Tiit-Rein Viitso

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tiit-Rein Viitso2013.jpg

Tiit-Rein Viitso (kuni 30.09.1940 Vitismann; sündinud 4. märtsil 1938 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor. Et on raske kindlaks teha, kui paljusid keeli ta on käsitlenud, siis peavad kolleegid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli[1].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1961. aastal lõpetas Viitso Tartu Ülikooli eesti filoloogina. 1961–1964 oli ta Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1966. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kandidaadiväitekirja filoloogias ("Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus"), 1982. aastal sealsamas doktoriväitekirja ("Основные проблемы фонологической структуры прибалтийско-финских языков и ее истории" ehk "Läänemeresoome keelte fonoloogilise struktuuri ja selle ajaloo peamised probleemid").[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit-Rein Viitso 2005. aastal kõnelemas Paul Ariste mälestuskonverentsil.

1965–1973 töötas Viitso TÜ arvutuskeskuses nooremteadurina, 1971–1986 KKI-s vanem- ja 1986–1993 juhtteadurina. 1989. aastal sai temast TÜ eesti keele kateedri professor, 1989–1991 oli ta Helsingi ülikooli külalisprofessor. 1991–1993 oli Tiit-Rein Viitso TÜ eesti keele erakorraline professor ning 1993–2003 TÜ läänemeresoome keelte korraline professor.[2]

Aastatel 1971–1977 oli ta ajakirja Sovetskoje Finno-ugrovedenije asepeatoimetaja. Aastast 1990 on ta ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige, 19972006 oli ta Linguistica Uralica toimetuskolleegiumi liige ja 20072016 peatoimetaja. Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige on ta alates 1999. aastast.[2]

Viitso on uurinud läänemeresoome keelte fonoloogiat, morfoloogiat ja murdeid (lähemalt vepsa ja liivi keelt), läänemeresoome jt soome-ugri keelte ajaloolist foneetikat ja eelajaloolisi kontakte ning keelte geneetilist klassifitseerimist.[2] Samuti on ta aidanud kaasa liivi ja võru kirjakeele korraldusele.[viide?]

Organisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1989 ja 1993–1997 oli Viitso Tiit-Rein Emakeele Seltsi esimees, 2004–2006 keeletoimkonna vanem.[3] 1998. aastal sai temast Liivlaste Sõprade Ühingu asutajaliige.[4]

2011. aastal valmis Vahur Laiapeal liivikeelne dokumentaalfilm "Professor Viitso liivlased".

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]