Juhan Tõrvand

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Juhan Tõrvand
Juhan Tõrvand - Kõrgem Sõjakool 1921-1931.jpg
Sündinud 24. november 1883
Laatre vald, Pärnumaa
Surnud 12. mai 1942
Kirovi oblast, NSV Liit
Auaste kindralmajor
Juhtinud Kindralstaabi ülem (1925–1929)
Kaitsevägede Staabi ülem (1929–1934)
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Vene kodusõda
Autasud Püha Georgi ordeni 4. järk (1916)
Kotkaristi teenetemärgi I klass (1933)

Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa12. mai 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor.

Noorus ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Tõrvand õppis Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. 3. septembril 1902 alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis Viiburis.

Juhan Tõrvand võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (1910) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Akadeemias olles ülendati ta 15. oktoobril 1913 alamkapteniks.

Esimene maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal läks värskelt Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.

14. juulil 1916 viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.

Revolutsiooniajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati Juhan Tõrvand kindralstaabi alampolkovnikuks.

Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Püha Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916:

„Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.“

Venemaa kodusõjast võttis Tõrvand osa algul kindral Lavr Kornilovi, hiljem kindral Anton Denikini armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem käsundusohvitser.

Tegevus Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus Korp! Rotaliaga. Aastatel 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem.

5. märtsil 1930 toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand peast haavata[1]. 28. jaanuaril 1934 keelas Juhan Tõrvand Lennukist ja Vambolast tehtud filmi näitamise kinodes[2]. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema kohalt[3], kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.

1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru[4]. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli Patarei vanglas kuni 20. detsembrini 1937, mil sai amnestia (koos kindral Andres Larkaga).

5. märtsil 1939, naastes oma rebasekasvandusest, jäi ta Ülemiste järvel jääpurjeka alla ja murdis parema jala pind- ja sääreluu[5].

14. juunil 1941. aastal, juuniküüditamise käigus, arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt §58-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942 kopsupõletikku.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Öine Tallinn hädahelinates ja pommiraksatustes. Päevaleht, 6. märts 1930, nr. 64, lk. 3.
  • Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. Kaja, 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Major ibrus sai surma, kindr. Tõrvand peast haavata. Rahvaleht, 6. märts 1930, nr. 28, lk. 1.
  2. Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.
  3. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00295_t.jpg&tbn=1&pgn=15&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=77511d74e770c88b813e707b7aa423b1
  4. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=590d73ddc4db1a3bcda5f7392e26bd08
  5. J. Tõrvand jääpurjeka all. Rahvaleht, 6. märts 1939, nr. 55, lk. 1