne alati tegutsemises, vaid see võib seisneda ka tegevusetuses kui ollakse olukorras, kus administraator peaks reeglite kohaselt tegutsema.--VillaK (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:04 (EEST)
Millisest reeglist Sa räägid? Kas sellest, et Vikipeediat ei tohi isiklikuks otstarbeks kasutada? Minu meelest see juhtum ei käi selle reegli alla.
Meil on siin hulk administraatoreid. Olulised ja vaieldavad asjad otsustatakse ühiselt ja ka mitteadministraatoreid kaasates. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:23 (EEST)
Sarnane kaasus on siin varem päevakorral olnud. Umbes paar aastat tagasi hüppasid toonased administraatorid Epp ja Pikne peale Bioneerile ehk nüüdsele Estopedistile, et tema 300+ kasutajalehe alamlehte on Vikipeedia kettaruumi kasutamine isiklikuks otstarbeks. Asi tituleeriti reostuseks. Fakt on see, et Andrest siis Estopedisti kaitsmas polnud, vaid oli Andreski märkuse tegijate hulgas. Muidugi ei ole need juhtumid päris identsed ja seega saaks ilmselt ka argumenteerida, et "see oli hoopis teine asi". Ent kui reeglite tõlgendamine sõltub siiski niivõrd palju tõlgendajatest ja nende tõlgendajate isiklikest sümpaatiatest-antipaatiatest – ehk teisisõnu, kasutatakse kummijoonlaudu – siis on kuri karjas. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 07:22 (EEST)
Minu märkus puudutas massilist teisaldamist. Selle kohta, kas neid lehti tohib olla, ma vähemalt viidatud kohas arvamust ei avaldanud. Ma olen sellise tegevuse suhtes küllaltki salliv. Ilmsetel juhtudel teen märkuse, aga ei käi väga peale. Meil ei ole täpseid reegleid, aga näiteks inglise vikis on nii, et aktiivsed kasutajad tohivad mingil määral teha ka asju, mis Vikipeediasse otseselt ei puutu.
Igatahes Estopedisti tegevus oli tunduvalt rohkem isiklikku (mittevikipeedilist) laadi kui Mariina tegevus, sest erinevalt Mariina asjadest pole sõnastike retsensioonidega Vikipeedias midagi peale hakata. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 07:53 (EEST)
Meil on aktsepteeritud näiteks see, et kustutatud artikli teksti võib oma kasutajaruumi üles panna. Inglise vikis on (või vähemalt kunagi oli) lubatud üles panna oma essee teemal, mis ei puuduta Vikipeediat.
Peale selle, artikleid kirjutatakse muu hulgas selleks, et neid hiljem lugeda. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:00 (EEST)
Andrest sõnast, lutsu sabast. Eks ma ju ütlesin, et "see oli hoopis teine asi". Ent tegelikult sõltub mõistagi sellest, kas pöörata tähelepanu sarnasustele või erinevustele. Et kas oli kasutajalehe alamlehtede massiline kasutamine mitteadekvaatsel eesmärgil või ei olnud. Ja kuna identseid situatsioone ei ole, alati eristab olukordi vähemalt aeg ja puudutatud inimesed, siis võib jõuda ka sellise järelduseni, et püsivamatel reeglitel Vikipeedias puudub mõte, lahendame kõik olukorrad lihtsalt kaasuspõhiselt (case-by-case), nii kuidas juhtumisi asjaga kokkupuutuvatel inimestel mingil ajahtekel ja mingitel mõjutustel võiks pähe tulla. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:54 (EEST)
Reeglid on ebamäärased ja nende rakendamine nõuab kaalutlemist. Kui oleks tegu mustvalgete reeglite ja mustvalgete olukordadega, siis oleks teine asi.
Mulle tundub pigem, et täpsemaid üldiseid reegleid saabki kujundada ainult kogemuse ja pretsedentide põhjal. Reeglite järgimine pole eesmärk omaette.
Vikipeedias toimuv on avalik ja kõigi silme ees. Ei ole nii, et asjadega puutuvad kokku ainult mõned inimesed. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:08 (EEST)
See avalikkus on näiline. Estopedisti kaasuses otsustas asja sisuliselt kolm inimest - troika. Teistel oli ükskõik. Paremal juhul võtab sellistes kaasustes sõna 10 inimest. Ja et sarnaseid kaasusi on kord viisaastakus, on need inimesed ka iga kaasuse lahendamisel erinevad. Ühe püsiliikme erandiga. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)
Jah, ma arvan, et parem ärgu reegleid olgu kui et järgitaks halbu reegleid. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:10 (EEST)
Reeglite puudumine annab Sulle kõige suurema võimu ja ka võimaluse seda kuritarvitada. Sest enamus on lihtsalt ükskõiksed või konformistid ja ei taha oma aega selliste kaasuste lahendamise peale raisata. Ega taha minagi.--VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)
Need "halvad reeglid" on keegi ometi ühiselu ja avaliku korra reguleerimiseks heaks kiitnud. Ei ole nii, et kui reegel on "halb", siis heidame selle kohe üle parda. Sest tulemuseks on siis anarhia. Ehkki eks see Vikipeedia omamoodi anarhiaprojekt ju olegi – igaüks teeb, mida ise tahab ja heaks arvab. Ja esianarhisti ei pea kaugelt otsima. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)
Ma vabandan oma sõnakasutust, kuid ma olen tõesti demagoogia ja anarhia suhtes allergiline. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:40 (EEST)
Kui meil on erinevad eeldused ja uskumused, siis võivad teise argumendid kergesti demagoogilised tunduda.
Ma saan nii aru, et Sinu arvates peaksid siin olema reeglid, millele kõik otsused rangelt alluvad, ning kuna neid ei ole, on mul võimalik oma tujukad, kallutatud tahtmised läbi viia, kasutades seda, et teistel pole tahtmist sekkuda. Võib-olla Sul on õigus: mina olen alati eeldanud, et see, kes vaikib, on ükskõikne või vähemalt tema arvamusega ei tule arvestada. Ja võib-olla mul ei ole õigus. Ma olen leidnud, et kui näiteks valitakse administraatoreid, siis see, kes on vastu, hääletab vastu. Võib-olla seda ei tohiks eeldada. Sama lugu on ka siin: ma eeldan, et kui keegi on mõne aktsiooni vastu, siis ta ka sekkub, aga võib-olla seda ei saa eeldada. Ma eeldan seda nähtavasti sellepärast, et ma ise olen niisugune. Ja tõesti võib olla nii, et see annabki mulle suurema võimu saavutada seda, mida ma tahan. Pean küll ütlema, et paljudel juhtudel see mul ei õnnestu.
Ma ei mõtle seda, et halbu reegleid ei peaks järgima, sest muidu ei reeglid ei toimiks. Aga kui keegi leiab, et mõni reegel on halb, siis ta peaks tegema ettepaneku seda muuta, ja kui teised on nõus, siis saabki seda muuta. On küll ka selliseid põhireegleid, mida muuta ei saa. Teiseks, minu meelest ei peaks reeglid olema liiga jäigad, sest muidu võib juhtuda, et paikapandud kirjatäht läheb reegli eesmärgiga vastuollu. Ja kui tegu on põhimõtteliste lahkarvamustega, siis on reeglites väga raske kokku leppida. Mulle tundub, et siin on meil põhimõtteline lahkarvamus, sest Sina eelistad pigem halbu reegleid reeglite puudumisele, mina aga eelistan pigem reeglite puudumist. Sa võid öelda, et see on mulle kasulikum, sest nii on kergem oma tahtmist saada. Aga ka teiste tahe on tugev. On veel ka argumendid, aga nendel on siin väiksem tähtsus, kui ma tahaksin.
Meid huvitaval juhtumil on ju reegel olemas, lahkarvamus on ainult selles, mida pidada Vikipeedia ruumi tarvitamiseks "isiklikel", st Vikipeediaga mitte seotud eesmärkidel. Reegel ise seda igaks juhtumiks ette ära ei otsusta. Nagu ma ütlesin, on minu hinnangul Mariina puhul palju vähem alust seda öelda kui Estopedisti puhul. Ma saan nii aru, et Sinu meelest on see reegel mustvalge, aga minu meelest see nii ei ole ja säärane võrdlus on kohane. Mariina puhul on minu arvamus, et reegli rikkumist ei ole, ja ka inglise viki reeglitest ma saan nii aru, et nende järgi seda minu arvates ei ole. Estopedisti puhul leidis ainult Morel, et põhimõtteliselt rikkumist ei ole. Mina oleksin leidnud, et pigem on (pole veenvat argumenti, millega sellist tegevust kaitsta), kuigi mulle endale see silma ei torganud ja see ei ole minu meelest jäme rikkumine. Aga minu jaoks otsustas asja see, et Estopedist ise nõustus, et tegu on rikkumisega. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 12:57 (EEST)
Minu meelest ei ole see Mariina kasutajalehekülgede probleem mingi probleem. Kui keegi võtaks sealt selle info korralikult üle vaadata ja artiklitesse lisada, siis saaks need leheküljed ka tühjaks teha. Väärtusetu see tekst seal kindlasti ei ole ja las ta siis seisab seal. Aga kõige vastikum on siin näha, kuidas täiesti põhjuseta on sellest teemast saanud isiklik rünnak Andrese vastu. Häbi! -- Toomas (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:19 (EEST)
Mina võin natuke aega nurgas häbeneda, kuid pealiskaudsus Sulle au ei tee. Ma tunnustan ja olen alati tunnustanud Andrese suurt tööd Vikipeedias, kuid tema järjepidevaid katseid reegleid omatahtsi painutada, oma arvamust peale suruda, võtta endale viimase sõna õigus, püüdes seejuures alatasa jätta muljet, et tema arvamus on vaid üks paljudest, temal ei ole siin mingit võimu ning tema on vaid kannataja kiuslike käes – vabandust, aga seda ma lihtsalt ei aktsepteeri ega respekteeri. Ja Andres teab seda hästi, ma olen seda talle ütelnud ka varem ja kui vaja, ütlen edaspidigi. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:44 (EEST)
Loomulikult ma püüan saavutada oma tahtmist, aga oma arust ma ei kasuta ebaausaid võtteid ega jõudu (võib-olla mõnikord on seda juhtunud). Kui Sa tahad, et minu käitumine muutuks, siis palun anna konkreetsemaid juhtnööre. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 19:53 (EEST)
Mulle tundub, et siin juba mitu kirjutajat ei ole piisavalt põhjalikult lugenud lehekülge User_pages#NOT. Pöörake tähelepanu osadele "Content copied from mainspace", "User pages that look like articles" ja "Old unfinished draft articles". Kopeerin siia mõned asjassepuutuvad laused: Old copies of mainspace articles should be deleted. Mainspace material may be copied to userspace for short-term, active drafting or experimental purposes /.../ Satisfactory edits should be promptly incorporated into the mainspace article and the userspace copy deleted, as content forking represents an attribution hazard. /.../ Userspace is not a free web host and should not be used to indefinitely host pages that look like articles, old revisions, or deleted content, or your preferred version of disputed content.
Content forking tähendab muuhulgas, et kui keegi guugeldab näiteks märksõna "Jaapani hammasrihm" või muid Mariina kasutajalehtedele kopeeritud artiklites sisalduvaid mõisteid, siis tuleb Mariina materjal ühe esimeste allikate seas välja ja seda tänu Vikipeedia kõrgele Page rank-ile. Nii, et selles osas on ikkagi suur vahe, kas toormaterjal on kusagil oma kodulehel (mille Page rank on olematu) või Vikipeedias kasutajalehe alamlehel. Ja see on ka üks põhjus, miks Wikipedia sellist poliitikat rakendab – oma usaldusväärsuse kaitseks.
Mina ei ole öelnud, et reeglid on või peaksid olema must-valged ja tõlgendamisruum puudub. Alati jääb reaalse elu (kõiges oma mitmekesisuses) võrdlemisel reegliga ruumi tõlgendamisele. Aga soovitan lihtsat katset – kopeeri osa Mariina materjalist (näiteks kasvõi mõni inglisekeelsete kirjandusviidete kilomeetrine loetelu) oma kasutajalehe alamlehele Enwikis ja vaata, mis juhtub ja kui kiiresti ja kas Sinult küsitakse, kas Sa nõustud rikkumisega. Seejärel räägime tõlgendamisest edasi. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)
VillaK, guugeldasin "Jaapani hammasrihm". Sain terve portsu erinevaid viiteid foorumitesse, osta.ee-sse, autode müügisalongide kodukatele, aga mitte Marina mustandit. Proovisin siis ka "Jaapani hammasrihm site:et.wikipedia.org" guugeldada ja sain tulemuseks null vastet. Ma ei tea, kas näiteks lehel Kasutaja:Mariina/materjal10#Coca-Cola kirjutatu on lõplik tõde, aga mul on päris kahju lugejast, kelle kriitiline mõtlemine nii pinnapealne on, et ei püüa mingis teadmises erinevate allikate kõrvutamisega selgusele jõuda, vaid otsustab, et "Mariina/materjal10" on see lehekülg, kus kogu kirjapandu on kindlasti ammendav ja lõplik. Minu meelest ei muudaks Mariina materjali kustutamine küll sellise lugeja olukorda kuigivõrd paremaks.
Mina loen viidatud inglise vikist välja, et Besides communication, other legitimate uses of user space include (but are not limited to): work in progress or material that you may come back to in future (usually on subpages). Seal kuskil allpool oli ka kirjas, et biograafilise materjali puhul on mingid piirangud. Aga tõtt öelda, ma ei viitsi sellesse süveneda, sest esiteks, ma ei maksa mitte sentigi Vikipeedia kettaruumi eest, teiseks, mingisugune alamleht ei kahjusta ei minu ega lugeja huve (küll aga ma käin neid ja delfi kommentaare ikka ja jälle lugemas, sest ka pime kana leiab vahel tera), kolmandaks, on palju prioriteetsemaid vaidluseid ja artikleid, kuhu oma energiat pühendada. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:03 (EEST).
Vabandan eksitava näpuvea pärast. Asjassepuutuv märksõna on "Jaapani rihmhammas" :) Sõltuvalt sellest, kas kasutada otsingus jutumärke või mitte, tuleb Mariina materjal, mis kopeerib põhiartikli teksti, esile neljanda või viiendana. Vastavalt reeglitele tuleks siis vastav tekst Mariina kasutajalehelt kustutada. Artikli "Jaapani rihmhammas" algatajaks ongi Mariina, nii et puudub igasugune vajadus seda konkreetset teksti topelt hoida. Ainukeseks põhjuseks paistabki olema Mariina hirm, et KÕIK tema kirjutatu võidakse kustutada ka artiklite nimeruumist. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:27 (EEST)
Jah, nüüd tuli minul ka see Google'is välja. Samas, nagu ennist juba märgitud, siis ma ei kujuta ette, miks peaks keegi leheküljelt "Kasutaja:Mariina/materjal4" mingit absoluutset tõde otsima. Seda enam, et seal on TOP 10 singlite edetabel ja teab mis asju veel. No olgu, isegi kui ei oleks neid muid asju, siis ma ei saa ikkagi aru, miks keegi peaks? Kas on klientidelt kaebuseid ette näidata? On eksiteele sattumine teaduslikult tõestatud? --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Mulle on jäänud niisugune mulje, et Mariina on oma lehtedele kopeerinud kogu oma kaastöö, et seda ei kustutataks. See on võib-olla küll mitteadekvaatne, kuid ikkagi mõistetav reaktsioon, ja mõeldud just teiste, mitte enda jaoks. Võib-olla viimased asjad, mis puudutavat Hitlerit, on täiesti uued. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:23 (EEST)

Tundub, et Kasutaja:Mariina/materjal10#.22Patsient_A._Uimastid_Kolmandas_Reichis.22 on niisugune materjal, mis on nähtavasti mõeldud artiklitesse panemiseks, aga mida ta ei pane sinna sellepärast, et ta kardab selle väljatõstmist. Seda saab artiklite täiendamiseks kasutada. Ma ei leia, et oleks põhjust talle ette heita Vikipeedia mittesihipärast kasutamist. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:34 (EEST)

Olen samal nõul Andresega ja arvan, et Marina tegevust oma nimeruumis tuleks taluda. Kellelegi see ette ei tohiks jääda ja "ruumi" see Vikipeediast ära ei võta. Tänu Marinale on meil mitmed valdkonnad paremini kaetud, nt maod. Minu arvates leidub tema nimeruumis sellist materjali küll, mida saaks korralikeks artikliteks valmistada. --Vihelik (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:49 (EEST)
Juhin tähelepanu asjaolule, et ka oma nimeruumis ignoreerib Marina tuimalt Vikipeedia heakorda. Näiteks on need materjalilehed ilmselt siiani paljudes erinevates kategooriates kus nad olla ei tohiks ja Marina on sellekohaseid märkuseid tuimalt ignoreerinud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. juuni 2017, kell 18:02 (EEST)
Talle ei jõuagi mingid sõnumid kohale. Ja kui ka jõuaks, ta vist ei suudaks kategooriaid ära võtta. Kas me ei võiks selle probleemi ise lahendada, näiteks mingi roboti või tööriista abil? Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:19 (EEST)
Ka mina olen nõus sellega, et tegemist on probleemi, et Mariina kaastöö ei vasta paljuski standarditele, mingisuguse lahendusega. Ta on tõestanud, et suudab lisada kvaliteetset sisu, ja samas ka seda, et kohati ta seda ei suuda. Hetkeolukord, kus ta seda materjali mujale lisab, on sellele mingisugunegi lahendus, võimaldades huvilistel vikipeediat sealt võetavaga täiendada. See materjal ei vasta mu meelest isikliku kasutamise kriteeriumitele ja kui seda teised ei kasuta, siis pole see otseselt ju Marina süü. - Melilac (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:35 (EEST)
Tundub jah, et Mariina hoiab oma materjali kasutajalehel aga kuna meil ruumipuudust pole, siis las olla omaette. Põhiline, et pahandust ei tee. Tegelikult peaks probleemi lahendama mustandi nimeruum aga sellest pole üldse midagi kuulda. Kas on veel tegemisel? --Tiia (arutelu) 26. juuni 2017, kell 19:00 (EEST)

Ma küll ei käinud kogu materjali üle, aga olen päri nendega, kes on seisukohal, et see ei ole rangelt isiklikuks otstarveks kasutatav materjal, st mingi ühiskondlik huvi tema tekstides siiski on olemas. Kui keegi just oma poekviitungeid ei hakka ümber kirjutama või blogi pidama, siis kõik muu on okei ja ma ei kulutaks aega sellega võitlemisele. Mis puutub nüüd kategooriatesse, siis need peaksid harjutuslehel olema küll välja lülitatud (kas nowiki-tagiga või siis välja kommenteeritud). --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 22:09 (EEST).

Olgu peale. Commonsis saaks selle eest tähtajatu bloki, aga ma aktsepteerin, et eri projektides on arusaamine reeglitest erinev ja eesti vikis sellist käitumist talutakse. Taivo 26. juuni 2017, kell 23:42 (EEST)

Ma ei saa aru, kuidas selles asjas saab Commonsit Vikipeediaga võrrelda. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:00 (EEST)
Sama hästi võib võrrelda ka nt ingliskeelse Vikipeediaga. Ega seal ka sellist jama ei lubataks ja isik oleks juba ammu jäädavalt blokeeritud. Ivo (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:10 (EEST)
Ingliskeelse Vikipeediaga saab võrrelda küll, sealset poliitikat ma ei tea. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:16 (EEST)
Nii palju kui mina aru saan, blokeeritakse seal kiiresti (ja kustutatakse artikleid) lähtudes mitte sisulistest kaalutlustest, vaid sellest, kas peetakse kinni teatud käitumisreeglitest. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:18 (EEST)

Reeglid on siin: en:Wikipedia:User_pages#NOT. Ma ei leia, et Mariina rikuks mõnd sealset reeglit peale selle, et kategooriad on peal. Aga vaevalt see on põhjus blokkimiseks. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:38 (EEST)

Tema üldine käitumine, õppimisvõime puudumine ja allumatus nõudmistele on see, mispärast ta saaks üsna kiirelt blokeeringu kõigis vähegi aktiivsetes vikides. Mind ennast häirib pigem kah see, et ta hulka artikleid sodinud. Ivo (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:46 (EEST)
Õppimisvõime puudumise asemel pigem aeglane õppimisvõime - praegune käitumine näitab ilmselgelt, et ta MIDAGI on õppinud. Pool aastakest tagasi sattusin muide ingliskeelse wiki "kohtuprotsessidele", kus tegeleti just Mariina sugustega, kel lisaks konstruktiivsele kaastööle ka heake hulk lehtesid sodinud. Üldiselt on otsus selline, et taolistel isikutel on kaastöö lubatud, tingimusel et sinna ja sinna artiklisse nad muudatusi ei tee. Isegi mitte ilmset kirjhaviga ei või parandada. Tundub, et ta on endale ise taolise otsuse välja kuulutanud, mis on kindlasti parem kui varasem olukord. - Melilac (arutelu) 27. juuni 2017, kell 12:33 (EEST)
VillaK kopeeris ülespoole (27. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)) inglisviki reeglilehelt asjakohased laused. Need näitavad, miks ei ole hea kasutaja nimeruumis hoida põhinimeruumi artiklite koopiaid või sisu, mis sarnaneb artikliga, aga mis mõistliku aja jooksul põhinimeruumi ei jõua (autorsuse ja omistamise seisukohast oleks parim, kui Mariina töö tõstaks ümber Mariina ise, mitte teised kaastöölised, aga kas seda on seni juhtunud?). Minu arvates on see hea reegel, mille jõustamise poole tuleb püüelda. Eesti vikis rikutakse tihti nii meie enda kui ka inglise vikist pärit reegleid seetõttu, et meil on siin asi vabam, reeglite jõustajaid on vähe ja argumenteeritakse sellega, et keskpärane töö on parem kui mitte midagi ja reeglite liiga tugeval jõustamisel läheksid keskpärased kaastöölised minema. Ma ei ole täielikult viimase argumendi vastu. Aga ma olen selle poolt, et leida häid võimalusi reeglite jõustamiseks ja selle kaudu Vikipeedia parandamiseks. Adeliine 27. juuni 2017, kell 16:12 (EEST)
Mul on hea meel olla siin Adeliinega nõus. Ma tänan, et ta ütles sama asja, aga minust palju diplomaatilisemalt. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 16:50 (EEST)
Minu meelest ei ole leidnud tõendamist, et en:Wikipedia:Content forking päriselt teeb sellist kahju, nagu selles arutelus püütakse sellele omistada. Ma palun seda asjaolu hääletada. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:03 (EEST).
Ma palun siis sõnastada konkreetne küsimus, mida soovitakse hääletusele panna. Kas seda, et Enwiki reegel User_pages#NOT Eesti Vikipeedias ei kehti? Kas täielikult ei kehti või mingis osas? Kui mingis osas, siis täpsemalt, millises osas? Ma ei näe võimalust hääletada lihtsalt mingit asjaolu, a la et kas te olete poolt, et Content forking teeb kahju või arvate, et see ei tee kahju. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:35 (EEST)
Näiteks: "Kes on selle poolt, et artikli mustand isiklikus nimeruumis ei sega Vikipeedia lugejat?" Aga et elu on kompromisside kunst, siis minu poolest võiks ka näiteks mingi mall olla isikliku nimeruumi alguses, st suur punane infotahvel, et alljärgnev on katsetus ja igaüks otsustagu ise, kas kirjutatu on tõde, pooltõde, ebatõde või üldse hoopis midagi muud. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).
Minu meelest pole Mariinale ette heidetud mitte seda, et tema kirjutatu pole tõde (vähemalt mitte sagedamini kui teistele), vaid põhiliselt seda, et materjal on halvasti organiseeritud ja mõnikord ei ole tõlkimine jõukohane. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 23:35 (EEST)
Organiseerituse ja jõukohasuse probleemide teine tahk on võime eristada olulisemat vähemolulisest – selle tulemuseks on süstematiseerimata materjali kuhjumine/kuhjamine. Seda probleemi ei saa aga lahendada lihtsalt nii, et ehitame aina suurema "lao". Selle suure lao suures kuhjas on muidugi ka väärtuslikke esemeid, kuid neid sealt segadikust (kus Jaapani rihmhammas vedeleb prantsuse singlite TOPi otsas) otsima minna on lootusetu, lihtsam on teha uued asjad või hankida neid mujalt.--VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 06:14 (EEST)
Ma ei usu, et see on lihtsam. Proovin seda materjali kasutada, vaatame, mis välja tuleb. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 09:33 (EEST)
Vaatasin, seal ei ole midagi, mida poleks artiklis. See kinnitab minu muljet, et ta on oma kaastöö oma nimeruumi kopeerinud küllap selleks, et materjal jääks alles, kui hakatakse kustutama. Sellest artiklist pole midagi välja visatud, seda on pisut keeleliselt ja tehniliselt toimetatud. Alates 15. maist on Mariina lisanud 10. materjalilehele arvatavasti uut materjali Hitleri kohta. Võimalik, et ta on ka varem täiendusi teinud. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 10:17 (EEST)
Artikli "Jaapani rihmhammas" näitel ma seda ka ülalpool osundasin: kuivõrd selle artikli algatajaks ongi Mariina, siis puudub igasugune vajadus sellist teksti topelt hoida. Ainukeseks, kuid ebaadekvaatseks põhjuseks paistab olema Mariina hirm, et kõik tema kirjutatu võidakse kustutada ka artiklite nimeruumist. Ka kohalduvat reeglit on ülalpool tsiteeritud: "Mainspace material may be copied to userspace for short-term, active drafting or experimental purposes /.../ Satisfactory edits should be promptly incorporated into the mainspace article and the userspace copy deleted, as content forking represents an attribution hazard." Kuivõrd teksti aktiivset toimetamist ei toimu, siis jääb võimalus, et tegemist ongi eksperimendiga, et testida kogukonna reaktsiooni? Nii või teisiti, koopiate kustustamise reegel kehtib siiski. --VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:10 (EEST)
Reaktsioon on ebaadekvaatne selles mõttes, et ta reageerib üle. Aga see on ju tõsi, et tema asju on kustutatud.

Kõigepealt, see on inglise viki reegel, mitte meie reegel. Meil sellist reeglit pole, aga me võime kaaluda selle kehtestamist.

Edasi, nii palju kui mina aru saan, on sellel reeglil kaks mõtet. Esiteks, tagada, et töö artikliga käiks ühes kohas. Ühelt poolt, kui artikliga ei töötata, siis pole seda muret. Teiselt poolt, kui artikliga töötatakse, siis on see mure küll. Aga selles olukorras ei ole minu meelest süüdi Mariina, sest kogukond on eelnevalt sellele vastu töötanud. Ja sellisel juhul saab ja tuleb tollelt lehelt materjali ammutada. Muidugi, kui pidada Mariina materjali aprioorselt kõlbmatuks, siis ka see probleem langeb ära. Teiseks, lugejal ei tohi tekkida väärarusaama, et tegu on Vikipeedia artikliga. Minu meelest käib reegel ikkagi selliste juhtumite kohta, kus lehel ongi ainult artikli moodi asi. Siin nii ei ole. Sellegipoolest muidugi võib lisada veel hoiatusi, et tegu pole Vikipeedia lehega, ja kui mustandi nimeruum tuleb, siis sinna teisaldada, et Google'i kaudu sisu ei ilmuks. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:48 (EEST)
Samas, materjali saab ju hoida lihtsalt oma arvutis (Muuda lähteteksti > Copy ja kirjutatut ei salvesta Vikipeediasse - enne töö valmimist), nii et kustutamishirm küll põhjuseks olla ei saa? --.Toon (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:28 (EEST)
Vajadus materjali topelt hoida võib ju puududa, aga tegelikult puudub ju ka vajadus teiste nimeruumis, piibel ühes käes ja kustutuskumm teises käes, koristamistalguid tegemas. Näidake mulle neid inimesi, kes läksid leheküljele "Kasutaja:Mariina/materjal4" ja arvasid, et see kõik seal ongi ametlik lõpptekst. Lasen kulleril notari juures allkirjastatud poolthääle VillaKile isiklikult kätte toimetada. --kanakukk (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:37 (EEST).
Kas see kana muneb kukemune? S lyogkim parom! ;-) --VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 19:31 (EEST)
See oleks nii, kui ta kirjutaks ainult enda jaoks. Tema arvutis olev ei ole teistele kättesaadav. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:48 (EEST)
Iseenesest ma ei näe mingit probleemi nende lehtede eksisteerimiseks, sest minu teada on need kasutajalehed selleks, et kas siis seal midagi ette valmistada, katsetada, kasutaja enda (mugavuse) huvides jne. Olen ka mina pooleliolevaid asju kategoriseerinud (näiteks Kasutaja:Ahsoous/Kirikabe 1. maailmameistrivõistlused brasiilia kabes). Minugi poolest võite kategooria sealt ära võtta, aga see on seal selleks, et lehte oleks võimalik enamaid teid mööda üles ka leida. Äkki keegi teine kui leiab, et tahab artiklit kirjutada, peab selle loomiseks vähem tööd tegema? Aga siinne vaidlemine, mis ja mida, ei vii edasi. Tegelge parem Vikipeediasse artiklite kirjutamisega ning kui leiate sealt midagi asjalikku ja oskate neid kasutada ja leiate need üles, siis saate ju neid Mariina materjale kasutada. Päikest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. juuni 2017, kell 12:24 (EEST)

Taivo, kuidas muidu Mariina alamleheni jõudsid? Mina näiteks enne seda arutelu ei teadnudki, et meil Vikipeedias midagi sellist on. Kuidas kogukond sellised asjad üles leiab? Viimased muudatused? --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:14 (EEST).

29. nädala artikliks valisin hariliku ebatsuuga. Klõpsasin "Lingid siia" ja ... Mariina materjal? Mina klõpsan "Lingid siia" suht sageli. Taivo 27. juuni 2017, kell 21:16 (EEST)
Jah, vot, ma ise seda linki ei kasuta, aga näib, et mu paranoia oli täitsa asjatu :) --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Wikidata changes now also appear in enhanced recent changes[muuda lähteteksti]


Kuidas bannerit peita[muuda lähteteksti]

Piinlik lugu. Aga ei oska bannerit peita. Eelmistega probleemi polnud. --Hirvelaid (arutelu) 1. juuli 2017, kell 22:33 (EEST)

Üleval nurgas otse otsingukasti all peaks olema: [peida] (mina vähemalt seda näen ja sarnaselt kõigi eelmiste bännerite juures olnuga) Ivo (arutelu) 4. juuli 2017, kell 00:53 (EEST)
Jah, asi eilsest korras. Link [peida] on minul ekraani taga peidus. Tuli välja koukida. Hakkama sain. --Hirvelaid (arutelu) 4. juuli 2017, kell 08:36 (EEST)

Mul on ka piinlik lugu. On olemas link [peida]. Kasutan seda. Kasutan seda korduvalt. Ei ole arvet pidanud, aga viimase paari tunni jooksul olen seda bännerit juba kindlasti vähemalt 20 korda peitnud, ikka ta tuleb tagasi. Varem oli bänneritega nii, et kui peitsid, siis oli ikka tükiks ajaks rahu majas. Miks siis nüüd sedasi. Adeliine 6. juuli 2017, kell 00:46 (EEST)

Pakun välja, et see on konkreetse arvuti poolne koerustükk. Tuleb spetsialist ligi lasta. --Hirvelaid (arutelu) 6. juuli 2017, kell 07:08 (EEST)

Linkimine teiste wikidega[muuda lähteteksti]

Kui panna etwi artiklisse sisse lingid à la nimetusBorismindre.jpg = ENG (teistes wi-des seda kasutatakse, vahel ka small caps variandis), kuidas sellesse suhtutakse? —Pietadè (arutelu) 3. juuli 2017, kell 23:17 (EEST)

Parem mitte. Andres (arutelu) 3. juuli 2017, kell 23:49 (EEST)
Miks? Kui nt "ahvpintšer", punasega, st, loomata art tähisega, kes meist saaks lugeda valminud artiklit, millal, 50-100-150-500 aasta pärast?Pietadè (arutelu)
Kõigepealt tuleb õigesti kirjutada: ahvpinšer. Siis luua artikkel (ei pea 50 aastat ootama). Ei pea ka kohe valmis kirjutama. Kui luua nupuke, saab intervikilinkide kaudu edasi liikuda. --Metsavend 4. juuli 2017, kell 00:21 (EEST)
Kas arvamus tekkis ca 6 aastat tagasi, ja üha süveneb?
Samuti, kui eestikeelses netis müüakse "pintšereid" (pahaaimamatu harimatu enemese esimene tabamus Google'i otsingus), siis..., kas see kutsa, kui ta ostan, hakkab minuga suhtlema "eba-eestikeelselt", rõhutades "tõhhi" n-i ja š vahel...?
Asi ei ole pinšeris, pigem selles, et ca 8 miljardilise (hetkeseisuga) kogukonna liikmeks olles tekkib tahes-tahtmata väljapaistvamaid indiviide; mina ei ole otsustaja, nt, kas ruwi sup-viited enwi-sse — lugejana olen rahul, kui saan 1/2 klõpsuga (on ka nii tehtud, et alumine/ülemine link) lähemat teavet — on iseloomustuseks süsteemi kohta, kaudselt+ki
Samuti annaks (töötav) link infot potentsiaalsele tulevasele kirjutajale (nt, kui kirjutan "pri(n)ts-snitsel, siis lingi kaudu oleks mõistetavam...)—Pietadè (arutelu)
Kes ütleb, millist keelt lugeja oskab? Ja kes need lingid hiljem ära korjab? Parem tõesti mitte. Adeliine 4. juuli 2017, kell 00:59 (EEST)
Lingid korjab ilmselt ära inimese loodud programm, kui need enam vajalikud pole.Pietadè (arutelu)
Nõus Adeliinega. Need lingid ei asenda kirjutamata artiklit. Lugeja, kes mõnd võõrkeelt oskab, läheb seejärel sealsesse vikisse ja vaatab, kas seal on artikkel olemas ja kas see näib korralik. Ise teen nii. Pigem olgu artikkel olemata, kui selle asemel muljet jätta linkide abil, mis ei pruugi aidata.Ssgreporter (arutelu) 4. juuli 2017, kell 01:10 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Nüüd saab vähemalt siitkaudu teada, kes on "rotipüüdja" pinšer, wikiteadmine, "Aerutajate eine" ja Renoiri kolme poja ema..., sülekoer, ...samas, 3 päevaga 280 vaatamist artiklil Donbassi sõja kronoloogia, ja, seni, ainsa kirjutajana, pean seda esmaseks...—Pietadè (arutelu)

Vene vikis pannakse need lingid punase lingi järele. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 01:33 (EEST)

Mõnel pool kasutatakse neid jah, aga need on siiski pigem hädaabivahend. Ja kui pinšerist jõuga pintšer teha, šiiš ta hammuštab. Šellepärašt šee š šeal ongi, et šuu on täiš. --82.131.109.135 4. juuli 2017, kell 17:29 (EEST)

Wikimedia strategy conversation[muuda lähteteksti]

WMFi suunalt tuntakse huvi selle kohta, et milline peaks olema üldine strateegi edasiliikumiseks ning loomulikult soovitakse mingit sisendit erinevatelt kogukondadelt. Nt käesoleval nädalal on teemaks see, et kuidas saavad meie viki kogukonnad ja vikis olev sisu säilitada olulisust muutuvas maailmas. Lähemalt. Selle alt on püstitatud ka kaks sellist väidet nagu "The Western encyclopedia model is not serving the evolving needs of all people who want to learn" ja "Knowledge sharing has become highly social across the globe". Soovib keegi seda temaatikat kommenteerida? Mõtteid selle kohta, et kuidas edasi? Millele peaks liikumine tähelepanu pöörama? Mille arendamine oleks kõige olulisem? Ivo (arutelu) 4. juuli 2017, kell 23:56 (EEST)

Lisan siia ka viite strateegia-arutelude lehele Meta-Wikis, kus saab tutvuda strateegiaprotsessi senise käigu, juba toimunud arutelude tulemuste ja muuhulgas ka Ivo tsiteeritud väidete aluseks olevate uuringuandmetega. Arutelu hõlbustamiseks oleks hea, kui leiuks keegi vabatahtlik, kes võtaks kätte ja selle iganädalaste lugude lehe eesti keelde tõlgiks, kuid hakkama saaks ka vast ilma selleta. Daniel Charms (arutelu) 5. juuli 2017, kell 08:31 (EEST)

Aga mõtteid - kas need "lyhikesed vastused konkreetsetele kysimustele", mida kasutajad väidetavalt otsivad, ei olegi mitte just see, mida klassikaline lääne entsyklopeedia on pakkunud? Kui võrrelda näiteks EE-d ja Vikipeediat, siis esimese artiklid on kahtlemata lyhemad ja löövamad. Vikiartiklite pikkus on pigem põhjustatud mahupiirangute puudumisest kui klassikalise mudeli järgimisest. Seega oleks ehk hoopis vaja pöörduda tagasi klassikalise mudeli juurde, mis selgelt teadvustab piirangute vajalikkust. Selle erinevusega, et Vikipeedia puhul pole piiratud ressursiks mitte maht, vaid kasutajate tähelepanu. Teisalt võib seda leidu tõlgendada ka nii, et inimesed ei vajagi tegelikult entsyklopeediat, vaid pigem leksikoni. See tähendab, et Vikipeedia asemel/kõrval peaks liikumine tervikuna hoopiski pöörama senisest suuremat tähelepanu just Vikisõnastikule jt projektidele. - Daniel Charms (arutelu) 5. juuli 2017, kell 08:48 (EEST)

Minu meelest piisab sellest, kui pika artikli alguses on sissejuhatus või spetsiaalne kokkuvõte.
Vikisõnaraamat ei saa asendada entsüklopeedilist leksikoni. Andres (arutelu) 5. juuli 2017, kell 10:38 (EEST)

Veel yks viide: Meta-Wikis on yleval kokkuvõte siin varem toimunud strateegia-arutelust ning 4. mail Wikimedia Eesti vabatahtlike ja soome-ugri noorte yhingu MAFUN liikmete osalusel toimunud aruteluõhtust. Daniel Charms (arutelu) 6. juuli 2017, kell 14:14 (EEST)

Tagasiside koolitus[muuda lähteteksti]

Oleme vikipedistide kokkusaamistel ja ka arutelulehtedel rääkinud tagasiside andmisest ja suhtlemisest uute kaastöölistega. Miljon+ projekti osalistega on see ka korduvalt jutuks tulnud. On pakutud, et kasulik võiks olla koolitus vikipedistidele, kus õppida ja arutada sel teemal. MTÜ tegevjuht Marta soovitab Koidu-Tani Jürisood, kelle koolitusel ta on käinud. Koolitus toimuks Tallinnas 5. septembril 8 akadeemilist tundi järjest (see on ettepanek, kuupäeva suhtes võib olla läbirääkimisruumi). Pealkirjaks "Arendava tagasiside andmine Vikipeedia keskkonnas". MTÜ kataks kulud. Koolitaja viib ennast koolituse ajaks Vikipeedia iseärasustega kurssi. Palun andke siin vabas vormis teada, kes oleks sellest koolitusest huvitatud ja see aeg sobiks. See ei ole veel tulijaks registreerimine, aga on oluline teada, kui palju osalejaid oleks. Mind küll väga huvitaks ja kui koolitus toimub, tahaksin küll osaleda. Adeliine 6. juuli 2017, kell 17:00 (EEST)

Põhimõtteliselt olen huvitatud. Arvan, et enese kurssi viimiseks peaks ta proovima Vikipeedias midagi teha. Andres (arutelu) 6. juuli 2017, kell 17:05 (EEST)

Kafka keeras hauas külge[muuda lähteteksti]

Veel elus olevatest inimestest kirjutades tasuks kontrollida, kas neist mõni ehk võimuesindaja ei ole: [2] [3]. --kanakukk (arutelu) 5. juuli 2017, kell 13:28 (EEST).

küsimus: kas kirp võiks olla "huviorbiidis loom", nt, hammustades...Pietadè (arutelu)
ja kysimuse jätkendus:

Administraatorikandidaadi hääletus[muuda lähteteksti]

Algas Minnekoni kordushääletus. Kuidas nii teha, et inimesed selle üles leiaksid? Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 12:03 (EEST)

Võiks ju võtta malli nt ingliskeelsest wikist, ei usu, et see ainus on. Hetkel ütleb (etwi): "Lehekülje jälgijate arv 41"...
see arv on vist tõusnud...
Tsitaat ka: "Kas peaks kuskil märku andma, et hääletus on käimas? Andres (arutelu) 14. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)"...jokk—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2017, kell 20:47 (EEST)

Vabandust, ma ei saa aru, mida Sa soovitad. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 20:50 (EEST)
Avalikustamist. Näiteks ingliskeelses Vikipeedias on teade sedalaadi hääletustest kõigile selles osalemiseks õigust omavatele kasutajatele ette kuvatud (koos peitmisvõimalusega); meil on ainult lingid: mingi punane kiri, hääletused (selle all siinset pole) jne (pole hetkel aega vaadata).—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2017, kell 21:31 (EEST)

Kõige parem oleks ilmselt lisada viimaste muudatuste lehe ülaossa vastav kastike (näiteks analoogne Wikipedia:Centralized discussion, kuigi sisu tuleks muidugi ringi teha), milles oleksid uusimad hääletused pidevalt loetletud. Samas kohas võiks näiteks eraldi tulbana kuvada ka viimati vaidlustatud artikleid.
Muuseas ka käesolev arutelu tuleks ilmselt liigutada siit lehelt üldisesse arutellu, sest nii saab kõige rohkem arvamusi ja ideid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. juuli 2017, kell 22:09 (EEST)

Tehke, mida vajalikuks peate. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 23:04 (EEST)

Vikipeedia puhastus[muuda lähteteksti]

Teen ettepaneku vahepeal suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva sisu puhastusele; Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid alt leiab tohutu hulga artikleid jm, mõned on aastateks ära unustatud. Võiksime suve jooksul teha hääletused kustutamiseks esitatud sisu (sh kustutamiseks esitatud artiklid ja liitmiseks esitatud artiklid). Ehk piisab hääletuse tegemisest iga artikli arutelus, Vikipeedia:Hääletused ei ole just kuigi populaarne leht ning see saaks üle koormatud. --Pelmeen10 13. juuli 2017, kell 23:58 (EEST)

Kahtlen selles viimases, ja usun, et on hea, kui kusagil selline hääletamine ühes kohas koos on. Aga idee iseenesest on muidugi hea, seal hääletuslehel muidugi ka viimane aktsioon just nimelt kustutamisküsimuses korraldati. Hakka aga lahtiseid asju sinna laduma (loomulikult mitte järjest, sest äsja nimekirja ilmunud ehtne saast saab ka ilma igasuguste mõttetalguteta minema uhutud, ja kui hääletatakse, et artikkel peaks jääma, siis on hea, kui saab kustutamismärkuse eemaldada. Kui sa tõesti suudad seda järjepidevalt augusti lõpuni korraldada, sean su kuu vikipedistiks üles ja annan poolthääle kah takkapihta. P.S Sellesama lahtri puhul kehtib eelmises punktis ära toodu, et selliseid hääletamisi tasub kuskil ära mainida. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2017, kell 13:26 (EEST)
Pakun, et võiks püüda otsuseni jõuda kõigepealt artikli arutelulehel ja kui on näha, et see ei õnnestu, siis panna hääletuste lehele. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 13:35 (EEST)
Idee on tegelikult väga hea, aga sellega peab siis tõesti pidevalt tegelema, et see määramata ajaks soiku ei jääks. Kui on selge, kuidas see toimuma hakkaks ning piisaval arvul vikipediste kaasata, siis peaks see õnnestuma. Artiklite hääletuste puhul pooldan otsustamise hääletuste lehele viimist, sest siis oleks minu meelest kõik mugavalt ühes kohas ja oleks võimalik vältida otsustamise killustumist (nt. keegi ei tea, mida ja kus parasjagu otsustatakse). --Kuuskinen (arutelu) 14. juuli 2017, kell 16:43 (EEST)
Need, kes viimastele muudatustele kas või pilgugi peale heidavad, peaksid küll teadma, kus midagi arutatakse. Aga üldiselt, olgu mis tehnikaga tahes, tahtmise korral on igaühel hõlpsasti võimalik kustutamismärkusega artiklitele tähelepanu juhtida. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 16:58 (EEST)
Nagu eelmisel suvel Ulrikale administraatoristaatuse andmise puhul selgus, võib küsimuste puhul, kus väga paljud seisukohta ei oska võtta, ikka väga edukalt arutelu niiviisi kahe silma vahele jääda. Küsimus - kui pikalt peaks arutelulehel eelis olema? Pakun, et pool aastat, sest enamik kasutajaid, eriti mitteadministraatorid, sinna kustutamiseks määratud artiklite sahtlisse igapäevaselt ikka ei piilu. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:40 (EEST)
Muidugi, kui arutelu vaibub, siis naljalt keegi enam sinna ei satu, ja kui juhuslikult satub, siis võtab midagi ette või võtab arutelu uuesti üles. Tähtajal ei ole siin minu meelest tähtsust. Süstemaatilisel läbivaatamisel ongi see mõte, et vaadata, mida edasi teha. Kui kustutamiseks vajalikku konsensust ei ole, siis kustutamismärkus ära võtta, ja kui lahkarvamused on väga teravad, siis panna hääletusele. Ja mingit eraldi sahtlit meil ei ole. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 20:28 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Ma arvan, et peaks ikkagi mingi tähtaja panema, sest tähtajatu läbivaatamine ning juhuse peale lootmine võib minu meelest lõppeda senise olukorra jätkumisega. Ma ajan võib-olla jama, aga ajalimiidi puudumine muudab minu meelest võimalikuks olukorra, kus konsensuse saavutamine võtab aega näiteks viis aastat ja nii näiteks kümnel leheküljel järjest, sest hääletused jäävad lihtsalt seisma ning jätkajat ootama. --Kuuskinen (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:11 (EEST)

Nõustun täielikult. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. juuli 2017, kell 00:21 (EEST)
Mida te ajalimiidi all mõtlete? Minu meelest võib püüda olukorda lahendada sõltumata ajast. Puhastusaktsioon ongi vahend selleks, ja mõni vikipedist võtab selliseid puhastusi ka omal käel ette. Ajalimiidi panemine ei aita, kui keegi asjaga ei tegele. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:55 (EEST)
Ajalimiidi idee on võib-olla ebavajalik, aga minu meelest tagaks see, et nt. kolme kuuga peaks olema otsustatud, et mis artiklist edasi saab puhastusega pidevalt tegelemise (asi ei sumbuks). Toimiks see nt. selliselt, et on artikkel "Halb artikkel", mida tahetakse kustutada ja selle asemel, et lihtsalt määramata ajaperioodi jooksul tegeleda, peaks näiteks kolme-nelja kuuga olema otsustatud, et kas see säilib või mitte. Idee tekkis muidu 11. septembri rünnakute artiklit vaadates, mille neutraalsus on tänaseni vaidlustatud ja kui ma lehekülje arutelust õigesti aru saan, siis jäid neutraalsuse osas seisukohad umbes 4 kuud tagasi 3:1 vaidlustamise vastu. Asi on nüüd lihtsalt seisma jäänud. --Kuuskinen (arutelu) 15. juuli 2017, kell 10:23 (EEST)

Minu meelest peaks kustutamisele mingid reeglid tegema. Et kui kaastööline x paneb artiklile kustutamismärkuse, siis teatud aja jooksul jõutaks artikli tuleviku osas seisukohale ning et seesamune kustutamismall sealt mingi hetk ka ära kaoks (kui artikkel otsustati säilitada). Pakun välja, et kõige pealt võiks teha hääletuse kustutamisreeglite osas, et paari aasta pärast me jälle samas seisus ei oleks. Artiklite kustutamise hääletust pooldaksin pigem arutelu lehtedel, kui hääletus peaks kestma kauem või tuleks leida rohkem hääli, siis üle viia mujale. Kustutamishääletustel võiks olla sel juhul eraldi leht. Pelmeen10 15. juuli 2017, kell 01:08 (EEST)

Enamuse asjade kohta, mis kustutamismärkust kannavad, on vaja artiklid, kas siis pikemaks kirjutada (näiteks Pindi Kinnisvara), need liita, toimetada jmt (näiteks A (häälik)), mõnele artiklile on pandud märkus külge pandud ilmselt kiusu pärast jne. Päriselt kustutamist ootavaid asju on seal mõned üksikud. Mingit ajatärminit määrama pole küll mõtet hakata, pigem on vaja selle kategooriaga aeg-ajalt lihtsalt tegeleda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuli 2017, kell 01:13 (EEST)
On Sul soovitada mõnda reeglit?
Minu meelest on peamiseks limiteerivaks teguriks toimetajate vähesus. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 01:32 (EEST)
Tegelikult on kustutamist ootavad artiklid üldkokkuvõttes väiksem probleem kui reklaamartiklid. Kui siin on natuke liiga palju infot millegi tähelepanuvääritu kohta, ei juhtu sellest hullu midagi, aga reklaam Vikipeedias rikub entsüklopeedia mainet ja petab lugejaid. Samas on reklaamiga tegelemine sageli raskem, sest paljud teemad väärivad käsitlemist, seega tuleb teha sisulist tööd. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 05:01 (EEST)
Nõus. Aitäh, et Sa sellega tegeled! Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 05:08 (EEST)
Peale kustutamismärkuse lisamist võiks hakata kohe hääletus, mis lõppeks teatud aja möödudes (selle aja üle tuleks teha hääletus). Samas mõnikord tehakse väga jubedaid artikleid ning kustutamine võiks toimuda varem. Kui ükski admin ei leia, et kustutada tuleks kohe (praegu toimub see ainult vandalismi puhul), siis näiteks 3 või 5 kustutamise poolthääle saamisel ilma ühegi vastuhääleta võiks artikli kohe ära kustutada. --Pelmeen10 15. juuli 2017, kell 07:42 (EEST)
See reegel meil kehtibki, ainult et sina kui mitteadministraator sellist tegevust ei näe. Probleemiks on ikkagi taolised artiklid, millel on nii poolthääled kui ka vastuhääled ja kumbki pool teise seisukohtadega väga ei nõustu. Kampaania korras selliste artiklitega tegelemine võimaldaks, juhul kui otsustatakse, et artikkel kustutamismärkust ei vaja, selle asendada täpsema otsusega, mida teha vaja. Samuti võimaldab see ehk pöörata artikliga otseselt mitteseotud mitteadministraatorite tähelepanu taolistele artiklitele, sest kustutamine on konkreetselt administraatorite tegevus, mistõttu mitteadministraatorid võivad kustutamisele määratud artiklite nurgast lihtsalt mööda vaadata. Aga läheme siis konkreetsemaks - lisan kaks artiklit hääletuste nurka ja vaatame, mis juhtub. - Melilac (arutelu) 15. juuli 2017, kell 08:18 (EEST)
Praktikas on nii, et kui administraator on veendunud, et artikkel tuleb kustutada, siis ta teeb seda kohe, ja kui on väike kõhklus, siis paneb kustutamismärkuse, ja siis võib järgmine administraator selle kohe kustutada, kui ta on veendunud, et seda on tarvis.
Hääletuse aeg on praegu kaks nädalat.
Minu meelest ei tuleks saata kohe hääletusele, vaid kõigepealt tuleks arutada arutelulehel. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 11:53 (EEST)
Üldiselt olen nõus. Võibolla võiks olla umbes nii, et pärast kustutamismärkuse lisamist on näiteks nädal aega seda arutelulehel arutada, konsensuse puudumisel loob näiteks vastav robot automaatselt hääletuse. Hääletuse algatajaks võib muidugi olla ka inimene, aga roboti kasutamine aitaks vältida unustamist jms. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. juuli 2017, kell 12:58 (EEST)

Kolm korraga[muuda lähteteksti]

1 Kriipsuõiguse (vt lehe algus) juurde naastes: ei saa jätta märkimata, et kasutaja @Iifar: tegevus on osaliselt häiring — igapäevaselt, korduvalt, nt vene-, ukraina- vms keelsete artiklite pealkirju tsiteerides tekitab "pikendatud kriipsude uuslooming" ajaraisku ja tüli — kui ikka pealkiri on tsiteeritud kujul, nagu ta allikas on, kuidas ma saan pealkirja muudetud kuju korral olla kindel, et huvilise tarkvara (Mac, MS, nutitelefon, tahvel vm iganes) avab muudetud kujul pealkirjaga artikli.
Kriipsudest veel: nt enwi-s on cite web all ka selline kirje: |trans-title= (võõrkeelsete pealkirjade puhul juhitakse selle puudumisele küllaltki tihti tähelepanu, ehk siis kirjutatakse juurde), ehk siis, pealkirja tõlge, kuhu siis parandusärksad huvilised saaksid kirjutada pealkirja grammatiliselt korrektsel kujul, netiviite all seda võimalust vist polegi... —Pietadè (arutelu) 23. juuli 2017, kell 10:21 (EEST)

Enwi kuvatõmmis, 2017-07-23. Sisselogimata kasutajad seda (ülemine poolpaksus kirjas rida) ei näe, pole päris kindel, aga sisselogitud kasutajad on vist ka liigitatud (kellele ja mida näidatakse). — Pietadè (arutelu) 23. juuli 2017, kell 14:19 (EEST)

2 "Põrandaalusest" adminniõiguste annetamisest/mitteannetamisest: Administraatorite valimine peaks olema Vikipeediasiseselt avaliku ürituse staatuses,
mitte nagu praeguseks juba aastaid tavaks kipub saama (+ suvepuhkuste ajal (sorry, Austraalia eestlased), jõuluööl jne); see, et nt korruptsiooni hindamisel, RV tasandil, jäetakse kodukohariik üldse mainimata, ei peaks ehk olema eeskuju võtmist vääriv, IMHO (lisaks, enwikis oli hiljuti arutelu nende adminnide staatuse säilitamise teemal, kes ainult "jokk" korras nt kord aastas "checkivad in"...).
Ehk siis: praegu on mõne lehe ülaosas kirjed "UUS", Hääletused jne, isegi 10 aastat siia kirjutanu ei teagi, et tema "saatuse" üle otsustajate "valimine" (hääletus?) on "käsil"

Lisaks, administraatorite hääletusse lisaksin valikuks ka selle: "Ei hääletanud".

3 "Puhastamisest". Kui teema on "käsitlemisväärne" (nt see nimetu/nimeline kanalisatsioonikaev sel ja sel tänaval, geograafilised koordinaadid see ja see, mis on julmalt ja barbaarselt tapnud igaastaselt vähemalt ühe "Priuse" amordid[1], siis olgu (kasvõi peegelpildina teistele, meist). Samas, kui valin pika artikli (Lucifer (telesari)) kirjutamise asemel alustuseks ühe osa kirjelduse, Candy Morningstar (vt kasutaja @Ahsoous: poolt kustutatu loendit), et sealt aja tekkimisel edasi minna (telesarja "Lucifer" artikkel ei ole nii lihtne kirjutada, peaks kajastama ka proteste sellise teema kajastamise vastu), siis, kui see on kustutatud (ja mul juhtumisi ei ole koopiat sellest olnud; vrd nt Mahavango), kas nt 10 aasta pärast oleks seda lihtsam kirjutada (see ei ole mingil juhul süüdistus nende vastu kes kirjutavad asjade kohta, mida nad ise näinud/kuulnud/kogenud pole (Mahha- Vango ;-)))))
Kv, "puhastamise" kohta, ehk tasuks siiski järgida nt enwi poliitikat/tava, kus artiklialustusele, millel ilmselt on (ka enamuse arvates) potentsiaali muukeelsete allikate lisamisel "täidlasemaks" muutuda, lisatakse vastav märge, "stub" või mis iganes...—Pietadè (arutelu) 15. juuli 2017, kell 16:23 (EEST)


  1. Sellest me ei räägi, et Priiuse valmistamisele kulus XX tihumeetrit hapnikku, pigem võitleme O2 laristajate vastu, toodame "priiuse", et selle vastu võidelda...
1. Nii, nagu sina seda harrastad, loendi numereerimine ei tööta. 2. Nii, nagu sina seda harrastad, ei tööta ka keel mitte. Keelemängude aluseks on siiski teatav ühisosa, aga mul pole kõige õrnematki aimu, mis Rein Veidemanni tasandil toimub või mida tähendab su isiklikus privaatkeeles lühend "Kv". (Kuusevaik?) Kui tegelik eesmärk on mitte oma sõnumit edastada, vaid pelgalt end välja elada, siis jätka samas vaimus. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 20:10 (EEST)
Aitäh tagasiside eest!
Ex jätkame siis samas vaimus, eesel kaamliks, vale õigeks, õige valeks jne
Muidex, "kv" ei ole kunagi tähendanud kaamlivett, sagedamini siiski kokkuvõtet, tõde on vaataja silmis...—Pietadè (arutelu)
kv on pigem siiski kinnisvara. Aga kustutasin tolle lehe, mitte sellel põhjusel, et sarja üksikust episoodist artikleid ei võiks olla (muidugi sellisel tekib küsimus ka "Vaprate ja ilusate" iga osa tutvustuste ja mika ka mitte "Aktuaalse Kaamera" üksikute saadtete tutvustuste lubatavuses jne.), vaid sellepärast, et kogu see jutt oli lugeja jaoks arusaamatult kirja pandud. Võimalik, et kui sarjast oleks artikkel, siis oleks võimalik ka tollest tekstist aru saada, aga tollel kujul nagu see oli, kahjuks mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. juuli 2017, kell 00:10 (EEST)
(kv võib olla, nt, ka hr Konrad Villetaveti lühend) Mina pooldaksin seevastu nt ilmateadete kokkuvõtteid (u 4 tk päevas) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

1. probleemist. Oleks tarvis näiteid, et illustreerida väiteid. Sul on probleem, soovid sellele lahendust, aga jätad näited lisamata? Miks? Vikipeedias saab ju lausa redaktsiooni täpsusega neid esitada. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Hetkel on käesoleva lehe alguses alapealkiri "Kriipsuõigusest"; minule "torkas viimasena silma" Stanõtsja Luganska#Välislingid all ("...Луганскую целую ночь - Москаль" versus "...Луганскую целую ночь – Москаль"); võib-olla saab kriipsuskripti muuta, et viidatud pealkirjad jääksid muutmata, ei tea. Või teha uus skript, mis "parandaks ära" viidete "parandatud pealkirjad"... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)
Arvan, et pealkirjades ei peaks kriipsusid parandama. See on autori looming ja ainult temal peaks olema õigus oma pealkirjasid määrata, olgu need siis kirjakeelenormiga kooskõlas, või mitte. --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2017, kell 23:57 (EEST).

2. probleemist. Olen sellele tähelepanu juhtinud SIIN. Mul kahjuks puudub sunnijõumonopol, et seda hääletusele panna ja ellu viia. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Hetkel ei ole hetkel käimasoleva adm hääletuse kohta ühtki viidet (on "hääletused", mille all konkreetset ei ole) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)
Teise probleemi kohta. Vanasti oli meil administraatorikandidaadi hääletuse ajal vilkumine viimaste muudatuste lehel. Mina ei oska seda teha ega saa ka kedagi selleks sundida. Kes tahab ja oskab, võib ka midagi muud ette võtta, selleks pole tarvis kedagi teist sundida. Andres (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:54 (EEST)
Andres, ma arvan, et vilkumine oleks liiga häiriv. Võimalik, et ka erkpunane tekst oleks häiriv, aga vääriks iseenesest juba kaalumist. Mis puutub nüüd väitesse, et kedagi sundimata saab ka asju ellu viia, siis päris tõele see ei vasta. Näiteks, kui ma tahaksin kasutajatele teada anda, et toimub administraatoriõigustega seotud või mõni muu oluline hääletus, ja ma tahaksin seda teha mediawiki:sitenotice (see peitmise võimalusega teade lehekülje ülaosas) kaudu, siis ma ei saa seda teha, sest mul puudub vastav privileeg. See võimalus, et ma annan "Üldises arutelus" millestki teada, on mul muidugi olemas küll. --kanakukk (arutelu) 20. juuli 2017, kell 02:50 (EEST).
Jah, tõsi. Neid asju saavad teha ainult administraatorid, näiteks Ahsoous. Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 10:01 (EEST)
Andres, kas mul on mõtet pöörduda inimese (või tegutseb selle kasutajanime all terve toimetajate kolleegium, ei tea) poole, kes on arvanud nõnna: "Mingit bännerit saidi päisesse nüüd küll vaja pole. Kes viimaseid muudatusi jälgib, näeb ka muudatusi lehtedel ja teiste jaoks, kes kord kuus vikisse sattub, on kogu see asi üsna ükskõik."? --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2017, kell 23:57 (EEST).
See on isiklik arvamus. Kui tahad lasta bännerit panna, siis pöördu kellegi teise poole. Teistes asjades võid tema poole pöörduda küll. Andres (arutelu) 23. juuli 2017, kell 00:10 (EEST)
Bänneri näitamisel on võimalik eristada sisseloginud ja -logimata kasutajaid. Me oleme üldiselt kõigile sama näidanud, sest bänneris on olnud vist ainult võistluste kutsed ja teised avalikud teadaanded. Administraatorihääletus ei ole lugejate asi. Seega võiks kõne alla tulla, kui see bänner oleks nähtav vaid sisseloginud kasutajatele. Ma arvan, et need kaastöölised, kes "kord kuus vikisse satuvad", võiks siis ise ka ikkagi midagi omalt poolt teha ja vähemalt sisse logida, kui neid viki elu-olu huvitab. Teised võimalused, kui kaastöölist adminihääletused huvitavad, on panna lehekülg jälgimisloendisse ja oma igakuulise vikivisiidi ajal vaadata jälgimisloend üle. Jälgimisloendi saab vabalt määrata näitama piisavalt vanu muudatusi, nii et hääletuse lehekülg jääb sisse, juhul kui seal hääletus toimub. Aga siin tekkis mul ka see küsimus, et kui kaastööline "satub vikisse kord kuus", kui hästi on ta siis kursis kandidaadi kaastööga ja kui pädev on ta üldse hääletama? Selle probleemi vastu, et hääletus korraldatakse suvel ja on tõenäoline, et just seetõttu kogunes liiga vähe hääli, võiks seada miinimumhäälte arvu, millest vähemaga on hääletus ebaõnnestunud ja korraldatakse mõne aja pärast (nt sügisel) uuesti. Adeliine 23. juuli 2017, kell 11:14 (EEST)
Jah, kui bänner teha, siis muidugi ainult sisseloginutele. Aga mina isiklikult bännerit ei poolda, sest mind need häirivad. Viimaste muudatuste lehel võiks vilkur olla (vanasti oli), aga mina ei oska seda panna. Ma ei saa aru, miks sellest nii suur number tehakse, kui igaüks võib hääletuste lehe endale jälgimisnimekirja panna, kui ta viimaseid muudatusi ei jõua jälgida. Inimese kaastöö saab üle vaadata ka see, kes seda pidevalt jälginud ei ole. Viimane hääletus oli südasuvel, ja hääli oli väga palju, nii et ma ei usu hästi, et asi on aastaajas. Ma ei poolda ka häälte miinimumi sisseseadmist, sest minu meelest asi ei tohiks seisma jääda selle taha, et inimesed ei taha hääletada. Küllap vähem tuntud (vähem silmatorkavatele) kandidaatidele antakse vähem hääli. Andres (arutelu) 23. juuli 2017, kell 12:27 (EEST)

3. probleemist ei saa aru, milles on probleem ja mida tuleks teisiti teha. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Puhastamine on peaaegu alati õigustatud puhastaja silmis, puhastatava silmis mitte alati (nn Stalini puhastused täitsid kalmistuid jm "sobivaid" kohti); ehk paneks siiski alul nt enwi eeskujul kirja viitamatu kustutamise kriteeriumid, ja siis sealt edasi... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

Esimese kohta. Kriipse ei tohiks muuta, aga linke ei tohiks rikkuda, kui aadressi ei rikuta. Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 09:55 (EEST)

Märgi "ei hääletanud" võib ju teha, aga võib ka lihtsalt kirjutada "Ei hääletanud". Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 09:57 (EEST)

Väike õpetus pealkirjamuutjatele mallidega artikleis[muuda lähteteksti]

Kui muudate pealkirja artiklis, milles on mõni mall, siis palun parandage nimi uuele kujule ka mallis. Kui jätate eelmiselt nimelt suunamise, siis link muidugi toimib, aga üks väike jupike malli funktsionaalsusest läheb katki: artikli nimi ei tõuse enam mallist paksus kirjas esile ning hulga kribukirjas nimede seast on seda mallis natuke ebamugavam üles leida. Ei ole väga oluline viga, aga jooksvalt on seda palju kergem leida kui hiljem välja raalida. --82.131.109.135 17. juuli 2017, kell 22:02 (EEST)

õige märkus. Kui mallide arendajad seda automatiseerida ei saa või seda ei tohigi automatiseerida, siis tuleks mõni vidin leida, mis vead üles leiab--Estopedist1 (arutelu) 20. juuli 2017, kell 12:23 (EEST)
Äkki mingi selline vidin, mis kammib kõigis navigeerimismallides lingid läbi ja sülitab välja nimekirja, millised on ümbersuunamised? Kuidas seda saaks teha? Kas Quarryga saaks? Mina ei oska. Adeliine 20. juuli 2017, kell 13:05 (EEST)