Kehra

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Anija vallas asuvast linnast; samas vallas asuva küla kohta vaata artiklit Kehra küla.

Kehra
Kehra tselluloositehas talvel.JPG
Kehra tselluloositehas
Pindala 3,9 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 2625 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2928[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 20′ N, 25° 20′ E
Kehra (Eesti)
Kehra
Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas 2021. aasta novembris

Kehra on linn Anija vallas Harjumaal Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.

1945. aastal sai asula iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linnaõigused. 2002. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra vallasisene linn ja Anija valla halduskeskus.

Linn on tuntud tselluloosi- ja paberitehase järgi, mis tänapäeval on spetsialiseerunud nn jõupaberi tootmisele.

Kehrat läbib Tallinna–Narva raudtee. Tallinna on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kehra küla (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.

1850. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium.

1870 avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 asutati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.

4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja Kehra lahing.

Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast Jägala jõe äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühingu sulfaattselluloositehase asutamist 1938. aastal, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.

1961. aastal ehitati uus koolimaja. 1962. aastal alustas tegevust Kehra Kunstidekool. 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater Kehra Nukk.

Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.

Kehra linna endine vapp ja lipp olid kasutusel aastatel 1993–2002.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%). [4]

Tuntud isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik August Vaga, näitlejad Laine Mägi ja Tõnu Aav, lauljad Kare Kauks ja Silvi Vrait, riigitegelane Rein Loik, modell Karmen Pedaru.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]