Mine sisu juurde

Hans Trass

Allikas: Vikipeedia
Hans Trass 24. novembril 2009 Tartu Ülikooli botaanikaaias näituse "Eestikeelse botaanika algus ülikoolis" avamisel

Hans-Voldemar Trass (2. mai 1928 Tallinn14. veebruar 2017[1]) oli eesti botaanik (lihhenoloog), Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1975).

Ta lõpetas aastal 1947 Tallinna 10. Keskkooli ja aastal 1952 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina, järgnes samas aspirantuur ja kandidaadiväitekirja kaitsmine 1955. aastal teemal „Lääne-Eesti madalsoode floora ja taimkate“. Doktoriväitekirja „Eesti lihhenofloora analüüs“ kaitses H.-V. Trass 1969. aastal V. Komarovi nimelise Botaanika Instituudi juures Leningradis.

1955. aastal algas H.-V. Trassi töö õppejõuna Tartu Riikliku Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri (hilisem nimetus botaanika ja ökoloogia instituut) õppejõuna. Aastatel 1956–1991 oli ta instituudi juhataja ning kuni emeriteerumiseni 1994. aastal samas kateedris erakorraline professor.[2] Ta on olnud Eesti Looduseuurijate Seltsi president (19641973, 19851991).

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti ta 1975. aastal ja 1989. aastal nimetati Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.[3]

Teadustegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

H.-V. Trassi teadusuuringud on käsitlenud üldbotaanikat, geobotaanikat, taimeökoloogiat, taimegeograafiat, lihhenoloogiat ja bioloogia ajalugu. Ta juhendas kümneid diplomi- ja kandidaaditöid, välipraktikaid ja ekspeditsioone, pidas loenguid ja lühikursusi paljudes välismaa ülikoolides. Hans-Voldemar Trass oli aktiivselt tegev loodus- ja keskkonnakaitse probleemide tõstatamisel Eestis. 1968. aastal lõi ta lihhenoindindikatsioonilise meetodi õhukeskkonna saastatusastme määramiseks ning 1999. aastal meetodi põlismetsade seisundi määramiseks. 1976. aastal koostas ta maailma esimese täieliku ülevaate taimkatteteaduse ajaloost ja arengusuundadest.[2]

Tema publikatsioonide arv ulatub kuuesajani.[2]

Kirjanduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Trassilt on ilmunud luuletusi (Looming 1974, nr 5), reisikirju, publitsistikat ning memuaariraamat "Üksi ja ühes. Mnemograafia" (Ilmamaa, Tartu 2002, 256 lk), mis sisaldab ka luulepõimikut.

2010. aastal ilmus publitsistikakogumik "Hellrange loodus ja inimene" (artikleid aastatest 19702007, Ilmamaa, 356 lk).

Tema tütar esimesest abielust on Riina Kütt. Tema teine abikaasa oli näitleja Raine Loo, nende poeg on helilooja ja organist Toomas Trass.

  1. Suri akadeemik Hans-Voldemar Trass Tartu Postimees, 14. veebruar 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Hans-Voldemar Trass Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel.
  3. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 124-125.
  4. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  5. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  6. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  • "Meie sõbrad, meie tuttavad" (intervjuude kogumik), III köide, Tallinn 1980, lk 32–41
  • Erast Parmasto, "Üks nõmmelõokese laulu saatel elatud elu" (raamatu "Üksi ja ühes" arvustus) – Akadeemia 2002, nr 6, lk 1303–08

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]