Peeter Vähi

Allikas: Vikipeedia
Peeter Vähi (2013)

Peeter Vähi (sündinud 18. mail 1955 Tartus) on eesti helilooja.

Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nooruses õppis Peeter Vähi akordioni, kontrabassi ja muusikateadust. Aastal 1974 alustas ta kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ja 1980. aastal sai heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide Orient (alates 1992) ja Klaaspärlimäng (alates 1995) kunstiline juht. Samuti väärib äramärkimist Peeter Vähi tegevus klahvpillimängijana (džäss-rokkansamblis Uus Generatsioon 1978–1989 ja pop-rokkansamblis Vitamiin 1978–1989), fotograafina (näitused "Planeedi nägu", "Tuhandenäoline budism", "Homo sapiens 2009", "Arktika-Antarktika", "African Round"), innuka rännumehena (reisid "Siiditee tuur 2007" ja "Rolling Estonians", Himaalaja, Tjan-Šani ja Pamiiri-Alai matkad, "Arktika-Antarktika 2010", "African Round"), kümnete artiklite ja raamatute autorina või kaasautorina. Peeter Vähi on Heliloojate Liidu liige (alates 1982, juhatuse liige alates 1992), Budismi Instituudi nõukogu aseesimees (2002–2014), Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige (alates 1982), Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001–2008), Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse / Eesti Budistliku koguduse president (1992–2005), Eesti Kontserdi nn resideeruv helilooja (2014–2015).

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

"Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus." (Evi Arujärv)

Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele.

Oluliste teoste hulka kuuluvad oratoorium "Maarja Magdaleena evangeelium", vokaal-sümfooniline initsiatsiooniriitus "Müstilisel Kaydara-maal", kontsert saksofonikvartetile ja kammerorkestrile "Violet Winds", "Tema Kõrgeausus Salvador D'le" ja "Müstiline ühinemine" kammeransamblile, "Komputeriseeritud maailma pastoraal" flöödile, tšellole ja klaverile, kantaat "Ülim vaikus" naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert "Taevase järve laul", "Bambuse laul" jaapani shinobue-flöödile ja kammerorkestrile, "Pühade trummide kutse" jaapani taikotrummide ansamblile ja sümfooniaorkestrile.

Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika orkestrid (nende hulgas näiteks Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu Kammerorkester, WDR Sümfooniaorkester, Detroidi Sümfooniaorkester, NDR Sümfooniaorkester, MDR Sümfooniaorkester, Läti Rahvusorkester, Taipei Filharmooniaorkester, Göteborgi Sumfooniaorkester, Vene Riiklik Akadeemiline Kammerorkester), koorid (Tokyo Filharmoonia Koor, segakoor Latvija), kammer- (Slava Grigoryan, Gidon Kremer, Raschèr Saxophone Quartet) ja etno-muusikud (Sevara Nazarkhan, Hiroyuki Koinuma, Hayashi Eitetsu), aga loomulikult ka enamik Eesti tippmuusikuid (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor RAM, tütarlastekoor Ellerhein, ansambel Hortus Musicus, Järvide "dünastia", Eri Klas, Risto Joost, Andres Mustonen, Kalle Randalu, Martin Kuuskmann). Lisaks tavapärasetele akadeemilistele kontserdisaalidele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval, Roerichi Muuseumis, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti laulupidudel, Valges Majas Washingtonis, budistlikus templis Jaapanis, UNESCO 50. juubeliüritustel Strasbourgis, Lužniki spordiareenil Moskvas.

Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren Musikverlag.

Plaadistused[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Vähi muusika kõlab enam kui 70 heliplaadil (firmad Universal, Euromedia, EMI, Erdenklang, CCn’C, Warner Classics / Finlandia Records, Eres Edition, Dark Star, BMG, Melodia, Forte, ERP, Pastels, New Classical Adventure NCA, Electroshock, Eesti Raadio, Zoomica ZPV, Si-Wan Records, Yama Records, Hearts of Space), sealhulgas 12 autoriplaadil: "Maria Magdalena", "To His Highness Salvador D", "Sounds of the Silver Moon”, "Tamula Tulekollaaž", "Supreme Silence", "Music for Synthesizers", "A Chant of Bamboo", "The Path to the Heart of Asia", "Handbell Symphony", "2000 aastat pärast Kristuse sündi", "Relaxatio". Lisaks nimetatule on Vähi osalenud produtsendina enam kui 100 heliplaadi väljaandmisel, näiteks "100 aastat Eesti sümfonismi", 11st CDst koosnev juubelikomplekt "Rahvusooper Estonia – 100", plaadisseria Neeme Järviga "Great Maestros", Eino Tambergi ooper "Cyrano de Bergerac", soundtrack filmile "Parfüüm: ühe mõrvari lugu", "Artist Chagall", "Nordic Legends", "Estonian Experience", "Singing Revolution", "Wallenberg. An Opera by Erkki-Sven Tüür", "The Path of Mantra", "Pure Handel", "Faust", "The Best od Arsis Bells", "World Premiere Recordings", "Marginalia", "Vater unser", "Pilgrim's Song" ja "Early Music of 3rd Millennium".

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Balti Assamblee kunstipreemia 2013
  • Eesti Muusika Aastapreemiad, Kultuurkapitali, Eesti Muusika Päevade ja muud preemiad mitmel korral
  • Aasta Seikluse tiitel 2010 ekspeditsiooni "Arktika-Antarktika 2010" juhtimise eest

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]