Riigisaladus

Riigisaladust sisaldavad dokumendid ei ole tänapäeval märgitud üksnes sellise templiga. Nende edastamisel saajale kasutatakse erivahendeid ning tuleb järgida rangeid nõudeid.

Riigisaladus on teave, mida riik kaitseb avalikuks tuleku või juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Riigisaladuse kaitse nõuete rikkumine on kuritegu ja seda nimetatakse spionaažiks.

Eesti Vabariigis on Kaitsepolitseiameti põhiülesandeid korraldada riigisaladuse kaitset. Riigisaladuse kaitse eest vastutab ka isik, kellele on riigisaladus usaldatud.

Riigisaladuse liigitamine Euroopa Liidu õiguses

Euroopa Liidus on riigisaladusel neli taset.

Taseme nr	Eestis	Euroopa Liidus
4	TÄIESTI SALAJANE	TRES SECRET UE / EU TOP SECRET
3	SALAJANE	SECRET UE / EU SECRET
2	KONFIDENTSIAALNE	CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL
1	PIIRATUD	RESTREINT UE / EU RESTRICTED

Riigisaladus Eesti Vabariigis

Riigisaladuse kaitse õigusnormid on sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktides.

Riigisaladuse kaitse korraldamine on Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe ja Välisluureameti ülesandeid. Kaitsepolitseiameti ülesanne on:

• korraldada riigisaladuse kaitset;
• rakendada meetmeid riigisaladusega seotud õigusnorme eiranud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks;
• menetleda riigisaladusele juurdepääsu loa taotlusi, sh teha julgeolekukontrolli ja langetada otsus loa andmise või andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

Välisluureameti ülesanne on:

• korraldada elektroonilist teabeturvet ja kontrollida selleks kehtestatud nõuete täitmist;
• korraldada ja kontrollida riigisaladuse kaitset välisesindustes.

Isik saab juurdepääsu riigisaladusele, kui tal on:

• selle taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja
• teadmisvajadus.

Kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õigusega saab juurdepääsu ka madalama taseme riigisaladusele. Madalama taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ei anna õigust juurdepääsuks kõrgema taseme riigisaladusele.

Konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa saamiseks peab läbima julgeolekukontrolli. Piiratud tasemega riigisaladusele saab juurdepääsu ametikoha alusel. Need ametikohad määrab asutuse juht või juhtorgan. Julgeolekukontroll ei ole piiratud tasemega riigisaladuse puhul kohustuslik. Ent ametnik või töötaja vabastatakse ametikohalt, kui ilmneb asjaolu, mille puhul julgeolekukontroll ei annaks juurdepääsuluba.

Riigisaladusele juurdepääsu load jagunevad kaheks: füüsilise isiku ja juriidilise isiku juurdepääsuluba. Juriidilise isiku juurdepääsuluba ei laiene seal töötavatele füüsilistele isikutele.

Eestis korraldab riigisaladuse kaitset riigisaladuse kaitse komisjon, mille koosseisus on Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja, Riigikantselei koordinatsioonidirektor, Siseministeeriumi nõunik, Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik, Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektor, Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna julgeoleku jaoskonna ülem, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti esindaja, Välisluureameti peadirektor, Välisluureameti esindaja.

Vaata ka

• luure, sõjaväeluure, tehniline luure, signaalluure
• spioon, luureagentuur
• Kaitsepolitsei, Välisluureamet

Välislingid

• Prokuratuur: riigisaladuse lekitas viisaskandaalis Lang, Delfi, 8. aprill 2010
• Kaitsepolitsei alustas Langi suhtes väärteomenetluse, kuna ta avaldas ajakirjanikule piiratud tasemega riigisaladuse, 15. aprill 2010
• Õppefilmi tegijad saavad juurdepääsu riigisaladustele, Postimees, 23. juuli 2010
• Vahur Koorits, Kaitsepolitsei poolt riigisaladuse lekitajaks peetud mees osutus süütuks, Postimees, 21. september 2010
• Prokurör: Toomse kaitsja keeldus julgeolekukontrollist, mistõttu ei olnud võimalik kaitsjale tutvustada NATO salajast teavet sisaldavaid dokumente, Postimees, 21. september 2010
• Tarmo Vahter "0,0001 protsenti riigisaladusi sai avalikuks" Eesti Ekspress, 14. juuni 2012