Riigisaladus

Allikas: Vikipeedia
Riigisaladust sisaldavad dokumendid ei ole tänapäeval märgitud ainult sellise templiga. Nende transpordil kasutatakse spetsiaalseid vahendeid ja nende transportimise meetodid on rangelt paika pandud

Riigisaladus on ametlikult riigi poolt salajaseks määratud info, materjal või muu teave, mille avaldamine selleks mitte õigust omavale isikule on kriminaalkuritegu ja seda nimetatakse spionaažiks. Juriidiliselt on riigisaladus teave, mille omandiõigus kuulub ainult riigile.

Eesti Vabariigis kontrollib ligipääsu ja vastutab riigisaladuste eest Kaitsepolitseiamet. Riigisaladuse eest vastutab ka isik, kellele on riigisaladus usaldatud.

Riigisaladuse klassifitseerimine Euroopa Liidu õigusruumis[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus on riigisaladusel neli taset.

Taseme nr Eestis Euroopa Liidus
1 TÄIESTI SALAJANE TRES SECRET UE / EU TOP SECRET
2 SALAJANE SECRET UE / EU SECRET
3 KONFIDENTSIAALNE CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL
4 PIIRATUD RESTREINT UE / EU RESTRICTED

Riigisaladuse klassifitseerimine NATO sõjalises blokis[muuda | muuda lähteteksti]

Riigisaladus Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Salastatud teabele ligipääsemiseks annab Eesti Vabariigis vastavalt isiku ametiülesannetele ja reaalsele teadmisvajadusele juurdepääsuloa.

Juurdepääsuload riigisaladusele jagunevad kaheks – füüsilise isiku juurdepääsuloaks ja juriidilise isiku juurdepääsuloaks. Juriidilise isiku juurdepääsuluba ei laiene seal töötavatele füüsilistele isikutele.

Juurdepääsuluba ei anna ligipääsu kogu salastatud teabele, vaid eeldab vastava tasemega juurdepääsuloa olemasolu ning reaalset vajadust teabega kokkupuutumiseks. Füüsilise isiku juurdepääs riigisaladusele toimub kas ametikohajärgselt (Vabariigi President, Riigikogu liige jne.) või loa alusel. Juurdepääsuloa saamiseks tuleb läbida julgeolekukontroll. Erandiks on juurdepääs vaid "piiratud" tasemega riigisaladusele, mis toimub ametikohajärgselt, vastavalt haldusala juhtiva ministri kinnitatud ametikohtade loetelule. Kui ilmnevad juurdepääsuloa andmisest keeldumist tingivad asjaolud, siis vabastatakse ametnik antud ametikohalt.

Eestis korraldab riigisaladuse kaitset riigisaladuse kaitse komisjon[1], mille koosseisus on Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja, Riigikantselei koordinatsioonidirektor, Siseministeeriumi nõunik, Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik, Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektor, Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna julgeoleku jaoskonna ülem, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti esindaja, Teabeameti peadirektor, Teabeameti esindaja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]