Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 223 335
Kaastöölisi sel kuul: 671
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Läbi Tapa kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee, kus esimene peatus reisirongidele Tallinna suunal on Lehtse ja Narva suunal Kadrina raudteejaam (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Alates 1876. aastast hargneb Tapalt Tartu poole ka 112,5 km pikkune Tapa–Tartu raudtee, mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline sõlmjaam. Esimene peatus reisirongidel sellel teel on Tamsalu; enne seda on aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu.

Tapa jaama pika rööbastiku idaotsas asub reisijaam, kus on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline kivist jaamahoone koos veetorniga. Ühe perrooni äärest liiguvad rongid Narva ja Tallinna suunal, teise äärest Tartu ja Tallinna suunal.

Tänaseks on üle 100 pöörme ja fooriga Tapa jaamast kujunenud üks AS Eesti Raudtee suurimaid (raudteede kogupikkuse järgi) ja olulisimaid vahejaamu, mille pikkus läänest itta on 4,2 km ning kus võib toimuda kaupade peale- ja mahalaadimine. Jaama vastuvõtu-saatepargis asub 12 raudteeharu, mille kõrval asetseb sorteerimispark.

Arhiiv

Kas teadsid?

22. novembril 90 aastat tagasi sündis Väino Lepasepp, kes osales Estonia mäetipu esmavallutuses.
25. novembril saab 60-aastaseks naistearst ja endine vehkleja Andrei Sõritsa.
26. novembril saab 75-aastaseks arstiteadlane Ljudmila Raudla, kes uurib allergiat.
27. novembril 120 aastat tagasi sündis botaanik, farmatseut ja arhivaar Hugo Salasoo, kes leiutas sõna "ravim" ning asutas Eesti Arhiivi Austraalias, mida juhtis oma surmani 38 aastat.
28. novembril saab 75-aastaseks Irina Külmoja, kes uurib vanausuliste keelt ja kultuuri Eestis.
28. novembril saab 30-aastaseks fotograaf Kristian Pikner (pildil tema foto vikerkaarest).

27. november ajaloos • Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.