Rudolf Tobias
Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena akadeemilise muusikalise erihariduse helilooja erialal.
Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar", 1896) ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1907).[1]
Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isa Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2]
Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.
1885. aastal astus ta Haapsalu Kreiskooli, kus õppis kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit.[1] Pärast õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale.
1889. aastal suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Selle kõrvalt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat.
1893. aastal astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures.
Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Lõputööks kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest".
Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitu oma helitööd.[1]
1904. aastal asus elama Tartusse, kus töötas mitmes koolis muusikaõpetajana.
Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, kus tutvus mitme Euroopa linna muusika- ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitu heliteost.
1910. aastal asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organisti kui ka ajakirjanikuna. 1911. aastal sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. 1914. aastast kuni surmani töötas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis (Königliche Hochschule für Musik) muusikateooria professorina.[3] 1914. aastal sai Tobias Saksa kodakondsuse.
Rudolf Tobias suri 1918. aasta 29. oktoobril kopsupõletikku, mille põhjuseks oli nakatumine Hispaania grippi [4]. Ta maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992 toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Helen Tobias-Duesberg oli Rudolf Tobiase tütar. Teine tütar, tantsija Beatrice Tobias (1911–1998) sündis Berliinis, kuhu tema vanemad Rudolf ja Louise Tobias olid 1910. aastal kolinud. Tüdruku tantsuanne avaldus varakult, esimest korda astus ta lavale juba kuueaastasena. Pärast Rudolf Tobiase surma 1918. aastal kolis Louise viie lapsega Eestisse. Beatrice oli esimene, kes oma tantsunumbrites kasutas eesti heliloojate loomingut. Rudolf Tobiase tütar oli ka harfimängija Silvia Tobias. Tobiasel olid pojad Paul-Ferdinand (sünd. 1904 Peterburis) ja Johannes. [4]
Helilooming
[muuda | muuda lähteteksti]Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]1929. aastal valmistas Haapsalu kunstnik Roman Haavamägi Rudolf Tobiase mälestussamba. Astmelise alusega sambal on Tobiase portreebüst ning see tipneb muusikat sümboliseeriva lüüra kujutisega. Mälestussammas asub Haapsalus Promenaadi 3.[5]
Rudolf Tobias oli kujutatud Eesti 50-kroonisel rahatähel.
1973. aastal avati Tobiase sünnikodus temanimeline majamuuseum.
2000. aastast tegutseb Tobiase keelpillikvartett.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Rudolf Tobias: laste kisa on ilusaim muusika, Hiiu Nädal, 26. mai 2011
- ↑ Külaskäigul kadunud helilooja kodus, Vaba Maa, 11. november 1933
- ↑ Eesti Elu
- ↑ 4,0 4,1 Reinart, Heili (1. detsember 2020). "Rudolf Tobiase briljantne tütar Sylvia pühendas elu kunstile ja kaotas selle tulekahjus". Postimees Online. Vaadatud 1.12.2020.
- ↑ Rudolf Tobiase monument Kultuurimälestiste riiklikus registris
.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Rudolf Tobias |
- Elulugu, teoste loetelu ja helinäited Eesti Muusika Infokeskuses
- Evald Teras, "Helilooja Rudolf Tobias 135", Hiiu Leht, 23. mai 2008
- Kaur Garšnek „Joonase lähetamine”: kaalukas ja efektne, EPL, 24. november 2008
- Pilt
- Rudolf Tobias Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Tiia Järgi raadiosaade "Rudolf Tobias - rahvusmuusika rajaleidja"