Rott

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib perekonnast; rändroti kohta, keda nimetatakse ka lihtsalt rotiks, vaata artiklit Rändrott.

Rott
Rändrott
Rändrott
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Hiirlased Muridae
Perekond Rott Rattus
Vincent van Gogh (1884)

Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid – kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Rott elab karjas ja suudab kohaneda igasuguste oludega. Ta on väga hea ujuja. Rott liigub harva oma territooriumilt välja: ta teab, et lähedalt on kergem saaki püüda. Ta ei taju valju müra ja võib koguni surra, kui ei jõua ruttu põgeneda.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 6–12 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik liike elutseb Kagu-Aasias ja Aafrikas. Mitu liiki on inimene tahtmatult mujale levitanud. Paljud rotid on kõigesööjad ja seal, kus neid on palju, nad lausa hävitavad inimeste toiduvarusid. On levinud valearvamus, et ohtlikke nakkushaigusi (näiteks katku, tüüfust) edasi kandes on rotid põhjustanud epideemiaid.

Eestis elab 13. sajandist alates India päritoluga mustjashalli karvastikuga kodurott. Sellest suurem, hallikarvaline rändrott jõudis meile 17. sajandil, kuid on praeguseks koduroti tõrjunud suhteliselt väikesele alale Lõuna- ja Kagu-Eestis.

Rotiliike[muuda | muuda lähteteksti]

Rändrott (Rattus norvegicus)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]