NASA

Allikas: Vikipeedia

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus
National Aeronautics and Space Administration


NASA logo.svg
Moodustatud 1958
Asutuse tüüp riiklik asutus
Peakorter Washington D.C.
Juhtkond Robert M. Lightfoot NASA peadirektori kohusetäitja
Töötajate arv üle 17 000
Eelarve maht Tõus 19,5 mld dollarit (2017)
Veebileht http://www.nasa.gov/

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958. aastal loodud Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon, mille ülesandeks on tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine.

NASA loodi 29. juulil 1958, kui president Dwight D. Eisenhower allkirjastas National Aeronautics and Space Act-i, mis lõpetas NASA eelkäija, Riikliku Aeronautika Nõuandekomitee (NACA) tegevuse ja liitis selle loodava agentuuriga[1][2]. NASA alustas tegevust 1. oktoobril 1958[3].

NASA on loomise järel juhtinud suurt osa Ameerika Ühendriikide kosmoseprogrammist ning tuntuimad NASA programmid on Apollo programm, Skylab ja Space Shuttle. Tänapäeval osaleb NASA Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) töös, arendab Orioni ja Space Launch Systemi ning vastutab kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programmi eest.

Loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1946. aastast oli NACA katsetanud rakettlennukeid nagu Bell X-1[4]. 1950ndatel tekkis väljakutse saata Rahvusvahelise geofüüsika aastaks (1957-58) üles tehiskaaslane. Eesmärgini jõudis esimesena Nõukogude Liit, mis saatis 4. oktoobril 1957 orbiidile Sputniku[5]. 6. detsembril 1957 proovis USA saata orbiidile oma esimese tehiskaaslase, kuid Vanguard TV3 start ebaõnnestus[6]

14. jaanuaril 1958 teatas NACA peadirektor Hugh Dryden, et kosmoselendude jaoks peaks moodustama uue kosmoseagentuuri, mis oleks tsiviilasutus. Veebruaris 1958 loodi DARPA, mille üheks eesmärgiks on sõjalise kosmosetehnoloogia arendamine. 29. juulil 1958 allkirjastas president National Aeronautics and Space Act-i, millega loodi NASA. Rahvuslik Aeronautika Nõuandekomitee liideti 1. oktoobril 1958 tegevust alustanud NASA-ga ning uus agentuur omandas ka NACA personali, uurimiskeskused ja eelarve[7]. Lisaks võeti üle ka mitmed sõjaväe kosmoseprogrammid ja uude kosmoseagentuuri asusid tööle mitmed varem sõjaväe heaks töötanud teadlased, sealhulgas Werner von Braun[8][9]. Detsembris 1958 omandas NASA Jet Propulsion Laboratory, mida tänapäeval juhib NASA nimel California Tehnoloogiainstituut[7][10].

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

NASA peadirektori kohusetäitja Robert M. Lightfoot

NASA-t juhib peadirektor, kelle määrab USA president ja ametisse kinnitab Senat[11]. Peadirektor allub otse presidendile ning on ka presidendi kosmoseteaduse vanemnõunik. NASA on poliitiliselt erapooletu organisatsioon, kuid tavaliselt on agentuuri peadirektor seotud ametisoleva presidendi erakonnaga ja uus peadirektor määratakse tavaliselt presidendi partei vahetudes[12]. Seni on NASA peadirektorite hulgas olnud kolm inimest, James Fletcher, Daniel Goldin ja Robert M. Lightfoot, keda pole presidendi erakonna vahetumise järel asendatud[13]. NASA on küll iseseisev asutus, kuid selle projektide jätkumine või lõpetamine võib otseselt sõltuda ametisoleva presidendi otsustest[14].

Alates 20. jaanuarist 2017 on NASA peadirektori kohusetäitjaks Robert M. Lightfoot[15].

Visioon ja missioon[muuda | muuda lähteteksti]

NASA tulevikunägemus kätkeb maapealse elu paranemist ja selle levimist kosmosesse ning kaugemalt elu leidmist. Oma ülesandeks on NASA seadnud meie koduplaneedi mõistmise ja kaitsmise, universumi uurimise, mujalt elu leidmise ja uue kosmoseuurijate põlvkonna innustamise.[16]

Kosmoseprogrammid[muuda | muuda lähteteksti]

NASA on oma tegevusaja jooksul korraldanud mitmeid mehitatud ja mehitamata kosmoselendude programme. Mehitamata missioonide raames saatis NASA orbiidile esimesed satelliidid ja uuris kosmosesondide abil Veenust, Marssi ja teisi Päikesesüsteemi planeete. Mehitatud missioonide raames saadeti orbiidile esimesed astronaudid ning aastatel 1969-1972 maandusid Kuule kuus missiooni. Pärast Apollo programmi lõppu, ehitas NASA Skylabi, osaliselt taaskasutatava Space Shuttle'i ning asus koos teiste riikidega ehitama Rahvusvahelist Kosmosejaama. Mõni missioon oli samaaegselt mehitatud ning mehitamata missioon, sest näiteks kosmosesond Galileo viidi kosmosesse kosmosesüstikuga ja selle paigutasid orbiidile astronaudid, misjärel suundus see iseseisvalt Jupiterile.

Mehitatud lendude programmid[muuda | muuda lähteteksti]

X-15 (1959-1968)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis X-15.
X-15

X-15 oli NACA eksperimentaalne rakettlennuk, mida arendati koos USA õhuväe ja mereväega. Lennuk oli projekteeritud sihvaka kerega ning sellel kasutati ka varaseid arvuteid. X-15 lennukeid ehitas North American Aviation kolm eksemplari ning rakettmootorid tarnis Reaction Motors. X-15 rakettlennuki katselend algas NASA B-52 Stratofortressi küljest eraldumisega ajal, kui lennuk oli 14 kilomeetri kõrgusel ja liikus kiirusel 805 km/h. Rakettmootor töötas eraldumise järel tavaliselt 80-120 sekundit ja seejärel laugles lennuk enne maandumist veel 10-11 minutit[17].

X-15 programmi valiti õhuväe, mereväe ja NACA (hiljem NASA) personali hulgast 12 lendurit ning kokku sooritati 199 katselendu[18]. Programmi raames püstitati mitmeid rekordeid ja kaheksa pilooti said õhuväe astronaudimärgi. Kahel katselennul lendas Joseph A. Walker üle 100 km kõrgusele, ületades kosmose piiri ning oli seega esimene inimene, kes käis kosmoses mitu korda[19][20]. Katselendude raames testiti mitmeid tehnoloogiaid, mida kasutati hilisematel mehitatud lendudel ning atmosfääri sisenemisel ja maandumisel kogutud informatsioon aitas NASA-t Space Shuttle'i projekteerimisel[21].

Mercury programm (1959-1963)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mercury programm.
John Glenn oma esmalennul

Varsti pärast kosmose võidujooksu algust, oli esmaseks eesmärgiks saata võimalikult kiiresti esimene inimene kosmosesse ja seetõttu eelistati ehitada kosmoselaev, mida saaks kosmosesse viia olemasolevate rakettidega. Enne NASA loomist, tegeles inimese kosmosesse viimise programmidega õhuvägi ning kaaluti mitmeid variante, alates rakettlennukitest nagu X-15 kuni väikeste kapsliteni. 1958. aastaks oli õhuvägi otsustanud kapsli ehitamise kasuks.

NASA loomise järel, õhuväe mehitatud kosmoselennu programm lõpetati ning NASA alustas Mercury programmiga. Esimesed seitse NASA astronauti valiti mereväe, õhuväe ja merejalaväe katselendurite hulgast[22] ja 5. mail jõudis Alan Shepard esimese ameeriklasena kosmosesse, kuid seda jäi varjutama asjaolu, et 12. aprillil, kõigest kolm nädalat enne Shepardi lendu, oli kosmoses käinud Juri Gagarin, kes sai esimeseks inimeseks kosmoses[23][24]. 20. veebruaril 1962 tegi esimese ameeriklasena kolm tiiru ümber Maa John Glenn ning pärast veel kolme missiooni, lõpetas programmi Gordon Cooper, kes tegi mais 1963 22 tiiru Maa orbiidil[25].

Mercury programmi edu viis Gemini programmini, mille raames harjutati põkkumist ja teisi Kuule lennuks olulisi manöövreid, sest paar nädalat pärast Alan Shepardi lendu, kuulutas president John F. Kennedy välja Apollo programmi[26].

Gemini programm (1961-1966)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Gemini programm.
Ed White sooritamas USA esimest väljumist avakosmosesse

Apollo programmi jaoks pidid NASA astronaudid saama pikkade lendude kogemuse ning õppima põkkuma, avakosmoses töötama ja väga täpselt maanduma. Nende kogemuste omandamiseks alustas NASA Gemini programmiga ja esimene mehitatud missioon, Gemini 3, startis 1965. aastal. Pärast seda toimus veel üheksa Gemini missiooni ning pikim neist, Gemini 7, kestis kaks nädalat[27][28]. Missioonide ajal harjutasid astronaudid kosmoses objektidele lähenemist, põkkumist, avakosmoses töötamist. Missioonide ajal uurisid teadlased astronautide abil kaalutuse mõju inimesele.

Apollo programm (1961-1972)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Apollo programm.
Apollo kuuauto missiooni Apollo 17 ajal

Ameerika Ühendriikide üldsuse arvamus, et Nõukogude Liit juhib kosmose võidujooksu, motiveeris president Kennedy algatama Apollo programmi, seades eesmärgiks maandada Kuule enne kümnendi lõppu mehitatud missioon.

Apollo oli Ameerika Ühendriikide kallemaid teadusprogramme. Programmi maksumus tänapäeva rahas (seisuga 2014) oli umbes 200 miljardit dollarit[29] (näiteks Manhattani projekt maksis umbes 26,6 miljardit dollarit). Missioonide jaoks arendati välja kanderaketid Saturn, mis olid tunduvalt suuremad kui varasematel lendudel kasutatud kanderaketid. Missioonidel kasutatud kosmoselaev oli samuti suurem ja see koosnes teenindus- ja juhtimismoodulist ja kuumoodulist, millest kuumoodul jäeti Kuule ja Maale tagasi jõudis ainult juhtimismoodul.

Apollo programmi teine missioon, Apollo 8, saadeti tiirlema Kuu orbiidile ning NASA sai selle missiooniga esimeseks kosmoseagentuuriks, mis saatis astronaudid teise taevakeha orbiidile tiirlema. Apollo 9 ja Apollo 10 ajal katsetati Maa ja Kuu orbiidil kuumoodulit[30][31] ning pärast seda maandus Kuule missioon Apollo 11[32] ja esimesteks inimesteks Kuu pinnal said Neil Armstrong ja Buzz Aldrin.

Pärast esimest maandumist, toimus veel viis maandumist ning kokku kõndis Kuu pinnal kaksteist astronauti[33]. Seni viimane mehitatud missioon naasis Kuult detsembris 1972[34]. Apollo missioonidel toodi Kuult Maale 381 kg kivimeid ning sooritati mitmeid katseid, uurides päikesetuult ning Kuu kraatreid, pealispinda, seismoloogiat, temperatuuri ja magnetvälja.

Skylab (1965-1979)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Skylab.
Skylab jaama viimase meeskonna nähtuna

Skylab oli NASA esimene ja ainus iseseisvalt ehitatud kosmosejaam[35]. Jaam viidi orbiidile 14. mail 1973, kasutades kanderaketti Saturn V[36]. Jaama kuumuskilp ja üks päikesepaneelidest said stardil kahjustada, kuid jaama saabunud esimene meeskond parandas mõlemad ära. Skylabis elas aastatel 1973-1974 kolm meeskonda ning kokku elasid meeskonnad jaamas 171 päeva[37]. Kosmosejaamas uuriti peamiselt kaalutuse mõjusid inimesele ning vaadeldi Päikest. NASA plaanis jaama viia kosmosesüstiku abil kõrgemale orbiidile, kuid see polnud veel valmis, kui jaam 11. juulil 1979 Maa atmosfääri sisenes ja ära põles[38].

Space Shuttle (1972-2011)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Space Shuttle.
Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120

Space Shuttle sai NASA peamiseks projektiks 1970ndate lõpus ja 1980ndatel. Need olid planeeritud olema enamjaolt taaskasutatavad ja sageli startivad kosmoselennukid ning esimesed neli kosmosesüstikut valmisid 1985. aastaks[39]. Esimene kosmosesüstik, mis jõudis kosmosesse, oli Columbia, mis startis oma esimesele missioonile 12. aprillil 1981[40].

Space Shuttle oli stardil kinnitatud kahe tahkekütusekiirendi ja väliskütusepaagi külge, millest viimane oli ainus komponent, mida ei saanud taaskasutada[40]. Süstikute orbiidi kõrgus oli tavaliselt vahemikus 185–643 km[41] ja need suutsid kosmosesse viia kuni 24,4 tonni kaaluva lasti. Missioonid kestsid tavaliselt 5 kuni 17 päeva ja meeskond koosnes 2 kuni 8 astronaudist[41].

Aastatel 1983 kuni 1998 oli 20 missioonil kosmosesüstikute pardal Spacelab, mille ESA oli projekteerinud koos NASA-ga. See oli taaskasutatav laborimoodul, mis paiknes missiooni ajal kosmosesüstiku lastiruumis ning astronaudid pääsesid moodulisse õhulüüsiga ühendatud tunneli kaudu. Teised tuntumad missioonid olid 1990. aastal toimunud Hubble'i kosmoseteleskoobi orbiidile viimine, 1993. aastal edukas Hubble'i parandusmissioon ja Shuttle-Mir missioonid, mille raames põkkusid kosmosesüstikud Vene kosmosejaam Mir-iga.

NASA kaotas Space Shuttle'i programmi jooksul kaks kosmosesüstikut ja 14 astronauti. 1986. aastal plahvatas stardil kosmosesüstik Challenger[42] ning 2003. aastal purunes Maa atmosfääri sisenemisel kosmosesüstik Columbia[43]. NASA ehitas Challengeri asenduseks Endeavouri[44], kuid Columbia asendamiseks uut süstikut enam ei ehitatud. Programmi jooksul toimus 135 missiooni ning kosmoses käis üle 300 astronaudi. Programm lõpetati 2011. aastal[45].

Kommertslik meeskonnatranspordi arendamise programm (2010-)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm.

Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm (CCDev) käivitati 2010. aastal ja selle eesmärgiks seati erafirmade arendatud mehitatud kosmoselaevade kasutusele võtmine, mis suudaksid transportida vähemalt nelja inimest[46], põkkuda ISS-iga vähemalt 180 päevaks[47] ja naasta seejärel Maale. Lisaks loodetakse nende laevadega hakata erakosmosejaamadesse vedama ka erakliente.

2010. aastal avalikustas NASA programmi esimese faasi viis võitjat, kelle vahel jagati ära 50 miljonit dollarit[48]. 2011. aastal avalikustati teise faasi võitnud neli firmat, kelle vahel jagati ära 270 miljonit dollarit[49]. 2012. aastal avalikustas NASA kolmanda faasi võitnud kolm firmat, kelle vahel läks jagamisele 1,1 miljardit dollarit[50]. 2014. aastal selgusid viimase faasi kaks võitjat. SpaceX-i arendatav Dragon sai NASA-lt lepingu, mille väärtus on 2,6 miljardit dollarit ja Boeingu CST-100 Starliner sai lepingu, mille väärtuseks on 4,2 miljardit dollarit[51]. Dragoni ja CST-100 esimesed mehitatud lennud peaksid toimuma 2018. aastal[52][53].

Space Launch System ja Orion[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Space Launch System ja Orion (kosmoselaev).
Orion

2010. aastal tühistas Barack Obama administratsioon Constellationi programmi ning tegi ettepaneku anda erafirmadele ISS-i varustamismissioonide korraldamisel suurem vastutus[54]. Aprillis 2015 pidas Obama Kennedy Kosmosekeskuses kõne, milles tegi ettepaneku korraldada 2025. aastal mehitatud missioon asteroidile ning saata 2030ndate keskpaigas mehitatud missioon Marsi orbiidile. NASA alustas pärast Space Shuttle'i lendude lõppemist, Space Launch Systemi (SLS) ja Orioni projekteerimist[55][56]. NASA plaanide kohaselt peaks Orion mahutama kuni 6 astronauti ning SLS viima Maa orbiidile 130 tonni[57][58].

Esimene Orioni katselend toimus 2014. aastal[59]. Esimene SLS-i missioon, Exploration Mission 1, peaks toimuma 2019. aastal ning selle missiooni raames lendab Orion ümber Kuu. Esimene mehitatud missioon toimub 2023. aastal[60].

Mehitamata lendude programmid[muuda | muuda lähteteksti]

James Webbi kosmoseteleskoobi peapeegel

Esimene USA satelliit, mis jõudis orbiidile, oli Explorer 1, mis startis kaks kuud pärast Sputnikku[61]. Pärast NASA loomist, võttis see Exploreri programmi üle ning see on endiselt aktiivne NASA programm[62]. Programmi missioonid keskenduvad Maale ja Päikesele, mõõtes muuhulgas ka magnetvälju ja päikesetuult.

Päikesesüsteemi siseosa uurimine on olnud vähemalt nelja NASA programmi eesmärgiks. Esimene programm oli Marineri programm, mille raames saadeti kosmosesondid uurima Merkuuri, Veenust ja Marssi. Marineri programmi raames sooritas Mariner 2 esimese möödalennu teisest planeedist, Mariner 4 pildistas esmakordselt teist planeeti, Mariner 9 jäi teise planeedi orbiidile tiirlema ning Mariner 10 kasutas gravitatsioonitõmmet[63].

1970ndatel uuris NASA Vikingi programmi raames Marssi ning 1976. aastal maandus Marsile Viking 1, mis oli esimene edukas maandumine Marsil[64]. Pärast Vikingi missioonide lõppu, tekkis NASA Marsi uuringutesse paus, mis kestis üle kümne aasta[65]. NASA taasalustas Marsi uurimist 90ndatel, kui juulis 1997 maandus Marsile Mars Pathfinder ja septembris jäi Marsi orbiidile Mars Global Surveyor[65].

1973. aastal külastas Jupiteri esmakordselt NASA sond, Pioneer 10[66], ja rohkem kui 20 aastat hiljem jäi Galileo esimese kosmosesondina Jupiteri orbiidile tiirlema. 1979. aastal külastas Pioneer 11 Saturni[67] ja Voyager 2 sai seni ainsaks kosmosesondiks, mis on möödunud Uraanist ja Neptuunist[68]. Pioneer 10 oli pikka aega kaugeimale jõudnud kosmosesond, kuid 1998. aastal möödus sellest Voyager 1, mis lahkus 2012. aastal Päikesesüsteemist[69][70].

Hiljutised ja praegused tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

NASA käimasolevate missioonide hulka kuuluvad Marsi uurimismissioonid (Mars 2020 ja InSight), Saturni uurimine ning Maa ja Päikese uurimine. Lisaks uurib kosmosesond Juno Jupiteri, New Horizons Päikesesüsteemi välisosa, Dawn asteroide ja Voyagerid Päikesesüsteemi piirialasid. 2018. aastal peaks Maa orbiidile jõudma James Webbi kosmoseteleskoop, mida NASA on kirjeldanud kui Hubble'i kosmoseteleskoobi järglast[71].

Alates 2011. aastast on NASA eesmärgid järgmised[72]:

  • Mehitatud kosmoselendude arvu suurendamine ja säilitamine
  • Maa ja Universumi teaduslike uuringute laiendamine
  • Innovatiivsete uute kosmosetehnoloogiate arendamine
  • NASA informatsiooni jagamine üldsuse, õpetajate ja õpilastega, et võimaldada nende osalus NASA programmides

Allüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Kennedy Kosmosekeskuse Vehicle Assembly Building ja stardijuhtimiskeskus

NASA allüksused on uurimis-, ehitus- ja sidekeskused, mis toetavad kosmoseagentuuri missioone. Mõnel allüksusel on administratiivsetel või ajaloolistel põhjustel ülesandeid rohkem. NASA tuntuim allüksus on Kennedy Kosmosekeskus, kust on alates 1968. aastast startinud kõik USA mehitatud missioonid. Alates 2011. aastast pole USA territooriumilt mehitatud lende startinud, kuid Kennedy Kosmosekeskus vastutab endiselt Cape Canaverali õhuväejaama stardiplatvormidelt startivate mehitamata kanderakettide stardijuhtimise eest.

Teine tuntud NASA allüksus on Houstonis asuv Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus, mille Christopher C. Krafti juhtimiskeskus vastutab NASA mehitatud kosmoselendude maapealse juhtimise eest. Kosmosekeskus vastutab ka NASA ja partnerriikide astronautide väljaõppe eest.

NASA kümme uurimiskeskust ja nende asukohad on järgmised:

Eelarve[muuda | muuda lähteteksti]

NASA eelarve on tavaliselt umbes 1 % föderaaleelarvest ning suurim oli see 1966. aastal, kui NASA eelarve moodustas föderaaleelarvest 4,41 %[73]. Samas erineb üldsuse arvamus NASA eelarvest tunduvalt, sest 1997. aastal ameeriklaste seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt, arvas enamus vastanutest, et NASA eelarve moodustab 20 % föderaalsest eelarvest[74]. NASA eelarve on pidevalt vähenenud alates Apollo programmist ja 2017. aastal oli see 19,5 miljardit dollarit ehk 0.489 % föderaalsest eelarvest[75].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Before NASA, There was NACA. NASA. Vaadatud 20. august  2017.
  2. The National Advisory Committee for Aeronautics: Tracing NASA's 95-year-old Roots. NASA. Vaadatud 20. august  2017.
  3. NASA becomes operational, October 1, 1958. EDN Network. Vaadatud 20. august  2017.
  4. NASA - Dryden History - Historic Aircraft - X-1. NASA. Vaadatud 21. august  2017.
  5. Sputnik 1. NASA. Vaadatud 21. august  2017.
  6. Vanguard TV3. NSSDCA. Vaadatud 21. august  2017.
  7. 7,0 7,1 T. Keith Glennan. NASA. Vaadatud 21. august  2017.
  8. NASA Begins. National Air&Space Museum. Vaadatud 21. august  2017.
  9. Dr. Wernher von Braun. MSFC History Office. Vaadatud 21. august  2017.
  10. About JPL. Jet Propulsion Laboratory. Vaadatud 21. august  2017.
  11. How NASA Works. How Stuff Works. Vaadatud 22. august  2017.
  12. It's Time to End Washington’s Bad Habit of Changing NASA’s Goals in Midstream. Scientific American. Vaadatud 22. august  2017.
  13. Here's what history has to say about when Trump's NASA administrator will take office. Planetary Society. Vaadatud 22. august  2017.
  14. Your Presidential candidates ... for the milky way. OZY. Vaadatud 22. august  2017.
  15. Robert M. Lightfoot Jr., Acting Administrator. NASA. Vaadatud 22. august  2017.
  16. NASA 2003 Strategic Plan NASA. Kasutatud 15.08.2009 (inglise)
  17. X-15 launch from B-52 mothership. NASA. Vaadatud 23. august  2017.
  18. X-15. Britannica. Vaadatud 23. august  2017.
  19. The First Human Being To Go To Space Twice Did It In NASA's Astonishing Early-60s Space Plane. Business Insider. Vaadatud 23. august  2017.
  20. The story of the pilot who flew the North American X-15 experimental rocket aircraft at the edge of outer space. The Aviationist. Vaadatud 23. august  2017.
  21. North American X-15 High-Speed Research Aircraft. Aerospace Web. Vaadatud 23. august  2017.
  22. Project Mercury Overview - Astronaut Selection. NASA. Vaadatud 23. august  2017.
  23. Shepard's Mercury Flight Was First Step on the Long Journey to Mars. NASA. Vaadatud 23. august  2017.
  24. Yuri Gagarin: First Man in Space. Space.com. Vaadatud 23. august  2017.
  25. Mercury Crewed Flights Summary. NASA. Vaadatud 23. august  2017.
  26. Freedom 7 Space Capsule. JFK Library. Vaadatud 23. august  2017.
  27. What Was the Gemini Program?. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  28. Gemini VII's 50th Anniversary. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  29. The Apollo 11 moon landing, 45 years on: Looking back at mankind’s giant leap. Extreme Tech. Vaadatud 24. august  2017.
  30. Apollo 9: Earth Orbital trials. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  31. Apollo 10: The Dress Rehearsal. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  32. Apollo 11: First Men on the Moon. Space.com. Vaadatud 24. august  2017.
  33. NASA's Moonwalking Apollo Astronauts: Where Are They Now?. Space.com. Vaadatud 24. august  2017.
  34. What Happened on December 19, 1972. On This Day. Vaadatud 24. august  2017.
  35. Skylab: America's First Space Station. How Stuff Works. Vaadatud 24. august  2017.
  36. Skylab launches into space, May 14, 1973. EDN Network. Vaadatud 24. august  2017.
  37. The Skylab Crewed Missions. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  38. The Day Skylab Crashed to Earth: Facts About the First U.S. Space Station’s Re-Entry. History.com. Vaadatud 24. august  2017.
  39. History of NASA's Orbiters. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  40. 40,0 40,1 First Shuttle Launch. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  41. 41,0 41,1 Space Shuttle Basics. NASA Human Spaceflight. Vaadatud 24. august  2017.
  42. Challenger: Shuttle Disaster That Changed NASA. Space.com. Vaadatud 24. august  2017.
  43. Columbia: First Shuttle in Space. Space.com. Vaadatud 24. august  2017.
  44. Endeavour: NASA's Youngest Shuttle. Space.com. Vaadatud 24. august  2017.
  45. Kosmosesüstikute ajastu on lõppenud. Novaator. Vaadatud 24. august  2017.
  46. Commercial Crew Transportation Fact Sheet. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  47. NASA selects Boeing, SpaceX capsules to fly astronauts to space station. Collect Space. Vaadatud 24. august  2017.
  48. NASA selects winners of first commercial crew contest. Spaceflight Now. Vaadatud 24. august  2017.
  49. NASA awards $270 million for commercial crew efforts. Florida Today. Vaadatud 24. august  2017.
  50. NASA Announces Next Steps in Effort to Launch Americans from U.S. Soil. NASA. Vaadatud 24. august  2017.
  51. NASA Commercial Crew Awards Leave Unanswered Questions. Space News. Vaadatud 24. august  2017.
  52. SpaceX pushes first crewed launch of Dragon capsule to 2018. Tech Crunch. Vaadatud 24. august  2017.
  53. Boeing delays first crewed CST-100 flight to 2018. Space News. Vaadatud 24. august  2017.
  54. NASA budget for 2011 eliminates funds for manned lunar missions. Washington Post. Vaadatud 25. august  2017.
  55. NASA announces world’s biggest-ever rocket to take man to Mars and beyond. New Atlas. Vaadatud 25. august  2017.
  56. LS finally announced by NASA – Forward path taking shape. NASA Spaceflight. Vaadatud 25. august  2017.
  57. NASA Announces Design for New Deep Space Exploration System. NASA. Vaadatud 25. august  2017.
  58. What Is Orion?. NASA. Vaadatud 25. august  2017.
  59. NASA’s New Orion Spacecraft Completes First Spaceflight Test. NASA. Vaadatud 25. august  2017.
  60. NASA delays crewed Orion capsule launch two years, to 2023. Extreme Tech. Vaadatud 25. august  2017.
  61. Explorer 1 Overview. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  62. History of the Explorers Program. NASA GSFC. Vaadatud 26. august  2017.
  63. The Mariner Missions. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  64. Viking 1. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  65. 65,0 65,1 A Brief History of Mars Missions. Space.com. Vaadatud 26. august  2017.
  66. Forty Years Ago, Pioneer 10's Closest Approach to Jupiter. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  67. Pioneer 11: In Depth. NASA SSE. Vaadatud 26. august  2017.
  68. It’s time to explore Uranus and Neptune again — and here's how NASA could do it. The Verge. Vaadatud 26. august  2017.
  69. Voyager Fast Facts. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  70. NASA: USA kosmosesond lahkus Päikesesüsteemist. Postimees. Vaadatud 26. august  2017.
  71. JWST vs Hubble Telescope. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  72. 2011 NASA Strategic Plane. NASA. Vaadatud 26. august  2017.
  73. NASA budgets: US spending on space travel since 1958 UPDATED. The Guardian. Vaadatud 27. august  2017.
  74. Public Opinion Polls and Perceptions of US Human Spaceflight. Division of Space History, National Air and Space Museum, Smithsonian Institution.. Vaadatud 27. august  2017.
  75. Congress Just Passed NASA’s $19.5 Billion Budget. Futurism. Vaadatud 27. august  2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]