Aleksandr Potebnja

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Potebnja

Aleksandr Potebnja (vene keeles Алекса́ндр Афана́сьевич Потебня́, ukraina keeles Олекса́ндр Опана́сович Потебня́; 22. september 1835 Poltaava oblastis Romnõ maakonnas – 11. detsember 1891 Harkovis) oli ukraina keeleteadlane.

1851 astus ta Harkovi ülikooli õigusteaduskonda, aga järgmisel aastal läks üle ajaloo-keeleteaduskonda. 1856 lõpetas ta ülikooli ja töötas mõnda aega Harkovis gümnaasiumis kirjandusõpetajana. 1861 kaitses ta magistrikraadi teemal "Mõnest sümbolist slaavi rahvaluules". 1862 avaldas ta oma peateose "Mõte ja keel". Samal aastal sõitis ta välismaale, pidas loenguid Berliini ülikoolis, külastas slaavi maid ja õppis sanskritti. 1874 kaitses ta doktorikraadi vene keele grammatika põhjal ja 1875 sai ta Harkovi ülikooli professoriks. Ühtlasi juhatas ta 187890 Harkovi Ajaloo-Filoloogiaühingut.

5. detsembril 1875 sai ta Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia vene keele ja kirjanduse osakonna kirjavahetajaliikmeks ning samal aastal pälvis ta Lomonossovi preemia.

Teda on hinnatud kui üht esimest ukraina ja vene suurt lingvisti, samuti kui tänapäevase kirjanduskriitika eelkäijat. Ta oli tähtis eelkäija vene formalistidele ja samuti Lev Võgotskile.

Tema teoreetilistes vaadetes on nähtud sarnasust Benedetto Croce, Leo Spitzeri ja Charles S. Peirce'i lähenemistega.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. John Fizer 1988. Alexander A. Potebnja's psycholinguistic theory of literature: a metacritical inquiry. Harvard University Press.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]