Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Keelenõuvakk[muuda lähteteksti]

Kuna ma ei soovi kellelegi lisatööd teha, kaasa arvatud endale, siis küsiksin nende muudatuste kohta.

Kumb siis on, kas tunnustus või tunnustused? Mulle isiklikult meeldib ka viimane, aga meid on vist liiga vähe, et sundida keeleseltsi reegleid painutama? --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2020, kell 08:28 (EET)

Hulk inimesi tegeleb nüüd sellega, et artiklites tunnustusi tunnustuseks muuta. Mul puudub seisukoht, kas on õige see seisukoht, et tunnustus on loendamatu ainsussõna või võiks sellest olla ka loendatav mitmuse vorm. Küll on mul aga seisukoht, et kui on plaan parandada kõik need sajad kui mitte tuhanded artiklid, kus seni veel ikka esineb alapealkiri "Tunnustused", siis tehke selleks palun üks bot, mis kõik need alapealkirjad ühe raksuga ära muudab. Muidu Kuriuss, Amherst99 ja mitmed teised kulutavad manuaalsele korrektuurile ebaproportsionaalselt palju oma aega ja energiat. Teine moment on see, et olukord, kus see sadade artiklite korrektuur käsitöö korras venib väga pikaks, siis on meil samaaegselt artikleid nii ainsuse kui mitmuse vormis alapeakirjadega. Muidugi, bot peaks olema selline, mis muudab vaid alapealkirju, algoritmiga Tunnustused→Tunnustus. Viidetes muutmisega peab olema ettevaatlik, sest Vikipeedias ei saa ilmselt teha allikate keelekorrektuuri. On ka nt artikkel Benedictus XVI tunnustused ja autasud, mis ootab taibukat ümbernimetamist. Või artikli EELK alapealkiri "EELK autasud ja muud tunnustused". Autasu vist loendamatu ainsussõna ei ole? Eks need kaks viimast näidet on toredad ka selles mõttes, et ühel juhul on tegemist saadud autasude ja tunnustusega ning teisel juhul väljaantava tunnustuse ja autasudega. Sai vist õigesti (mitte õieti)? ;-) --VillaK (arutelu) 28. detsember 2020, kell 09:49 (EET)
Jah, olen täiesti kindel, et tunnustus on loendamatu ainsussõna ja peaks olema jaotise pealkirjana ainsuses. Muidugi võiks seda parandust teha kuidagi automatiseeritumalt, aga ma ei tea, kelle poole tuleks selle palvega pöörduda, ega ole tahtnud tüli teha. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 14:00 (EET)

Kas see on õige, et selle Riigi Teataja joru lõpus ei ole punkti? Kas see on siis pealkiri, mille lõppu ei seata punkti? --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2020, kell 08:28 (EET)

Ei, see ei ole õige. Viite (ja ka kirjanduse loetelus kirje) lõpus peab olema punkt, see näitab viite lõpetatust. Aga olen samuti märganud, et keegi on (ilmselt jah pealkirjade ja ilma punktita pildiallkirjade eeskujul) hakanud viidete lõpust punkte maha võtma. Viitamiseeskuju tuleks võtta hoopis Maire Raadiku käsiraamatust "Väikesed tarbetekstid", seal on viidete lõpus punkt alles. Mingit viite lõpupunkti keelavat keelereeglit pole vahepeal vastu võetud. Kahjuks on probleeme veelgi: keegi on massiliselt korjanud ka täpploenditest (tärni ja sõna alguse vahelt) ära tühikuid, mille kohta on mitu mu tuttavat keeleinimest öelnud, et nemad ei saa selliste uute ja kummaliste reeglite (kui see on Vikipeedias tekitatud reegel) korral Vikipeediale kaastööd teha. Sest ilma tühikuta tärn vastu sõna on käsitletav metamärgina – see näitab, et sõna algusest on mingi täht puudu. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 14:00 (EET)
Kas pole siiski nii, et tärni (*) kasutatakse „hõrendkoodses“ (“low-code”, kes pakub parema vaste?; cf «Low-code development platform#Low-code vs. no-code») tekstis vaatajale/lugejale täpi kuvamiseks, nt täpploendi osana? — Pietadè Kaastöö 28. detsember 2020, kell 16:08 (EET)
Tärni ja sõna vaheline tühik või selle puudumine peaks näha olema ainult redigeerimisvaates ja pole seega suur probleem, sest minumeelest kuvab tarkvara lugemisvaates koos tärni täpiks muutmisega ise automaatselt ühe tühiku, sõltumata sellest, kas redigeerimisvaates on neid null või viis. Adeliine 28. detsember 2020, kell 16:39 (EET)
Paljusid parandusi tuleb teha siiski redigeerimisvaates ja mainitud probleem häirib just keeleteadlikumaid paranduste tegijaid (nt keeletoimetajaid). Üsna mitu kutselist toimetajat ja tõlkijat on seda mulle kurtnud, sest sinna tühikute ladumine on tõesti mõttetu parandus, kuna seda tuleks teha liiga paljudes artiklites, aga samas tekitab selle vea parandamata jätmine kogenud keeletoimetajas rahulolematust (paratamatult tekib hetkeline mõtteseisak – kas parandada või mitte?). Kolleegid on öelnud, et väga nüri on püüda kogu aeg meeles pidada, millistes tekstides tuleb tärni ja teksti vahele lisada tühik ja millistes mitte. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 20:43 (EET)
Mind häirib märksa rohkem nt arvu osade omavahel "sidumata" jätmine (nt lisades ampersandi ja semikooloni vahele nbsp/#160), vt pilti; kuva suurusest olenevalt võib tulemus olla küllaltki /.../— Pietadè Kaastöö 28. detsember 2020, kell 21:39 (EET)
Tõesti huvitav. Kas neid häirib ka näiteks see, et kooloni järel pole tühikut (kategooria-, pildinimed) või võrdusmärkide, hüüumarkide ümber ei pruugita tühikuid jätta (pealkirjad, malliatribuudid, tabelikood jms). Minumeelest see on boonus, et mõlemat moodi saab kirja panna ja tarkvara näitab ikka õigesti. Ma pole kindel, kas see on päriselt (üks) põhjus, aga tühik võtab ka ruumi ja kui koodis on vähem tühikuid, siis hoiab see salvestusruumi kokku? Otseselt ruumipuudust ei ole, aga siiski. Adeliine 28. detsember 2020, kell 21:44 (EET)
Punkti ärajätmine on ebaharilik küll. Mulle ei meenu õigupoolest ühtegi viitamisjuhendit, kus bibliograafilise kirje lõpus poleks punkti.
Ma pole kindel kuivõrd tärni kui märgistuskeele elemendi järele tühiku lisamine on keelereeglitest tuletatav, aga et parema loetavuse huvides sellistesse kohtadesse tühik lisatakse, on küll tavapärane. Tuleb ju loendisse tühik ka siis, kui tööriistaribalt "Täpploend" valida. Muidu ka on küllap eeskätt loetavuse huvides tehtud nii, et lõikude vahel on tühi rida, pealkiri on eraldi real jmt, selmet HTML-siltide abil kood võimalikult kokku suruda. Salvestamisruum, mis tühikute jaoks kulub, on arvatavasti tühine, eriti arvestades, kui palju ruumi kulub lehekülgede vanadele versioonidele ja piltidele. Kui tühiku olemasolu keeletoimetajates lisaks vähem segadust tekitab, siis seda vähem on põhjust seda eraldi ära korjata. Pikne 25. jaanuar 2021, kell 16:15 (EET)

Küsiksin ka selle pealkirja "isiklikku" kohta, mis ära muudeti. Kas see on tõesti, tõesti, tõesti, tõesti parem, kui "perekond"? Minu meelest on kooliskäimine ka üsna isiklik, kuigi seal taga on sageli riiklik või vanemlik sund. Enese soov tuleb tavaliselt alles mitmekümne aasta pärast ju? Rääkimata siis muust "isiklikust". --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2020, kell 08:28 (EET).

Perekondlik ehk eraeluline ehk isiklik, k.a avaliku elu tegelase puhul. suwa 21. detsember 2020, kell 12:30 (EET)
Ma saan aru nii, et "Isiklikku" on jaotise pealkirjana Vikipeedias juba ammu juurdunud ning annab tõesti suuremaid võimalusi kui "Pere" või "Perekond". Lisaks kipub eesti keeles sõna "perekond" olema palju kitsama tähendusega kui näiteks inglise keeles family (kus see tähendab sageli päris laia suguvõsa). Arvan, et seda jaotise pealkirja pole mõtet muuta. Nagu pole vaja muuta ka jaotise pealkirja "Kirjandus" pealkirjaks "Personaalia". "Kirjandus" on üldisem ja seetõttu parem, samuti ei ole õige öelda "personaalia" mõnerealise isikukirje kohta entsüklopeedias või leksikonis. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 14:00 (EET)

Minu meelest on ka "Isiklikku" isikuartiklite ülesehituses enamvähem juurdunud. Sellesse alaossa artikli lõpus käivad lisaks perekonnale ka näiteks hobid jmt, mis muu biograafia taustal on vähem tähtis.

"Kirjandus" (mitte "Personaalia") on siin ammust ajast isegi vormistusreeglites kirjas ja sellele on lehel Kasutaja arutelu:Castellum ka varem tähelepanu juhitud, aga see kasutaja teeb seda ja neid teisi nimetatud asju sellele vaatama süstemaatiliselt oma suva järgi ringi. Kuna tema tühiparandused (lausete ringitõstmine jmt) on üsna arusaamatud ja muus osas pigem rikuvad artikleid, siis minu meelest võiks kasutaja ajutiselt blokeerida.

PS Palun püüdke vältida teise kasutaja kommentaari vahele kirjutamist või tehke vähemasti nii, et oleks arusaadav, kes algse kommentaari kirjutas. Kopeerisin nüüd sellepärast teema alustaja allkirja tema kommentaari eraldi jäänud osade juurde. Pikne 25. jaanuar 2021, kell 16:15 (EET)

Seda "Personaaliat" on praegu 312 artiklis. Ma kavatsen need robotiga (tagasi) "Kirjanduseks" parandada. Pikne 3. veebruar 2021, kell 16:58 (EET)
Vt ka "Personaalia" otsingut (nt art Sinine) — Pietadè Kaastöö 3. veebruar 2021, kell 17:05 (EET)
Aitäh, Pikne, personaaliast kirjanduse tegemise eest! Kuriuss (arutelu) 8. aprill 2021, kell 14:07 (EEST)

MTÜ Wikimedia Eesti liikmesus[muuda lähteteksti]

MTÜ Wikimedia Eesti ei ole pikalt uusi liikmeid värvanud. Samas on vahepeal Vikipeediasse uusi kaastöölisi juurde tulnud ja nõnda võib siin leiduda neid, kel tegelikult oleks huvi MTÜ liikmete sekka kuuluda. Seepärast meenutaksin, et uued liikmed on alati teretulnud ning kui keegi soovib liikmeks astuda, siis piisab sellekohase avalduse esitamisest MTÜ juhatusele. Hetkeseisuga on MTÜ-l 38 liiget ja 2 toetajaliiget. MTÜ tegeleb eelkõige eesti- ja võrukeelse Vikipeedia ning teiste vikiprojektide tutvustamisega. Ivo (arutelu) 20. jaanuar 2021, kell 16:23 (EET)

Julgen kahelda, kas uued liikmed või üldse midagi uut ühingus on teretulnud. Näiteks Ivo ühingu ühe juhtiva töötajana esines veel mõne nädala eest meililistis hääleka nõudmisega mind liikmete hulgast välja arvata. Ühingu liikmetest vikipedistid ehk teavad, millise juhtimiskultuuriga, sh milliste rikkumistega on juhatus hiilanud alates eelmise aasta sügisest ja millest pole siiani suudetud end välja raputada. Minu arvates on mõtet Wikimedia Eestiga liituda eelkõige sel põhjusel, et rikkumised lõpetada ja juurutada elementaarne MTÜdes oodatav juhtimisstandard, sj tagada, et liikmed ühingu üritustel ja tegevuste raames, aga iseäranis juhatuseliikmed ja töötajad käituks elementaarseid reegleid järgides, mille järgimise kohustus on Wikimedia Chapterina võetud. Olin kuulnud lugusid füüsiliste konfliktideni minevatest tülidest, sõimust ja ähvardustest Wikimedia Eesti minevikus, aga ma ei oodanud, et midagi võrreldavat võib juhtuda veel aastal 2020 või 2021. Ka ei osanud ma juhatusse kandideerides ja oma n-ö valimislubadusi esitades arvata, et olukord on nii hull. Minu meelest pole siin enam ammu võimalik halva mängu juures head nägu teha ja oleks aeg sellistest asjadest lõplikult lahti saada. --Märt Põder (arutelu) 29. märts 2021, kell 03:23 (EEST)
Igaks juhuks selgitan natuke tausta. Märt tagandati möödunud aastal MTÜ juhatusest. See on esimene korda WMEE ajaloos, kus juhatuse liiget on tagandatud ja mõistetavalt ei oleks sellist küsimust isegi tekkinud, kui poleks olnud põhjust. Samuti on nüüd tulemas Universal Code of Conduct ning Märt on suutnud rikkunud sealt enam kui pooli punkte. Ehk kui üldine käitumisjuhis kinnitada, siis selle alusel võib Märdi jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida. Ivo (arutelu) 29. märts 2021, kell 18:15 (EEST)

«Käimas on Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Oled oodatud osalema!»[muuda lähteteksti]

Tänase päeva jooksul (ja mitte ainult tänase) juba korda kümme seda kustutanud; ja ainult eestikeelses vikis, teistes vikides (en, ru, it jne) sellist äärmuslikku kasutajate aja (ja sõrmenaha jms) raiskamist ei tähelda..., kui, siis u kord päeva või enama aja jooksul...— Pietadè Kaastöö 26. jaanuar 2021, kell 10:31 (EET)
Vahepealse aja jooksul 9. kord «Käimas on Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Oled oodatud osalema!» "peitnuna"... hindan sellist suhtumist [...] — Pietadè Kaastöö 26. jaanuar 2021, kell 11:19 (EET)

Vikipeedia on futuurumis ümbersõnastamise küsimus. Näiteks sõna see asemel saab kasutada sõna antud, artikkel asemel kaastöö, räägib asemel kirjeldab, jne. Eestikeelseid sünonüüme saab kontrollida veebilehelt https://filosoft.ee/thes_et. Boreaallane (arutelu) 4. veebruar 2021, kell 08:15 (EET)
Minu arust võivad artiklid ikka kirjeldada, mitte rääkida. Boreaallane (arutelu) 14. märts 2021, kell 18:37 (EET)

Animatsioon[muuda lähteteksti]

Mõnes artiklis on kasutatud animatsioone. See on väga hea. Ma pole nende vastu, sest piltlik, liikuv näide millestki on hea selgitus. Näiteks toon siin artikli termodünaamika liikuva pildi. Aga teksti lugeda pole kuigi meeldiv, kui kõrval miski peatumatult virvendab. Ma ei tea kas nii saab, aga võiks ju olla selline aktiivne sinine [peida] märgis, millele saab klõpsata, et animatsioon nö välja lülitada. Kas seda saab teha? --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 01:27 (EET)

Minu teada .gif-e nupust kinni ei keera, küll saab neid panna vaid ühekorra mängima. Seljuhul mängib animatsioon kohe lehe laadimisel vaid ühe korra ja siis peatub, kuni lehe uuesti laadimiseni. Boreaallane (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 21:29 (EET)
Saab kasutada nt malli (vt näidet paremas ääres):

{{peidetud|Skeem|Peidetud tekst}}

Skeem
Tüüpiline termodünaamiline süsteemaurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)

teatud lisandustega, või siis nt tabelis.— Pietadè Kaastöö 16. veebruar 2021, kell 22:10 (EET)

Aitäh kaasa mõtlemast, Boreaallane ja Pietadè! --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 22:23 (EET)
Peitmist soovitatakse vältida (en:WP:DONTHIDE). Sedasi jääb üsna märkamatuks, et joonis üldse artiklis on. Ennem võiks olla mingi tarkvaraline lahendus (vt phab:T85838). Võib-olla oleks joonis vähem häiriv, kui tõsta see artikli lõppu eraldi reale. Võiks kaaluda ka joonise ärajätmist, kui see pole artikli teema seisukohast kuigi vajalik. Võimalusel võiks joonise asemel kasutada videot, mis ei hakka ise mängima. Pikne 17. veebruar 2021, kell 20:02 (EET)
Eelnevalt pidasin "nt tabelis" all silmas midagi sarnast, mis paremas ääres (mängimisvõimalusi kui palju).— Pietadè Kaastöö 18. veebruar 2021, kell 19:31 (EET)
Skeem
Triple expansion engine animation.gif
Tüüpiline termodünaamiline süsteemaurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)
See Pietadè pakutud tekst kastikesega, kus võimalus liikuv pilt avada ja võimalik ka sulgeda oleks minu meelest hea lahendus.--Nimelik (arutelu) 20. veebruar 2021, kell 11:00 (EET)
Sellise illustratsioonide peitmisega ei nõustu. Vajadusel võib isiklikul tasemel kasutada analoogseid lahendusi: https://www.pcmag.com/how-to/how-to-stop-gifs-from-auto-playing-in-your-browser - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. veebruar 2021, kell 21:48 (EET)
Aga saab ju ka sedasi, et vaikimisi on avatud, aga vajadusel võib kasutaja peita? Tüüpiline navmall on ju täpselt selline? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2021, kell 00:27 (EET).
Kas saaksid näite tuua? --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 02:15 (EET)

Lõpptulemus on siis see, et ikkagi mittemidagi vikipeedia poolt teha ei saa, me ei saa midagi otsustada.. Kes tahab, tehku isiklik seadistus (kuidas gif-faile peatada), sest konsensus puudub. Äkki teeks siis mingi väikse demokraatliku hääletuse selle igavesti liikuvate illustratsioonide peatamisvõimaluse, liikuva pildi ajutiselt peidetavuse osas? Kes eesti keelt oskab, peaks ju aru saama juhistest "peida", "näita joonist, skeemi, animatsiooni vms". --Nimelik (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 01:22 (EET)

Olgu siis pealegi. Lisan ka illustreeriva materjali.

This is a simulation of the Brownian motion.

--(arutelu) 4. märts 2021, kell 20:09 (EET)

Aga mida arvavad kaaskondlased — Pietadè, Neptuunium, Pikne sellisest ideest, et vaikimisi on avatud, mitte peidetud? --kanakukk (arutelu) 4. märts 2021, kell 21:59 (EET).
Kanakukk, kas saaksid illustreeriva näite tuua, kuidas see vaikimisi avatud variant siin nö reaalsuses oleks? Näiteks selle Browni liikumise puhul? --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 02:10 (EET)
Mõte läks esmalt sugupuu malli (Ahnentafel) kasutusele enwi-s — pole õnnestunud leida sealt ühtki näidet, kus "puu" algseis oleks avatud, lihtsalt üks riba, mida annab mõnikord ikka otsida... (vt nt Albrechti ingliskeelset varianti), mis on ikka "peidus" küll...— Pietadè Kaastöö 4. märts 2021, kell 22:13 (EET)


showhide set to "left" (väidetavalt) and expanded set to "true"
seletus
Tahtsin juba varem vastata, aga ekslikult läks meelest: igatahes vaikimisi avatuna on minu meelest aktsepteeritav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. märts 2021, kell 02:52 (EET)

Navigeerimismallide peitmist põhjendatakse inglise vikis sellega, et need ei käi artikli sisuosa alla, need võivad põhimõtteliselt ka artiklist välja jääda (mobiilivaates jäävadki). Mujal peetakse tabelilahtrite peitmist kohaseks teatud juhtudel (korratud tekstis öeldut vmt). Ahnentafeliga paistab keerulisem lugu olevat, see on inglise vikis üksjagu poleemikat tekitanud (vt malli arutelu). Animeeritud piltide peitmisega trikitamise näiteid teistes vikides mulle ei meenu, ma ei leidnud inglise vikist praegu ka näiteks selleks kohandatud malli. Kui peitmine on tõesti vajalik, siis võiks selleks olla mall, mis pildi viisakalt vormistab (nii et see sobiks võimalikult hästi teiste piltidega kokku).

Ma pakkusin ülal peitmise asemel veel lahendusi välja. Kui joonis tõesti häirib, siis on üsna võimalik, et selle saab lihsalt artiklist välja visata ilma eriti midagi kaotamata, või saab joonise asendada mõne vähem häiriva joonisega, või saaks tõsta joonise näiteks artikli lõppu eraldi reale, kus ta lugemist vähem häirib. Mida neist võimalustest arvatakse? Pikne 5. märts 2021, kell 20:03 (EET)

Nt Hispaaniakeelses liikumise (füüsika) artiklis Brown ongi all (jäin selle artikli juures lugemisega jänni, on seal rohkem staatilisi või dünaamilisi kujutisi...;-)); vaevalt et keegi hakkab sellest failist kaadrit välja lõikama, ja esitama nt hover-it kasutades.
Samas ent, miks peaks (browni) liikumist näitlikustama staatilise kujutisega...— Pietadè Kaastöö 5. märts 2021, kell 21:11 (EET)
See kõlab nagu väike nali: vikipeedias oli Browni liikumist kujutav animatsioon asendatud staatilise kujutisega. Siin, ülalpool on välja viskamise kõrval minu arvates mitu head, sisulist viisi kuidas animatsioonipilt sobivaks ajaks peita. Liikuva kujutise kirjutise alla, lõpureale panek on vaid osaline lahendus, sest neid animatsioone on ka artikli keskpaikades. Seega see ei lahenda. Jääksin vaikimisi avatud aga peidetava lahenduse juurde. Meil pole selle tegemiseks vist inglise vikipeediast eriluba vaja küsida? --Nimelik (arutelu) 10. märts 2021, kell 14:52 (EET)
Iseenesest ka peitmine on puudulik lahendus, nagu välja toodud. Browni liikumist saab ju kujutada ka näiteks noolekestega, nii nagu seda kooliõpikutes traditsiooniliselt on tehtud. Miks see siis Vikipeedias nali peaks olema. Saab valida ka joonise, kus on ülaltoodud pildist vähem sigrimigri ja liikumine aeglasem, mis oleks vähem häiriv. Saab kasutada ka videot, mis ei hakka ise mängima, nagu siin. Kui termodünaamika artiklis aurumasina joonis häirib, siis sealt võib selle minu meelest vabalt ka lihtsalt ära jätta. Pikne 10. märts 2021, kell 16:02 (EET)
Miks peitmine puudulik on? Mis selle puudus oligi? Näiteks vaikimisi avatud ja peidetav lahendus? Video on väga hea lahendus, sest seda saab peatada. Jah, tõesti meenub ka see noolekestega Browni liikumise kujutis. (Kuigi see on armetu liikumise aseaine, minu meelest). Küsimus pole ju ainult termodünaamika artiklis, animatsioone on mitmetes artiklites ja ilmselt aja jooksul tuleb neid juurde. Nad on väga head, sest selgitavad ühe korraga päris palju (muidu neid ju poleks kogu vikipeedias). Lihtsalt see peatamise või peitmise võimalus on kasutajasõbralik, minu arvates. Liikuv joonis on hea asi, kaasaja võimalus, seda ma ikka pigem pooldaks, ka termodünaamika lehel. --Nimelik (arutelu) 10. märts 2021, kell 20:24 (EET)
Kui joonis on väga suur, nagu artiklis Periodic table https://en.wikipedia.org/wiki/Periodic_table#Different_periodic_tables , osas 5 näha võib, siis on leidnud kasutust ka see peidetud (hiigel) joonise kast näita ja peida võimalustega. Periodic table (large cells, 32-column layout)--Nimelik (arutelu) 13. märts 2021, kell 01:34 (EET)
Kui on ka vaikimisi avatud, siis jätab ikkagi soovida teiste pitlidega kokkusobimatu vormistus, vähemasti eespool pakutud variantide puhul.
Jah, inglise vikis on peitmisel ka erandid, nagu eespool välja toodud. Pikne 17. märts 2021, kell 17:32 (EET)

Kas oleme mingi lahenduseni jõudmas? Mulle paistab, et kõigil peale Pikse on mingi konstruktiivne plaan või võimalus nende igavesti ketravate animatsioonidega. Kuidas edasi liigume? Kuidas see tulemuseni jõudmine käib, kas hääletamine sobib? Tundub, et asja arutatud on küll ja häid ettepanekuid tehtud minu arvates mitmeid. --Nimelik (arutelu) 17. märts 2021, kell 17:01 (EET)

Ma ei tea, miks sa minu välja pakutud võimalusi ebakonstruktiivseks pead ja ma ei saa aru, miks üldse peaks selles küsimuses olema üks ja lõplik lahendus. Pikne 17. märts 2021, kell 17:32 (EET)
Pikne, oled pakkunud variante kuidas animatsioone mitte peatatavaks teha, vaid välja visata, artikli alla tõsta, asendada mitteliikuva pildiga, sest kokkusobimatu vormistus jne. Tõesti, pakkusid ka alguses ühe tarkvaralise lahenduse (vt phab:T85838), vabanda ma võhikuna lihtsalt ei saanud aru kuidas ja kas see vikipeedia artiklis toimiks. Ühte ja lõplikku lahendust ei peagi olema. Võiks olla lihtsalt mingi animatsiooni peatamise võimalus, mille kasutamises kokku lepime. Kui näiteks enwikis või mujal see asi lahendatud pole, pole minu meelest argument. Oleme siis esimesed, kes seda teevad. Ja vaadates animatsioonide paljusust kogu vikipeedias võiks see teema olla ju ka laiema ringi arutelus kui eesti vikipeedia (hea näide Pietadèlt Hispaaniakeelses liikumise (füüsika) artiklis. Siin on infomüra ilmselgelt ülearu palju). Ma ei saanud aru, et mis selle vaikimisi avatud, suletaval variandil viga oli? Ups, vabandan. Kanakukk ei illustreerinud oma vaikimisi avatud, suletavat varianti, nii et ma ei teagi millest räägin ja millega Neptuunium nõus oli.. milline see tegelikkuses välja paistaks..Sobiv, ebasobimatu? --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 01:33 (EET)
Piltide asukohta tasuks panna artiklis sobivaimale kohale, selle artikli lõppu panemine ei ole hea lihtsalt samal põhjusel, mis sa ise peitmise kohta ütlesid. Välja visata ka ei tasu, sest osade (ka minu) meelest on kohti, kus animatsioonid on kohased. Sa tead seda tehnilist poolt paremini: kas on võimalik Boreaallase lahendu, et video esitatakse vaid korra? - Melilac (arutelu) 17. märts 2021, kell 20:53 (EET)
Piltidest jutt ei käi, sest need on staatilised. Asukoha jutuga, nõus. Siis teema: animatsioon, korduv, liikuv kujutis vms. Kui on video, siis on ka pausinupp. See ongi juba lahendus mu meelest. Boreaallase lahendus pole minu arvates kõige parem, sest liikumine kui ta toimub alati ainult 1 korra on teistpidi ahistav. Sa äkki tahad 2 korda vaadata, et kuidas ja mis toimub. See ongi ju animatsiooni mõte, et saad ühte ja sama korduvat tsüklit, seoste dünaamikat taas ja taas üle vaadata. Mõte, prioriteet oleks minu meelest selles, et vaataja on peremees, siis kasutajasõbralik lahendus. Kui ta tahab animatsiooni jälgida, jälgigu rahulikult. Kui ta tahab edasi lugeda ja süveneda, siis saab ta nö kino peita ja keskenduda tekstile. Ebamugavad või tüütud on need "masinad", millele stoppnuppu pole disainitud ja ei kavatsetagi seda teha. Nagu reklaam, mis kohustuslikult sul paremal aknas jookseb vms. --Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 01:33 (EET)
Nõus Nimelikuga, Vikipeedia ei peaks liikuma selles suunas, et artiklitest vaatab vastu midagi kohustuslikus korras pidevalt vilkuvat, mida pole võimalik peatada ega välja lülitada.193.40.12.10 18. märts 2021, kell 09:02 (EET)
Pildi all ma pidasin silmas nii animatsioone kui suuri perioodilisustabeli stiilis pilte, vastandina videotele, mida ka kasutatakse. Tegelikult on ka suur osa tavalistest piltidest nö. peidetud kujul, ehk nende täies suuruses nägemiseks peab nad avama. Huvitav, kui paljud isikud seda märganud pole (sest jah, see pole iseenesest mõistetav ja mina vaatasin artikleid algul terve aasta, arvates, et pildid ongi nii suured nagu nad artiklist pisikujul paistavad)- Melilac (arutelu) 31. märts 2021, kell 20:21 (EEST)
Inimeste veebis surfamise kogemus on kasvanud ja teatakse, et kui kursorit liigutades kursor muutub, siis on kursori all viit kuhugi, Vikipeedias siis pisipildilt suuremale pildile.193.40.12.10 1. aprill 2021, kell 09:26 (EEST)

See lahendus..oleks ju umbes sama, mis näite ülalpool tõin, kus suur perioodilisustabel ( Periodic table (large cells, 32-column layout)) oli inglise wikis https://en.wikipedia.org/wiki/Periodic_table#Different_periodic_tables umbes nii esitatud. Liiga peidetud, teksti ei loe välja?

Tüüpiline termodünaamiline süsteem – aurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)

--Nimelik (arutelu) 18. märts 2021, kell 02:33 (EET)

Miks millegi vaikimisi peitmine halb on?

Loomulikult on selline animatsioon häiriv. Kui seda saab ise sisse ja välja lülitada, siis on hea. Andres (arutelu) 18. märts 2021, kell 11:15 (EET)

See inglise viki perioodilisustabel, nagu öeldud, on näide sellest, kuidas peidetud on info, mis kordub artiklis. Inglise viki juhendis on välja toodud, et tabelis korduva info peitmisest pole tõesti eriti lugu. Peidetud info jääb kergesti märkamatuks või ei pruugi teatud brauseris või seadmes kättesaadav olla.
Tarkvaralisi lahendusi puudutavatest aruteludest ja tööülesannetest (ka nt phab:T101644) on lihtsalt näha, et probleemi on küll teadvustatud ka inglise vikis ja arendajate seas. Liikuvad pildid võivad olla häirivad ja iga kasutaja peaks saama neid hõlpsasti peatada, aga head lahendust nähtavasti ei ole veel leitud. Neis aruteludes on arendajad ka välja toonud, et liikuv GIF iseenesest on vanaldane ja liiga piiratud võimalustega ning pigem tuleks soodustada muude liikuvate elementide kasutust (sh videote kasutust). Kes viitsib, guugeldagu ja uurigu ise, näiteks siin on kirjutatud GIF-ide (mitte)kasutamisest. Mulle tundub, et peitmise näol ei tule me siin iseenesest millegi sellise peale, mida teistes keeltes vikides poleks taibatud, vaid pigem tekitame ühe lombaka lahenduse "paranduseks" selle kõrvale teise lombaka lahenduse.
Liikuvad pildid on artiklites ammust ajast ja vaevalt, et nad nüüd äkki varasemast teravamaks probleemiks said. Veel vähem terav probleem on nad minu meelest siis, kui mitte näha ainuvõimaliku lahendusena kõigi GIF-ide masinlikku peitmist ning kui vaadata siiski igale pildile eraldi otsa ja kaaluda, kas konkreetne pilt annab artiklile eriti midagi juurde või millega seda asendada saaks (näiteks on enamvähem alati võimalus teha GIF-i asemele video, mõnel juhul on see juba saadaval). Näiteks seesama termodünaamika artikli joonis, nagu eespool juba öeldud, pole minu meelest selles artiklis tingimata teemakohane ega vajalik. Samuti pole pildid Vikipeedias enamasti kindla tekstikohaga seotud ja siis ei tohiks sageli olla probleemi ka sellest, kui tõsta pilt teksti kõrvalt eraldi reale või kuskile mujale tahapoole, kus ta lugemist eeldatavasti vähem häirib. Mõni selline pilt, kus on näiteks üks aeglaselt liikuv täpike, võib-olla ei häirigi eriti kedagi. Pikne 18. märts 2021, kell 18:52 (EET)
Kas me jõudsime mingi sobiva lahenduseni? Näiteks selline animatsioon oleks tore kasutada. Kuidas temaga peaks käituma? Saab sellest video teha? https://es.wikipedia.org/wiki/Friedrich_W%C3%B6hler#/media/Archivo:Wohler_synthesis.gif --Nimelik (arutelu) 2. aprill 2021, kell 23:48 (EEST)

Mu sõber programmeerija esitas omapoolse lahenduse Vikipeedia programmeerijatele. Tagasiside sellega võtab aega. Seega meie arutelule see otseselt praegu lahendust ei paku. https://phabricator.wikimedia.org/T85838#6932885 --Nimelik (arutelu) 23. märts 2021, kell 02:12 (EET)

Tundub, et ongi kõik selle teemaga. Tänan kõiki kaasa mõtlemast, ettepanekuid tegemast ja kritiseerimast! Küllap mõte, ootus, et asja saabki kuidagi lahendatud.. osutus liiga optimistlikuks. Lahendatud pole midagi ja üksmeel puudub. Igal lehel tuleb siis edaspidi vastava konkreetse animatsiooniga jätkata samalaadset (suht) viljatut (?) arutelu.. Või mis viljani, võimaliku tulemuseni me jõudsime? --Nimelik (arutelu) 5. aprill 2021, kell 02:18 (EEST)

Märked[muuda lähteteksti]

Kuidas lisada Eestikeelse Vikipeedia artiklitesse märkeid (nagu seda on tehtud leheküljel https://en.wikipedia.org/wiki/African_French#cite_note-6)?

Üks võimalus on mall efn: {{efn|Siia kirjuta tekst, mis läheb allmärkuseks.}}{{märkused}} annab tulemuseks:

Tekst, kuhu märkus lisada[a]

Märkused
  1. Siia kirjuta tekst, mis läheb allmärkuseks.
Tänud vastamast... Boreaallane (arutelu) 23. veebruar 2021, kell 16:10 (EET)

«Käimas on Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Oled oodatud osalema!» v 2[muuda lähteteksti]

Ühte sama erinevatesse wiki-desse sisestades —— suurem osa neist saab aru (AI), et mitu kl6psu hiljem ma ikka veel ei taha "talguda", ja jätab rohkem ruumi sisestamisex...~(vrd nt, kui tellin Bamasoonist teki, siis peaksin järgmised kuud tegelema teki alla soovitatute elimineeriv-valikuga; FB sai nt eile mitmelt riigilt tugevalt tauniva hoiatuse) (ei mullast siis polegi enam suurt lugu kui k6ndima oled harjund miljardite² pääl); ehk siis, kui olen selle vapustava reklaami ära näinud ja siirdun järgmisele lehele sisestama, siis mõnes wikis saadakse aru, ja reklaam kaob, siin ent...— Pietadè Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 01:48 (EET)

Millal tipiti esmakordselt „Eesti Vabariik“?[muuda lähteteksti]

Millal tekkis Eesti Vabariik? St, millal asendus sõnaühend „Eesti Wabariik“ (klavitatuuri iseärasused?) ühendiga „Eesti Vabariik“?— Pietadè Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 01:48 (EET)
Ehk siis teisisõnu: kui mu pätsi naabertalus sündnud isaisa tuli ilma Eesti Wabariiki, siis, mis aastal, kuupäeval (, kellaajal) muutus W V-ks; «Vaba entsüklopeedia» ikkagi, mõtlesin et kysin, ehk keegi teab ka vastust.— Pietadè Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 02:00 (EET)

vt Peeter Pälli artiklit Postimehes. Noh, ja kui mingil põhjusel Linnamäe äri ei soovi toetada (või raamatukogu liiga kaugele jääb), siis küllap Päll lahke mehena suudab mingil teisel viisil selle teadmuse edasi anda. --kanakukk (arutelu) 26. veebruar 2021, kell 03:48 (EET).
Tänan vastuse eest!
Kus me oleksime ilma keeleta (mis maitse on keelel? ei ole ühtki tutvat inimsööjat ka, kellelt küsida... nt Delfi tutvumiskuulutuse peale vaevalt et m6ni vastab...)— Pietadè Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 10:00 (EET)

Teine Eesti nädal vene vikipeedias[muuda lähteteksti]

Tere õhtust. 5.-15. Märtsini 2021 toimub vene vikipeedia temaatilise nädala projekti raames II eesti nädal, mille eesmärk on kirjutada ja täiendada artikleid Eestist. Samuti saavad vene keelt kõnelevad inimesed täita tühiku artiklitega, mida võidakse sellesse keelde tõlkida. --Timur Rossolov (arutelu) 1. märts 2021, kell 21:32 (EET)

Vabad Riigid Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Kas keegi asjatundja oskab seletada, miks on Preisimaa vabariiki, Mecklenburg-Strelitzi vabariiki ja paljusid teisi Weimari vabariigi osi nimetatud Vikipeedias Vabadeks Riikideks, mitte vabariikideks? Kas see on teadmatus või on lihtsalt püütud miskipärast rõhutada Freistaati ja Republiki erinevust? Astromaailm (arutelu) 4. märts 2021, kell 18:41 (EET)

Eks otsi "vaba riik" ja paranda, kus vaja.— Pietadè Kaastöö 4. märts 2021, kell 19:23 (EET)
Ümber suunata ma ei oska ja vist ei oma ka õigusi, teksti sees parandangi järjest. Sellist riigivormi nagu Vaba Riik ei ole kuskil peale Vikipeedia.Astromaailm (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:36 (EET)
See on olnud mõnede riikide ajalooline nimekuju. Inglise keeles Free State, saksa keeles Freistaat. Kui on nii olnud, siis peab maakeeleski nii jääma.--Vihelik (arutelu) 9. märts 2021, kell 02:57 (EET)
Otse loomulikult on sul õigused ümber suunamiseks. Selle tegemiseks leiad ülalt paremalt nurgast Näita ajalugu ja Otsi vikipeediast vahelt väikese latriinikese, kus on kirjas Veel ja kuhu on ladustatud ümbersuunamiste tegemine.Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 08:26 (EET)
https://en.wikipedia.org/wiki/Free_state_(polity) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. märts 2021, kell 18:55 (EET)
Inglasi ma saksa asjades küll ei usaldaks ja ei näe põhjust tõlkida suure kaarega saksa keelest inglise keele kaudu eesti keelde Free State, kui jutt on Saksamaast. Muidu jõuame veel sinnamaani, et hakkame vabalinna asemel kirjutama Vaba Linn, sest inglise keeles on ju Free City. Freistaat on sakslaste omakeelne sõna vabariigi kohta, sünonüüm,sest Republik vihjas ju vihatud prantslastele. Sakslased on 1920. aastal proovinud ka Eesti kohta öelda Freistaat Estland. Eesti ajalehed sada aastat tagasi kõnelesid ikka vabariikidest Saksamaal, mitte Vabadest Riikidest või vabadest riikidest. Leidsin ühe 4 aastat vana facebooki postituse Eesti Keele Instituudi seinalt: https://www.facebook.com/Eesti.Keele.Instituut/posts/1234437569938165 Astromaailm (arutelu) 9. märts 2021, kell 19:10 (EET)
Võtame asja paremaks selgitamiseks siis midagi väljastpoolt Saksamaad. Ühe LAV osa vana nimetus - inglise keeles Orange Free State, saksa keeles Oranje Freistaat, viki täpsustuslehel Oranje Vaba Riik, ENE paberimassis Oranje Vabariik. Järeldused tehke ise. - Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 08:13 (EET)
Jah, Oranje puhul näitab ka EKI kohanimeandmebaas, et see on Vaba Riik, samuti oli 20. sajandi algul Iiri Vaba Riik. Mind huvitavad saksamaa endised vabariigikesed. Kui Peeter Päll peaks kunagi mu kirjale vastama, panen vastuse siia ka. Astromaailm (arutelu) 13. märts 2021, kell 12:51 (EET)
Nõustun sellega, et asja puhul puudub süstemaatilisus... Pälli vastus huvitaks mind ka. - Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 14:09 (EET)
Saabus vastus. Kopeerin.

See on tegelikult põnev küsimus, mis vajaks ehk põhjalikumat uurimist. Kuivõrd saksa "Freistaat" on sõnaraamatuis fikseeritud kui sõna "Republik" vananenud sünonüüm (https://de.wikipedia.org/wiki/Freistaat_(Republik)), siis tundub tõesti loogilisem Saksamaa kontekstis olevates nimetustes "Freistaat" tõlkida vabariigiks, seda enam, et ka eesti "vabariik" on saksa sõna tõlkelaen.

Inglise väljendil "free state" seevastu kindlat seost vabariigiga ei ole (see on üks sõna tähendusi), ei Iiri Vaba Riik ega Kongo Vaba Riik olnud vabariik (https://en.wikipedia.org/wiki/Free_state_(polity)). Seetõttu on mõtet see väljend tõlkida vabaks riigiks.

Lugupidamisega

Peeter Päll Eesti Keele Instituut

Astromaailm (arutelu) 17. märts 2021, kell 00:08 (EET)

  • Ehk Vaba Riik, vabariik ja |vaba riik| on kõik erinevad asjad. -Mardus /arutelu 18. märts 2021, kell 16:29 (EET)

Leedukeelse Vikipeedia artiklite arv jälle alla 200 000[muuda lähteteksti]

Kas keegi teab, mis leedukeelse Vikipeedia artiklite arvuga juhtunud on? Leedukeelse Vikipeedia artiklite arv ületas 200 000 piiri juba 2020. aasta juunis. Nüüd aga on jälle alla 200 000 langenud. Praegu (16:05) on artikleid seal 199 755. Velirand (arutelu) 6. märts 2021, kell 16:05 (EET)

Vast tõstsid kustutamise tempot? Mingi hulk artikleid on küll ka loojakarja läinud. Ivo (arutelu) 6. märts 2021, kell 19:01 (EET)
Praegu "23:13 on seal artikleid 199 574. --Juhan121 (arutelu) 14. märts 2021, kell 23:14 (EET)
Jah, suur osa kustutamisi on kustutamismärkusega lehtede likvideerimine, mis olid juba vanast ajast. Elik siis adminid ärkasid kollektiivselt talveunest üles. - Melilac (arutelu) 17. märts 2021, kell 20:58 (EET)
Vaatasin vahelduseks, et mis seis neil kuu lõpus on. Praegu on 199 528 artiklit, ehk pigem väheneb kui lisandub. Ivo (arutelu) 29. märts 2021, kell 03:55 (EEST)

Horvaadikeelne Vikipeedia kukkus just 225 000 pealt 210 000 peale, viisteist tuhat artiklit vähem. Kas keegi teab, mis seal toimub?--Vihelik (arutelu) 14. märts 2021, kell 23:05 (EET)

Leidsin seletuse. Kustutati ühe spämmijast toimetaja loodud artikliteta kategoorialehed stiilis "Spordisündmused aastal 1544". --Vihelik (arutelu) 14. märts 2021, kell 23:18 (EET)
Kui kedagi teist ka huvitab, siis neil oli seal sellest juttu siin. Likvideeriti u 15k ilma sisuta lehekülge. Ivo (arutelu) 15. märts 2021, kell 00:19 (EET)
Kuigi ma vaatan, et neil on seal miski hirmus hulk ka sääraseid veidraid lehekülgi, mis justnagu tahaks loenditeks klassifitseeruda: hr:Dodatak:Popis vrsta:Aag ja hr:Abecedni popis agnotozoa: C. Ma seda materjali küll artikliteks ei arvaks. Lisaks on neil omajagu botiartikleid nagu nt hr:Cudahy (Kalifornija). Ivo (arutelu) 15. märts 2021, kell 00:28 (EET)
Oi bože moi! Meil on ka kindlasti "artiklid" numbrit kasvatamas, ent piinlik oleks, kui nende osakaal promillinigi ulatuks. - Melilac (arutelu) 15. märts 2021, kell 19:26 (EET)
Hetkel siis 208 745 artiklit.
Meist artikliarvult eespool olijatest domineerivad botiartiklid (ligi 100% sisust) veel vähemalt minangkabau, tatari, malai, tšetšeeni, lõuna-min'i, varai ja sebu vikides ning need on ülekaalus kasahhi, rumeenia ja serbia-horvaadi omades. Ligi pooled artiklid oleks justkui botilooming ka slovaki ja lõunaaserbaidžaani vikides ning botiartikleid jääb natuke silma ka armeenia, baski, indoneesia, pärsia, serbia ja türgi vikides. Hollandi ja rootsi vikides on muidugi palju asjaliku inimloomingut, aga seal on samuti üksjagu botiloomingut. Ehk kui artiklite arvu järgi oleks eestikeelne versioon 45. kohal, siis inimeste loodud artiklite hulga järgi oleks see vähemalt kümmekond kohta kõrgem.Ivo (arutelu) 29. märts 2021, kell 03:55 (EEST)
Rootslased võtsid kaks aastat tagasi suure töö botiartiklite korrastamiseks. Nende omi võib hetkel juba reaalseteks vist lugeda. - Melilac (arutelu) 29. märts 2021, kell 19:41 (EEST)

Vikipeedia näomaskid[muuda lähteteksti]

Vikipeedia näomask

Koroonaajale kohaselt on meil partii Vikipeedia logoga näomaske, mis kodu otsivad. Kellele asi huvi pakub, siis tellimuse saab sisse anda siin. Ivo (arutelu) 6. märts 2021, kell 21:20 (EET)

Viimased maskid on alles. Kiirustagu, kes veel saanud ei ole! Ivo (arutelu) 16. märts 2021, kell 14:59 (EET)

Detailne teede kaart Eesti ja Eesti linnade kohta[muuda lähteteksti]

Kirjutab muu hulgas: „Eestis on kokku 47 linna mille seas Tallinn on pealinn ja kõige suurem. Rohkem kui 70% rahvastikust elab linnades. Linnad jäänud on sorteeritud tähestiku järiekorras. // eestikaart.com toob sinuni Eesti Google-i kaardi. Selles detailses kaardis saad valida maastiku- ja satelliidipiltide vahel ja suurendada, et näha Eesti linnu, külasid ja isegi tänavaid ning maju.“
Sealt leian nt «Lontova tee» Kunda tänavate loendis ent on ‘Lontova tänav’ — kas tegemist on kahe erineva asjaga??? Ehk siiski piirduda avalikus ruumis niigi olemasoleva teabega?!?
"tänavate loend ", mitu korda seda esineb? ja mis need kriteeriumid on? 47 haldusüksuse tänavate loendid...?
Ettepanek ka: lisada oodatud artiklite nimekirja nt Tallinna teeaukude loend (vanuse, suuruse, inimestele tekitatud traumade arvu/sageduse järgi, autotappude arvu jms järgi).
Ja tänavaid otsida nt maaameti rakenduste kaudu.— Pietadè Kaastöö 8. märts 2021, kell 22:10 (EET)

Üldine käitumisjuhis[muuda lähteteksti]

Alustasin lehekülge üldise käitumisjuhise kohta, mille kohta postitasin viimati eelmise aasta juulis ja mis on nüüd heaks kiidetud. Kui tunned, et toetav ja meeldiv õhkkond kasutajate vahel on tähtis, siis oled oodatud arutlema. Adeliine 17. märts 2021, kell 22:08 (EET)

Link antud juhisele võiks olla väga kergesti leitav. Kas seda vasakpoolsele ribale (Esileht · Üldine arutelu · Sündmused maailmas · Viimased muudatused · Juhuslik lehekülg · Juhend · Annetused · Kontakt) hulka ei anna lisada? Boreaallane (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:12 (EET)
Eelkõige peaks selle siduma olemasolevate lehekülgedega (nt Vikipeedia:Uuele kaastöölisele jt). Hetkel lingib sinna ainult üldine arutelu. Avalehekülje linkide arvu võiks pigem vähendada kui tõsta. Ivo (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:17 (EET)
Avastasin alles nüüd, et Juhendi alla on koondatud vajalikku mõtteainet, mida läbi lugeda (kui on kujutlust põhjalikuks artikliloomeks). Kui te eetikakoodeksi samuti kuhugi infolabürinti ära peidate, siis ei tasu ka loota, et sellega põhjalikult tutvutakse. Seda tõenäoliselt ei leita üles, toimitakse intuitiivselt, sealt ka draamad. Boreaallane (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:27 (EET)
Jah, see on tõsi, et mitmesugust olulist ja vajalikku infot on eri lehekülgedel väga palju. Ma arvan, et pole võimatu, et link käitumisjuhise tekstile pannakse kõikidel saitidel sama koha peale, näiteks lehe alläärde, kus on juba "Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest. Andmekaitse Tiitelandmed Lahtiütlused Mobiilivaade Arendajad Arvandmed Küpsiste avaldus". Adeliine 17. märts 2021, kell 23:43 (EET)
Ärge siis uute tulijatega (ma ei räägi lägastajatest) ka pahandage (sealt tekkivadki vastureaktsioonid), et nad ei hooma siinset infomerd niisamuti nagu teie/meie (nad lihtsalt ei oska ega tea järgi vaadata, ei pane tähele). Mõned teist tulid siia, kui see meri oli alles sulisev jõgi, olete Vikipeediaga aastaid koos arenenud. Uued tulijad peavad aga hoomama järjest suuremat ja meeletumat hulka infot/juhendeid. Nad püüavad seostuda sodi-podiga, ja siis tekkivad tõrked. Kui mina tulin, siis ma ei saanud aru, et kuidas mulle teatakse arutellu teateid jätta. Arvasin, et olen sellessuhtes Vikipeediaga üksi, aga võta näpust. Boreaallane (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:58 (EET)

Vahelehüüe: Täiesti nõus ja just nii ongi. Tuginedes kogemusele tudengitega töötades.--.Toon (arutelu) 22. märts 2021, kell 10:57 (EET)

Väga huvitav on kuulata uuemate tulijate kogemusi, sest enda omi ju enam ei mäleta. Kas siis, kui arvasid, et oled Vikipeediaga üksi, oli see sinu jaoks positiivne või negatiivne? Kas teated arutelus oli hea või halb üllatus? Millist infot ja kustkaudu oleksid päris alguses tahtnud saada? Adeliine 18. märts 2021, kell 18:01 (EET)
Praktikas on selline vikipedist küll eriti haruldane loom, kes on juhendmaterjale lugenud. :)
Üldiselt katsetatakse natuke "Muuda" nupuga ja sealt alates omandatakse käigu pealt kõik see, mida vajalikuks peetakse. Reeglina pöörduvad inimesed juhendite poole tõesti ainult siis kui miski muu enam ei aita. Seepärast oleks ka pigem vaja minimeerida sealset tekstimassiivi ja linkide hulka, et navigeerimine oleks võimalikult lihtne ja see mass inimest ära ei hirmutaks.
Siin oleme püüdnud natuke katsetada ka õppevideode loomist, aga selle arendamine on vähe pooleli. Ivo (arutelu) 18. märts 2021, kell 15:51 (EET)

Asehalduritest[muuda lähteteksti]

Vaatasin siin üle Balti kubermangude asehaldurite, kuberneride, viitsekuberneride ja kindralkuberneride kohta kirjutatud artikleid. Selgub, et siin on üksjagu dubleerimist (näiteks Liivimaa kohta on sellised artiklid nagu Liivimaa kuberneride loend, Poola Liivimaa kuberneride loend, Rootsi Liivimaa kuberneride loend, Vene Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa kindralkuberner) ja artikli pealkirjad ei vasta alati täpselt sisule (näitena: Riia sõjakuberneride artiklis on loetletud ka ülemkomandandid ja komandandid). Need vajaks korrastamist. Ma olen igati selle poolt, et nende institutsioonide kohta oleks eraldi artiklid − nagu reeglina ongi −, mis nende ametnike sisu avaks. Küsimus on üldloendites. Iga provintsi kohta võiks olla üks loend, kus on loetletud kronoloogilises järjekorras kõik selle asehaldurid/-valitsejad olenemata ametinimetusest − need võisid sagedasti muutuda − või võimust (Poola, Taani, Rootsi, Venemaa); täpsetele tiitlitele juhiksid lingid artikli sees. Nii näiteks käsitleks Liivimaa asehaldurite loend provintsi asevalitsejaid alates Poola ajast kuni XX sajandi alguseni. Ma pakun välja, et pealkirjaks võiks − Liivimaa näitel − olla Liivimaa asehaldurite (või asevalitsejate) loend. Kubernerid, kindralkubernerid jt sisult seda ju ongi. Arvamused?--The Prince of Tartu (arutelu) 18. märts 2021, kell 23:40 (EET)

Nõus. Kui ametinimetus muutub, siis võib alajaotusel olla lihtsalt vastav uus nimetus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. märts 2021, kell 01:37 (EET)
Meil on paiguti asjad dubleerimisega vähe lappama läinud jah. Mind on nt eriti häirinud see tohutu vallaartiklite mitmekesisus. Ivo (arutelu) 19. märts 2021, kell 02:08 (EET)
Taani, Poola, Rootsi ja Saksamaa ei ole Vene ajaloo varasemad ebatäiuslikud etapid ega Venemaa allüksused, vaid täiesti iseseisvad ja sõltumatud riigid. Aeg-ajalt olid nad isegi omavahel sõjas. Nende poolt praeguse Eesti alale loodud võimukandjatel ja administratiivüksustel pole isikulist ega administratiivset järjepidevust, vaid ühe võõrvõimu esindajad evakueerusid (või võeti vangi) ja nende asemel seati ametisse uue võõrvõimu esindajad. Reetureid, spioone ja ülejooksikuid karistati, mitte ei kiidetud, kui tublid lõimujad nad on. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 15:59 (EET)
Samal põhjusel pole õige 20. sajandil Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelasi ja ametiisikuid ühte kategooriasse ja loendisse kokku panna. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 16:17 (EET)
Ma võin küll ehk olla vanamoodne, kuid pooldan seisukohta, et entsüklopeedia peaks olema siiski võimaluste piires erapooletu. Ei ole mõtet tuua sisse kallutatust (kes on võõrvõim, kes mitte − see on selge seisukohavõtt). Asehaldurite loendi puhul ei ole üldse oluline meie suhtumine erinevatesse võimudesse, see lihtsalt kajastab neid ametnikke, kes teatud territooriumil antud ajajärgul haldusvõimu teostasid. Mis puutub järjepidevusse, siis siin ei maksa pilli lõhki ajada. Kui ikka Rootsi ajal oli Liivimaal kuberner ja Venemaa keisririigi ajal kuberner, siis sisuliselt on ikka tegemist loogilise ameti jätkumisega, ehkki sisu võis olla erinev (selleks ongi erinevad artiklid, mis seda selgitavad). See on ka paljude teadusväljaannete levinud praktika.--The Prince of Tartu (arutelu) 19. märts 2021, kell 16:33 (EET)
Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa olid meie (Eestimaa ja Liivimaa) suhtes kõik võõrvõimud. Kus on siin eelistamine ja kallutatus, kui ma selle otse välja ütlen? Ma ütlesin selgesti, et võõrvõimud olid aeg-ajalt isegi omavahel sõjas ja ainuüksi seepärast ei saa nende mingist ühisest identiteedist juttu olla. Iga kuberner koos temale alluvate ametnikega teenis oma riiki ja valitsejat, kes ta siia saatnud oli, mitte üheaegselt kõiki korraga. Kui keegi oli siin järjepidevuse kandja, siis kohalikud aadli- ja linnakorporatsioonid, kes alati kohale jäid, sõltumata võõrvalitsejaist ja nende satraapidest. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 16:49 (EET)
Küsimus ei ole üldse identiteedis. Loend lihtsalt loetleb ametnikke, kes ühel või teisel ajaperioodil haldusvõimu teostasid. Asehalduri ameti sisu on ikka üks ja seesama olenemata võimust, mis parasjagu valitseb, või ametinimetusest: hallata teatud maa-ala valitseja nimel. Ja üleüldse on peaküsimus dubleerimisest ja artiklite mittevastavusest pealkirjaga.--The Prince of Tartu (arutelu) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
Olen üldjoontes kõik öelnud, mis mul öelda oli, ja mööda näppe saanud. Ei ole nõus põhjustel, mis minu jaoks on enesestmõistetavad, ja rohkem selles küsimuses lisada ei kavatse. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 17:17 (EET)
Vast seetõttu, et liigne jäikus ei ole kasutajasõbralik? Loend on mõeldud lugeja abistamiseks kui ülevaatlik üksus ja järjepidevuse katkemine tekitab asjaga tutvujal üleminekulisi raskusi. Mall katkeb ja seda ei saa ega tohigi jätkata, sellega ma olen nõus. Mis oleks siis vahend ühe administratsiooni juurest teisele üleminekuks? Sa ütled, et üleminekut ei olegi? Nii siinse elaniku jaoks kui ka lugeja jaoks ikka on küll. - Melilac (arutelu) 19. märts 2021, kell 19:17 (EET)
Toon siinkohal ära näite loendist, mis on minu meelest äärmiselt kasutajasõbralik. Taas, järjepidevus jällegi kohati kunstlik, ent Nicaragua aladel toimunut on hea jälgida... - Melilac (arutelu) 19. märts 2021, kell 19:26 (EET)

Konverents Arctic Knot[muuda lähteteksti]

24.–25. juunil toimub veebis Wikimedia keelekonverents Arctic Knot. Ettekannete teese oodatakse 15. aprillini. Täpsem info siin: https://meta.wikimedia.org/wiki/Arctic_Knot_Conference_2021 --Metsavend 22. märts 2021, kell 21:15 (EET)

Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel[muuda lähteteksti]

Kasutaja:Mardus kirjutab artikli Hruštšovka redaktsiooni resümees: Tühikud võrdusmärkide ees või järel ei ole kohustuslikud. Kuidas sellega on? On see üksnes maitseasi? Ursus scribens (arutelu) 25. märts 2021, kell 11:37 (EET)

Minu meelest võiks nad yldiselt panna, sest nõnda on lähteteksti lihtsam (ja ilusam) lugeda. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. märts 2021, kell 11:45 (EET)
See on õige, et kohustuslikud nad ei ole, aga minu meelest oleks samuti viisakas nad lisada. Vikiteksti on nii lihtsam lugeda ja asi on ühetaolisem läbi eri artiklite. Ivo (arutelu) 25. märts 2021, kell 13:21 (EET)
Pigem ühtsus ühe artikli piires (nt 600+ rida ülimalt infotihedat teksti) ja sealt siis edasi; umbes sama asi on nt loendi ühikute ees oleva tärniga (*), millest oli kunagi juttu...— Pietadè Kaastöö 25. märts 2021, kell 14:14 (EET)
Ei ole reeglit, mis ütleb, et nad peavad olema. -Mardus /arutelu 27. märts 2021, kell 10:19 (EET)
See on üsna üleüldine, et märgistuskeeltes ja muus koodis jäätakse parema loetavuse huvides süntaksielementide vahele veidike õhku. Antud juhul näiteks tulevad need tühikud automaatselt ka siis, kui valida tööriistaribalt pealkirja vorming.
Tühikute lisamist otseselt nõuda ilmselt pole tarvis, aga kui nad kord on juba lisatud, siis samas ei tohiks olla märkimisväärset põhjust neid eraldi ära korjata. Pikne 25. märts 2021, kell 18:05 (EET)
Samamoodi: kui tühikuid sektsioonipealkirjadesse pole koodis varem lisatud, siis ei ole ka põhjust neid lisada. -Mardus /arutelu 27. märts 2021, kell 10:19 (EET)
Põhjus on eespool toodud: 1) vikiteksti parem loetavus ja 2) vikiteksti kirjutamise hea tava, mis kajastub ka eri tööriistade automaatses vormingus. Pikne 27. märts 2021, kell 13:57 (EET)
Seda head tava pole kuskil kirjas ja see pole reegel, mis peaks kedagi mingil viisil kohustama. -Mardus /arutelu 5. aprill 2021, kell 17:25 (EEST)

Kõrvaltvaates oleks KPD ehk kõrgem, kui toimetamist alustataks tekstist nt komade/punktide eest tühikute eemaldamisest, mõõteühikute sidumisest arvuga (nt 100 rea lõpus, km järgmise rea alul), aastaarvude korrektsest edastamisest (nt, «sai 1917 allveelaeva kapteniks»)..., IMHO— Pietadè Kaastöö 29. märts 2021, kell 17:38 (EEST)

Mediawiki teavituste keel[muuda lähteteksti]

Keegi tarkpea on meiega nõu pidamata määranud Mediawikis / metavikis eestikeelse Vikipeediaga sidepidamise tagavarakeeleks vene keele (argumentatsioon à la endised sovjetid). See tähendab, et kui keegi kõrgemalt poolt tahab meile nt kodukorramuudatustest teada anda, siis eesti keelde tõlgitud teksti puudumisel tehakse seda edaspidi vene keeles. Üleeile juba juhtuski nii, kuigi see tekst asendati väikese suhtluse järel üsna kiiresti ingliskeelsega. Võttes valimiks administraatorid tegin baabli abil veidi statistikat. Selgus, et kaks administraatorit oskavad vene keelt inglisest paremini (kuigi ma kahtlen, kui hästi nad kirillitsas klaviatuuri valdavad), mõned oskavat mõlemat keelt omal hinnangul võrdselt hästi/halvast, kuid valdav enamus adminstraatoreid kas ei valda vene keelt üldse või siis oskavad seda inglise keelest halvemini. Kui kellelgi midagi selle vastu pole, siis esitan Meta-Wiki asjapulkadele ametliku palve teha maakeelse Vikipeedia teavituste keeleks vene keele asemel inglise keel. Nad põhimõtteliselt juba nõustusid, tahavad vaid, et kogukond poolt oleks. --Vihelik (arutelu) 7. aprill 2021, kell 16:59 (EEST)

Symbol support vote.svg Poolt igatahes. Adeliine 7. aprill 2021, kell 17:18 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Loode-Boreaallane (arutelu) 7. aprill 2021, kell 17:25 (EEST)
See n-ö tagavarakeelte süsteem käib kasutajaliidese kohta ja seal ju polegi eesti keel vene keelega seotud. Ma ei tea, miks see konkreetne teade saadeti vene keeles (adressaadid). Tundub olevat ühekordne tööõnnetus. Pikne 7. aprill 2021, kell 17:34 (EEST)
Ma ka seda praegusest nimekirjast leida ei osanud, kuid nii mulle kirjutati. Lätlastele olla ka vene keel seatud. --Vihelik (arutelu) 7. aprill 2021, kell 17:40 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Loomulik peab teavituste keel olema inglise keel. Velirand (arutelu) 7. aprill 2021, kell 17:42 (EEST)

Tundub, et mingi arusaamatus nende pool otsas. Lubasid asja korda ajada. Tänan hääletuse eest, sain millelegi viidata :) --Vihelik (arutelu) 7. aprill 2021, kell 18:01 (EEST)

Eesti äriühingute mallid[muuda lähteteksti]

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele mall {{Ettevõte}}. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi ning viidatakse vastava äriühingu Inforegistri lingile. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Irpropupdatebot (arutelukaastöö).

Tänan, et ettepaneku nüüd siia postitasid. Kordan palvet näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Mida teeb robot artiklitega, kus juba on infokast või kus mõni asjakohane lahter on juba täidetud?
Viidata tuleks minu meelest algallikale (äriregister, EMTA vm), mitte Inforegistrile. Algallika asemel paljudest artiklitest Inforegistrile viitamise asemel jääks kahtlaselt sedamoodi mulje, et lingid on lisatud osalt ühe ärilise projekti reklaamimise eesmärgil.
PS Välislinkide alla lisatud Inforegistri lingid on nüüd paar teist kasutajat paarist artiklist eemaldanud. Need võiks arvatavasti eemaldada kõigist artiklitest (vt kasutaja arutelu). Pikne 11. aprill 2021, kell 14:49 (EEST)

Infokast Wikidata andmetega[muuda lähteteksti]

Neid malle on artiklitele lisatud juba üüratu hulk (üle tuhande vist?). Oletame, et nad on tänaseks aktsiooni korras juba korda tehtud (tänu Pikse pingutustele Wikidatas) või kui veel mitte, siis vast saavad varsti korda. Tõsisem probleem on muus. Eesti vikit on harjutud kontrolli all hoidma tänu viimaste muudatuste jälgimisele. Kui Wikidata täiendamisel (seda saavad teha kõik vikipedistid maamunal) muutub automaatselt ka eesti viki nende artiklite sisu, kus on selline infokast on eelnevalt sisestatud. Sellisel uuel infotulval silma peal hoida pole enam võimalik. Lootus, et värske info on alati õige ja eesti vikis sobilik, pole reaalne. Lihtne näide. Voltaire'il on Wikidatas kirjas hulk ameteid, sealhulgas political scientist. Ühel päeval lisab keegi Wikidatas sellele ka viite ja kohe kuvatakse eesti vikis Voltaire'i artiklis, et ta oli ka politoloog. Kuid kes seda märkab ja millal? Mu meelest võib selline imelik info jääda aastateks. Lõpuks sellega harjutakse. Keda see siiski pahandab, lööb eesti vikile käega. Pealegi on olemas usaldusväärsemaid Vikipeedia keeleversioone. --Hirvelaid (arutelu) 9. aprill 2021, kell 14:06 (EEST)

Tänan väga Pikset, kes aitab malli paremaks teha (siin meie vikis, mitte Wikidatas). Ta esitab ka ettepanekuid, kuidas Wikidatast jõuaks malli kvaliteetsem ja eestikeelsem sisu. Loodan, et need, kes uut ja võõrast asja kipuvad kohe esimese hooga ära keelama, tutvuvad sellega veidi ja saavad siis ka teha ettepanekuid, kuidas kasutada ära potentsiaali ja leevendada kõrvalmõjusid. Viimaste muudatuste kohta niipalju, et kahjuks ei jõuta juba vähemalt mõned aastad viimaseid muudatusi läbi kontrollida. Leian liiga tihti lihtsat vandalismi, mis on mitu nädalat artiklis olnud. Imelikku infot on meie vikis hunnikutes ja tekib iga päev juurde kaastöölistelt, kes panustavad heast tahtest, aga ei oska seda teha kõrgtasemel. Ja siis on toimetajad (püüan ka vahepeal oma mingisugustki tagasihoidlikumat panust toimetamisse anda), kes iga päev muudavad seda imelikku sisu järk-järgult vähem imelikuks. Minu arvates kui seda malli veel üheskoos paremaks muuta, saab see olema päris võimas ja eeskujuks. Adeliine 9. aprill 2021, kell 15:02 (EEST)
Olen selle materjaliga tutvunud ja leian, et probleemse sisu % on väga tugevalt üle taluvusläve. Probleemid on reegel ja mitte erand. Seda malli on botilikult lisatud tänaseks juba u 1800 artikli juurde ja ma ei näe, et selle lisaja vähegi infokvaliteedi tõstmise pärast muret tunneks või sellesse oluliselt panustaks. See on mitte ainult muret tekitav, vaid ka administraatorile mittekohane käitumismall.
On küllaga teemasid, kus saame suurema probleemita Wikidata andmeid usaldada ja aktiivselt kasutada. Inimeste kohta käiv ei kuulu kohe kindlasti nende sekka. Täiesti vastuvõetamatu on selle massiline kasutuselevõtt enne probleemide kõrvaldamist. Seejuures veel olukorras, kus pole kindel, kas neid probleeme üldse saabki adekvaatselt kõrvaldada. Veel hullem: ei paista, et probleemide likvideerimisega isegi aktiivselt tegeletaks või plaanitaks tegelema hakata.
Wikidata andmemahud kasvavad kiirelt ning nende andmete kasutamine veel kiiremalt. Nii olen mina järjest enam kokku puutunud sellega, kus WD päringud ei pruugi vastust anda. Koroonateemas aga maadleme hetkel sellega, kus WD kasutamine tekitab Lua error-it ja annab mingeid aiateibaid. Ei ole seegi liiga julgustav. Ivo (arutelu) 9. aprill 2021, kell 15:25 (EEST)
Palun kiitke Monat (ka administraator, muide), kes on viimastel päevadel Wikidatas suurt tööd teinud ja peale minu seda malli artiklitesse lisanud. Adeliine 9. aprill 2021, kell 15:41 (EEST)
Mona on tõesti Wikidatas aktiivselt tegutsenud ja püüdnud ikka selle eest hoolt kanda, et see mallihakatis midagi adekvaatset näitaks. Talle mul etteheiteid pole. Sinu tegevus tekitab küsimusi. Ivo (arutelu) 9. aprill 2021, kell 16:15 (EEST)
Ei ole Mona päris puhas tüdruk, käisin praegu kümmekond tänast ja kümmekond 4. aprilli tema mallistatud artiklit läbi ja lisasin Wikidatasse tõlkeid, teised võivad vabalt jätkata, kui huvi on, ja siis veel näiteid: Salla Simukka, Vladimir Timin. Palun võrdsemat kohtlemist. Adeliine 9. aprill 2021, kell 17:04 (EEST)
Ei ole vaja mind kiita, aga Timini kohta ütleks niipalju, et info kadus siis, kui kastis hakkas näitama vaid seda infot, mis on konkreetsete allikatega (vikipeedia viidetega ei näita). Mina näen neis kastides tuleviku mõttes mõtet. Aga milline pööre, nagu ma siin järgnevalt loen--Mona 9. aprill 2021, kell 17:46 (EEST)
Arusaadav, minu kastidest kadus ka ilmselt palju infot selle lükkega ära. Kasvuvalud ju igal asjal. Adeliine 9. aprill 2021, kell 18:53 (EEST)
Minu poolest võin ka mõlema kohta üles panna administraatoristaatuse äravõtmise hääletuse. Võib ka võrdselt.
Oluline on see, et siin on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Ivo (arutelu) 9. aprill 2021, kell 17:21 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Nu vähemalt värskete sündmuste puhul (hommikust saati BBC World Newsis peaasjalikult vaid printsist räägitaksegi, vahelduseks tunde kestvatele otseülekannetele Floydi protsessist) võiks ehk piiri pidada; nt amet: aristokraat (siis oleks nt ka hr Peeter jpt..., põhiametikohaga aristokraat); ligi 10 a-t tagasi alustades oli üheks ajendiks see, et kellegi poissoost last nimetati tütreks...— Pietadè Kaastöö 9. aprill 2021, kell 17:39 (EEST)

Jah, see ameti küsimus on üleval, arutlejad on teretulnud malli arutelus. Selle malli puhul on hea asi see, et malli fundamentaalseid asju ei pea igas artiklis käsitsi parandama, kui on mingi probleem või viga, saab selle selge(ma)ks arutada ja siis ühe korra parandada ja igal pool on kohe parem. Adeliine 9. aprill 2021, kell 17:50 (EEST)
Automaatseid lahendusi on teisigi. Nt saab mallidesse mineva genereerida mingi usaldusväärse andmebaasi põhjal botiga. Samuti asju botiga muuta. Praegune võimaldab jah kõike korraga muuta, aga samal ajal ka kõike korraga vandaliseerida. Seda viimast lausa märkamatult. Samuti on puudulik see, et mida see mall täpselt näitab ning alusandmastik on kõikuva kvaliteediga ja sageli eesti keelde panemata. Tuimalt seda igale poole lükata ja andmekvaliteedile mitte mingit tähelepanu pöörata on täiesti vastuvõetamatu ja vastutustundetu tegevus. Ivo (arutelu) 9. aprill 2021, kell 18:22 (EEST)
Ma võin öelda, miks ma ise asulate infokastides rahvaarvu puhul wikidata andmete asemel käsitsi sisestatuid eelistan. A: Wikidata uuendamine ei pruugi olla pidev ja andmed võivad vananeda. B: taolised muudatused võimaldavad säilitada informatsiooni. Usun, et see kehtib ka mujal. Samas on andmeid, mis pole pidevas muutumises ja seal võiks vast wikidatat ka eelistada. Jah, sealne vandalism võimaldab teha suuremat kahju, kuid esiteks on tavalisel vandaalil neile andmetele raskem ligi pääseda ja teiseks on ka seal vandalismile tähelepanu pööravaid isikuid. - Melilac (arutelu) 9. aprill 2021, kell 20:30 (EEST)
Mida rohkem on "[muuda Wikidatas]" linke, seda enam avastavad vandaalid seda keskkonda. Ja seal on vandalismi leida ja välja rookida hulga keerulisem kui meil siin, kus me niigi päris 100% vandaalide loomingust mõistliku aja jooksul üles ei leia.
Asulaartiklite juures ei näe ma probleemi toetuda julgelt Wikidatale, sest seal on rahvaarvu ajakohastamist lihtsam teostada ning teisi muutuvaid suurusi väga vähe. Hetkel võtab mall nt Eesti külaartiklite juures Wikidatast pindala, elanike arvu, EHAK koodi (kuigi selle peaks vast paremini kujundama, et hooletu vaataja seda rahvaarvuga segamini ei ajaks) ning koordinaadid. Samas olen nõus sellega, et vahel on mõistlik miski asi artiklisse sisse kirjutada, et pärast oleks kah tuvastatav, et mis seal õigupoolest kirjas oli. Seda enam, et rahvaarvu puhul on sageli erinevaid allikaid (nt Eestis on ka kaks eri süsteemi) ning iga asi ei pruugi sinna jõuda (ning kindlasti pole mõtet käsitsi ükshaaval mingeid uuemaid rahvaarvu näitajaid Wikidatasse kirjutada, aga neid võib julgelt artiklisse lisada). Ivo (arutelu) 9. aprill 2021, kell 20:58 (EEST)
A: Wikidata uuendamise pidevus on just tõenäolisem kui üksikute vikiprojektide oma, sest seal uuendavad infot kõik, mitte ainult näiteks eesti viki kaastöölised. B: Wikidatas säilitatakse ka vanad andmed. Adeliine 9. aprill 2021, kell 20:38 (EEST)
big data ajastul, kus hiidarvuteid on tärkamas kui seeni, kus maailma lõikes annab nt 1 triljon³ teabehõive valdkonnas aasta kohta kulutatud rahaühikust nt 10 aasta peale 10× "kasumi" (mis iganes kujul) vaevalt see MTÜ-le rakendatav on, seega, ikka näpud, pimekiri kiirendina, ajuvõim taustaks (kollektiivsuse kontekstis: huvitav, kes õppisid varem kõnelma, põhja- v lõunapoolkeralased?)— Pietadè Kaastöö 9. aprill 2021, kell 20:56 (EEST)
Antud hetkel ei ole küsimus selles, kas Wikidata on tore või hoopistükkis saatanast. Probleem tuleneb sellest, et tuhandetesse artiklitesse lisatakse malli, mis võtab Wikidatast jumal-teab-mida. Ehk meil on midagi sellist, mis ei ole isegi korralikult tööle saanud ning seda lisatakse juba usinalt kõikjale ja seejuures pöörates minimaalselt tähelepanu selle käigus andmete korrastamisele. Nii näeme artiklites ingliskeelseid tekste või kaste, mis suurt midagi juurde ei anna. Ivo (arutelu) 9. aprill 2021, kell 21:00 (EEST)
Teele kullake, sinu A on tegelikult lootus, mis ei vasta tegelikkusele, sest mingi ala andmete uuendamisel on isikute arv, kes teavad, kust neid leida, piiratud ja reaalselt maailma taha ei tule. Ja need isikud, kes teavad, on tavaliselt ka oma vikipeediaga seotud. Erandiks on suuremad kohad, ent oma ilmanurgas kajastame me ka ju väiksemaid kohti, eks? B on muidugi õige, aga kui tahta artiklisse rahvaarvu muudatusi kajastavat tabelit, siis minu meelest on see ringiga minek, kui saaks otse. - Melilac (arutelu) 9. aprill 2021, kell 21:13 (EEST)

Teen ettepaneku panna kõnelusaluste teabekastide lisamine nädalaks moratooriumi alla. Ideaalis on see loomulikult väga hea asi, aga probleemid, eriti keeleprobleemid, on täiesti reaalsed. Praegu on mõttevahetus läinud väga isiklikuks. Võtame aja maha, ehk tekib nädalaga mingeid konstruktiivseid ettepanekuid. Siis võiks uuesti arutada ja hääletada, tegemist on Vikipeediat liiga mastaapselt mõjutava küsimusega. (Vahepeal võiks juba lisatud kastid korda teha.) --Vihelik (arutelu) 10. aprill 2021, kell 11:55 (EEST)

Nõus. Arutaks seda asja SIIN Mona 10. aprill 2021, kell 13:39 (EEST)

Jutt on siis mallist {{Infokast persoon/Wikidata}}, mille kasutustega saab tutvuda siin. Mõned näited probleemsetest kasutustest on välja toodud malli arutelus.

Olen küll püüdnud malli enda juures veidike pisiparandusi teha, aga samas mulle tundub, et kokkuvõttes ei saa tagada, et mallis kuvataks küllalt kvaliteetseid andmeid ja selle malli kasutamine pigem viib artiklite kvaliteeti alla. Vähemasti isikuartiklites minu meelest ei tuleks kasutada malli, mis võtab kõik andmed (või võimalikult palju andmeid) Vikiandmetest.

Et praegusel kujul näitab mall tõlkimata nimesid, ei ole ilmselt vaid malli esialgse kasutuselevõtuga kaasnev ajutine raskus. Mõne tuntuma asutuse, autasu jmt nimetuse tõlkimisest ei piisa selleks, et "igal pool on kohe parem". Uute mallikasutusega ja Vikiandmete täiendamisega ilmub paratamatult juurde vähemlevinud või uusi nimetusi, mille ebasobival kujul Vikipeedias kuvamine jääb eeldatavasti püsivaks probleemiks. See puudutab eriti pereliikmete nimesid, mida võidaksegi kuvada ühes artiklis, aga sobimatult inglise keeles või vales latinisatsioonis.

Üldine ootus on minu meelest olnud, et kasutajad oleksid hoolikad (sh kontrolliks kirjapilte, ei kasuta masintõlget jmt) ja ei tekitaks teadlikult vigu juurde. Kui võimaldame sellist malli kasutada, siis tundub, et teeme vigase materjali lisamise liialt lihtsaks. Lihtne on mõelda, et kui mall on olemas ja näitab neid asju, mida ta näitab, siis ju on nii ette nähtud. Praegu veel on seda malli kasutanud peamiselt või ainult administraatorid, kes idee poolest on hoolikamad. Teiste kasutajate puhul maksab veel vähem loota, et nad on valmis lahtrite sisu eraldi üle vaatama ja parandama. Käsitsi täidetud infokastide sisu on minu meelest olnud enamvähem hallatav (saab võtta ühendust kasutajaga, kes mingit lahtrit süstemaatiliselt valesti täidab ning vigade leidmine ja parandamaine on enamasti jõukohane). See automaatse sisuga kast on märksa veaohtlikum ja märksa raskemini hallatav ning see tekitab küll nördimust.

Veel seoses sellega, et pajudesse artiklitesse on see kast lisatud nii, et seal on praegu lisaks pildile vaid eludaatumid, vist justkui eeldades, et infokast tuleb niikuinii lisada. Minu meelest ei ole ilmne, et igas artiklis (või igas isikuartiklis) peab olema infokast. Teatud elualaga seotud erilaadse info kuvamiseks võib kast küll olla kasulik. Teisal võib tunduda, et info kordamisel pole mõtet ja kast hajutab asjata lugeja tähelepanu, eriti kui kastis on esile tõstetud sama, mis niigi peaks olema esile toodud esimeses lauses, ning ehk ka pereliikmete nimed, mis artikli tekstis on jäetud kõige viimaseks ja mis eraldi võttes nii väga ei väärigi esile tõstmist. Näiteks saksa vikis on isikuartiklid sageli infokastita ning ka inglise vikis on näiteks kokku lepitud, et teatud isikuartiklitesse ei lisata infokasti ilma eelneva kokkuleppeta.

Ka mina ootaksin, et malli lisamisel uutesse artiklisse võetakse hoog maha, kui see tekitab teistes küsimusi. Ka siis, kui küsimused tekivad ühel kasutajal, rääkimata siis rohkematest kasutajatest ning kui on arvestatav võimalus, et malli kasutamist pigem ei pooldata ja vähemasti osa malli kasutusi tuleb lõpuks siiski eemaldada. Pikne 11. aprill 2021, kell 14:49 (EEST)

Beeta: Arutelu tööriistad[muuda lähteteksti]

Ilmselt kõik ei ole märganud, teavitan beetafunktsioonist "Arutelu tööriistad". Lülitasin ta endale sisse ja natuke vajab harjumist, sõrm tahab esmalt ikka vanasse kohta minna arutelu muutma, aga tundub, et päris huvitav ja isegi suht mugav. Allkirja ei pea eraldi sisestama, läheb ise koos salvestamisega :). Adeliine 9. aprill 2021, kell 19:47 (EEST)

Mina olen ilmselt vanadusest rikutud, aga, no ei oska eelöeldut ühemõtteliselt lugeda...;-))) — Pietadè Kaastöö 9. aprill 2021, kell 20:14 (EEST)

Suvepäevad 2021[muuda lähteteksti]

Märgin ära, et WMEE uurib võimalust sel aastal Vikipeedia suvepäevi pidada. Ajaliselt on mõttes 17.–18. juuli ning kohana midagi Tapa lähedast. Eks seda küll alles näeb, et milline see olukord koroonarindel on. Ivo (arutelu) 12. aprill 2021, kell 22:42 (EEST)

Nelijärve? - Melilac (arutelu) 13. aprill 2021, kell 09:12 (EEST)