Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 229 423
Kaastöölisi sel kuul: 422
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on karpkalalaste sugukonnast latika perekonda kuuluv kala liik.

Esimesena kirjeldas abakala teaduslikult Karl Linné 1758.

Abakala on latikaga sarnane kala, kelle levilasse kuuluvad Läänemerre, Musta merre, Põhjamerre ja Kaspia merre suubuvad suured jõed. 20. sajandi alguses arvukalt väljapüütud abakala on tänapäevaks oma tööndusliku tähtsuse praktiliselt minetanud.

Eestis on abakala välja surnud. Viimased isendid püüti meil 19. sajandil. Peipsi järves arvukalt esinenud abakala kadus sealt 1850. aastatel.

Abakala eelistab elupaikadena madalikke läbivaid suuri aeglase vooluga jõgesid, kuid teda võib esineda ka eutroofsetes järvedes. Toiduks on talle peamiselt zooplankton. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

8. augustil 80 aastat tagasi sündis Eesti Kongressi ja kahe Riigikogu koosseisu liige pianist Vardo Rumessen.
10. augustil saab 70-aastaseks kunstiajaloolane ja Läti Teaduste Akadeemia audoktor Juhan Maiste.
11. augustil 90 aastat tagasi sündis Heiki Müür, kes pani aluse majandusküberneetikute koolitamisele Tartu ülikoolis.
12. augustil saab 70-aastaseks majandusajakirjanik ja tõlkija Tõnis Arnover.
12. augustil saab 70-aastaseks bioloog ja semiootik Kalevi Kull, teadaolevalt esimene geriljaaednik Eestis.
14. augustil 160 aastat tagasi asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.

11. august ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik. Eestis on kanarbik tavaline.

Pildil on kanarbiku õisik.

Autor: Eimar Kull

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.