Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Autoriõiguse direktiivikavandi arutelu[muuda lähteteksti]

Eesti vikipedistide kogukond on muutnud ajutiselt kättesaamatuks eestikeelse Vikipeedia kogu sisu. Sellega väljendab kogukond rahulolematust Euroopa Liidu kavandatava autoriõiguse direktiivi muudatuste suhtes, mis ähvardavad vaba Internetti ja ohustavad Vikipeedia toimimist. Virtuaalne protest algas 4. juuli varahommikul ning lõppeb 5. juulil pärast Euroopa Parlamendi hääletust, millega otsustatakse direktiivikavandi avamine täiendusteks. Meie seisukohtadega direktiivi kohta saad tutvuda Wikimedia Eesti blogis ja Netikogukonna kodulehel. Küsimustega Vikipeedia blokeerimise kohta pöördu Eva Lepiku poole (eva@wikimedia.ee). Siin võib esitada küsimusi direktiivikavandi kohta ning arutada selle tähendust Vikipeedia ja vaba Interneti jaoks. --Märt Põder (arutelu) 4. juuli 2018, kell 05:34 (EEST)

Ei ole kättesaamatu. Andres (arutelu) 4. juuli 2018, kell 10:28 (EEST)
Jah, adminidele ei ole. --Oop (arutelu) 4. juuli 2018, kell 10:44 (EEST)
Ei ole ka teistele kättesaamatu. Tõenäoliselt üks lihtsamaid variante on see, et javascript brauseris (ajutiselt) ära keelata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. juuli 2018, kell 11:43 (EEST)
Või lehekülje laadimine katkestada.

See autoriõiguse meeletu laienemine toob kasu ainult juristidele. Kõikidel aladel ei saa oma ühte tehtud tööd aastate kaupa tiražeerida. Kui see veel teadmiste levikut ka takistama hakkab, siis tuleb paralleelühiskond teha. 😅

  • Parem oleks teha mingi pimendamine CSS-i abil ja suur teavitus lehekülje ülaosas, mis sunniks kasutajaid alla kerima. See "me ei näita teile"-teksti lehekülg oleks tulnud ära kaitsta, sest uudis juba jõudis Delfisse. -Mardus /arutelu 4. juuli 2018, kell 11:41 (EEST)
just, css-iga saab tausta mustaks teha, mis siis meenutaks natukenegi pimendamist, ja oo, tundub, et hommikuks on keski suutnud ka permanentse reloadimise tsükli maha võtta :D, ahjaa, oma alamlehe märkmetele ning mallidele võiks ka ligipääseda. suwa 4. juuli 2018, kell 11:50 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Mis mõttes: "oma alamlehe märkmetele", miski ei ole siin oma, registreerudes andsid ju nõusoleku jagatuda, teadmisi, loomingut, STDsid jne... hetkel on vist ~24TB HD-de lao tühjendusmüük käimas..., ootad veel aastakest 5-6, ja saad tikutoosi hinna eest ca 86 GB²³ kettakese, ei saa mina aru, miks inimesed niii kannatamatud on, justQ oleks neile ainult 1 elu antud...; nii et, kannatust...!—Pietadè 4. juuli 2018, kell 22:11 (EEST)

samuti oleks kena, kui blokeeritaks uute kasutajate registreerumine, kust nemad aru peaksid saama, mis, kes, kuidas...; mõne kodaniku räuskamisvajadus ilmselt on blokeerimatu... —Pietadè 4. juuli 2018, kell 12:16 (EEST)
Toetan uute kasutajate registreerimise blokeerimist ajutiselt kui ka IP-kasutajate blokeerimist. -Mardus /arutelu 4. juuli 2018, kell 13:02 (EEST)
Kas uued kasutajad on kuskil räusanud? Ma praegu muudatuste lehelt ei näe, aga kahtlus mul muidugi tekkis, et nii võib minna, kui Hallsilma IP-d blokkisin. --Oop (arutelu) 4. juuli 2018, kell 14:52 (EEST)
Vaata peeglisse, sellist voorimehe räuskamist, avalikus ruumis, nagu seda praktiseerisid (päeva algupoolel), ei ole mujal kohanud; hea, et vähemalt kustutasid (vaevalt et sul endal piinlik hakkas).—Pietadè 4. juuli 2018, kell 17:25 (EEST)
Seda ma arvasin ka, et ei sina suuda direktiivist rääkimisega piirduda. Mõni ime ka, sest kui sa minu väljenduslaadi voorimehe räuskamiseks pead, ei ole su vikikogemus ilmselt kuigi ulatuslik (ja voorimehekogemus ammugi). Adminiks trügida on sul siis küll tõesti vara, adminid saavad ka tapmisähvardusi (olen minagi saanud). Mõnikord muidugi mõtlen, et miks ma üldse mingi autoriõiguse jms-ga vaeva näen. Tarku niigi palju, las nemad tegelda. Oleks pidanud direktiivijutu tõlkimata ja Hallsilma jauramise ka sinnapaika jätma ning ütlema, et pole minu asi, las Ivo ja Pietade teevad. Või Avjoska ja Epp (kumb neist minu arutelulehel kunagi ilutses, ei mäletagi enam, hunt nendega). Vahet ju pole. Aga vähemalt võin Kelamile ja Raudsaarele vastamise teie hooleks jätta, te tunnete igaüks seda direktiivi ja kogu Euroopa autoriõiguse seadusi niikuinii paremini kui mina. Alles siin üks tegelane paar aastat tagasi teatas, et tema on ihuüksi panoraamivabaduse probleemi Eestis juba praktiliselt ära lahendanud ja üldse on see ületähtsustatud. Las sellised üleinimlikud geeniused siis rabelevad ja on seejuures leebed, malbed ja lillelõhnalised, nii et keegi ei protesti. Ma võtan puhkuse, lähen ja tõlgin selle kõige asemel omaks lõbuks poola luulet. --Oop (arutelu) 5. juuli 2018, kell 00:29 (EEST)
Uute kasutajate loomine võiks olla piiratud seni kuni protest käib. IP-aadresside blokeerimise võiks juurutada nagunii. Küsimus pole räuskamises, vaid pahatahtlikus toimetamises nii eestikeelses Vikipeedias kui ka Wikimedia Commonsis. Commonsis on näites mallide halbade eestikeelsete tõlgete puššimine inimese poolt, kelle arusaamine inglise keelest on piisavalt vigane, et tema eestindus(t)e õigsus tõsise kahtluse alla seada. See on osaliselt teemaväline, aga kuna sisu ajutiseks blokeerimiseks läks, siis pakkusingi välja kompromissi, mispuhul pahatahtlik toimetamine IP-aadressi anonüümsuse varjus oleks mingilgi viisil piiratud. -Mardus /arutelu 5. juuli 2018, kell 05:35 (EEST)

nojahh, musta värvi ei viitsi ürituse korraldajad kasutada, ehk lisate selle pildi?

Wikipedia logo v2 (black).svg

suwa 5. juuli 2018, kell 11:21 (EEST)

Kogu pimendamine sai läbi viidud kiiruga ja need CSS jmt küsimused oli kõik arutuse all, aga jäid ajapuudusel realiseerimata, mh sai pimendamine tõesti tehtud pigem polaarpäeva värvides. Lihsalt, kogu asi sai lõpuks tehtud öösel kl 5 paiku ja end appi pakkunud vastava ligipääsuga kasutajad tahtsid vist juba magada, polnud mõtet rohkem pressima hakata, järgmisel päeval tuli ka vormis olla. Hetkel plaanime järgmist vaatust juba seoses Vikipeedia sünnipäevaga, loodetavasti juba 24. augusti päeval ja õhtul ning Tallinnas, püüame sünnipäeva kasutada ka autoriõiguse teemade uuesti fookusse tõstmiseks. Kui ruumid jm detailid teada, siis postitame loomulikult siia kogu info ja kui keegi tahab juba praegu aidata, siis võib liituda meie Slacki kanaliga (võtsime just kasutusele selle, pole jõudnud kõike veel välja uurida, täpsem info esialgu nicolas@wikimedia.ee). --Märt Põder (arutelu) 16. august 2018, kell 23:38 (EEST)

Vanade arutelude jätkamisest[muuda lähteteksti]

Tahaksin jätkata arutelusid:

Kas ma peaksin nad sealt arhiivist siia tõstma või on mul lubatud teha sinna märge, et nad jätkuvad siin? --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2018, kell 23:42 (EEST).

Arhiivide sisu muuta ei tohi, mistõttu sinna mingi märke lisamine pole minu arvates lubatud. Samas ei oska ma kommenteerida, kas peaksid eelneva arutelu sisu siia kopeerima. --Kuuskinen (arutelu) 23. juuli 2018, kell 17:07 (EEST)
Vabalt võiks piisata ju lingist varasema arutelu juurde (või kõiki neisse kohtadesse, kus seda teemat varem lahatud). Kopeerimine tundub mulle küll täiesti tarbetu. Ivo (arutelu) 23. juuli 2018, kell 18:29 (EEST)
Tont seda nüüd teab - see teine arutelu on kaunis pikk ja kui Kanakuke jaoks on oluline jätkata sealt osa elik mingi alamteemaga, võib selle ju kopeerida ka. - Melilac (arutelu) 30. juuli 2018, kell 20:57 (EEST)
Vana teksti kopeerimine pole vajalik. Samal teemal jätkuvat uut arutelu võib ju alustada lingiga vanale arutelule.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:17 (EEST)

Vandalism IP-vahemikust 146.255.0.0/16[muuda lähteteksti]

Juba üle aasta sodib keegi järjekindlalt sellest IP-vahemikust. Soditakse erinevatelt IP-delt, osad IP-d on ka blokeeritud, aga kuna sodija on dünaamilise IP aadressiga, siis pole üksiku IP blokeerimisest suurt kasu. Sodimiste sarnasus näitab, et tegu on sama inimesega. Sodimiste infantiilne iseloom viitab, et tegu võib olla lapsega või lapsemeelsega. Tahan öelda, et vaadake teised ka palun seda vahemikku aeg-ajalt ja tühistage ta sodimisi: 146.255.0.0/16 kaastöö. See on lai vahemik 65 536 aadressiga, seda lihtsalt blokeerida ei saa. Sealt tuleb ka kasulikku kaastööd. Sodija muudatustel on seni alati olnud märgised "Mobiilimuudatus, Mobiiliveebi kaudu", see aitab teda muudest, kasulikest muudatustest eristada. Cumbril 6. august 2018, kell 13:07 (EEST)

Äkki siiski blokeeriks ära terve selle vahemiku? Seda asjalikku on ikka natuke liiga vähe seal. Tehku need inimesed kasutajakontod, kes muudatusi soovivad teha. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:48 (EEST)
Ei, kindlasti mitte. Enamik kaastööst on asjalik, vaid väga pisike osa on vandalism. See kasutaja samast vahemikust, kes siin viimasel ajal möllanud on, pole üldse vandaal, keda ma silmas pidasin. Et võiks nagu maha rahuneda. Cumbril (arutelu) 14. september 2018, kell 16:15 (EEST)

Arutelude kustutamine[muuda lähteteksti]

See on küsimus suuremale ringile: miks kustutatakse artiklite (vm nimeruumi) arutelu lehed peale artikli kustutamist? Mõnel juhul on seal toimunud pikem teemaarendus, mida hiljemgi võib tarvis olla. See ei ole sama kui kustutada arutelu sisuga "siia ei viita midagi" vms. --Pelmeen10 6. august 2018, kell 15:35 (EEST)

Olen nõus: kustutatud artiklite arutelud tuleks säilitada juhul, kui seal on asjalikku sisu.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:15 (EEST)
Samas- kuidas seda asjalikku sisu artikli kustutamise järel leida? - Melilac (arutelu) 8. august 2018, kell 22:55 (EEST)
Artiklite, mille puhul üldse on midagi vaielda, kustutamised toimuvad praegu hääletamise tulemusel lehel Vikipeedia:Hääletused. Kas poleks lahendus, kui artikkel ise küll kustutatakse, kuid arutelu jäetakse alles ja selle link lisatakse sinnasamasse hääletuse lehele? Siis säilub info artikli kustutamiseni viinud põhjuste kohta.--Andrus Kallastu (arutelu) 9. august 2018, kell 01:01 (EEST)
Jah, sellisel kujul oleks ideel jumet. - Melilac (arutelu) 9. august 2018, kell 17:55 (EEST)

EE veebist kadunud?[muuda lähteteksti]

Kas EE elektroonne versioon on veebist kadunud? Ilmselt üle kuu aja ei ava ta sealt enam midagi, nt http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suhteline_k%C3%B5rgus1 või avaleht http://entsyklopeedia.ee/ --Estopedist1 (arutelu) 14. august 2018, kell 09:47 (EEST)

Inforegistri järgi on MTÜ makseraskustes. Nime leidsin veebiaadressi järgi. Facebookis oli tegev aasta tagasi. --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 01:43 (EEST)
Veebist kadus see vist juba vähemalt oma kuu aega tagasi, kui mitte varem.
See MTÜ sai kunagi toetust, et need infokillud veebi lükata. 2012 see avati ja kohustus oli seda üleval hoida vähemalt viis aastat (kui nüüd natuke arvutada, siis see kohustuslik periood sai hiljuti mööda). Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 04:33 (EEST)

Kellel on siis kohustus seda digitud materjali edaspidi hoida ja üldsusele kättesaadavaks teha? --WikedKentaur (arutelu) 18. august 2018, kell 09:35 (EEST)

Sellist instantsi ei ole. Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 16:52 (EEST)
Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja isik peab nähtuma ka äriregistri kandest. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS §219 lg 1 ja 3). Likvidderimine ehk veebimaterjal on vara, mida on vaja ka hoida.
Põhikirjas tuleb märkida: mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral Mittetulundusühingute seadus § 50. Vara jaotamine --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 17:54 (EEST)
§ 54. Dokumentide säilitamine (1) Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. [RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018] --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 18:08 (EEST)
No pm ma kirjutasin neile eile, aga ma eriti ei loodaks, et siit midagi päästa annab. Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 18:53 (EEST)

Mil moel Rahvusraamatukogu EE võrguväljaannet säilitab? vt ka Säilituseksemplari seadus --WikedKentaur (arutelu) 19. august 2018, kell 21:27 (EEST)

Rahvusraamatukogu säilitab küll kõikvõimalike veebilehekülgede koopiaid, aga ligipääsu julgetakse neile lubada ainult siis, kui huviline viibib füüsiliselt Rahvusraamatukogu ruumides. Ivo (arutelu) 19. august 2018, kell 23:09 (EEST)

Rahvusraamatukogu sõnul on käimas EE veebientsüklopeedia kolimine ning taasavamist on oodata 2018. oktoobri paiku. --WikedKentaur (arutelu) 28. august 2018, kell 17:06 (EEST)

Eestikeelsed koerte tõustandardid (PDF failid)[muuda lähteteksti]

on kennelliidu lehel suunatud lehele http://veebikoolitused.ee/kennel/wp-content/uploads/xxxxx, mis enam ei toimi ja annab tulemuseks http://veebikoolitused.ee reklaamlehe; seega on kõik etwi lingid eelnimetatud standarditele ebavaliidsed.—Pietadè 19. august 2018, kell 13:21 (EEST)

Mulle tundub, et hetkel on leht uuendamisel ja võivad veel tagasi ilmuda. Selle koolituse läbimisel tavaliselt valmivad uued kodulehed. Põhileht on neil https://kodulehekoolitused.ee/ Sama ikoon on ka ümbersuunatud lehe sakil. --Tiia (arutelu) 19. august 2018, kell 23:20 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia sünnipäev[muuda lähteteksti]

Promopilt. Sest sünnipäeval saab ikka kooki ka
Eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäeva tähistamine Tallinnas

24. augustil on eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäev ning nagu iga tähtsa tähtpäevaga, ei jää ka see tähistamata. Selleks puhuks on reedel broneeritud pind Tallinnas kohvikus Must Puudel (Müürivahe 20). Alustaks kell 19. Kohapealt saab snäkke, kooki jms. Kõik huvilised on oodatud. Ivo (arutelu) 19. august 2018, kell 23:16 (EEST)

Loetud tunnid enne Vikipeedia sünnipäeva algusega kl 17 toimub Wikimedia liikumisega sarnaseid eesmärke omava Open Knowledge Estonia üldkoosolek MTÜ Mondo ruumides. Huvilised on oodatud kohapeale tutvuma, aga osaleda saab ka üle Interneti. Ilmselt liigutakse OK-EE üldkoosolekult ka edasi sünnipäeva tähistamisele. --Märt Põder (arutelu) 23. august 2018, kell 08:34 (EEST)
Eestikeelses Vikipeedias on praeguse seisuga 179 936 artiklit. Kui igaüks meist kohe ühe artikli kirjutaks, kas saaksime veel sünnipäeva jooksul 180 000 täis? --Märt Põder (arutelu) 24. august 2018, kell 14:20 (EEST)

Arvude järjestus kategooriates[muuda lähteteksti]

Seni on kategooriates olnud näiteks artikkel "15. juuli" artiklist "5. juuli" vaikimisi eespool, kuna järjestamine käib esimese numbri järgi. (Seda saab muuta, kui lisada 5. juuli artiklis järjestusvõtmeks näiteks "05".) Nüüd on võimalus järjestada vaikimisi teistpidi, arvu väärtuse järgi. Ühtlasi on siis numbriga algavad pealkirjad koondatud alaossa "0–9", praeguse "0", "1",... "9" asemel. Panen ette sellele lahendusele üle minna. Pikne 23. august 2018, kell 15:20 (EEST)

Tundub igati mõistlik. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 16:16 (EEST)
Kui ei ole kategooriaid, mille juures vana süsteem paremini töötaks, siis on see hea plaan. - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 16:23 (EEST)
irw, ja kui ma kunagi kirjutasin 05. august 201x siis mõned agarad parandasid seda, kas need lastehaigused on siis nüüd wikist kadund??? suwa 23. august 2018, kell 16:29 (EEST)
Kirjutada välislinkide alla 05. august vms on endiselt sobimatu ja kuulub likvideerimisele. Samuti ei puutu see kuidagi siinsesse teemasse. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 17:45 (EEST)
@Suwa: 05.08.2018 sobib aga kui kuu on sõnaga, siis ei sobi. Elementaarne. Pikne ettepanekuga nõus. --Tiia (arutelu) 23. august 2018, kell 17:51 (EEST)
ja millise skriptiga siis neid viiteid sorditakse? suwa 23. august 2018, kell 20:17 (EEST)
"Lastehaigus" on kirjutada nulliga algavaid järgarve: 1. aprillil kirjutatuna 01.04. loetakse "nullesimesel nullneljandal", kui 1. aprilli kirjutada 1.4., siis loetakse "esimesel neljandal". Seepärast on hea, et selles nulliga algavas järjestuses on kord loodud. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2018, kell 01:02 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── kui nüüd püüda leida suht lollikindlat lahendust, siis senisest arutelust on väljajäänud selline võtete jada, mis välistaks 'meerikapärase kuupäeva esituse kasutamise ja sellest tulenevad hilisemad väärtõlgendused, s.t KK.PP.AAAA kui nr on <13, mis sellega ettevõtta? Lisaks võiks kohe kaaluda ka kuupäeva juures kasutatava kellaaja formaadi kokkuleppimist ja sortimist, kuna elu kiireneb, siis miski hetk käib kronoloogia minutilise täpsusega jne jne suwa 24. august 2018, kell 13:07 (EEST)


See on nüüd muudetud. Pikne 11. september 2018, kell 19:24 (EEST)

Täpsustuslehekülgede vormistamine[muuda lähteteksti]

Lehekülg Vikipeedia:Täpsustuslehekülg ei ole eriti põhjalik ning puuduvad näited, seega pakuksin välja, et teatud reeglites võiks kokku leppida. Pakuksin välja, et vikilink lisatakse igal real ainult ühele artiklile ning link ilma boldita (see poleks ka ainult ühe lingi puhul vajalik). Toon näite, Joseph_I võiks välja näha hoopis selline:

Joseph I ja Josephi (Josefi) nime all tuntud valitsejad:

Teine asi millest ma pole aru saanud, näide Poe tänav (täpsustus), kas teatud juhtudel on õigustatud jätta linki sulgudes olev tekst "[[Artikkel (täpsustavnimi)]]", või tuleks ta ikkagi vormistada alati "[[Artikkel (täpsustavnimi)|Artikkel]]"? Minu meelest võiks see loend välja näha selline:

  • Poe tänav, Tartus, Tartu maakond
  • Poe tänav, Jõgeval, Jõgeva maakond
  • Poe tänav, Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond
  • Poe tänav, Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
  • Poe tänav, Peningi küla, Raasiku vald, Harju maakond
  • Poe tänav, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
  • Poe tänav, Kaberneeme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
Siin tuleks muidugi lisaks ka selgitavat osa keeleliselt kohendada. --Pelmeen10 24. august 2018, kell 18:04 (EEST)

Minu arust võib olla ka mitu varianti, kuidas vormistada. Min meelest rasvase kirja kasutamine ja mitme lingi kasutamine pole halb.

Esimeses näites peaks "oli" asemel olema koma.

Sulgudes olevat teksti ei tohiks näha olla.

Piisab asula nimest kohakäändes, koma ei ole tarvis. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 09:05 (EEST)

Inglise vikis on ilusti kokku võetud, kuidas täpsustuslehte teha: en:Wikipedia:Disambiguation dos and don'ts. Kui võtta nii, et eesmärk on teha lugejale kindla artikli leidmine võimalikult lihtsaks, siis on ühelegi neist punktidest raske vastu vaielda.

Kui terve link sulgudega on näha, siis mõnel juhul ei tarvitsegi selle järele midagi muud lisada. Sulge ei peida me ka artiklite päistesse pandud täpsustusmärkustes. Keelelist vastuolu ei tarvitse sulgude mittepeitmise juures ka otsida, kuna lingitud osa võib võtta kui lehekülje pealkirja ning koma asemel võib olla põhimõtteliselt mis tahes eraldaja (püstkriips, keskpunkt vm). Pikne 25. august 2018, kell 09:54 (EEST)

Minu arvates peaks täpsustuslehekülgedes linkide sulgudesse jääv osa ilmtingimata näha olema. Selles mõttes on mõlemad eelpooltoodud näited valesti vormistatud. Taivo 25. august 2018, kell 10:11 (EEST)

Täpsustusleht täpsustab sama termini erinevaid tähendusi (mõisteid). Lehel Joseph I vajaks seal preaegu oleva info põhjal otsustades täpsustamist võib-olla ainult kolm esimest terminit. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. august 2018, kell 14:00 (EEST)

Seal on koondatud Joseph I ja lihtsalt Joseph. Arusaadavatel põhjustel minu meelest. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 18:22 (EEST)

Kuna see on eestikeelses Vikipeedias nii välja kujunenud, et sulgudes olevat teksti pole näha, siis peaks järjepidevuse huvides täpsustuslehti sama moodi edasi vormistama. Keeleliselt on täpsustusmärkused kujul "Merepoeg (laev 1938)" vigased ja nende asemel tuleks kasutada mõnd muud varianti, näiteks Merepoeg (laev, 1938) või Merepoeg (1938. aasta laev). Cumbril (arutelu) 25. august 2018, kell 14:06 (EEST)

On küll mõeldav artiklipealkiri välja kirjutada, aga siis oleks tarvis hoopis teistsugust sõnastust, mis räägib pealkirjadest. Ühelgi täpsustuslehel sellist sõnastust pole. Pealkiri on oluline ainult kirjutajatele ja toimetajatele, kes saavad seda kursori abiga hõlpsasti vaadata. Tavalugeja jaoks on see müra.

Kui kasutada rasvast kirja, siis puudub vajadus mitme lingi vältimiseks. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 18:19 (EEST)

Rasvases kirjas tekst on minu meelest isikliku esteetika küsimus. Täpsustuslehekülg on suurem kui täpsustusmärkus, olles omaette lehekülg, seega on keelelise ühtsuse huvides mõistlik seal sulud välja jätta, minu meelest võiks sulud olla vaid täpsustusmärkustes. - Melilac (arutelu) 26. august 2018, kell 09:25 (EEST)

Teavitussüsteemi kitsaskohad[muuda lähteteksti]

sain kasutaja:Pikselt kiiduväärt märkuse, et teavitussüsteem teatud juhtudel ei funktsioneeri. Näiteks selles samas kommentaaris ei saa tegelikult kasutaja:Pikne teavitussõnumit, ehkki ma ise olen varem arvanud, et alati saab. Lühikese teemakohase arutelu leiab siit--Estopedist1 (arutelu) 28. august 2018, kell 18:09 (EEST)

Sain küll siin teavituse, sest sa lisasid lingi koos uue lõiguga ja sa ei muutnud varem lisatud lõike. Pikne 28. august 2018, kell 18:22 (EEST)

Täna, praegu just, kaasajal, nüüdisajal, äsja, hiljuti, eile veel, varsti jne[muuda lähteteksti]

Kui teeks ühe boti, mis asendaks sellised "ajamäärangud" nt x-ga; viidete lõikes on wikiti mõneti kujunemas (nt, kui 10:55 oli x ühikut, siis nt 11:55 saad märkida y ühikut); või teeks artikli, nt Ma olen praegu 145 aasta 8 kuu 9 päeva 5 tunni 10 minuti 8 sekundi 5 millisekundi jne vanune; või lisaks "tõlkimisabi" hüpikaknale suurelt ja punaselt midagi selles osas; või siis leppida (või mitte) sellega, et iga kirjutaja kirjutab ainult endale ja endale teadaolevasse hetke, sellisel juhul oleks see isiku-päeviku levitamine avalikus ruumis (W serveritel), mis kuulub(x) kustutamisele.—Pietadè 31. august 2018, kell 20:37 (EEST)

Aga vikipeedia ei ole ju koht originaaluuringute tarvis, praegu puhul oleks sel mõtet, ent ülejäänute puhul vahendame me sageli lihtsalt algmaterjali, miska taoline robot toodaks originaaluuringulisi mõttetusi. Tuleb lihtsalt leppida sellega, et taolisi määranguid sisaldavad artiklid ei ole lõplikul valmiskujul ja loota, et neid määranguid saab millalgi täpsustada (ehk nagu mu ammusurnud vanaema ütles: "Tahtmine on taevariik, saamine on iseasi". - Melilac (arutelu)

Kasutaja nime vahetus[muuda lähteteksti]

Palun mestida minu kasutaja Boreaalane uue nime alla Lõunaboreaalane, nii et ülevaade säiluks. Boreaalane 21. juuni 2018, kell 00:55 (EEST)

Bürokraadid kasutajanimesid muuta ei saa. Vt Vikipeedia:Kasutajanimi. Adeliine 21. juuni 2018, kell 09:57 (EEST)

Kasutaja kustutamine[muuda lähteteksti]

Kuhu ja kelle poole ma pöörduma pean, et minu kasutaja saaks kustutatud? Lisatud sisu likvideerimist ma ei eelda. Palun otsest vastust, sest olen näinud, et see on võimalik. Boreaalane 31. august 2018, kell 16:29 (EEST)

https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:FAQ#How_do_I_change_my_username/delete_my_account? --WikedKentaur (arutelu) 31. august 2018, kell 17:01 (EEST)
Säherdune juhis peaks küll olema eesti keeles kättesaadav ja kergelt leitav ... moekas värk mitmes keskkonnas juba mõned head aastad see kasutajakonto deaktiveerimine-kustutamine-jne. suwa 31. august 2018, kell 17:27 (EEST)

See artikkel...[muuda lähteteksti]

Palun kasutage:

Disambig gray.svg  See artikkel kirjeldab...

Mitte!

Disambig gray.svg  See artikkel räägib...

Artiklid ei räägi midagi, mis ajast artiklid räägivad!? Inimesed räägivad, Vikipeedia vahendab, tihti pullikaka teksti, olles meediumiks. Mulle antakse teada, et Vikipeedia ei tohiks isegi seletav olla — olgem vait, loeme ja kirjutame, vahime edasi. Boreaalane 1. september 2018, kell 00:38 (EEST)

Hea tähelepanek, aga halb soovitus, kuna kirjeldavad vaid üksikud (ütleks, et alates B- kategooriast) kvaliteetseimad artiklid. Ehk sobiks See artikkel on... ? - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 08:08 (EEST)
Artiklid ikka räägivad millestki. Nagu raamatudki. Adeliine 1. september 2018, kell 12:10 (EEST)
Millest räägib näiteks ÕS? Räägib ja kirjeldab on mõlemad sõnad, mis minu meelest stub-klassi artiklitele ei sobi. Sobiks defineerib, aga artikkel Andesiit enam ei defineeri, vaid räägib ning kirjeldab. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:06 (EEST)
Aga tegelikult usaldaks ma selles küsimuses kõige enam kasutajat Kuriuss ja tema seisukohta. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:08 (EEST)
Tänan, Melilac, usalduse eest! Minu arvates võib vabalt olla "see artikkel räägib sellest" või "see artikkel on selle kohta" (aga mitte "see artikkel on sellest") või "see artikkel on teemal". Varianti "see artikkel kirjeldab" ma päris maha ei laidaks, aga kindlasti ma seda ka ei eelistaks, kuna see on sellises kohas omane rohkem inglise keelele ("the article describes"), aga minu arvates mõistetakse eesti keeles kirjelduse all pigem põhiandmete laiendust. Meie artikleid määratleksin ma pigem teemade ülevaadetena, aga kummalisel kombel sõna "ülevaade" kasutamine kõnealuses lauses kisub kantseliitlikuks ("see artikkel annab ülevaate" – artikli personifitseerimine pole hea; "selles artiklis antakse ülevaade" – umbisikulise tegumoe kasutamine pole samuti hea). Samas juurdunud väljendiga "see artikkel räägib" oleme harjunud (ka ÕS tunnistab seda) ning selles sisalduvat artikli personifitseerimist ei peeta üldiselt kantseliidiks. Siin ei ole tegu reegliga, vaid aja jooksul keeles kujunenud kinnisväljendiga. Kuriuss 3. september 2018, kell 11:53 (EEST)
Tänan, Kuriuss, et kinnitasid minu aimdust, et kirjeldamine on põhiandmete laiendamine ja et see sobib vaid üksikutele eliitartiklitele. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 11:52 (EEST)
Võibolla sobib kasutada varianti "see artikkel on x-st", kuigi mulle meeldib praegune rohkem. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. september 2018, kell 13:18 (EEST)
Minu meelest ka praegune on parem. See "on" tundub ebaloomulik. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)
Seda kasutatakse mitmel pool, nii et määratletud praegune tegelikult puudub... - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:07 (EEST)
Kas pead silmas, et Vikipeedias? Siiski valdaval enamikul juhtudel on "räägib". Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)
Jah, näiteks artiklis Saka vald, aga ka mõnel pool mujal. Levikusageduse koha pealt ei oska ma kaasa rääkida. - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:55 (EEST)

ÕS-is on niisugune näide: "millest film räägib" või "millest filmis räägitakse", järelikult see on õige. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)

Mina saan sellest väljendist nii aru, et see tähendab 'selle artikli teema on', ja siin pole tähtis, kas artikkel on pikk või lühike. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)


Mulle on teie endi poolt selgeks tehtud, et artikkel ei tohi (sic!) olla huvitav. Selle jaoks olevat blogid või enda meisterdatud koduleheküljed. Kas mitte sa, Adeliine, ise ei hoobelnud sellega korra. Seega ei ole ka siin sõna räägib kohane, see on liialt kõnekeelne. Parafraseerides: kui inimesed tahavadki rääkida ehk kõnetada, siis on neil võimalus välja anda oma raamatud või filmid. Vikipeedia ei esinda külasimmanit, ei paku selleks ka ainestikku. Sõna on (olema) on samuti väiklane, sest kui artiklit on juba kord alustatud, siis see ongi juba olemas. Olemus iseenesest ei ole seletuslik ega illustratiivne. Sõna mõtestab on jällegi liigfilosoofiline, hüpertroofne. Tunnen, et sõna kirjeldab on sõltumatu, kohane ja sobilik — ikkagi esitatakse kirjutatud teksti, mis tegelikkuses on infoajastule kohaselt kodeering. Vikipeedia peaks taotlema ortograafilisust ja põhinema tunnustatud ofitsiaalsusel. Ma loodan, et te näete vastuolusid. Eeldan, et nurgas nokistemise ja simmani ajad on läbi, ka meil on enda kultuur (kuulumata Euroopa hädiste sekka), mis vajab teadvustamist. Boreaalane 1. september 2018, kell 14:45 (EEST)

Väiklane pole on kohe kindlasti mitte, sobilik sõna oleks vast triviaalne. Ja kui ma oma naisele kirjeldan oma tööpäeva, ei tee ma seda kirjalikult, see sõna ei esitle kohe kindlasti kirjalikku teksti.- Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:14 (EEST)
Esiteks, taaskord, sõna pole on tõesti lihtlabane. Ma ei tõmmanud kirjeldamise ja kirjutamise vahele võrdlusmärki. Mõlemad sõnad algavad kirj- kujul, ju on selleks põhjust, sõnad ei teki üldiselt huupi. EKI seletab, et kirjeldamine tähendab: “jutustades v. kirjutades kellestki v. millestki ülevaadet v. pilti andma”. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)
Artikkel tohib huvitav olla küll, aga mitte liiga isikupärase stiiliga ega isiklike hinnangutega. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelukaastöö) .
No, mulle on konkreetselt lajatatud, et Vikipeedial ei ole huvitavusega mitte midagi pistmist, ei ole SEE koht. Samuti ei tohi möönda fakti, et Karjalas on boreaalsed olud, paksud metsad, soised järved, graniitkaljud ning et ameerikasoomlased harisid seal põllulappe, olles nõukogude revideerimise all. Tegu olevat originaaluurimusega. Hoolimata sellest, et üldteadmusele ei viidata. Ei tohi ka põhjendatult õiges kohas tõde avaldada, mis on EKI poolt kinnitatud, et nimi Suurbritannia on eesti keeles 1950. aastate sovetlik jäänuk. Olgem uhked Eesti üle! Ärgem imestagem, kui inglased-šotlased meie, kui nende arust KGB-jäänuki, poole pöörduvad; see on väga intrigeeriv. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)
Inimene räägib (me ei tea ühtegi teist looma, kes räägiks), essee mõtestab arutledes ning artikkel sõnastab kirjeldades. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)
See, et "räägib" on kõnekeelne, pole tõendatud. Sõnastikud seda ei ütle ja minu meelest see nii ei ole. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelukaastöö) .
Kas rääkimine POLE mitte oraalne väljendus ning suud ümbritsevate lihaste ja keelelihase töö? Kui räägitakse, siis kuulatakse, mitte ei loeta. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)
Kas kiri POLE mitte teatavat laadi rahvarõivaste muster? Aga mis on siis ümbrikusse pakendatud ja margiga varustatud tekstiga paberit sisaldav postisaadetis? - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 21:26 (EEST)
Ma ei saa Su teistest argumentidest aru. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)
Ei peagi enam saama, minu kaastöö seoses Vikipeediaga lõppeb viimaks tänasest. Siin ei ole vaja enam midagi tõestada, mulle sai pilt selgeks ammu, nüüd on karikas ka täis. Eks aastate pärast, kui mõned teist veel elus on, hakkate mõne koha pealt väärtuseid ümber hindama. Võib-olla tuleb meeldegi, et kunagi sai midagi sellist kustutatud või isegi lausa hävitatud. Minu märkus, et selline tegevus on piiratus (idiootsus) vääris tsensuuri. Muuhulgas ei tohtivat isegi tsensuurist teada anda, ei ole SEE koht! 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Minu meelest tuleb kasutada kõige lihtsamat sõnastust ja hoiduda liigse ütlemisest. "On" oleks selles suhtes muidu parem küll, aga minu meelest on häda selles, et nii lihtsalt ei öelda, see ei ole hea eesti keel. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)

Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. september 2018, kell 12:57 (EEST)
Vikipeedia on kõigile, samuti nagu Kaljulaid on IGA eestlase president. Vikipeediast peaks aru saama nii turumutt Tädi Maali, kontorirott Kaval Eneli (tööalaselt) ehk Vastik Eneli (eraeluliselt), digitaaltsaar Tige Andrus, väliseesti digitaalkeiser Toomas Hendrik, ärimees-pedofiil Onu Tom, lasnamäelane Maxima Toolik, seniilne Vana Vootele kui ka kolmene Pätt Juku ja viieline Pai Eliisa. Viimastele on vaja ka seletavat poolt, et haarata teemat. Mõnikord võivad nad asjalugusid ise paremini seletada, aga see on ju LUBAMATU. Näiteks ei kujuta paljud Karjalat ette. Aga, seda ei tohi ju iseloomustada. Teemasse ei ole vaja süveneda, peaasi, et artiklinumber on koos. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Vikipeedia on farss. Miljon+ on auhinnatud manipulatsioon. Vastuoluline, mitte Vaba Entsüklopeedia. Punkt. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Vikipeedia žanr on entsüklopeedia. Entsüklopeediaartikkel ei ole populaarteaduslik artikkel, ei ole essee, ei ole arvustus jne. Igal žanril on oma vormi- ja stiilitunnused. Adeliine 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)
Entsüklopeedia räägib? Et, targad räägivad, ülejäänud lugegu? 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:13 (EEST)
See teie entsüklopeedia kasutab artikleid, mis tähendab, et nendes on ruumi ka seoste jaoks, seletuseks, ridade vahedeks, kokkuvõttes ülevaatlikuks sisuks. Ma olen öelnud, et Vikipeedia ei ole Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ega Eesti Entsüklopeedia. Seal ei ole seda ruumi, mis on siin. Kui maha ei tohi kirjutada ja oma peaga samuti mõtelda ei tohi, siis peaks justkui olema ruumi põhjendatud alustel tekstiloomeks ja loogikaks. Mulle tehakse vaid selgeks, et seda ka ei ole vaja. Ju siis ei olegi midagi vaja.
80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)
Aga, olgu. Jookske omavahel amokki ja tantsige simmanit. Ajaraisk. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)
Lihtsalt–keeruliselt on seis selline, et miski osa vikis kirjutajaid arvavad, et nad juba teavad, kuidas selles inforuumis võiks käituda ja kui keski erineb, kas siis kirjastiililt või väljendamisel mahlakuselt, siis tihtipeale käitutakse nagu oleks keski miskit rünnanud ja tõmbutakse kaitsesse ja lajatatakse erinevusele võimalikult suure malakaga, hea, et mitte suuremakaliibrilise kuulipildujaga, ning tõrjutule tundub see tsensuuriga pitsitamisena, seejuures on adminnijad unustanud, mis on kaasamine ja koosotsustamine, mille tulemusena võidakse taluvuselt taanduda tosin aastat tagasi, mil siinsamas enne asjaga tutvumist lajatati, et suahiili keeles pole kahe ee-ga sõnu jne. Seega, võtke ja saage võimalusel kokku ühe laua taga ja arutage, kuidas saaks rahulikult ja töiselt koos edasikribada. jne jne :P suwa 2. september 2018, kell 17:29 (EEST)
Siin on juba pikalt kirjeldatud seda, et kuigi tähelepanek ei ole vale, siis igale poole sobivat sõna sellel kohal lihtsalt ei eksisteeri. Nii ei ole mitte mingit mõistlikku põhjust ümber tegema hakata tuhandeid artikleid. Eelkõige soovitan tutvuda kasutaja Kuriuss kommentaariga – tema on keeleasjades spetsialist.
Kallis IP-aadressi taha peituv kasutaja, sinu arvamine läheb jauramiseks kätte ära. Ise räägid küll, et Vikipeedia on kõigile ja kõigi oma, aga sa ei kuula vähimalgi määral teiste arvamust. Kuidas käib see teguviis kokku sinu arvamusega? Ivo (arutelu) 3. september 2018, kell 12:22 (EEST)

Original research[muuda lähteteksti]

On soov täiendada ühte artiklit, kuid selle kohta vajaminevat infot napib. Olen analüüsinud mitmeid allikaid ja loonud seisukoha, mis nähtavasti on õige. Kuid see on ju "original research" ja seega see sellisena Vikipeediasse kirja minna ei tohiks? Kuigi kogu selle arutluskäigu kohta on võimalik lausete järel korralikud viited lisada (koos selgitusega). Kuidas sellisel juhul käituma peaks? Tunduks ka narr, et keegi looks sellise asja pärast mõne tasuta blogi - lihtsalt selleks, et hiljem sellele siin viidata? Kuidas selliseid küsimusi lahendama peaks? Niimoodi tagasi mõeldes meenub vähemalt veel üks enda artikkel, kus võisin selle NOR reegli vastu eksida ... Njosnavelin (arutelu) 2. september 2018, kell 20:11 (EEST)

Hea lahendus võiks olla mustandi loomine ja siis kutsuda, nt siinsamas, selle arutelulehel avaldama arvamust, kas on piisavalt erapooletu, viidatud ja mitte algupärane uurimistöö. :) suwa 2. september 2018, kell 23:19 (EEST)
Minu meelest võib selle kohe põhiruumi panna. Eks siis saab arutada. Info jääb igal juhul alles. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 23:34 (EEST)
Kui ühest artiklist on jutt, siis miks selline kaarega küsimus? Artikli arutelus saab küsida, suurema tähelepanu saavutamiseks siinsamas üldises arutelus. Niisiis - infot napib aga allikate põhjal saab kujundada arvamuse, mis nähtavasti on õige? Minu meelest see ei kõla paljulubavalt. Tšuuba (arutelu) 3. september 2018, kell 05:53 (EEST)
Ei pea kohe kõige negatiivsemat eeldama. Pigem mõtlesin seda, et see ei pruugi olla ainus artikkel, mida sarnaselt ehk kunagi täiendada sooviks. Kuna tegemist on konkreetse koha ajalugu käsitleva teemaga, kus saaks viidata digitaalselt kättesaadavatele kaartidele ja ühele vanemale säilikule, siis poleks see otseselt ka arvamus. Eks seedin seda veidi ja mõtlen, kas on mõtet midagi sarnast Vikipeediasse lisada. Minu esimeses lõigus mainitud varasem artikkel on Krimmi holm, kus samuti lähtusin kättesaadavatest kaartidest - küllaltki algupärane uurimustöö sai ... Njosnavelin (arutelu) 3. september 2018, kell 09:16 (EEST)
Lihtsalt teema täiendusena: analoogsest olukorrast on juttu juhendis Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. september 2018, kell 13:04 (EEST)

Õigusvahemees[muuda lähteteksti]

Lõpetuseks, rahu kinnituseks palun, kuidas saaks MTÜ Wikimedia Eesti hulka arvata nn tegevat ombudsmani?

Mõelgem, see oleks inimene, kes looks sünergia Vikipeedia ja riigi-, ameti-, haridus- ja teadusasutuste vahel. Et, ilmnenud tähtmuudatusi ka ametlikult sisse viia, vermida ja juurutada, alustades reserveeritud diskursust. Vikipeedia on muutumas üha enam eesrindlikumaks, hoomates seda, mida meie teadus- ja kultuuriruum ei tunne, kuigi vajaks teadvustamist. Olen aru saanud, et Eesti Entsüklopeedia arendus on jäänud täiesti soiku, see on katkenud ja omadega läbi. Kirjutasin neile 2015. aastal, toetudes ladina keelele, et kui on olemas Möösia (Mœsia), siis samaväärne peaks olema Räätia (Rætia), mitte tõenäoliselt saksapärane Reetia. Vastust muidugi ei saabunud. Uurivad vikipedistid oma vahetus tegevuses ja laias haardes märkavad aina enam vastuolusid kui ka asjalugusid, mis kannavad meie mõistes näiteks aegunud tähendusi. Rekonstrueerimise ilmutamata ja teostamata jätmisel läheb siinne mõtteressurss paraku raisku. See kaotab ajas võimsuse, teadmus võib närbuda piiratusse, mitte progresseeruda. Vikipeedia on eelkõige orgaaniline kood, mis ennast pidevalt inimeste abil parandab. Koodikirjutajad teavad, et kui väikeseid vigasid alguses ei parandata, siis ajas võivad need muutuda ohjeldamatuteks ehk raskesti pööratavateks veamassideks. Ei ole ka Eesti Nõukogude Entsüklopeediast enam suurt midagi täheldada. See tähendab, et Vikipeedia peaks käesolevaga eestlastele olema ainuke tõsiselt võetav entsüklopeedia. See tähendab ka Tema sisu hoidlemist, mida te niigi teete. Kas on võimalik samuti luua eraldi üksus (arutelu lehekülg, midagi sellist), kus saab tähelepanekutest teada anda, nende olemust põhjapanevalt arutada. Näiteks, sõna Suurbritannia kätkeb endas sovetlikku kirjapilti ja Eesti Keele Instituut tunnistab seda. Kas on siis võimalik ajada asju sinna suunda, et tunnustada eestiaegset kirjapilti Suur-Britannia [lühenditena kui 1) Suur-Britannia ja Põhja-Iiri, või 2) Ühendkuningriik]? Ka Kreeka vääriks eesti keeles austavamat ja põhjendatud nimetust Hellas, norra keel seda kasutab. Parim näide, miks sellist inimest vaja oleks on see, et bioloogilised nimetused ladina keeles vajaksid kaalutletuid eestikeelseid vasteid. Neid on tuhandeid! Sest, siin ei tohiks neid välja mõtelda. Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus. Siinne mõttepinnas ei ole selle koha pealt kaugeltki veel viljakas, eelistatakse saasta ja kilde nii küpsusele kui ka veenvusele.

„[Kirjutasite meile: Palun teil võtta selge seisukoht! Kas eesti keeles on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lühendnimi väikekodanlikult Suurbritannia või ikkagi selgelt Ühendkuningriik? Te olete viidanud erialakirjandusele, te ei võta muudatusi enne arvesse, kui need on levinud tunnustatud allikates. Euroopa Liidu ametlikes dokumentides kasutatakse eesti keeles nime Ühendkuningriik. Palun teilt ametlikku vastust, mille saan esitada Vikipeediale. Suurbritannia on kogu minu teadmuse juures pelgalt suursaar (millel asuvad maad: Inglismaa, Wales ning Šotimaa) või iganenud kuningriik (tänase eelkäija). Tänapäeval räägime me Ühendkuningriigist. Kui te viimast kinnitate, siis palun muuta vastavad märkmed KNABis ja kogu Eesti Keele Instituudi süsteemis. Kuidas teie arvate, kas ellu saab uuesti kutsuda kirjaviisi 'Suur-Britannia' (Great Britain) kasutamise? Mulle tundub kunagine keelekasutus rohkem põhjendatuna. 'Suurbritannia' näib kui sovetlik keelend. Mõelgem, milliseid nimetusi peaks kasutama meie vabariik ning diplomaatia?]

Olen Teiega nõus, et täpsem nimetus on Ühendkuningriik ja kirjapildilt sobiks paremini kirjutada Suur-Britannia, ent juba väljakujunenud nimekujusid niisama lihtsalt muuta ei õnnestu. Seda ei otsusta ka Eesti Keele Instituut, maanimede loendi on heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond koostöös mitmete asutustega, sh välisministeeriumiga (http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm).

Ühendkuningriik on siiski pigem diplomaatilisse suhtlusse sobiv nimi, tal puudub n-ö pärisnimeline osa, mis teda eristaks teistest riikidest. Kõige täpsem on muidugi täispikk nimetus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Paljudes keeltes on tavaks seda lühendada, piirdudes vaid esimese poolega (Suurbritannia). Wikipedia erikeelsete väljaannete pilt on siin päris kirev. Selle üle võib kindlasti vaielda, aga muidugi ametlikesse tekstidesse pelgalt Suurbritannia nime küll ei soovitaks, sest ta on selleks liiga ebatäpne. Olen näinud soomlaste soovitust kasutada maanimena (siinkohal eesti tõlkes) Suurbritannia ja Põhja-Iiri.

Mis puudutab Suurbritannia nime sidekriipsu, siis praegustel andmetel on see, jah, Nõukogude aja looming, esinedes esimest korda 1960. a ÕSis, kasutuses tõenäoliselt 1950. aastatest. Kuna tegemist on nii igapäevase nimega, siis selle muutuse tagasipööramine oleks üsna vaevaline.

Lugupidamisega

Peeter Päll

Eesti Keele Instituut“

80.235.30.93 3. september 2018, kell 23:52 (EEST)

Keelenõuande küsimus ja vastus on kopeeritud lehele Vikipeedia:Keelenõuanne. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2018, kell 11:10 (EEST)


"Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus." Sel juhul võiks olla praktiline istuda maha suure paberipaki taha ja kirjutada autorile ilmselt teadaolevat Tõde ilmutav algupärane Teos, olgu see siis traktaat, esseekogu või midagi muud. Entsüklopeedia ei ole lihtsalt see žanr. Entsüklopeedia on teos, mis valmib kompilatsioonina teistest, usaldusväärsetest ja algupäraseid uurimusi sisaldavatest teostest, kuid ei koosne ise neist tarkadest uurimustest, vaid teeb üksnes lühikese kokkuvõtte, mis loodetavasti on laiale publikule arusaadav. Seepärast ei ole tema ülesanne ka eesti keelt uueks luua, vaid üksnes seda peegeldada. Maailmas on palju toredaid ja tarku algupäraseid raamatuid, mis kuulutavad Tõde ja kehtestavad uusi keelenorme, aga need ei ole entsüklopeediad. Nii et jõudu kirjatööks, eks me võime seda siis pärast avaldamist refereerida. --82.131.40.240 4. september 2018, kell 00:51 (EEST)::

Eelneva kasutaja kirjatöö oli siiski mitte selle kohta, et meie keele uueks looksime, vaid selle kohta, et MTÜ-l võiks olla isik, kes ärgitab vastavaid instantse probleemidega tegelema. Paraku on sellega kuis on... On rühmitusi, kes sellega tegelema peaks, aga pole ma viimaste aastate jooksul veel näinud, et tegeleks (ja vastavad erialased ained lähevad üha rohkem inglise keele peale üle), on rühmitusi, kes on koostööaltid ja siis pole mingeid MTÜ palgalisi esindajaid tarviski, ja siis on veel neid, kes kõhklevad, sest süstemaatika on praegu üsna muutuvas olukorras ja sa võid ladinakeelsele liiginimele õiget eestikeelset vastet hea hulk aega kaalutleda, aga kui uus geneetiline avastus selle rühma ära kaotab ja teise rühmaga liidab, oled sa tühja tööd teinud. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 08:46 (EEST)

ETIS-e lingid on katki[muuda lähteteksti]

https://www.etis.ee/CV/f89f640d-6379-4611-9e0b-974f44c89f1c asemel tuleb nüüd märkida CV/eesnimi_perenimi vms. Vaadake palun artiklitega tegelemisel viited üle. --kanakukk (arutelu) 4. september 2018, kell 20:40 (EEST).

Kas senistes kirjatükkides olevad viited käiakse miski botiga üle? suwa 4. september 2018, kell 20:44 (EEST)
See mall peaks kasutama Wikidata andmeid ja seal peaks olema asi korda tehtud (vist). Ehk artiklis võiks olla ainult {{ETIS}}. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)
Kuidas Wikidata andmetest linkide moodustamine täpitähtede jms mittestandardsete märkidega töötab? Aga nimekaimude puhul? --Ehitaja (arutelu) 8. september 2018, kell 17:01 (EEST)
Käib selle kaudu, et uuendame lingiinfo ainult Wikidatas. Artiklisse aga täislinki ei lisa ja laseme mallil selle Wikidatast võtta. Vikitarkvara toetab niikuinii kõikvõimalikke tähemärke. Ivo (arutelu) 8. september 2018, kell 19:00 (EEST)

Sum of all paintings[muuda lähteteksti]

Igaks juhuks märgin ära, et mõnda aega on töös olnud Eesti muuseumite kogudes olevate maalide kohta teabe toomine Vikipeedia süsteemi (koondtabel). Hetkeseisuga on töös seitsme muuseumi 13 kollektsiooni ning järgmine aasta võiks lisanduda veel umbes sama palju. Mingi hetk lisaks Eesti kunstnike artikli juurde ka võimaluse teha väljavõtteid selle kohta, et millised teosed neil avalikes kogudes on. Samuti on töös võimalikult suure resolutsiooniga reprote toomine Vikipeedia pildipanka. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)

Estonian National Museum Tallinnas?? Larts (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 18:06 (EEST)

Palun kustutage ümbersuunamis lk TOG, et saaksin sinna artikli alguse panna — Tog[muuda lähteteksti]

enne kui ilmad kurjaks lähevad..., aitäh!—Pietadè 8. september 2018, kell 12:16 (EEST)

Ei näe põhjust, artikli alguse saab niikuinii panna ja sellisel juhul on ilmselt ka suunamised vaja jätta. - Melilac (arutelu) 8. september 2018, kell 19:10 (EEST)
Muideks, "artikli algust" ei õnnestunud Tog-iga teha.
Ehk siis mina, ja mu AUahnus, ehk siis ümbersõnu, kui loon nt Muridele/Pitsudele jne kuudi (Koeratõug), siis tahan ka selle eest vastutada (Pitsude näitel, nt, võiks mõni neist minu asemel hr Suwa-t haugata... vt history alt)—Pietadè 8. september 2018, kell 20:23 (EEST)
Aa, sa tahtsid, et see oleks sinu poolt alustatud artiklite nimekirjas. Ainult et vahepeal jõudsid sa sinna oma kuuti ümber nurga hiilides ka (luues ilmselt teise nimega ja siis teisaldades)... - Melilac (arutelu) 9. september 2018, kell 08:28 (EEST)
Kui Sa tähelepanelikult uurid, siis oli asjade käik veidi teistviisi vildak, aga see pole maailmaloolise tähtsusega, usun et nõustud (olulisem oleks eestikeelsed standardid kuskilt üles leida (koeratõu kasti viited)). Muideks, täna tähistab Ukraina tankistide päeva, millal on EV tankistide päev???
Ei hiilinud.—Pietadè 9. september 2018, kell 08:50 (EEST)

Artikli teksti suures mahus arutelulehele kopeerimine[muuda lähteteksti]

See tuli jutuks hääletuste lehel. Pole hea, kui arutelulehele kopeeritakse suuri tekstimassiive. Kui arutelulehel on natuke arutelu ja suur lahmakas artikli teksti koos viidete ja vahepealkirjadega, siis on üsna ebamugav arutelu lugeda või edasi arendada. Pakun, et arutelulehele võiks panna maksimaalselt ühe keskmise tekstilõigu, kõik sellest pikem võiks minna Mustandi nimeruumi, kuhu arutelulehelt läheks link. Ma pole üheski teises vikis näinud kommet tervet artiklit arutelulehele kopeerida. Cumbril (arutelu) 10. september 2018, kell 22:09 (EEST)

Nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. september 2018, kell 22:22 (EEST)
Minu meelest piisab lingist redaktsioonile, kus materjal asus. Lingi juurde võib kirjutada, mis selle redaktsiooni juures täpsemalt huvi võiks pakkuda.
Mustandi nimeruum minu arusaamise järgi on tekstidele, millega töö käib. Inglise viki juhendis on nii öeldud ja seal kustutatakse üldjuhul mustandid, mis on seisma jäänud kauemaks kui kuus kuud (vt en:Wikipedia:Drafts). Lugejale, kes satub Vikipeediasse Google'i otsingu kaudu, pole arvatavasti ka kuigivõrd vahet, mis nimeruumis materjal asub, nii et sinna pagendamine ei muuda Vikipeedia sisusse puutuvalt kuigivõrd asja. Pikne 10. september 2018, kell 23:44 (EEST)
Nõus, aga kui artikkel ära kustutada, siis ei saa sellele linki panna. Cumbril (arutelu) 11. september 2018, kell 00:04 (EEST)
Mustandi nimeruumis oleva kirjutise alguses peaks olema mingi silmatorkav teade, et seda segadust vähemalt veidi vältida. Umbes nagu kasutajalehtede puhul on see mall ("See ei ole entsüklopeediaartikkel blabla"). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. september 2018, kell 00:16 (EEST)
Toon näite, kui võimaliku ebatäpsuse tõttu on suur tekstiosa arutelulehele paigutatud, näiteks siin: Arutelu:Viking Line. Selle teabe kontrollimine on aeganõudev ja nõuab allikate olemasolu. Olen sellega alustanud, aga pole rohkem aega leidnud. See on liiga väärtuslik, et lasta seda kustutada või kaotsi minna. Samuti on Andrese soovitusel arutelulehtedele pandud andmete uuendamisel eelmiste aastate andmed ettevõtete artiklites, nt Arutelu:Tallink, ka neid ei tohiks kaotsi ega kustutada lasta. Ssgreporter (arutelu) 11. september 2018, kell 00:59 (EEST)

Suuremahuline kopeerimine toimub niikuinii harva, nii et see vaevalt mingi suur probleem on. Ma ei leia ka, et see arutelulehe kasutamist märkimisväärselt raskendaks, kui see on eraldi pealkirja all. Sellisel kopeerimisel on muidugi alternatiive, aga minu meelest on kopeeritud teksti kasutaja jaoks kõige mugavam, kui see on arutelulehel. Andres (arutelu) 11. september 2018, kell 10:30 (EEST)

Aa, jah, kui tekst on pealkirjadega liigendatud, siis on tõesti arutelulehte ebamugav kasutada. Siis võib teksti paigutada ükskõik kuhu, kuhu arutelulehelt vastava selgitusega link viib. Andres (arutelu) 11. september 2018, kell 10:34 (EEST)

Poliitpropaganda Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Vikipeedia platvorm on teatud huvirühma poolt kasutusele võetud oma kommunistlike poliitiliste vaadete propageerimiseks. Nende loosung "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et autoriõigus vajab parandust!" võib ju isegi õige sõnum olla, kuid autoriõigus vajab hoopis teistsugust parandust kui kommud tahaks. Autoriõigust tuleks veelgi karmistada ja piirata ilma autori nõusolekuta toimuvat kopeerimist (piraatlust). Euroopa Parlamendi mõjutamine aga ei ole Vikipeedia eksisteerimise eesmärkidega kooskõlas ja vastavad poliitreklaamid tuleks siit keskkonnast eemaldada.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.107.16 (arutelukaastöö) .

debati ülekande link ka http://www.europarl.europa.eu/plenary/en/home.html --WikedKentaur (arutelu) 11. september 2018, kell 18:54 (EEST)
kuskil võiks olla ka viited eestikeelste arutelude jne kohta millele toetudes saaks inimesed oma arvamust kujundada jne :) suwa 11. september 2018, kell 19:25 (EEST)
Kuskil kindlasti, aga mitte Vikipeedias. Siin ei ole poliitiliste arutelude keskkond! See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 20:44 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────mu arvamus on ikka selline, et kui kuskil on miskit esile toodud, siis võiks olla esiletoodud ka põhjendused ning nii poolt- kui ka vastuargumendid, sest kui miskist asjast wikis kirjutatakse, siis võiks olla korralikult viidatud mõlema poole seisu- ja istekohtadele ning seda eesti keeles, sest kui Eestis selleteemalist arutelu pole, pole ka väljakujunend seisukohti ning sellise asja kajastamine eestikeelses wikis on suhtkoht kasutud jne jne :P suwa 11. september 2018, kell 21:26 (EEST)

Asjaolud on loomulik, ult vastupidised, kui harimatu poliitiline pröökam Anonüümik väidab. Poliitiline sõnum on siin just seetõttu, et poliitikud on otsustanud, millised laia kasutajaskonnaga keskkonnad võiks tegutseda ja millised mitte. - Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:10 (EEST)

PS. omandiõiguste ümbervaatamine ja ajakohastamine pole mitte üksnes kommunistide pärusmaa. Vt. näiteks mõisate reduktsioon, 1919. aasta maareform Eestis, Abraham Lincoln. Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:17 (EEST)

Kommunärakate sõim ei tee mind ei harimatumaks ega haritumaks. Mulle meeldiks väga, kui asjaolud oleks vastupidised sellele, mis ma eespool kirjutasin, aga kahjuks ei ole. Mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks - varastada autorite tagant ja jagada tõelisele kommule kohaselt tasuta pööblile, et pööbel tasuta saadu eest tänulik oleks ja ikka riigipirukat nosima valiks.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 22:01 (EEST)

Olen ärritunud kriitikuga selles mõttes nõus, et veidi propagandistlikuna see Euroopa Parlamendile sõnumi saatmise kampaania praegu tundub. Ma ei ole kusagilt saanud lugeda, et Euroopa Liidus muutuks tänu uuele kavandatavale autoriõiguse direktiivile kehtetuks Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel", mis on ju Vikipeedias valitseva "kommunismi" aluseks. Kaitse alla kuuluvat materjali ei tohi Vikipeediasse kopeerida ka praegu ning tsiteerimist või sisu oma sõnadega refereerimist ei hakka keelama ka uus direktiiv.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. september 2018, kell 00:48 (EEST)

Ainuke poliitpropagandist on siin siiski üks IP aadressi taha varjuv isik. On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures ja mispärast ei esinda see mitte valdava osa autorite huvisid vaid üksikute suurkorporatsioonide omi (rääkimata sellest, et sisu automaatne analüüs sellisel tasemel, mida see eelnõu eeldab, on tänaste tehniliste võimalusest juures täiesti teostamatu). Samuti on see kõik siit varem läbi käinud, sealhulgas siis, kui küsimuse all oli osalemine Vikipeedia pimendamise aktsioonis ehk kui päevakorral oli küsimus, kas me peaksime samuti selle vigase seaduseelnõu vastu häält tõstma.
Ühtlasi tuletan meelde, et Vikipeedia tegutseb täie teadlikkuse juures autoriõiguse seadusest ja me peame sellest rangelt kinni ning oleme selles osas märgatavalt hoolsamad kui kasvõi paljud meediaväljaanded. Ühtlasi on keskmine vikipedist autoriõiguse seadusega märkimisväärselt enam kursis kui keskmine inimene (sh keskmine autor). Seda enam, et Vikipeedia on paljude autorite looming, kel ka endal on seadusest tulenevad autoriõigused, aga kes on on neist avalikkuse hüvanguks olulise mahus loobunud. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 01:27 (EEST)
Kui eestikeelses wikis klikkida loosungi-üleskutse peal, siis satutakse lehele, mis ei ole Vikipeedia, seega peaks sellel uuel lehel olema nii selgitus, mis on wikimedia ja wikimedia eesti ning lisatud kõik viited, et probleemist tekiks ülevaade, kõik see on hetkel tegematta, seega paistab tõesti välja kui tavaline poliitiline loosung-propaganda, ehk siis palun puudused parandada ja röömsalt edasi vikipeerida. suwa 12. september 2018, kell 11:15 (EEST)
Vikipeedia on ka minu looming, seetõttu ärritabki mind see, et kommunärakad kasutavad minu loomingut minu vaadete vastaseks poliitpropagandaks. "On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures" = "teatud seltskond on targutanud teemal, mis nende jaoks subjektiivselt nende poliitilistest vaadetest lähtuvalt eelnõu juures ei meeldi". Minule (ja ilmselt paljudele veel - muidu poleks ju vastavat eelnõud koostatud) paljud need asjad aga just meeldivad. Mis tingimustel saab Vikipeediasse üles loosungi "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et pagulasseadus vajab parandust!" - ja suunata sellele klikkijad üleskutsele saata koheselt koju tagasi kõik "pagulased", kelle kodumaal kas või osal territooriumist ei käi sõjategevus, ning kehtestada EL välispiiri kaitse illegaalsete sissetungijate vastu?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 12:15 (EEST)
Mul on ainult kaks märkust (pluss kolmandaks väike sõbralik torge). Esimene on see, et Vikipeedia on siiski rohkem kui artiklid ja CC BY+SA litsents, mis lihtsalt on. Vikipeedia ja toetavate projektide süsteemi peab siiski ka keegi kuskil kuidagi jooksutama ja haldama -- ja kui hakata lähemalt vaatama, siis see on terve ökosüsteem, mis koosneb hulgast sõsarprojektidest ja Vikipeedia ise on ajas muutuv ning vajab pidevalt täiendusi, sj on selle aluseks avatud lähtekood, millel on hulk vastavaid litsentse nagu GNU GPL, lisaks jooksevad need kõik avatud platvormidel, millel on omad litsentsid ja avatud TCP/IP ja HTTP jmt protokollid -- ning lõpuks on kõige selle taga hulk väga erinevaid inimesi, kellel on kõigil ühine soov, et selline avaliku teadmuspanga ühisloome ökosüsteem jätkuks ja areneks. Kui keegi tuleb välja seadusandliku algatusega, mis seda ökosüsteemi õõnestab, siis ei piisa sellest, kui Vikipeediale pakutakse automaatfiltrite rakendamisel erandit. Tegu on tervikliku ökosüsteemiga, mille kõik osad on vajalikud. Vikiprojektide vedajad ja aktiivsed kaastöölised suudavad erinevalt lihtsurelikest tõlkida seadusandja ilusad deklaratsioonid praktika keelde ja nende mõju seal analüüsida. Küsimus pole mingi kitsa grupi poliitilistes vaadetes, vaid kõne all oleva reformi silmatorkavate puuduste vastu on võtnud sisuliselt kõik, kes pole pika ajalooga meediaettevõtjad, Eestist lisaks meile veel nt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Startupijuhtide Klubi, Tartu Ülikooli keeletehnoloogid, Eesti Inimõiguste Keskus, Internet Society Estonia. Kommunärakad? Juhin tähelepanu, et Eestis pole üldiselt kombeks protestida -- kõik pigem hoiavad madalat joont, eriti ettevõtjad. Seega on olukord päris eriline ja ilmselt ka kriitiline. Teine asi on aga see, et teadlikuks kodanikuks olemisega on minu meelest vastuolus hoiak à la pärast seda direktiivi maailmalõppu ei tule ja CC ei kaota kehtivust, seega pole põhjust selle vastu olla. Kas maailmalõpu mitte tulemine on tõesti piisav, et olla esindajate tööga rahul? On olnud nii palju juttu sellest, et plaanitav direktiiv on vanade meediaettevõtete huvide poole kaldu, et paljud on hakanud võtma iseenesestmõistetavalt, et ainult nende huvide esindamine saabki olla EL autoriõiguse direktiivi eesmärk. Kui korraks end sellest harjumusest välja raputada ja mõtelda, missugust Internetti ja autoriõigust me tahame, siis ilmselt sooviksime näha, et autoriõigus kaitseks ka CC litsentside rikkumise eest ja vabakultuuri kuritarvitamise eest? Kas direktiiv teeb midagi sel suunal, mainib ta vabakultuuri ja loob tingimusi selle projektide edendamiseks? Ei, alles meie poolt tehtud kära peale lubati Vikipeediale ja GitHubile erandit. Aga selllised juhuslikud erandid ei päästa seda ökosüsteemi, millel infotehnoloogiline kommunism alates idufirmadest kuni telekomiettevõteteni püsib. Seepärast nõutaksegi meie kirjakampaanias nelja erandi kirjutamist EL direktiivi, mis pakuks midagi ka meile. See on tegelikult vähem kui tegelikult vaja oleks ning see on umbes pool sellest, mis oli Euroopa Parlamendi (seal on teatavasti kõik kommunistid!) algsetes ettepanekutes autorõiguse reformiks, mis edastati Euroopa Komisjonile suuniseks. Ehk kodanikena on meil õigus nõuda seda, mida me päriselt tahame ja me pea kellegi teise lohutamiseks nõudma midagi, mis meie jaoks adekvaatne pole. On poliitikute ülesanne see läbi rääkida ja teha avalikkusele selgeks, et saavutatud kompromiss on parim. Vähemaga pole põhjust leppida ja see suhtumine siin Eestis, et miski meist niikuinii ei sõltu on ilmselt üks kurja juur, mis ei lase meil poliitikutelt nende töö tegemist nõuda. Ja, olgu siis veel kolmandaks -- kui kommunärakate poliitpropaganda ei meeldi, siis võiks liituda MTÜ Wikimedia Eestiga ja algatada selle alt Wikimedia poliitikakujunduse seisukohtade ümbervaatamise. Kui ideed on head, siis on kindlasti võimalik need lauale tuua ja vajadusel saada üldkoosoleku heakskiit ning lõppeks muuta ära ka WMFi Vikipeediat kahjustavad põhimõtted (igaks juhuks rõhutan, et tegu on sarkasmiga). Aga -- ma olen nõus, et neid asju on vaja avalikkuses rohkem ja pidevalt arutada, sest muidu ei saa me ise ka lõpuks enam aru, mis on meile hea või halb või kes ja kuidas meid valitsevad. --Märt Põder (arutelu) 12. september 2018, kell 13:49 (EEST)
Pikk jutt, sitt jutt. See, et üleskutset toetavaid kommuniste on ka teistes Eesti organisatsioonides, ei muuda seda poliitilist üleskutset vähem poliitiliseks. See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks. See üleskutse on esitatud demagoogia ja populismi paremaid võtteid ära kasutades, suunates pealiskaudset kõrvaltvaatajat kommunärakaid toetavat spämmi genereerima. Spämm on jälk juba iseenesest, eriti nõme on suunata pahaaimamatut kõrvalseisjat spämmi tootma. Loosung ise aga on räiges vastuolus NPOV reegliga ega sobi siia keskkonda.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:03 (EEST)
See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks
[viide?] - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 14:41 (EEST)
Aga sa esita parem viide selle kohta, et see üleskutse esindab enamiku eestlaste seisukohta. Oled vist selle loosungi üles seadmisega lähemalt seotud, ütle otse välja, mitme inimesega on konsulteeritud, ja saadud kinnitust, et sellise loosungi üles seadmine Vikipeediasse on hea mõte? Äkki Märt Põderi poolt eespool viidatud Üldkoosoleku protokoll annab vastuse, kui palju neid pooldajaid oli?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:43 (EEST)
Eestlasi esindavad Euroopa parlamendis sealsed saadikud. Eelmisel hääletusel leidis 6 Eesti saadikust 5, et automatiseeritud tsensuur ei ole hea mõte. Mõne inimese silmis olekski see ehk tõend, et enamik Eesti elanikest on tsensuuri vastu. Samas olen kindel, et 80.235.107.168 arvates tõestab see hoopis, et need 5 saadikut on kommunistid (kuna ta nähtavasti ei tea täpselt, mida see sõna tähendab, ning peab seda universaalseks sõimusõnaks kõigi talle ebameeldivate inimeste kohta). Eesti tänaseid hääletustulemusi ma veel ei tea. --193.40.13.163 12. september 2018, kell 14:58 (EEST)
Miskipärast käivad Vkipeedia ülaservas oleva loosungiga suunataval lehel olevad punktid kõige muu, kui tsensuuri kohta. Pigem ikka stiilis "kunst kuulub rahvale!" kommunistlikud üleskutsed teiste loomingu tasuta kasutamisõiguse nõudmiseks jne. Sina mind ei tunne ega tea, kelle kohta ma mõistet kommunist kasutan, ja kelle kohta mitte. Hoia oma suumulk koomal selles osas! Siiamaani on aga eespool tõstatatud küsimuse vastuseks viidatud vaid viiele inimesele, kes ei toetavat tsensuuri, aga nende suhtumist poliitpropagandasse Vikipeedias me sellele vaatamata ei tea.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:20 (EEST)
Kui sa 80.235.107.168 veel korra isiklikke rünnakutega välja tuled, siis blokeerin sind ära. Me ei pea siin lugema kellegi järjepidevat jauramist selle kohta, kuidas kõik on kommunistid ja peame oma suumulgud kinni hoidma.
Nagu eelnevalt välja toodud nii siinses arutelus kui ka varasemates, siis on selle eelnõu vastu teadlased, paljud ettevõtjad, vabakultuuri valdkonnas tegutsejad (sh Vikipeedia inimesed) ja viimastel andmetel isegi 5/6 Eestit esindavatest poliitikutest (võid veebist otsida ka nende sõnavõtte: mitmed neist on kirjutanud pikkasid artikleid ja põhjendanud, et miks see eelnõu on vigane ja tuleks saata ümbertegemisele). Samuti nagu ma ennist välja tõin, siis vikipedistid teavad nii mõndagi autoriõiguse seadusest ning suudavad aru saada, et sellises vormis ei kaitse see see sugugi autori huvisid. Mis sest, et nimi justkui sellele viitaks. Ning üldse on sinu eeldus, et Vikipeedia ja seda koostavad inimesed ei seisa autorite kaitsel väga ekslik. Ka selle üleskutse ülespanek on seotud sooviga kaitsta autorid selle eelnõu eest. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 15:32 (EEST)
See blokeerimisähvardus on selge vastus selle kohta, kuidas loosungi toetajad tegelikult internetitsensuuri suhtuvad. Asi on klaar ka kõige pealiskaudsemale lugejale! Mis isiklikesse rünnakutesse puutub, siis mitu isikut siin mind kõikvõimalike nimetustega sõimanud on, alates kas või sinust endast? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:37 (EEST)
Lihtsalt vahekommentaarina (sisulisemalt on eespool juba kirjutatud): naljakas (aga mitte üllatav) on see nahaalsus ulguda (ja mängida ohvrit) siin küll demagoogia ja isiklike rünnakute teemal, kuid samas eirata asjaolu, et käesolevat diskusioonis alustasid oponentide sildistmist juba esimeses lausest, jätkates sama praktikat jõudsalt ka hiljem. Ja mis siis veel demagoogitsemisest rääkida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 15:58 (EEST)
Mis demagoogiat on selles, et juhid tähelepanu, et Vikipeedia keskkonda, kus kehtib neutraalsuse põhimõte ja kus ei tohi propageerida ühe või teise poole poliitilisi vaateid, on kõigile lehtedele paigutatud poliitiline üleskutse, mis on sellesse keskkonda absoluutselt sobimatu? Poliitadminni mõistet kasutasin selleks, et mind ära tuntaks (kuna mu ip on vahepeal muutunud, siis varasematest diskussioonidest vast kutsub esile mingeid mälestusi, neile muidugi, kes osalesid). Poliitilisi loosungeid veebilehele üles panev adminn ongi ju poliitadminn. --80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:02 (EEST)
Nagu öeldud, siis alustasid sa juba teemat sellega, et sõimasid siinsetel inimestel näo täis. Paljudes Vikipeedia keeleversioonides oleksid sa kohe esimese kommentaari peale pikaajalise blokeeringu saanud. Aga ega meie kannatus ei ole ka lõputu.
Vikipeediat loovad autorid, kellel on täielik õigus kaitsta enda teguviisi vigaste seaduseelnõude eest. Seda enam, kui keegi teine autoreid ei kaitse. Ning väita, et praegune olukord on kuidagi autoritele kahjulik ja see eelnõu seda parandab, on samuti poliitiline seisukohavõtt ning pealegi veel reaalsusest hälbiv. Leidub küllaga autoreid, kes sellest aru saavad (näide).
See ei ole siin küsimus inimese poliitilistest eelistustest. See on küsimus sellest, et milline on veeb lähitulevikus. Ja see mõjutab kõiki Vikipeedia autoreid.
Meenutan samuti, et praeguses olukorras on ainult üks arutelu osapool suutnud välja tuua adekvaatseid argumente ja teine mängib puhtalt emotsioonide peal. Ei tohiks olla üllatav, et Vikipeedia esindab siis tervemõistusliku lahendust. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:18 (EEST)
Kus need adekvaatsed argumendid on? Kus need emotsioonid on? Õnneks kadus küll see jäle loosung ära, ehk hakkas kellegi viimaks häbi ja korjas selle ära, ehk sai tõesti tervemõistusliku lahendi?
Seoses propagandaloosungi kadumisega on teema päevakorrast maas. Seega lõpetan.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:24 (EEST)
Hääletus oli täna lõuna ajal ära.
Tulevikus palun mitte võtta sõna teemal, millest väga midagi ei tea. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:35 (EEST)
Palun, ära sildista! Sina ei tea absoluutselt, mida ma sellest teemast tean või mitte. Ma usun, et tunnen seda teemat paremini kui sina.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:47 (EEST)
Et siis mille alusel täpselt sa teed oletuse, et ma tean sellest teemast vähem kui sina? (seda enam, et sa oled praktikas igas oma kommentaaris siin teisi sildistanud ja seega on see üleskutse, et sind ei sildistataks "natuke" nagu naeruväärne) Tuletan ka meelde, et oled teinud siinsamas väiteid nagu "See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse" (ah tõesti jah?), "mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks" (solvang + kaks valeväidet) ja kõik need ülejäänud kenad kommentaarid, mida ülalt arutelust lugeda saab ja mis on kõike muud kui pädevad seisukohavõtud ja ei kirjelda mitte kuidagi tegelikku olukorda. Seega sa kas ei tea, et mida see eelnõu üldse endas sisaldab või sihilikult sogad vett. Kuna su kommentaarid on umbes sama eksitavad, kui selle eelnõu pooldajatel üldiselt(viide), siis ei ole sa just päris see inimene, kes võiks tulla siia väitma, et mida me peame sellest eelnõust arvama, kuidas peab Vikipeedia toimima ja üldse nõudma seda, et pidagu kõik lõuad, kes sinuga nõus ei ole. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 18:13 (EEST)
Naeruväärne on see, et adminnid arvavad endal olevat õiguse mind sõimata ja ähvardades nõuda, et mina teisi ei sõimaks (umbisikuliselt konkreetset tegijat teadmata veebilehele plakati kleepijat poliitadminniks nimetada ei ole ju isiklikuks minev sõim - administraator on aus amet, nagu iga teine, liide poliit- viitab lihtsalt ameti poliitilisele kallutatusele), samas ise mind sõimates, sildistades, minu nimel ilma minu volituseta minule mitteomaseid väiteid konstrueerides ja minu suhtes isiklikuks minnes. Mina ei tulnud siia arutama selle seaduseelnõu plusse ja miinuseid ega andma eksamit sellest, kui palju ma sellest teemast tean. Mind häiris lihtsalt see loosungi vormis poliitagitatsioon end neutraalseks keskkonnaks tituleerivas Vikipeedias. See koristati õnneks ära. Miks aga Ivod jt püüavad teemat kogu aeg kõrvale juhtida, paisata isiklikuks minevat laimu ja muud soppa minu kui probleemi tõstataja suhtes? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 22:18 (EEST)
Sa vist päris täpselt ei adu, et mida sa oled siia kirja pannud. Nagu on korduvalt välja toodud, siis on sinu kommentaarid nõndavõrd probleemsed, et neile normaalselt vastata naljalt ei saagi. Seejuures on püütud sinuga ümber käia veel võrdlemisi tolereerivalt. Ära püüa siin ohvrit mängida, keda kõik ründavad, kui sa ise oled demonstreerinud enda vaenulikku hoiakut siinsete inimeste osas ning teemas mitteorienteerumist.
Siin tuleb eristada seda, et mida tähendab neutraalsus Vikipeedia sisu esitamisel (mis on meil üks alusreegleid) ja mida tähendab Vikipeedia tegijate seisukohavõtt vaba kultuuri ohustava seaduseelnõu osas (mis on hoopis eraldi teema). Kui nt keegi tuleb välja eelnõuga, mille sisuks oleks interneti keelustamine, siis see tähendaks, et selle kohta käivas vikiartiklis peaksime jah üdini neutraalsel kujul välja tooma, et mis see selline on, aga see ei tähenda, et inimestena me peaksime seda asja toetama ning ei võiks sellisele rumalusele vastu olla. Ivo (arutelu) 13. september 2018, kell 00:55 (EEST)
Mis mul ikka aduda? Lauristini kasvandikud ajavad siin oma kommunismipropagandat ja blokeerivad kõik, kes juhivad tähelepanu sellele, et poliitpropaganda ei ole Vikipeedias kohane. Sellised ei saa ise arugi, mis on neutraalsus, sest ka artiklite sisus propageerivad nad oma poliitilisi vaateid. Eks küüditajatest esivanemate geenid istuvad nii sügavalt sees, et teisiti ei oskagi. Ise peavad end harituteks, kes võitlevat rumalusega!
Minul vaenulik hoiak? :) Hea Nali! Loe ajaviiteks läbi minu loodud teemast eespool olevad lõigud - kui palju vihkamist ja oponendile ära panemise iha sealt välja paistab! Aga olgu peale, pane see ip ka kinni ja mine vägiteost puhkama! Head ööd!--91.129.100.227 13. september 2018, kell 01:28 (EEST)
Väike sotsioloogiline küsitlus: kas meil on siin keegi, kes on Lauristini juures õppinud? --82.131.40.240 13. september 2018, kell 08:44 (EEST)
Millis(t)e Lauristini(de) juures? —Pietadè 13. september 2018, kell 13:58 (EEST)
Ei tea, Anonüümne Antikommunist ei öelnud. Ükskõik millise. --193.40.13.163 13. september 2018, kell 14:15 (EEST)
Ta peab silmas Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedrit. Velirand (arutelu) 13. september 2018, kell 14:29 (EEST)

Kas keegi seletaks lihtsate sõnadega ja lühidalt, mille poolest käesoleva lehe esimeses teemas kasutusele võetud termin kummituskasutajad on vähem sõim kui poliitadminn? Rõve poliitpropaganda loosung on kahjuks tagasi pandud, ma järeldan sellest seda, et Europarlamendi hääletus ei läinud kommude ootuste päraselt.--91.129.111.67 13. september 2018, kell 14:54 (EEST)

Kommentaari korras märgin ära, et see kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimav isik blokeeriti vahepeal ära. Iseasi, et kas võib-olla peab blokeeritavat IP-de vahemikku laiendama. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:55 (EEST)
Valetad! Esiteks pole siin kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimatud. Mõiste "kommu" käis üksnes kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna kohta. Teiseks pole siin kedagi ära blokeeritud. Blokeeriti mõned IP aadressid, mis aga ei takistanud Vikipeediasse kirjutamast.--80.235.107.168 20. september 2018, kell 13:21 (EEST)
Kes on see "kommunistlikke vaateid propageeriv seltskond", keda siinses arutelus pidevalt kritiseeritakse? Vikipeedias on põhimõte, et käitutakase viisakalt ning ei tegelda isikliku rõõmu või kibestumise süüdimatu väljaelamisega. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. september 2018, kell 18:47 (EEST)
Mida sa pead silmas "kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna" pihta esitatud pideva kriitika all? Seda, et vastustan Vikipeedia kasutamist poliitpropagandaks?--80.235.107.168 21. september 2018, kell 05:25 (EEST)
Leian, et kumbki Sinu väide ei vasta tõele: 1. Hoolimata sellest, et Vikipeediat arendavad copyleft (st jutumärkides "kommunistlikul") alusel miljonid vabatahtlikud, on Vikipeedial kui platvormil selgelt olemas omanik. On täiesti normaalne, et omanik võib pöörduda kaastööliste poole abipalvega, kui ilmneb, et näiteks muudatused seadusandluses võivad kahjustada platvormi toimimist ja järelikult ka kaastööliste võimalusi kaastööd teha. Sellisel abipalvel ei ole poliitpropagandaga mingit pistmist. 2. Jutt müstilisest "kommunistlikke vaateid propageerivast seltskonnast" on antud kontekstis sisutu lahmimine. Usun, et saad sellest tegelikult ise ka aru ja ei osanud lihtsalt oma emotsioonile paremat sõnastust leida. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2018, kell 12:51 (EEST)
Sa vist ei saa lihtsalt probleemist aru. Uus andmekaitseseadus ei piira kuidagi copyleftimist, seega sinu miljonid vabatahtlikud kaastöölised ei puutu üldse asjasse. Kes tahab, saab endiselt vabalt teha tasuta kaastööd ükskõik kellele. Kommud tahavad aga, et kolmandate isikute autoriõigusega kaitstud teoseid võiks vabalt kasutada. Sellele on suunatud mitmed poliitpropaganda reklaami alt lingitud üleskutsed, näiteks panoraamivabaduse punkt. Seega ei ole tegemist sisutu lahmimisega vaid reaalsele probleemile tähelepanu juhtimisega.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 19:05 (EEST)
Hea näide on artikli Musofoobia juures toodud pilt. See on detail Cecilio Plá maalist. Kuigi Cecilio Plá Gallardo suri juba üle 70 aasta tagasi ja tema autoriõigus on aegunud, oleks viisakas autorile selgelt viidata, kui tema teost kasutatakse. Paraku nimetatud musofoobia artikli juures seda nähtavalt ei tehtud (autori nimi on küll põimitud failinimesse, mis aga artikli lugemisel silma ei jää). Mõni aga läheb tema teose ekspluateerimisega veelgi kaugemale, nt Alamy fotoladu müüb sellest maalist tehtud fotot üsna krõbeda hinna eest: https://www.alamy.com/stock-photo-terrores-femeniles-de-cecilio-pla-blanco-y-negro-19-10-1901-cropped-162157630.html --80.235.107.168 22. september 2018, kell 20:54 (EEST)
Ja ma võin vastunäitena tuua artikli depressioon juurde lisatud pildi! Nagunii on pildi tegelik info (autor jms) in Commonsi leheküljelt kõigile huvilistele kergesti leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 20:58 (EEST)
Mis see vastunäide siia puutub? Vikipeedias avaldatud poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus), isegi kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata. Poliitreklaam nõudis ka, et kellegi loodud teksti võib temale viitamata vabalt levitada ja oma ärilistes huvides kasutada, isegi siis, kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata (meemiteema, ajaleheartiklite vahendamine jpt punktid). Jne. jne.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:08 (EEST)
Nagu juba öeldud: autorit puudutav info on Commonsis nagunii alati väljatoodud ja soovijatele lihtsalt leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 21:11 (EEST)
Vikipeedia lehel poliitpropagandana tehtud üleskutsetel oleks nende ellu rakendamisel olnud märksa laiem mõjuulatus kui Wikipedia või Commons. Need oleks kehtima hakanud kopeerimisele ükskõik, kelle poolt, ja ükskõik, mis muul eesmärgil. Nende üleskutsete sisu ole lühidalt - internetiajastul toimub niigi pidev autoriõiguste rikkumine muusika, tekstide, piltide jms kopeerimise näol, muutkem siis see tegevus vabaks.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:18 (EEST)
Täpsustan: "poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus)" on tegelikult valeväide. Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kehtib panoraamivabadus (praegu nt Ühendkuningriik, Belgia, Holland, Saksamaa, Austria, Poola, Soome jts), põhineb see autoriõiguse direktiivis kirjeldatud erandil, mis ei vabasta avalikus ruumis alaliselt olevate teoste kujutiste kasutajaid autorile viitamise kohustusest. Eestis praegu kehtiva mitteärilise panoraamivabaduse kohta ütleb AÕS § 201 "Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine": "Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel." Wikimedia Eesti nimel Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud seaduseelnõus seda lauset ei muudetud ning üldjoontes võib öelda, et ei saakski muuta, kuna autorile viitamise nõudest loobumine oleks vastuolus autoriõiguse direktiivi ja sellele aluseks oleva Berni konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud. (Võib-olla juristid leiaksid mingi ettekäände, meie igatahes ei pidanud seda mõistlikuks. Vikipedistid hindavad korrektseid metaandmeid sama kõrgelt kui raamatukoguhoidjad.) Sellest, et panoraamivabaduse laiendamise korral ärilisele kasutusele ei kaoks viitamisnõue kuhugi, on otsesõnu kirjutatud eelnõu seletuskirjas ning selleteemalistes leheartiklites (kui mu mälu ei peta, siis Sirbis ja Postimehes, võib-olla mujalgi, vt viiteid nt artiklist Panoraamivabadus). Järelikult on kaks võimalust: meie armas anonüüm kas eksib (ja seega ei tunne teemat) või valetab teadlikult. Igal juhul soovitan enne järgmise filipika kirjutamist lugeda tähelepanelikult läbi Eesti AÕS koos kommentaaridega, ELi autoriõiguse direktiiv ja ilmselt tuleks kasuks, kui ka mõne välisriigi seaduste need paragrahvid, mis panoraamivabadust kirjeldavad (enamiku lingid leiab WIPO kodulehelt või Wikimedia Commonsi panoraamivabaduse lehelt). Hariv ja lõbus lugemine.
Mis puutub pildiautorite atributsiooni Vikipeedias, siis ausalt öeldes meeldiks mulle ka, kui seda tehtaks igal leheküljel. Mis sest, et on natuke tüütu, viite korrektse vormistamise saaks mehhaniseerida. (Pole tähtis, kas see on igas riigis kohustuslik, lihtsalt autorite suhtes oleks ilus.) Aga Wikimedia liikumises, Wikimedia Foundationis ja erikeelsetes Vikipeedia kogukondades on kujunenud arusaam, et atribueerimisnõude täitmiseks piisab lingist lehele, kus on kõik üksikasjalikud andmed, sh pildi üleslaadija ja litsents. Siiani ei ole minu teada keegi üheski riigis seda praktikat otseselt kohtus vaidlustanud. Minu poolest võiks, siis oleks suurem õigusselgus. Autoriõigusele spetsialiseerunud juristid, kellega olen sellest rääkinud, leiavad, et üldjoontes käivat nii kah (tuues analoogiaks raamatud, kus illustratsioonide autorid võivad vabalt olla loetletud kõik koos teose tagaotsas või, veel hullem, kümnendas köites). Kuni kohtulahendit pole (ja rangelt võttes ei selgitaks välisriigi kohtulahend meil Eestis midagi, vaja oleks kas kohalikku või üleeuroopalist lahendit), tuleb nähtavasti selle selgitusega leppida või siis proovida veenda vikipediste endid seda kommet vabatahtlikult muutma. Ja vikipedistid on vahel üsna põikpäised (mina sealhulgas).
Ega ma rohkem väga tuuleveskitega võidelda ei viitsi, nii et ei maksa oodata, et iga uut jauramist kommenteerima tulen. (Võrdluseks: Tiina Tammetalu kuulutas kultuurikomisjoni istungil sõna-sõnalt, et panoraamivabadus olevat "bolševism", "kommunism" ja "orjanduslik kord". Kas Suurbritannias, Austrias ja Soomes on praegu need kõik korraga või ükshaaval, ta ei täpsustanud. Selle kõrval on meie armas antikommunist veel täitsa vagurakene.) Lihtsalt see konkreetne vale panoraamivabaduse teemal vajas faktiparandust, ei saa lasta inimestel alati ka päris vabalt jama ajada. --Oop (arutelu) 24. september 2018, kell 02:29 (EEST)
Ma ei viitsi seda pikka jura läbi lugedagi. Lükkan selle ümber reaalse näitega - olen viimase paari päeva jooksul kirjutanud mitmele Vikipeedias avaldatud maalile alla autori nime. Siin põhjendatakse, et Commonsis on ju kuskil kirjas, kes on teose autor. Aga nende artiklite vaatajatele autorit ei näidatud. See ongi see kommunism - tahate kasutada oma poliitreklaami ehtimiseks kellegi maali, aga autori nime juurde ei kirjuta - ütlete, et kel huvi, saab ju ise välja otsida. Näited: Louis XVI, Musofoobia. Seega pean tuuleveskitega edasi võitlema, sest kommunistid oma harjumusi ei muuda! Panoraamivabadusega käitutakse siin täpselt sama moodi! Paljud teosed fotodel on ilma autori mainimiseta. Ja Wikipedias on asjad veel suhteliselt korras. Kommude ettepanekud mõjutanuks aga elu ka väljaspool Wikipediat. Kuigi ma ei pea end eriliseks loojaks, olen leidnud kümneid veebilehti, kus muuhulgas levitatakse minu nõusolekuta minu teoseid, teenides sellelt raha, millest mina ei saa sentigi. Autoriõigusi on vaja karmistada ja Euroopa Liidu vastav direktiiv on samm õiges suunas! --80.235.107.168 24. september 2018, kell 22:56 (EEST)
Sinu kommentaaridest ilmneb selgelt, et Sa ei tea vähimati ei autoriõigusest ega kommunismist. Seega ole parem sootumaks vakka, sest midagi tarka sa öelda ei oska. Seda enam, et talitled siin ainukese poliitpropagandistina. Ivo (arutelu) 25. september 2018, kell 01:27 (EEST)
Vastupidi, autoriõigusest ei tea midagi teie. Kommunismist te ilmselt üht-teist teate, perekondlikel põhjustel. Millist poliitikat ma siis propageerin, et sa mind poliitpropagandistiks sõimad? Ma propageerin siin seda, et Vikipeedia adminnid ei kasutaks Vikipeediasse tuhandete vabatahtlike poolt lisatud sisu oma poliitiliste vaadete propageerimiseks, mis on risti vastupidi osa Vikipeediasse sisu loovate inimeste seisukohtadega. Kui Vikipeedia on mingi seltskonna poliitiliste ambitsioonide võimendamise kanal, siis tuleks see selliselt ka reeglitesse paika panna, siis igaüks teaks, kas ta tahab sellistel tingimustel panustada või mitte.--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:00 (EEST)
Oop, ole nii lahke ja tsiteeri seda minu väidet, mille kohta sa kirjutasid, et ma kas eksin või valetan?--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:39 (EEST)
Üks suvaline näide panoraamivabaduse kohta ka: Pirita tee (Pirita sild on autoriõiguse kaitse all olev objekt, mille autoriõigus ei tohiks olla veel aegunud, autorit ei mainita isegi Russalka pildi all jne). Teine näide: SEB Pank --80.235.107.168 25. september 2018, kell 08:04 (EEST)
Veel üks näide panoraamivabaduse kohta: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maarjam%C3%A4e,_Tallinn,_Estonia_-_panoramio.jpg - kuigi teosele endal on autori nimi, ei ole Commons seda avaldanud.--80.235.107.168 26. september 2018, kell 07:10 (EEST)

Toon huvi ja järjepidevuse mõttes ära mõned IP-d ja ühe kasutajanime, mille alt kasutaja tegutsenud on: Eri:Kaastöö/84.50.182.154, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/217.159.177.69, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/90.191.198.230, Eri:Kaastöö/90.191.1g6.98, Eri:Kaastöö/90.191.199.140. Siin mõned näited iseloomulikust arutelustiilist: Arutelu:Eesti Rahvusringhääling, Arutelu:Tallinna Televisioon, Arutelu:Roheline ideoloogia, Arutelu:Rohelise erakonna algatusgrupp, Arutelu:Viht, Arutelu:Eesti Metsa Abiks, Arutelu:Range kaitse vajak, Arutelu:Sergei ja Julija Skripali mürgitamine, Arutelu:Elektroonilise hääletamise kriitika, Arutelu:Raudteetransport. Cumbril (arutelu) 17. september 2018, kell 22:20 (EEST)

No püüdke ikka teemas püsida! Teil on kange tahtmine ikka isiklikuks minna ja rusikatega vehkida!--91.129.99.209 18. september 2018, kell 15:55 (EEST)
  • @Cumbril, @Ivo: Võib-olla oleks mõttekam teha CheckUser ja tulemustele toetudes selline lahmimine konkreetsetelt IP-delt palju pikemaks ajaks ära blokeerida? -Mardus /arutelu 5. oktoober 2018, kell 10:23 (EEST)
Üldine kommentaar tehnilises küsimuses: checkuser'i õigusega inimesel on võimalik teada saada IP-aadress, mida registreeritud Vikipeedia kasutaja kasutab + muud tehnilist infot, mis veebibrauseri pöördumises sisaldub. Seda kasutatakse näiteks selleks, et aru saada, kas mitme eri kasutajanime all tegutseb üks ja sama isik. Anonüümse kaastöö puhul on kõik IP-aadressid juba ilma checkuser-i funktsiooni kasutamata niigi kõigile näha. Cumbril (arutelu) 5. oktoober 2018, kell 12:43 (EEST)

Eriti oodatud[muuda lähteteksti]

Tõdemus lehelt Oodatud leheküljed:

  • Jaan Hall ((201 linki)), sellenimelisi on palju², kes selle korda peaks tegema?—Pietadè 14. september 2018, kell 11:19 (EEST)
Nagu ikka. Aga täpselt ei saa praegu sotti, mis veel puudu jääb, sest "Lingid siia" ajakohastumine võtab veidi aega. Enamik viiteid on ju füüsikanobeli malli kaudu John L. Hallile, muid on väga vähe. --193.40.13.163 14. september 2018, kell 14:53 (EEST)
No ja nii ongi, kui on nt 136 215 tuhat viidet artiklitest Halli Jaanile (kes võib ehk olla u 150 eri (ja artikliväärilise) artikli staatuses) Jaani; mina lahendasin "lihtsamalt" ja võtsin järgmise konkreetse inimese.
Ma olen seda juba ammu-ammu öelnud: kui teed nt enwi-s artikli ja lingid seal-sees u 1000 ei võimalusega isikule, siis on sul automaatselt arutelulehel märge palvega parandada oma viga.—Pietadè 14. september 2018, kell 15:25 (EEST)

Adminnide käitumine[muuda lähteteksti]

Söandan oma u 54 790 redigeerimise alusel öelda/edastada, et etwi-s kipub mõne adminni käitumine tugevalt üle lubatud piiride minema, mõni (nt Pikne) kipub eneserahulduse saamiseks aiva kustutama, et teha kõik selliseks, nagu temale meeldib, sülitades ülejäänud keelte wikide kogemusele, siinsete wikilastega asju arutlemata (siin ju kõik lollid), mõni teine kustutab sisu, noh ei oskagi täpset põhjust lisada; lisaks, pean vajalikuks eemaldada juurdepääsust need adminnid, kes kasutavad nt selliseid väljendeid, nagu, "kui sa vait ei jää, siis blokeerin" jpm; see on õõvastav, vähemalt minule; ja, kuna tegemist ei ole nt belfi kommentaariruumi vms-ga, siis on selline käitumine reglementeeritult kõrvaldatav (access permits jne); olen vist midagi sarnast ka eelnevalt avaldanud. See siin on viimane, enne kui asi “kõrgemale” ehk tegelike otsustajateni läheb.
Ah ja, nt selliste kohta, nagu Pikne ja Oop (kes on vahetevahel ka aastaid eemal), on samuti reeglid, paigas, kehtestatud, samuti nende kohta, kes kuritarvitavad pöörduse õigusi (näide: kasutaja X lisab kommentaari, keegi võimalusi omav ja kasutada oskav vahetab X kasutaja Y kasutajaks jms) —Pietadè 14. september 2018, kell 14:17 (EEST)

kes kuritarvitavad pöörduse õigusi (näide: kasutaja X lisab kommentaari, keegi võimalusi omav ja kasutada oskav vahetab X kasutaja Y kasutajaks jms)
Kus seda tehtud on? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. september 2018, kell 14:29 (EEST)
Kui tegemist on nt nn poolsisehäkiga (nt mõni tegelane on jätnud turvaalased nõud-soovitused täitmata), egas see eriti muuda.—Pietadè 14. september 2018, kell 14:52 (EEST)
Hah-hah-haaa, esiteks ei ole see kuidagi avalikult aruteldav teema (à la, rindeteade: koordinaatidelt x,y avastasime ründe ja kõigile meie üksustele on antud käsk..., + Theresa May oli mu toas telekapurgis, kirjeldamas ühe riigi keemiarünnakut teise riigi vastu, hiljuti); lisaks, ma ei tee IGAST väärsusest kuvatõmmist, muu peale (linnulaulu kuulamine, elamine jms) kuluv aeg on minu jaoks olulisem. Pigem oli see mõeldud teadaandmisena, et "nad ei ole üksi",... ja ikka olla nii, et nagu "töö" nii ka "palk", kusjuures antud juhul on see viimane vähemalt kahemõõtmeline, hr Dostojevski vist kirjas „Kuritöö ja karistus“, loen läbi ja kirjan pikemalt (Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma.).—Pietadè 14. september 2018, kell 14:48 (EEST)
Nagu tavaliselt, ei ole su jutust eriti täpselt aru saada, mida sa öelda tahad. Kas see on uue valimiskampaania algus, sa esitad end varsti adminiks ja püüad eelnevalt vastuhääletajaid kõrvaldada? Või on Pikne ja Oop sinu suhtes midagi uut kurja teinud? --193.40.13.163 14. september 2018, kell 15:16 (EEST)
Sama siit, copy paste: "ei ole su jutust eriti täpselt aru saada, mida sa öelda tahad." — mis see MINA siia puutun? Üldiselt, juba aastaid ühe Euroopa keskmes oleva sõja vahendajana, algas 2014; pikne ja oop, mõlemad kannavad käsu-täitjate tunnusjooni, minu meelest muidugist KAPO valdkond; lisaks need minu kohustused, mida ma ei tohi avaldada allkirjastatud vaikimiskohustuse all, mida ennastki ei tohi avaldada (io like this)...
Lisa: Tuleb n päeval kodanik Ivan Ivanov vaatama Kilulinna torne, mistulemusel nt 2 torni (president, pm) kaovad, ja, sõbralik (võin eksida, aga, u 100 000 kg/tonni? surnud eestlaste maiseid jäänuseid)14. september 2018, kell 15:54 (EEST)
Mul on ka endal äärmiselt halb tunne, ma ei ole(?) tahtnud kõrvaldada, aga, sellist/seda otsust ei tehta IIALGI INDIVIIDI TASEMEL;
"mõlemad kannavad käsu-täitjate tunnusjooni, minu meelest muidugist KAPO valdkond" - kuule, ausalt, mine maga välja. --82.131.40.240 14. september 2018, kell 17:58 (EEST)

Und on kõigil vaja, KAPOks ma muidugist ei nimetaks, pigem polpol-iks, minu 1. (2. ka, aga see seks) vanem "sooritas mu" (no kas pole tore keel) pärast "suurt" "sanatooriumi"puhkust karges kliimas (tuusiku pääl diagnoos § 58 1a); mis puudutab ainuisikulisi "troika" tasemel otsustusi siin, jään eelnevalt öeldu juurde (selle tõdemiseks pole vaja nt ca 10 a kestnud/kestvat purukainet/joobes olekut, pigem nt kõrvade ja nende vahelise ala kasutamist nt prillide kandmise kõrval ka a-ju kandmiseks/kasutamiseks (ma tõepoolest ei tea mahtu nt terabaitides, ega samaaegseid ühendusi jms)).—Pietadè 14. september 2018, kell 20:53 (EEST)
Ja, selline käitumine, kus kellelegi "antakse" "malk kätte", mida ta siis mingil ajal matsina kasutama/viibutama hakkab, on ...(...=täitke ise).—Pietadè 14. september 2018, kell 21:00 (EEST)

Pikse puhul viidi läbi usaldushääletus, milles jõuti tõdemuseni, et tema käitumisest on siiski pigem tulu kui kulu. Kui olukord on muutunud, ehk siis asi on kenasti näidetega varustatud jne. jne. ehk siis rahvale puust ette ja punaseks tehtud, ei ole keeldu minna katsele nr. 2. Oobi mainimene aga... no ei saand sotti mitte. Vaatasin viimaseid muudatusi: puha kategooriate värk, lisaks veel üks ÜLIHÄDAVAJALIK antivandalism, ehk siis pööras tagasi Hallsilma versioonis üleskutse... mis võis vabalt osaliselt olla üle-üleeelmise tulise arutelu ja kodanik anonüümiku pahameelepurske põhjuseks. - Melilac (arutelu) 15. september 2018, kell 08:29 (EEST)

Administraator võib küll hoiatada blokeerimise eest, kui rikutakse reegleid või muid häid tavasid või kui kasutaja tegevus on Vikipeediale muul moel pigem kahjulik, ning kui on näha, et heaga ei saa. Lihtsalt siin on hoiatamiseks harvem vajadust kui suuremates vikides. Hoiatama peaks muidugi enamvähem tsiviliseeritud moel ja mitte lihtsalt siis, kui arutelus öeldi midagi, millega administraator ei nõustu. Selle vastu siin loodetavasti viimasel ajal eksitud pole.

Seega, Pietadè, kuna sa oled siinkohal võtnud nõuks jätkata varasemat ebamääraste süüdistuste, otseste valesüüdistuste ja muu laimu kampaaniat, siis on võimalik, et edaspidi tuleb kaaluda sinu blokeerimist. Sinuga on oldud kannatlik. Kui tahes suur redigeerimiste arv ei peaks tähendama, et sul on õigus siinset õhustikku sedasi mürgitada ega seda et mina või teised peaks enda aadressil selliseid asju taluma.

Mis kustutamisse puutub, siis kustutasin praegu siin lehel ülalpool viite sinu mõttejuppidele ja lingikogule, mille oled pealkirjastanud kui "Poliitika ja võim". Sellepärast, et see ei puutu Vikipeediasse. Pikne 16. september 2018, kell 19:56 (EEST)

Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel[muuda lähteteksti]

Seen, mida iirlased loodetavasti ei kasvata.

Seenehooaeg müriseb metsades. Otsisin veebist üht seent ja leidsin Commonsist ilusa pildi, mida kasutab üksainus lehekülg: Kasutaja:Doomerant/Iirimaa_põllumajandus. Seal illustreerib see teadet, et iirlastel on arenenud seenekasvatus. No muidu oleks kõik kena, ainult et see konkreetne seen on soomusmampel, mis väidetavalt tekitab alkoholiga koos tarbides mürgituse. Vanasti, kui kõik inimesed veel karsked olid, peeti söödavaks, aga tänapäeval enam ei. Nii et ma hästi ei usu, et iirlased neid massiliselt kasvatavad, eriti kui nende kuulsaid joomakombeid meenutada. Õnneks on leht kasutaja nimeruumi jäänud, aga väike ilus näide mõtlematu illustreerimise ohtudest on see küll. Oleme üldiselt pisut hoolikamad ja mõtleme järele, enne kui suvalise asjassepuutumatu pildi haarame, eks? Eriti seentega. ;) --82.131.40.240 15. september 2018, kell 22:38 (EEST)

Üsna lõbus leid, aitäh. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. september 2018, kell 23:57 (EEST)

„Tädi Alma ematus“[muuda lähteteksti]

Kuidas kogukond suhtub sellesse, kui võtaks infokastides kasutusele juba ammu "leiutatud" ja paljudes wikides kasutusel oleva "tehnika", et kõrvuti olevates lahtrites oleks line-height kompaktsem; praegu valdav tendents on kogu sisu panemine ühesuguse reavahega, mistulemusel on nt ühel real "Alma", sellele vastavas kõrvallahtris nt "TRÜ", ja järgmisele reale tuleb mater, mille kõrval on tühjus.—Pietadè 15. september 2018, kell 23:33 (EEST)

Leian, et ebavajalik ja muudab mallid koledaks, raskendades kohati ka lugemist. Liiga pikad read lühendatakse juba nagunii automaatselt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. september 2018, kell 23:50 (EEST)
Mis rea kõrgusesse puutub, siis siin panid sa praegu infokastis pildiallkirja read üsna üksteise otsa. Seda ei peeta üldiselt heaks stiiliks, vaata nt [1] või guugelda ise. Ridade murdumine on teine asi. Pikne 16. september 2018, kell 19:56 (EEST)
Tänan osundamast! Peaks vaatama iwikidest, milline lähenemisviis on levinum.
Mis puudutab kasti veergudes olevaid kõrvuti lahtreid, siis arvan endiselt, et loetavuse huvides kõrvutiolevad lahtrid olema omavahel paremini seotud. „Kompaktkirjastamisel“ (DTP) peaks selle kohta ka reeglid kusagil olema.—Pietadè 16. september 2018, kell 20:14 (EEST)

Pakkumine Tartu ja Tallinna inimestele[muuda lähteteksti]

Vaikselt lisandub uusi kaastöölisi ja eks sügisel tuleb taas hakata tegelema ka tudengitega. Küllap meil mõned mäletavad veel endagi varasest Vikipeedia kogemusest, et alguses on selline uude keskkonda tulek eriti keeruline. Et uutel tulijatel see lihtsamini sujuks, siis pakuksin välja, et saaks korraldada ühe 'sõbraliku tagasiside andmise õpitoa' Tartus ja Tallinnas, kus professionaal saaks anda nõu selles osas, et kuidas on kõige mõistlikum ja efektiivsem verivärskete kasutajatega suhelda. Huvilisi? Ivo (arutelu) 17. september 2018, kell 21:34 (EEST)

„Pisi“muudatus[muuda lähteteksti]

Vaatasin ühte lehte ja tekkis küsimus: kui pisi on pisi? (ja, kas pärispisi on väiksem kui pisem jne) ;-)—Pietadè 27. september 2018, kell 21:05 (EEST)

@Parveto: palun võta seadistuses Toimetamise lehel linnuke eest Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks --Tiia (arutelu) 27. september 2018, kell 23:53 (EEST)

Täpsustuslehekülgede stiil[muuda lähteteksti]

Lp tähtsad ninad ja Lp suured ninad, ehk viitsite ilusate sügisilmade puhul kokuleppida stiilsuses, mida kasutate mõnetähelistel täpsustuslehtedel, eriti nendel, millede nimed kattuvad keemiliste elementide, ISO riigikoodide ja Internetivalduste nimedega! Näited

  • TG – netivaldus kasutusel, ISO nimetamatta
  • RU – viide netivaldusele;
  • Info – suunamine, kuid kirjutise päises puudub viide .info-le
  • AU – suunamine täpsustuslehele Au (täpsustus) ja viimases on mainitud nii .au netivaldus kui ka .au failiformaat

palun kokkuleppida ja leppe tulemused kirjalikult miskisse leitavasse ja loetavasse juhisesse salvesatada. suwa 28. september 2018, kell 14:50 (EEST)

reeglite kirjalik fikseerimine üsna keerukas, sest väga palju on erandjuhtumeid. Huvilisel vaadata enwikit en:Wikipedia:Disambiguation#Disambiguation_pages. Igatahes rusikareegel on see, et kahe- ja kolmetähelistel lühenditel on üksainus täpsustusleht (TG ja Tg), välja arvatud nt Internetivalduste nimed. Samas, meil on massiliselt halbu lahendusi (nt ESI ja Esi, IPO ja Ipo).--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 18:46 (EEST)
kes teemale tahab läheneda süsteemselt siis vt: Kasutaja:Estopedist1/Kahetähelised akronüümid ja Kasutaja:Ahsoous/Kolmetähelised akronüümid--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 19:32 (EEST)
  • suwa, kui sa pead silmas tippdomeeni, siis ühise mõistmise huvides oleks parem ka kasutada sõna tippdomeen ja mitte sõna netivaldus, mida mõistab tippdomeenina vaid üks inimene. -Mardus /arutelu 5. oktoober 2018, kell 10:32 (EEST)

Muudatused vaha peal[muuda lähteteksti]

Ma ei mäleta, kuskohas sai Mediawiki tekstide tõlkeid parandada, nii et kui keegi sinna satub, palun otsige üles fraas "Muudatust ei saa vahapeal tehtud redigeerimiste tõttu tühistada." ning tehke see, mida on vaja teha. Aitäh. --Ehitaja (arutelu) 3. oktoober 2018, kell 19:13 (EEST)

Parandasin. Aitäh märkamast. Pikne 3. oktoober 2018, kell 22:24 (EEST)

Eesti/Läti 100 artiklivõistlus[muuda lähteteksti]

Kõik võivad julgelt oma artikleid võistluse lehele kirja panna. Oktoobris loodud ja oluliselt täiendatud Eesti-teemaliste artiklite eest ning novembris lisandunud ning täienenud Läti-teemaliste kirjutiste autoritele anname välja hulga auhindu. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 13:11 (EEST)

Tallinna kirjeõhtu 20.10.2018[muuda lähteteksti]

Kõik võivad liituda TLÜs toimuvale artiklite kirjutamise ja täiendamise õhtule, kus lisaks artiklite kirjutamisele pakutakse ka pitsat ja mahla. Üritus algab kell 19:00 ruumis M328.

Facebooki link: Vikipeedia kirjeõhtu. Ukangur (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 17:50 (EEST)

palun plokkida 62.65.216.89[muuda lähteteksti]

palun panna võõraste poolt muutmise keelu alla mu kasutajaleht ja plokkida 62.65.216.89, s.t Lasnamäelt ex-Starmani võrgust praegune Elisa klient jne. vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/62.65.216.89. suwa 13. oktoober 2018, kell 21:17 (EEST)

Miljon+[muuda lähteteksti]

Kui võtta aluseks matemaatika, statistika ja terve mõistus, siis ma ei toeta Miljon+ projekti. Vikipeedia peaks kasvama jooksvalt koos adekvaatsusega ja täpsemate andmete avaldumisega ning mitte hüppama üle oma varju. Kui viimane imekombel õnnestub, mis siis saab?

Vikipeedia võlu ongi selle kompaktsus, mis määratleb tõepärasuse.

Kui te artiklite numbri kunstlikult suureks ajate, siis kust võetakse eesti keele kõnelejate hulgast vabatahtlik, teadmusjanuline, meelekindel, vaba entsüklopeedia nurgataguseid kui ka kodeerimist tundev silmamõõduga inimressurss, kes hiljem meeletutesse massidesse parandusi sisestama, sisu lisama ning seoseid tekitama hakkab? Kuigi hea taibuga kõnetajate arv langeb, nõutakse minimaalsete ressurside juures neilt siiski justkui välja maksimaalseid tulemusi? Tulge maa peale, pisikese satelliidi vennad, toetan agiilset ja vahetut arengut. Huvi ja tahe tekkib omast käest, mitte sotsiopaatsete “Kasud Sees” sõprade poolt peale surutuna. Loomulikkus kehtib ka päriselus.

Kordan üle, tänased väikesed vead võivad tulevikus tohututeks veamassideks osutuda. Kes neid hiljem pöörama hakkab? Seda teab kogenud kodeerija ja programmeerija, et vigasid sõelutakse välja infosüsteemi katsetamise alguses. Vaadake, kuidas need üksikud administraatorid, mõned kasutajad ja vähesed anonüümsed tegelased ennast salates tüpograafiaga maadlevad, tegu on ikkagi inimfaktoriga. Kui tahate püsivat arengut, peab infosüsteem tasakaalus ja korras olema, vaid sealt vahelt saavad nii-öelda uued võrsed välja kasvama hakata. 2020. aastal jõuab Vikipeedia ehk 225 000 peale, miljonist jauramata.

Areng on ka see kui üks samm edasi ja kaks tagasi, kolm edasi ja kuus tagasi, seitse edasi ja neliteist tagasi, jne — astutakse. Saate aru? Vikipeediat ja selle tuumikut parandatakse, vastavalt äranägemistele ja võimalustele. Areng võib iseendale peetuseks ja tähelepanu röövijaks saada, selle kese muutub seestudes üha raskemaks.

Milliste teemade arvelt peaks käesoleva kuupäeva seisuga paari aasta jooksul genereeritama 817 930 eestikeelset ja kvaliteetset artiklit? Kes seda peaks tegema, juba niigi läbikulutatud vikipedistid ja “sõbrad”? Iga artikliga jääb valik ju järjest vähemaks, neidki kirjutatakse tihti võõrkeelsete Wikipediate rangel eeskujul (võib-olla kohatult). Eesti keeltki ei viitsita kuigivõrd üldse uuendada, et meie kultuuriruumile hoomamatuid asjalugusid selgeks tegema hakata. Viimase 16 aasta jooksul on teadaolevas eesti keeles suudetud teemat arendada vaid 182 070 artikli all, sedagi koos sodi, prahi ja vahuga.

817 931 vs 182 070[muuda lähteteksti]

Pean Miljon+ projekti absurdseks ehk kehtetuks, väheste orjanduseks, mitte paljude loovuseks. 80.235.30.93 17. oktoober 2018, kell 20:32 (EEST)

Tõlkida ei tohi (Neptuuniumi sõnul on see leiutamine), oma peaga kirjutada ei tohi, maha kirjutada ei tohi; mõtelda ei tohi, uurida ei tohi, algatada ei tohi — vabandust, kes te olete ja mida te ootate, kuhu te jõuate, kas miljoniga plussi? Ei usu! Otsa lahti tegemise eest saab sõimata, mitte tänada. Ega vist, käärige siis edasi... 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 01:12 (EEST)
Millel põhineb sinu arvamus miljon+ projekti alt tehtavast? Või kuidas oled sa nii kindel, et mida tegelikult sellega taodeldakse? Ja sa tead, et mis on seni saavutatud? Ma võiks igati õigustatult nõuda, et tee endale asi enne selgeks, kui siia lahmima tuled, aga sel oleks mõtet ainult siis, kui miljon+ ka tegelikult teemaks oleks. Sulle on see pigem lihtsalt hea asi, mida mõnitada, et nõuda eluõigust oma kaastööle. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)
Kus on avalik ja põhjalik teave esitatud või miks see ei ole kättesaadav? Milles seisneb kaasatus? Kuidas ma endale selle selgeks teen, et te jõuate 2020. aastaks, kuhu ja milleni; uue satelliidi lennutamiseni? Absurd! Näed, ma võtan arutlemise teemaks, tegin otsa lahti, sa sõimad mu kitsarinnaliselt läbi. Sa tead vägagi hästi, oled sinagi meelsasti kaasa aidanud, et mul ei ole enda kaastööle mitte-mingisugust õigust, see kõik on olnud soditav ja lammutatav.
Aga, mis projekt see Miljon+ siis on ikkagi? Käisid korraks varahommikul telekas ja näitasid kuidas kellegi kunstniku kohta lühireferaati (sic!, mille eest põhikoolis saaks hindeks 3) koostada ja mille infokillud üle interneti kokku pätsasid, nii aga... ...edasi?
Mõnitanud ja nõudnud? Otsustage siis ära, et kas Vikipeedias kirjutatakse referaate või artikleid! 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)
Ja no tõesti. Paluks mitte püüda salvestada kommentaare sõna-sõna haaval. Kui ühe korraga ei saa, siis ehk tasuks end enne kaineks magada. Ei ole ilus selline minu ad hominem, aga no veel jubedam on see viimaste muudatuste vandaliseerimine, mida sa siin niimoodi talitades teed. Oleks veel, et esimest korda Vikipeedias, aga sul on seda Vikipeedia kogemust päris hea hulk aastaid. Seda enam, et vikipedistidel on muud ka teha, kui pidevalt sinuga vaielda. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)
Ma toon probleeme välja. Tõesti ei tule ka sina karsklasele kaineks magamisest rääkima, nolk. Viimaste muudatuste vandaliseerimine, täpsusta?
Vabandust teiste ees, aga siin kirjutavadki inimesed inimestele. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)
Eelkõige oleks vaja ikka aru saada, et millised on ootused entsüklopeedilisele sisule ja mis entsüklopeediasse ei sobi. Kui see on olemas, siis ei teki ka selliseid konflikte, mida sa oled tekitada suutnud. Ei tasu rünnata Vikipeedia tegijaid seepärast, et nemad siin korda püüavad hoida. Samuti ei aita sind kuidagi see, kui tahtlikult riidu kisud. Kui sa aga ise tekitad probleemset sisu ja norid tüli, siis ei tasu üllatuda, et sinu kaastöö ei ole teretulnud. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)
Palun andke siinkohal teada, et kus on Vikipeedia juhend selle kohta, et mida entsüklopeedias tõlgitakse, mida mitte ning kuidas üldse tõlgitakse? Ning millised eelised ja erandid kehtivad administraatori õigustega kasutajatele? 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)
Terminite tõlkimise kohta (pealkirjade kontekstis) võid lugeda siit: Vikipeedia:Artikli pealkiri. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 10:26 (EEST)
Näiteks mina ei pea Ameerika Ühendriikide hoonete ja eriti tänavate nimede tõlkimist kohaseks, see on absolutely silly. Kes ei tea, siis Singer Building on käändes Singer Buildingu-, mitte Singer Buildingi- (kentsakas oleks selle tõlkimine kui Singeri Hoone või veel eriti kui Laulja Hoone). Küll pean ma hoomatavuse seisukohast kohaseks otseseid tõlkeid tähestikest, mis ei ole ladina tähestikud (hiina, araabia, jne). Sel juhul tõlgitagu algupäraselt, mitte inglise keelest, see olgu vaid abiks. Samas leian, et geograafiliseid mõisteid saab tõlkida, kui need on loogiliselt eesti keeles tuletatavad. Miks ei või Atlantic Northeast olla Atlantiline kirre, kui tegu on otsetõlkega? Mis saab aga üldse asutuste nimetustega?
Vikipeedial peaks olema selge ja üldtunnustatud juhis. Muidu võetakse kuskilt artiklist vead üle ning hakatakse neid mujal massiivselt peegeldama. 2001:7D0:885A:FB80:955F:E506:F732:CF7 18. oktoober 2018, kell 17:01 (EEST)
Nimes esineva sõna 'building' korrekte käänamine on siiski ka 'buildingi', aga vaata https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=389  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 19:28 (EEST)

„Tsitaatsõna tuleb eestikeelses tekstis kirjutada kursiivi ning käändelõpp lisada ülakoma abil: /building/’u (kaldkriipsud tähistavad siin meilivormis kursiivi). Kui tegu on nimega, siis Buildingu (ilma kursiivi ja ülakomata).“

Eesti Keele Instituut, 11. oktoober 2018.

Ära aja nimesid ja tsitaatsõnu sassi!

„Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita ega panda kursiivi, vaid kirjutatakse läbiva suurtähega nagu eesti nimesidki“

Nõus, et enamasti hoonete ja tänavate nimesid ei peaks tõlkima. Mõnel juhul on aga tavaks tõlkida, nt 5. avenüü. Praegu on sõna "tänav" tõlgitud nt Khayyāmi tänav, Estonská tänav, Tallinskaja tänav, mis samas tunduvad niimoodi loomulikud. Mitteladina tähestikust tuleb latiniseerida, mitte tõlkida, kui juba eestikeelset varianti ei ole. Otsetõlge on eesti keelde uue nime juurutamine, milleks Vikipeedia pole mõeldud. Nõus, et sellel teemal võiks juhend olla. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 17:15 (EEST)
Olen nõus, et selline juhis tuleks igati kasuks. Nõus isegi selles osas, et ilmselt pole hullu kui juurutatud tõlke puudumisel "South East England"-ist saab "Kagu-Inglismaa", kuid hakata nullist ise tõlkeid leiutama näiteks Great Plains-ile, Newcastle upon Tyne-ile või Four Corners-ile – no ei ole päris sama asi. Umbkaudse tõlke võib ehk n-ö "mitteametlikuna" lisada näiteks sulgudesse (vt nt Artists Rifles).- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. oktoober 2018, kell 18:24 (EEST)
Kus on Vikipeedia To-Do List (vajalike toimingute nimekiri)? See, et probleemidega kohe ja kasvõi käesolevalgi aastal tegelema ei pea, ei tähenda, et neid sõelutuna kindlalt ülesse ei märgita.
Samuti peab Vikipeedial olema oma enda kohane eesti keele ortograafiat seletav kogumik. Te ei saa eeldada, et inimesed neid poodi ostma lähevad (saavad otsa) või internetti lammutama hakkavad. Olgem ausad — sajad tuhanded eestlased ja meie/nende/nonde head sõbradki ei tea Eesti Keele Instituudist või õigekeelsussõnaraamatutest, seletavast sõnaraamatust või sõnastikest erilist muhvigi.
80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 18:59 (EEST)
Mida mõtled to-do listi all? Kas midagi sellist: Vikipeedia:Tegemist ootavad tööd? Adeliine 18. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST)
Tarvilike toimingute nimekiri, mis ei ole otseselt seotud artiklitega. See on selleks, et kui üks vastavaid teemasid/juhiseid ei ole võimeline arendama, siis saab seda teine edasi teha. Selleks ongi dokumentatsioon. Sinna võib kohe kanda: 1) Tõlkimise juhise, 2) Ortograafia juhise (Vikipeediale ja selle kokkulepetele kohane), ... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:51 (EEST)
Sinusugusega ei ole mõtet jaurata. Sa pm ei ole võimeline aru saama sellest, mida sulle räägitakse, sest sa lihtsalt ei taha aru saada. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 02:26 (EEST)
Miljon- 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:30 (EEST)
Teen teile ettepaneku lisada avalehe päisesse pöördvõrdeline arvesti, mis loendab 1000001-st puuduolevaid artikleid. Tean, et see on võimalik vastavaks kodeerida või programeerida, et inimestel oleks üldse eesmärk silme ees.
Käsilolevaid artikleid: 182 105
Puuduolevaid artikleid: 817 896
Kaastöölisi sel kuul: 597
Teemaportaalid
Miks käidi välja 2020. aasta — see on ju inimestega manipuleerimine, neile valetamine? Mõistan justkui, et paljude emake on Tartu Ülikool. Kõige lihtsaima tehte alusel, ilma seda väänamata, jõuab Vikipeedia miljoniga plussi 2091. aasta 21. mail 44 minutit pärast päikese tõusu Narvas. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 22:41 (EEST)
Kui kellelgi on vaja tõestada, et leidub inimesi, kes ei ole võimelised mõistma metafoore, siis võib siia linkida. Praktilises mõttes on miljon artiklit lähiaastatel teostatav üksnes automaatika abiga, nii nagu mitmes vikis ongi juba toodetud nt eluslooduse liikide artikleid masinloetava andmestiku alusel, aga see tekitaks ilmselt omajagu vastuseisu. Ent kui võtta seda ilusa metafoorina, siis on see hea eesmärk, mille poole optimistlikult püüelda ja praktiline saavutatatus ei olegi oluline. --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 17:45 (EEST)
Mis metafooridest Sa jahud, siin on konkreetselt tegu heausksete inimestega manipuleerimisega, valetades neile saavutamatute eesmärkide täitmisest?! Miks nad peaksid oma aega, vahendeid ja tervist kulutama olematu tulemuse saavutamise peale — mida nad vastu saavad? Kuidas saab Tartu Ülikool endale demagoogiat üldse lubada, ja kes vastutab? Mille eest te auhindu üksteisele jagate?
See on umbes sama, et 182 cm pikkuselt inimeselt oodatakse õuna alla toomist puuladvast, mis on hoomamatult 10 m kõrgusel. Talle andakse ülesandeks õun alla tuua 2 minuti jooksul, kuigi tõenäoliselt suudaks ta allatoomise välja nuputada tunni ja 13 minuti jooksul. Samuti ei seletata talle võimalikke abivahendeid, käsundatakse justkui vaid, et: “Kasva ISE”! Arusaamatuks jääb, et kas talle on näiteks batuudi kasutamine võimaldatud ja sellega kaasnev ohutus tagatud?
Ja nüüd tuleb Kruusamägi mulle kaineks magamisest rääkima, öeldes, et minu kaastöö ei pruugigi tegelikult ülse teretulnud olla. Kui kogu see jama on ilukirjanduslik suhtekorraldus (2020. aastal möödub siiski 100 aastat Tartu rahulepingust), siis mul ei olegi teiega enam midagi rääkida. Vastuoluline ja hülgav kollektiivsus. Häbi või asi! 2001:7D0:885A:FB80:8405:85F7:DCC8:EA1F 19. oktoober 2018, kell 21:04 (EEST)
Miks sa siin niimoodi karjud? Kas sa tahad, et Vikipeedia saaks paremaks või mitte? Kui tahad, siis arutame rahulikult ja keskendume sellele, mida saab ära teha, selle asemel, et leida põhjendusi, miks midagi teha ei saa. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:18 (EEST)
Millisel määral ma karjun (et ISE suurte tähtedega kirjutasin)? Kui inimestelt midagi oodatakse, siis on neil õigus teada, et millega nad ennast seovad ja mida see kõik üldse kujutab. Inimestelt ei saa oodata, et nad päriselu kõrvalt ka kellegi Mania Grandiosa unelmaid hakkavad täitma.
Olen palju kordi Vikipeediat proovinud paremaks saada, mida on pidevalt tagasi lükatud.
Mina ei ole teile ühtegi põhjendust leidnud, et miks midagi teha ei saa. Pigem tean kindlalt, et siin saab väga palju ära teha ja korda saata ning palju huvitavamalt kui teistes Wikipediates. Aga, paljusid lihtsalt ei huvita. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 21:31 (EEST)
Vikipeedia kaastöölised teevad kaastööd enda ja lugejate jaoks, mitte kellegi kolmanda eesmärkide täitmiseks. Projekti käigus tehakse koolitusi ja luuakse juhendmaterjale, et uued kaastöölised teaksid Vikipeediast rohkem. Mh seda, et nad ei tee kaastööd kellegi kindla isiku või rühma eesmärkide täitmiseks, vaid üldiseks hüvanguks. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:49 (EEST)
Mina jällegi leian, et ka meil tuleks analoogset lähenemist eluslooduse liikide puhul võimalikult ruttu rakendada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. oktoober 2018, kell 17:57 (EEST)
Nüüd võib hakata lugema sekundeid, kuni tuleb esimene röögatus: "Ei, ennem surm!" --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 18:21 (EEST)
Nt rootsikeelses Vikipeedias on 3,7 miljonit artiklit. Kui me tekitame ainult 1/10 neist artiklitest automaatselt, mis neil seal automaatselt loodud on, siis on meil järgmise aasta lõpuks kaugelt üle poole miljoni artikli isegi olukorras, kus kaastööliste ega nende tehtava kaastöö arv ei kasva. Praktikas on aga tänane aktiivsete kaastööliste arv juba poole võrra suurem, kui see veel mõne aasta eest oli. Seega on kampaania selgelt mõju avaldanud.
See 2020 oli oluliselt varasem, kui see mida mina seal algselt välja pakkusin. Seega võin nõustuda sellega, et see on liigoptimistlik. Küll aga mitte sellega, et "see on inimestele valetamine" jms väited. Samuti oleks see eesmärk automaatse artikliloomega kergesti teostatav, aga meil lihtsalt ei ole vaja päris nii palju automaatselt genereeritud artikleid. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 21:20 (EEST)
Teen teile ettepaneku omal näppudel (naturaalselt) 200 000 peale jõuda ja siis miskit automaatikat katsetama hakata. Ma ei tea, et mida see endast kujutab. Aga, nägin umbes kuu tagasi, kuidas üks keel traavis nädala jooksul paarkümmend tuhat artiklit edasi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:04 (EEST)
Seda ma olengi nuputanud, et milline see rootsi haritlaskond peab küll olema, kes nii usinalt artikleid kirjutab. Arvasin, et seal on koolides õpilastele antud ülesandeks Wikipediat täiendada. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:08 (EEST)
Nt rootsikeelses Vikipeedias on neid botiartikleid üle kolme miljoni (mis minu arvates on küll liiast, mis liiast). Siin on mõned näited, mida juhusliku artikli lingiga välja võtsin: Hålen, Jämtland, Porotrichodendron lindigii, Kōtal-e Zanah Khān, Cerro Roldans Bell, Hansenia. Kohati on asi küll natuke lappesse läinud. Nt sv:Desa Pasirtanjung (administrativ by i Indonesien, lat -6,34, long 107,21) jne. Seda enam oleks mõistlik piiri pidada ja genereerida ainult neid artikleid, mida muidu kaastöölised mingi hetk niikuinii looksid ja kus on olemas piisavalt kvaliteetne lähteandmestik. Aga nende samade artiklite käsitsi tegemine on paras kilplaste töö.
Kusjuures eestikeelne Vikipeedia on seni üks vähestest suurematest keeleversioonidest, mis ei ole automaatset artikliloomet kasutanud. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 22:50 (EEST)
Olge head, võtke palun arvesse, et ärge mitte kunagi hakake Vikipeediat promoma põhi- ja algkooli õpilaste seas. Las nemad arenevad, kuidas vaja — kutsuge seda lapsepõlveks või kuidas vaja. Kui ise leivad, koos sõpradega-vanematega-õpetajatega leivad, siis leiavad. Gümnaasiumiõpilased on võimelised oma valikuid juba väheke suunama, laiemat pilti haarama ja oma vaimset tervist hoidma. Laps ei pea kõike kohe ja peast teadma, siin on ka sellist teksti, mis mujal oleks kohatu või isegi lubamatu. Vikipeedias on palju asjatundmatuid vigasid ja võltsinformatsiooni, ja laps ei pea läbi moonutuste kasvama või vastavalt oma enda maailmapilti kokku hakkama panema. Võtke arvesse... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:01 (EEST)
Sest, olgem ausad, Vikipeedia tõmbab isegi kogenud kasutajatel nii-öelda ajud krussi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)
Põhikooli lõpuklassidele oleme küll lähenenud, algkoolile vist mitte eriti. Promomine pole päris õige sõna. Ikka selgitamine, mis puhul ja milleks ja kuidas kasutada, mitte et ärgu jumala eest kasutagu. Sest kasutavad niikuinii. Õpetajad-vanemad ei tea ka tihti Vikipeediast täit tõde, vikipedistidena peame ikka ise ringi käima ja rääkima. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 23:57 (EEST)
Pidasin silmas kaastöö peale surumist või nendelt selle ootamist. Tunnistagem, et Vikipeedia kirjutamine on suhteliselt autistlik ja introvertne teguviis. Laps ei pea sellesse kinnistuma. Mõelge, kui laps tahab endast niigi parimat anda (isegi Nublust kirjutades) ja sellest räigelt nii-öelda kustutuskummiga üle käiakse ja sinna otsa veel sõimatakse (nagu Oop ühe arvatava neiu puhul tegi). Noor kirjutab enda vahetust maailmast, ta ei hooma kuristiku äärelt teadmuse sügavustest erilist muhvigi. 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 00:19 (EEST)
Sõimamise osas nõus. Tolle artikliga võrreldes on siia ikka märkimisväärselt nõmedamaid asju kirjutatud ja selline reaktsioon oli pehmelt öeldes kummaline. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. oktoober 2018, kell 00:28 (EEST)
Jaa, loomulikult, põhikooliõpilaselt ei saa nõuda Vikipeediale piisavat artikliloome taset. Aga kui nende seas on helgeid päid, kes küünivad tõesti juba keskkooli või üliõpilaste tasemele ja soovivad sellist hobi pidada, siis miks mitte. Kui me mõne selliseni jõuame, võib-olla on sellest ikkagi rohkem tulu kui tüli. Toetada ja tagasisidet anda tuleb ka targalt, jah. Aga enda vahetust maailmast kirjutajaid on ka täis kasvanute seas... Adeliine 20. oktoober 2018, kell 00:41 (EEST)
Arvasin tõsimeeli, et rootsi Wikipedia kirjutamine oli massiliselt kooliõpilaste kanda jäetud. Sellel ei olnud muud seletust. Ma ei tea automatiseerimisest tuhkagi, aga see seletab tšetšeeni Википеди paarikümne tuhande artikli lisandumist ühe nädala jooksul. Saan ma õigesti aru, et automatiseeritud robotkirjutamine ongi Miljon+ müsteeriumi võti? 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 01:07 (EEST)
Automaatne artikliloome on täpselt see viis, kuidas me saame oma eluaja jooksul siin miljoni artiklini jõuda (s.t. ei pea ootama selle saavutamist aastal 2090). Kui rääkida aga kampaania eesmärgist, siis selleks on laiendada nende inimeste ringi, kes teavad kuidas Vikipeedia toimib ja saada rohkem kaastöölisi ning ühtlasi tõsta seeläbi Vikipeedia kvaliteeti. Kuna nn tavainimene vaatab esimese asjaga artiklite arvu, siis lihtsalt seepärast tuleks ka selles osas midagi ette võtta. Ühtlasi võiks see "suure eesmärgi pakkumine" näidata, et eestikeelne Vikipeedia ei pea olema mingi väike ja tähtsusetu jublakas ingliskeelse kõrval. Muuhulgas on nõnda kampaania tulemusel muutunud palju tõelähedasemaks keskmise eestlase oletus selle kohta, et palju on eestikeelses Vikipeedias artikleid.
Mina isiklikult ei pea realistlikuks, et allapoole ülikooli taset oleks mõistlik inimesi vikiartikleid kirjutama panna. Leidub küll küllaga neidki õpilasi, kes sellega edukalt toime tuleksid ja seda nautida võiksid, aga kohe kindlasti ei tohi seda lasta kõigil kohustuslikus korras teha. Nõnda on ka Vikipeedia tutvustamine seni olnud eelkõige suunatud üliõpilastele. Ivo (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 02:44 (EEST)
Mis fetish teil see inimeste kirjutama panemisega on? 2001:7D0:885A:FB80:E4FC:A36D:708C:B731 20. oktoober 2018, kell 05:51 (EEST)
Mis fetiš on mõnel inimesel naiste sünnitama panemisega? See on lihtsalt väljend, ei midagi vägivaldset. Adeliine 20. oktoober 2018, kell 11:07 (EEST)
Rahu, ainult rahu. Üks provotseerib, teised lähevad provokatsioonidega kaasa. Säilitage külma närvi ja lubage anonüümikul rahu meeles auru välja lasta.--VillaK (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 18:17 (EEST)
Millistes kategooriates automatiseeritud robotkirjutamist saab rakendada? Hetkel saan aru, et need on geograafia ja bioloogia. 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)
Täpsustan, et kui te inimestelt kaasatust ootate, siis nad tahavad ilmtingimata vastu usaldust (ka anonüümsetena) ning ülevaadet sellest, et mis on toimumas. Keegi ei pühenda ennast eriliselt teadmatusse. Tean, et kogenud kasutaja isegi kerge märkus või parandus, võib tuju aastateks nullida. Seega, head tahet ei tohi vägistada, rõvedustest keeldumine on samas samuti inimlik. Ehk on aeg Miljon+ veebilehte ümber kirjutama hakata. Paljud saaksid teid toetada, aga nad ei ole sellest teadlikud, samuti ei pruugi ka nende võimed olla hinnatud — mõtestamata ressurss. Ikka ISE, ikka ISE, ikka ISE. Olen kindel, et te hakkate peagi Vikipeedia olemust (AHHAA, EHHEE, IHHII, OHHOO, UHHUU, ÕHHÕÕ, ÄHHÄÄ, ÖHHÖÖ, ÜHHÜÜ) ümber hindama, ja olgu see seletav, huvitav ning sisukas! Aga, vabasid käsi ei tohi siduda, neil on enda toimetused... 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)
Olgu, ma ei võta enam sõna (loodetavasti mitmeid kuid). 80.235.30.93 21. oktoober 2018, kell 02:03 (EEST)

Puuduv mall[muuda lähteteksti]

Puudub Mall:Riik/Venemaa SFNV/lipp. Oleks vaja näiteks artikli Balti laevastik infokastis. Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (Venemaa SFNV, ka Vene SFNV) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 (mitte segi ajada Vene NFSV-ga!). Ursus scribens (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 10:37 (EEST)

Kui sa tunned, et neid malle on juurde vaja, siis sa saad ju need ka ise luua. Mallid on põhimõtteliselt täiesti sarnane vikitekst nagu artiklid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 12:12 (EEST)