Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 231 864
Kaastöölisi sel kuul: 660
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Liigi põhiteisendi var. ponderosa leidis 1826. aastal Washingtoni osariigi maa-alalt šoti botaanik David Douglas. Samas pidas ta seda algul vaigumänniks ja leidis alles 1829. aastal, et tema kogus olevate männinäidiste seas on üks uus seni tuvastamata liik. Mänd sai nime kollast värvi väärtusliku puidu järgi.

Kollane mänd introdutseeriti meile 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses, kuid pole levinud. Väga oluline on seemnete päritolu, kuna loodusliku levila lõunaosas kasvavad puud on meil külmakartlikud. Põhja pool kasvavad kollased männid taluvad külma −29...–34 °C. Kollased männid taluvad hästi põuda, kuid mitte liigniiskust, sellepärast tuleks neile valida valgusküllane ja kuivem kasvukoht. Kuigi kollasel männil on pikad ja ilusad okkad, jääb tema võra meie kliimas hõredaks. Eesti kõrgeimad kollased männid (umbes 15 m) kasvavad Tallinna Botaanikaaias. Samuti võib meil kollast mändi leida Tartu puukoolis, selle kõrval olevas pargis, Emajõe-äärses dendropargis ja mujal. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

30. novembril 150 aastat tagasi peeti Glasgow's esimene rahvusvaheline kohtumine jalgpallis, kui vastamisi olid Inglismaa ja Šotimaa (pildil jalgpallipallid).
30. novembril 110 aastat tagasi sündis dirigent ja kahekordne Eesti meister veepallis Jaan Hargel.
1. detsembril 120 aastat tagasi sündis kahekordne EM-medalivõitja maadluses Rudolf Loo.
1. detsembril saab 50-aastaseks väliseesti pärimusmuusik, ansambli Naised Köögis liige Sofia Joons.
2. detsembril 80 aastat tagasi korraldas Enrico Fermi Manhattani projekti raames esimese tehisliku tuumalõhustumise, millega algas tuumaenergia ajastu.
4. detsembril 140 aastat tagasi sündis Tartu rahu algataja ja korraldaja Aleksander Kink, kes hiljem juhtis Riigi Turbatööstust ja osales Ellamaa elektrijaama rajamises.

3. detsember ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Kadastik on ulatuslik kadaka põõsastik.

Tavaliselt mõjutab kadastikke inimtegevus ja see võib olla üks põhjuseid, miks Eesti kadastikud on valdavalt põõsastikud. Kadakamets on Eestis erandlik.

Pildil on kadastik Osmussaare edelanurgas.

Autor: Ivo Kruusamägi

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.